Läbipääsud nomoloogiliselt võimalike maailmade vahel ja mõtte-eksperimendid

Läbipääsud nomoloogiliselt võimalike maailmade vahel ja mõtte-eksperimendid  

Karmo Talts

Vaatame läbipääse nomoloogiliselt võimalike maailmade vahel. Kui nomoloogiliselt on võimalik, et kõik on nii, nagu võimalikus maailmas w ja nomoloogiliselt on võimalik, et kõik on nii nagu maailmas u ning w ja u vahel on läbipääs, siis on tegemist läbipääsuga nomoloogiliselt võimalike maailmade vahel.
Vaatame nüüd selle tähendust, kui selgub, et maailmad w ja u, mille vahel olev läbipääs, ei ole nomoloogiliselt võimalikud. Mõtte-eksperimendid, mis seda maailmade vahelist läbipääsu kasutavad, ei esinda nomoloogiliselt võimalikke stsenaariume.

Selle, mis on võimalik tulevikus, mis oli võimalik minevikus ja mis on võimalik olevikus, eristamine

Selle, mis on võimalik tulevikus, mis oli võimalik minevikus ja mis on võimalik olevikus, eristamine

Karmo Talts

 

Vaatame võimalusi eristada seda, mis on tulevikus võimalik, sellest, mis oli võimalik minevikus. Kui olevikuhetkest on läbipääs võimalikku maailma, mis paikneb mõnel minevikujoonel, siis see, et asjad on nii, nagu on selles maailmas, oli võimalik minevikus. Kui olevikuhetkest on läbipääs võimaliku maailma, mis paikneb mõnel tulevikukujoonel, siis see, et asjad on nii, nagu selles maailmas, on võimalik tulevikus.

Vaatame nüüd seda, mis on võimalik olevikus. Kui on nii, et P, siis P on võimalik olevikus. 

Vaatame nüüd selle tähendust. See, kuidas praegu asjad on, ei pruugi anda tingimata informatsiooni selle kohta, mis oli võimalik minevikus ja mis on võimalik tulevikus. 

Võimalikkusega seotud de dicto ja de re uskumused

Võimalikkusega seotud de dicto ja de re uskumused 

Karmo Talts

 

Vaatame võimalust eristada võimalikkusega seotud de dicto ja de re uskumusi. Me võime loogiliselt võimaliku maailma v kohta midagi uskuda. Me võime ka uskuda, et maailm v on loogiliselt võimalik. Analüüsimisel võime me aga avastada, et maailm v ei ole loogiliselt võimalik.

Vaatame nüüdselle tähendust mõttekesperimentide jaoks. Pole välistatud, et me usume, et me kasutame oma mõtteeksperimendis maailmu, mis on loogiliselt võimalikud ja eksime, sest vähemalt üks nendest maailmadest pole loogiliselt võimalik. 

Põhimõtte, et võimatut ei pea tegema, aega arvesse võttes sõnastatud kuju

Põhimõtte, et võimatut ei pea tegema, aega arvesse võttes sõnastatud kuju

Karmo Talts 

 

Sõnastame Kanti põhimõtte, et võimatut ei pea tegema, ümber aega arvesse võtvale kujul. Kui ajahetekeks t on maailm kujunenud selliseks või kujuneb selliseks, et t-l ei ole võimalik sooritada P-d, siis t-l ei pea sooritama P-d.

Oleva ja olemapidava eristus ja deontilise modaalsusega järelduste tuletamine ilma deontilise modaalsuseta eeldustest

Oleva ja olemapidava eristus ja deontilise modaalsusega järelduste tuletamine ilma deontilise modaalsuseta eeldustest 

Karmo Talts

 

Vaatame olema ja olemapidava eristust väidete seisukohast. Väited selle kohta, mis on, ei kasuta deontilisi modaalsusi ja ei kasuta ka muidu modaalsusi. See tekitab küsimuse, kas küsitav on eeldustest, mis ei kasuta deontilisi modaalsusi, järelduste, mis kasutavad deontilisi modaalsusi, tegemine või ainult väidetest, mis ei kasuta üldse modaalsusi, järelduste, mis kasutavad deontilisi modaalsusi, tegemine?

Vaatame nüüd aleetilisi modaalsusi. Kui sellest, et pole võimalik, et P, ei järeldu, et ei pea olema nii, et P, siis pole välistatud, et võimatut peab tegema.

Vaatame nüüd uskumustega seotud modaalsusi. Näib usutav, et siis, kui sa usud, et on toimunud kuritegu või usud, et on juhtunud õnnetus, pead sa midagi ette võtma. 

Olev, olemapidav ja võimalikud stsenaariumid

Olev, olemapidav ja võimalikud stsenaariumid

Karmo Talts

 

Vaatame olemapidava ja oleva eristust. Sellest, et on nii, et P, ei piisa selleks, et peab olema nii, et Q. See ei tähenda tingimata seda, et seda, et on nii, et P, pole selleks, et peab olema nii, et Q, tarvis.

Vaatame nüüd oleva ja olemapidava seost lähemalt. Kui on nii, et P, siis peab nii, et P, olema, ei tohi nii, et P, olla või tohib olla nii, et P. See tähendab, et olev on seotud võimalikkusega ja võimalikkus seotud olemapidavaga.

Vaatame nüüd võimalikkuse seost olemapidavaga. Võimalikke stsenaariume saab võrrelda selle alusel, kui head need stsenaariumid on. Kui on ainult üks võimalik stsenaarium, siis see ongi parim võimalik stsenaarium. Idealistikust vaatest lähtudes peab olema nii, nagu on parima stsenaariumi teostumise korral. Vähem idealistliku lähenemise korral peab üks piisavalt headest stenaariumitest teostuma.

Vaatame nüüd võimalust, et see, kui hea on mingi stsenaarium, on suhteline. Siis on võimalik, et parim stsenaarium on see, mille korral võimalikult vähe mingis suhtes halbu asju teostub ja teostub võimalikult palju mingis suhtes häid asju.

Dialoog "Ebamäärasus ja mõtlemise areng"

Verivärske dialoog.

 

Ebamäärasus ja mõtlemise areng

Karmo Talts

 

Georg Wilhelm: Mõisted arenevad, kui nende ebamäärasus ületatakse uutes mõistetes.

Autor: Kas mitte ebamäärasus ei eelne mõistetele ja mõisted ei aita seda vähendada?

Georg Wilhelm: Miks siis peaks üldse toimuma peale esimese mõiste kasutusele võttu mõtlemises areng? Oli ebamäärasus ja mõiste kasutusele võtmine kõrvaldas selle.

Autor: Mõiste ju vähendab ebamäärasust, aidates eristada objekte, mis erinevad ühes suhtes. Selleks, et eristada objekte, mis erinevad teises suhtes, on vaja teist mõistet.

Georg Wilhelm: Too mõni näide.

Autor: Näiteid võib tuua sinu enda analüüsitud mõistete hulgast. Olemise mõiste eristab olevaid ja mitte olevaid, aga mitte olevaid, mille määr erineb. Kvantiteetidega seotud mõisted aitavad eristada objekte, mille määr erineb, aga mitte objekte, mille tajutavad omadused erinevad. Jne.

Georg Wilhelm: Kas see ei tähenda, et on ka vaja mõisteid, mis eristavad mitte-olevaid?

Autor: Just nimel. Näiteks võimalikkuse mõiste võimaldab eristada võimalikke objekte ja objekte, mida on võimalik pelgalt kujutleda.

Georg Wilhelm: Ja olnu mõiste võimalike objekte, mis on olemast lakanud, võimalikest objektidest, mida veel pole ja mida võibolla ei saa kunagi olema.

Autor: Paratamatuse mõiste omakorda eristab objekte, mida veel pole ja mis kindlasti saavad olema, nendest, mida pole ja mida võibolla ei saa kunagi olema.

Georg Wilhelm: Mida see kõik progressi jaoks tähendab?

Autor: Ühest küljest seda, et progress sõltub võimalikkusest. Kui on võimalikud tingimused, millel progressi ei toimu, siis on võimalik, et progress jääb ära.

Georg Wilhelm: Ja kui teatud tingimustel on võimalik, et toimub taandareng, siis on võimalik, et toimub taandareng. Aga miks sa enne kasutasid väljendit „ühest küljest”?

Autor: Sest kui on võimalikud erinevad eesmärgid, siis see, mis kujutab on ühe eesmärgi seisukohast progressi, ei pruugi seda kujutada teise seisukohast.

Georg Wilhelm: Teise seisukohast võib olla tegu millegi ebaolulise või taandarenguga?

Autor: Või ka stagnatsiooni põhjusega.

Millegi võimatu definitsioonid ja paradoksid

Millegi võimatu definitsioonid ja paradoksid

Karmo Talts 

 

Vaatame, millised definitsioonid defineerivad midagi võimalikku. Oletame, et X on defineeritud Y-ina ja X on võimatu. Siis me oleme defineerinud midagi võimatut. Seega oleme me defineerinud midagi võimalikku siis, kui me defineerime X-i Y-ina ja X on võimalik.

Vaatame nüüd valetaja paradoksi. X on defineeritud X on väärana. On võimatu, et X, sest muidu on võimalik, et väide on korraga tõene ja väär. Seega defineerib valetajalause definitsioon midagi võimatut.

Vaatame nüüd Russeli paradoksi. Enesesse mitte kuulumise predikaat on defineeritud selle kaudu, et hulk X, mis ei kuulu hulka Y, on Y ise. Kõigi hulkade, mis enesesse ei kuulu, enesesse kuulumine võimatu, sest muidu on võimalik, et hulk korraga kuulub ja ei kuulu endasse. Seega enesesse mitte kuulumise predikaadi definitsioon defineerib midagi, mis on mõnel juhul võimatu.

Vaatame nüüd Nelson-Grellingi paradoksi. Enese kohta mitte käimise predikaat on defineeritud selle kaudu, et predikaat P, mis ei rakendu predikaadile Q, on P ise. Enese kohta mitte käimise predikaadi enese kohta mitte käimine on võimatu, sest vastasel juhul leidub predikaat, mis korraga käib ja ei käi enda kohta. Seega enese kohta mitte käimise predikaat defineerib midagi, mis on mõnel juhul võimatu.

Defineeritava ja definitsiooni suhe ning võimalikkus

Defineeritava ja definitsiooni suhe ning võimalikkus

Karmo Talts 

 

Vaatame defineeritava ja definitsiooni suhet. Kui seda suhte käsitleda ekvivalentsusena loogikas, siis on defineeritav ja definitsoon vahetatavad ka seal, kus see tekitab paradoksaalse tulemusena.

Vaatame nüüd selle suhte käsitlemist võimalikkuse abil. Kui defineeritav ja definitsioon omavad samades võimalikes maailmades sama osutust, siis paradoksaalsed kontseptsioonid ja väited ei oma ousutust üheski võimalikus maailmas, sest maailmad, kus nad omaks osutust, ei oleks kooskõlalised.

Vaatame sellest võimalusest lähtudes Nelson-Grellingi paradoks. Osutust võimalikes maailmades omavad piiratud kontseptstioonide hulga jaoks defineeritud enese kohta käimise ja mitte käimise kontseptsioonid. Kõigi kontseptsioonide jaoks ei saa neid kontseptsioone defineerida, sest siis kuuluksid nende kontseptsioonide osutuste hulka ka mõned võimatud osutused.

Vaatame nüüd Russelli paradoksi. Osutust võimalikes maailmades omavad piiratud hulkade hulga jaoks defineeritud enese kuulumise ja mitte kuulumise kontseptsioonid. Kõigi hulkade jaoks ei saa neid kontseptsioone defineerida, sest siis kuuluksid nende kontseptsioonide osutuste hulka ka mõned võimatud osutused.

Vaatame nüüd selle tähendust hulkade moodustamise jaoks. Defineerida saab ainult selliseid predikaate, mis rakenduvad võimalikele objektidele. Selliseid predikaate saab võtta hulkade moodustamise aluseks. 

Vaatame nüüd valetaja paradoksi. Kui on võimatu, et valetajalause osutab ja väited, millel on osutus, osutavad tõeväärtusi, siis on tõeväärtuse omamine seotud võimalikkusega. Kui me tunnistame ainult kahte tõeväärtust, siis juhul, kui on võimalik, et P, siis P on tõene või P on väär. 

Väidete tähenduse sidumine tegelikkuse aspektidele osutamisega ja tähenduseta väited

Väidete tähenduse sidumine tegelikkuse aspektidele osutamisega ja tähenduseta väited

Karmo Talts 

 

Vaatame võimalusi väidete tähendust mõista tegelikkuse aspektidele osutamise kaudu. Tõesed väited osutavad mõnda tegelikkuse aspekti. Seega ainult tõestel väidetel on tähendus. Väärus seisnebki tähenduse puudumises.

Vaatame nüüd, kuidas seda käsitlust teisendada nii, et ka vääradel väidetel oleks tähendus. Kui väide saab mingitel asjaoludel olla tõene, siis väide saab osutada. Väitele ei anna tähenduse tegelik osutus, vaid võimalik osutus.

Vaatame nüüd väiteid, mis ei saa osutada. Kui me tahame säilitada tähenduse ja võimalike osutuste suhte, siis võimatud väited on tähenduseta.

Vaatame nüüd, kui suur probleem see on. Kui võimatutel väidetel on tähendus, siis me püüame võimatuid väiteid eeldustena mitte kasutada ja me püüame eitada seda, mida nad väidavad. Kui neil pole tähendust, siis neist ei tulene sisulisi järeldusi ja nende eeldustena kasutamisest tuleb püüda hoiduda. Kuna neil pole tähendust, siis nad ka ei ütle midagi sisulist, mida eitada. Seega tuleb püüda hoiduda ka nende eitamisest.

Kaksikmaa mõtte-eksperiment ja määrava kirjelduse ebamäärasus

Kaksikmaa mõtte-eksperiment ja määrava kirjelduse ebamäärasus 

Karmo Talts

 

Vaatame, mille poolest erineb eeldusel, et Putnami Kaksikmaa on nomoloogiliselt võimalik, vedelik, mille kohta Kaksikmaal kasutatakse sõna vesi, Maa veest lisaks sellele, et see pole sama aine. Kaksikmaa vedelik ei ole joodav planeedil Maa elavate olendite jaoks.

Vaatame nüüd selle tähendust sõnade tähenduse jaoks. Sõna „joodav” tähendus on ise ebamäärane. Kui planeedil Maa peetakse sellega silmas joodavust Maa olendite jaoks, siis on määrav kirjeldus „läbipaistev joodav vedelik” Maal ja Kaksikmaal erineva tähendusega. Seega saab Maa ja Kaksikmaa sõnade tähenduse eristada määrava kirjelduse erinevate tähenduste alusel eeldamata, et Maa sõna „vesi” tähendab ollust, millel on sobiv põhjuslik side Maa sõnaga „vesi”.

Nomoloogiline võimatus ja modaalloogika

Nomoloogiline võimatus ja modaalloogika

Karmo Talts

 

Vaatame, mille puhul on tegu väitega „on võimalik, et P” juhul, kui P on kooskõlaline, aga on nomoloogiliselt võimatu, et P. Siis on tegu väära väitega. Seega on modaalloogika teemant tähistabki kooskõlalisust, mitte võimalikkust.

Vaatame nüüd, mida see tähendab võimalike maailmade jaoks. Kuna mõned võimalikud maailmad on nomoloogiliselt võimatud, siis võimalikud maailmad on lihtsalt kooskõlaliste väidete hulgad.

Vaatame nüüd, mida tähendab see läbipääsu jaoks tegelikku maailma ja nomoloogiliselt võimatu maailma vahele. Igasugune läbipääsude omistamine tegeliku maailma ja võimalike maailmade, milles on nii, et P, vahele on väär.

Vaatame nüüd nomoloogiliselt võimatute maalmade ja teiste võimalike maailmade suhet. Kui on nomoloogiliselt võimatu, et P, ei saa nomoloogiliselt võimalik maailm muutuda selliseks, et P. Kuna teised nomoloogilselt võimatud maailmad pole kunagi tegelikud, ei saa nad ka muutuda. Seega ei saa nad ka muutuda sellisteks, et P. Kuna maailm, milles on nii, et P, pole kunagi tegelik, ei saa see ka muutuda. Seega ei ole nomoloogiliselt võimatul maailmal tegelikult läbipääse mitte ühtegi maailma, ei nomoloogilielt võimalikku ega võimatusse. Nomoloogiliselt võimatute maailmade vahelistest läbipääsudest rääkimine on alusetu  fantaseerimine.

Vaatame nüüd selle tähendust modaalloogika jaoks. Me vajame modaalloogikat, kus on modaalsus „nomoloogiliselt võimalik”. Kui ei ole nomoloogiliselt võimalik, et P, siis on kooskõlaline väidete hulk, kuhu kuulub P, nomoloogilselt võimatu maailm ja sellel maailmal pole mingeid läbipääse teistesse maailmadesse. Väited selle kohta, millised läbipääsud on nomoloogiliselt võimalike maailmade vahel, on tõeväärtuslikud väited, mille tõeväärtus sõltub sellest, kuidas maailm, milles on teostunud nomoloogiliselt võimalike asjaolude kombinatsioon x, muutuda saab ja millistel nomoloogiliselt võimalikel asjaoludel maailm saab muutuda selliseks, et selles on teostunud x.

Vaatluste roll võimalikkuse kindlaks tegemisel

Vaatluste roll võimalikkuse kindlaks tegemisel

Karmo Talts

Vaatame A ja B koos esinemise võimalikkuse ja selle, et me kujutame, ette,  et A ja B esinevad koos, suhteid. Me suudame kujutleda ette stsenaariume, kus A ja B esinevad koos asjaoludele C, D jne. See, kas A ja B tegelikult saavad koos esineda asjaoludel C, D jne. sõltub maailmast. Seega sõltub see, et kas üldse leidub asjaolusid, mille korral A ja B saavad koos esineda, samuti maailmast.
Vaatame nüüd A ja B eraldi esinemise võimalikkuse ja selle, et me kujutame, ette,  et A ja B esinevad eraldi, suhteid. Me suudame kujutleda ette stsenaariume, kus A ja B esinevad eraldi asjaoludel C, D jne. See, kas A ja B tegelikult saavad eraldi esineda asjaoludel C, D jne. sõltub maailmast. Seega sõltub see, et kas üldse leidub asjaolusid, mille korral A ja B saavad eraldi esineda, samuti maailmast.
Vaatame nüüd vaatluste rolli võimalikkuste kindlaks tegemisel. Kui me oleme vaadelnud, et A ja B esinevad koos, siis on meil tõend, et nad saavad mingitel asjaoludel koos esineda. Kui me vaatleme, et nendega koos esineb asjaolu C, siis meil on tõend, et nad saavad C-ga koos esineda. Kui me oleme vaadelnud, et A ja B esinevad eraldi, siis on meil tõend, et nad saavad mingitel asjaoludel eraldi esineda. Kui me vaatleme, et A esinemisel ilma B-ta või B esinemisel ilma A-ta esineb asjaolu C, siis meil on tõend, et A esinemisel ilma B-ta või B esinemisel ilma A-ta saab esineda C.

 

Modaalloogika maailmade vaheliste läbipääsude hüpoteetilisus

Modaalloogika maailmade vaheliste läbipääsude hüpoteetilisus 

Karmo Talts

 

Vaatame modaalloogika maailmade vahelisi läbipääse. Maailmade vaheline läbipääs on mingit laadi suhe maailma, kus on tõesed ühed ja maailma, kus pole tõesed päris samad väited, vahel. Seda suhet eeldatakse ekstraloogilistel kaalutlustel. Sisuliselt on tegemist hüpoteesiga, et kui esimese maailma väited on tõesed, siis teise maailma väited võivad tõeseks saada või võisid olla tõesed enne, kui esimese maailma väited tõeseks said.

Vaatame nüüd selliste hüpoteside kinnitamist. Ainus, mis tegelikult kinnitab maailmade vahelist läbipääsu olemasolu, on see, kui esimese maailma väited olid tõesed ja teise maailma väited said millalgi hiljem tõeseks või kui teise maailma väited olid tõesed, siis esimese maailma väited said millalgi hiljem tõeseks.

Vaatame nüüd selliste hüpoteeside kummutamist. Neid ei kummuta otseselt mitte miski.  

Induktsioon ja tõendid

Induktsioon ja tõendid

Karmo Talts 

 

Vaatame induktsiooni tõendite seisukohast. Kui A ja B on minevikus esinenud alati koos, siis meil on tõend, et A ja B esinevad mõnikord koos ja puudub tõend, et A ja B esinevad mõnikord lahus.

Vaatame nüüd lähenemist, mille järgi me anname tõendi olemasolule suurema tunnetusliku kaalu, kui tõendi puudumisele. Kui A ja B on minevikus alati koos esinenud, siis on meil tugevam alus uskuda, et A ja B esinevad mõnikord koos, kui uskuda, et mõnikord esinevad A ja B lahus. 

Vaatame nüüd võimalusi seda lähenemise põhjendada. Kui inimesed võivad kujutleda ka tegelikkuses võimatuid stsenaariumeid, siis juhul, kui me kujutleme A ja B eraldi esinemise võimalust, kuigi A ja B pole kunagi eraldi esinenud, kujutleme me midagi, mis võib olla tegelikult võimatu. 

Millegi võimaliku kogemine ja fenomenoloogiline võimalikkus

Millegi võimaliku kogemine ja fenomenoloogiline võimalikkus

Karmo Talts

 

Vaatame selle tähendust, et kui me kogeme midagi tegelikku, siis me kogeme midagi võimalikku. Vähemalt mõnesid võimalikke objekte on võimalik kogeda.

Vaatame nüüd selle tähendust eba-adekvaatsele kogemusele. Eba-adekvatse kogemuse käigus me ei koge midagi, mis oleks aktuaalselt olemas. (Ka moonutatud kogemuse puhul me ei koge midagi, mis on aktuaalselt olemas päris sellisel kujul.) Seega eba-adekvaatse kogemuse korral kogeme me midagi pelgalt võimalikku.

Vaatame nüüd seda, mis laadi võimalikkusega on tegu. Eba-adekvaatse kogemuse korral me ei pruugi kogeda midagi, mis on nomoloogiliselt või metafüüsiliselt võimalik. Seega leidub lisaks loogilisele, nomoloogilisele ja metafüüsilisele võimalikkusele ka fenomenoloogiline võimalikkus. Fenomenoloogiliselt võimalik on see, mida on võimalik kogeda

Vaate, et teadvusel objektid kuuluvad füüsikaliste süsteemide hulka, seisukohast võimalikud stsenaariumid

Vaate, et teadvusel objektid kuuluvad füüsikaliste süsteemide hulka, seisukohast võimalikud stsenaariumid

Karmo Talts 

 

Vaatame vaate, et teadvusel objektid kuuluvad füüsikaliste süsteemide hulka, seisukohast võimalike stsenaariume. Leidub füüsikalisi süsteeme, mille puhul on võimalik, et need on teadvusel. On võimalik, et leidub füüsikalisi süsteeme, mis on teadvusel. Ja on võimalik, et need stsenaariumid on kombineeritud.
Vaatame nüüd maailma, kus ei leidu ühtegi füüsikalist süsteemi, mille puhul on võimalik, et süsteem on teadvusel ja milles on võimalik, et leidub mõni füüsikaline süsteem, mis on teadvusel. Selline maailm peab muutuma, et seal leiduks füüsikalisi süsteeme, mille puhul on võimalik, et need on teadvusel.
Vaatame nüüd võimalust, et selliste füüsikaliste süsteemide tekkimine on selles maailmas vähetõenäoline. See maailm võib pikka aega või alati käituda nagu maailm, milles ei ole võimalik, et füüsikalised süsteemid on teadvusel ja enamik selle maailma kohta käivaid andmeid on kooskõlas hüpoteesiga, et selles maailmas ei ole võimalik, et füüsikalised süsteemid on teadvusel.

Pelgalt kujuteldav võimalikkus, modaalloogika ja mõtte-eksperimendid

Pelgalt kujuteldav võimalikkus, modaalloogika ja mõtte-eksperimendid 

Karmo Talts

 

Vaatame selle, et maagia on võimalik, kujutlemist. See, et see on kujuteldav, ei tähenda tingimata seda, et maagia on tegelikult võimalik. Seega ei pruugi kujuteldav võimalikkus olla tegelik võimalikkus.

Vaatame nüüd selle tähendust tunnetus-vigade jaoks. On võimalik teha viga ja pidada pelgalt kujuteldavat võimalikkust tegelikuks võimalikkuseks ja vastupidi.

Vaatame nüüd modaalloogikat. Modaalloogilised võimalikud maailmad on kooskõlalised maailmad, mille puhul on kujuteldavad, et need on võimalikud. Nende kujuteldav võimalikkus ei taga nende tegelikku võimalikkust. Võimalike maailmade vahelised läbipääsud on kooskõlalised läbipääsud, mille puhul on kujuteldav, et maailmade vahel on sellised läbipääsud. Isegi siis, kui võimalik maailm on ka tegelikult võimalik, võib läbipääs sellest võimalikust maailmast vähemalt ühte teise võimalikku maailma olla pelgalt kujuteldav.

Vaatame nüüd selle tähendust mõtte-eksperimentide jaoks. Mõtte-eksperimente tehes on võimalik teha viga ja pidada pelgalt kujuteldavalt võimalikke stsenaariume tegelikult võimalikeks. Samuti on mõtte-eksperimente kritiseerides võimalik teha viga ja pidada tegelikult võimalikke stsenaariume pelgalt kujuteldavalt võimalikeks.

De dicto ja de re eristus ning võimalikkus

De dicto ja de re eristus ning võimalikkus 

Karmo Talts

 

Vaatame de dicto ja de re eristamist võimalikkuse enda seisukohast. Kui ma võin panna enda tuppa uue tapeedi, siis leidub minu tuba , mille puhul on võimalik, et selles on uus tapeet. Kui on võimalik, et ma ehitan endale maja, siis on võimalik, et leidub minu maja.

Tavakeele konditsionaalid ja võimalikud tulevikud

Tavakeele konditsionaalid ja võimalikud tulevikud 

Karmo Talts

 

Vaatame probleeme tavakeele konditsionaalide materiaalse konditsionaalidena käsitlemisel. Kui ma ütlen, et kui sajab vihma, siis sa saad märjaks, siis ma ei räägi üldse olevikust, vaid võimalikest tulevikest.

Vaatame nüüd võimalikke tulevikke. Kui ma ei peaks võimalikuks seda, et tulevikus sajab vihma ja saad märjaks, siis ma ei hakkaks sind selle eest hoiatama. Seega on osa tavakeele konditsionaali „kui vihma sajab, siis sa saad märjaks” sisust, et tulevikus on see võimalik, et konditsionaali mõlemad pooled on tõesed.

Vaatame nüüd, millal ma sind ei hoiataks, kui ma pean seda võimalikuks. Kui ma peaks võimalikuks, et sa vihma ajal saad vihmast sõltumatu põhjusel märjaks ja muid võimalusi, kus sa vihma ajal märjaks saad, ma ei näe ette, siis ma ei hakkaks sind samuti hoiatama. Seega ma pean silmas, et on võimalik, et sa saad vihma ajal märjaks vihma tagajärjel, kui sa midagi ette ei võta.