Negatiivsete faktide mõistmine positiivsete faktide kaudu

Negatiivsete faktide mõistmine positiivsete faktide kaudu 

Karmo Talts

 

Vaatame, kas negatiivseid fakte on võimalik mõista positiivsete faktide kaudu. Kui kõigi positiivsete faktide ei kuulu fakt, et on nii, et P, siis on fakt, et pole nii, et P.

Tõe koherentsiteooria ja eitus

Tõe koherentsiteooria ja eitus 

Karmo Talts

 

Vaatame, kas tõe koherentsiteooria mõjutab eituse tähendust. Väite eitus ütleb, et väide pole teooriaga kooskõlas.

Vaatame nüüd vasturääkivuse seadust. See ütleb, et väide ei saa olla korraga teooriaga kooskõlas ja rääkida teooriale vastu

Vaatame nüüd välistatud kolmanda seadust. See ütleb, et väide on teooriaga kooskõlas või räägib teooriale vastu.

Vaatame nüüd konditsionaali. See ütleb, et konditsionaali eeldus räägib teooriale vastu või on konditsionaali järeldus teooriaga kooskõlas.

Ebamäärasus ja mittemonotoonne loogika

Ebamäärasus ja mittemonotoonne loogika

Karmo Talts

 

Vaatame, kas soriitide paradoksi saab käsitleda mittemonotoonse loogika abil. Eeldus „kui x-ist terast saab moodustada kuhja, siis normaalsel juhul saab x miinus ühest terast moodustada kuhja” on kooskõlas nii intuitsioonidega, mis on soriitide paradoksi aluseks, kui ka tõsiaasjaga, et kui x-i väärtus on liiga väike, siis ei saa x miinus ühest terast moodustada kuhja.

Üldistame nüüd meie eelduse. Kui x-il on predikaat P ja y erineb veidi x-ist, siis normaaljuhul on y-il predikaat P.

Vaatame nüüd, kuhu viib mittemonotoonne loogika edasi ebamäärasuse käsitlemisel. Kui x-il normaalsel juhul on predikaat P siis, kui x-il on predikaat Q ja juhul kui x-il on predikaadid P ja R, siis normaalsel juhul x-il pole predikaati Q, siis võib juhul, kui x-il on predikaadid P, R ja S, x-il olla (normaaljuhul) predikaat Q.

Kujutlemine, objektide omadused ja ontoloogiline jumalatõestus

Kujutlemine, objektide omadused ja ontoloogiline jumalatõestus

Karmo Talts 

 

Vaatame ontoloogilist jumalatõestust kujutluse de re ja de dicto eristuse seisukohast. See, et me kujutleme, et leidub täiuslik olend, ei tähenda tingimata seda, et leidub täiuslik olend. 

Vaatame nüüd eeldust, et täiuslikku olendit ei leidu. Kui täiuslikku olendit ei leidu, siis ei leidu täiuslikku olendit, kellel puuduks mõni täius, näiteks eksistents.

Vaatame nüüd Kanti arusaama kujutlemise ja omaduste suhetest. Kui me kujutleme, et leidub kulda, siis ei leidu tingimata kulda. Kui ei leidu kulda, ei leidu kulda, millel oleks mingid omadused. Kui leidub kulda, mille puhul me kujutleme, et see on kollane, ei leidu tingimata kulda, mis on kollane. 

De dicto ja de re eristus ning intentsionaalsus

De dicto ja de re eristus ning intentsionaalsus

Karmo Talts 

 

Vaatame, kas de re ja de dicto erinevust võib rakendada intentsionaalsusega seotud küsimustes. Võib leiduda x, mille puhul meie kogemus on x-ist ja meie kogemus võib olla sellest, et leidub x. Viimasel juhul ei pruugi x-i leiduda, näiteks rafineeritud illusiooni või hallutsinatsiooni puhul.

Vaatame nüüd fenomenoloogilist analüüsi. Kui me võtame kogemuse sulgudesse, siis me analüüsime seda, mida me kogeme, et leidub. Selle analüüsimiseks, kuidas me kogeme välisreaalsust, tuleb arvesse võtta seda, millised objektid on olemas ja võtta sulgudesse see, millised omadused neil on tegelikult

Kujutlemine de dicto ja de re ning fiktsionaalsed objektid

Kujutlemine de dicto ja de re ning fiktsionaalsed objektid

Karmo Talts 

 

Vaatame fiktsionaalseid objekte kujutlemise de dicto ja kujutlemise de re eristuse seisukohast. Ei leidu Sherlock Holmesi, kelle puhul me kujutleme, et ta elab Baker Streetil.

Vaatame nüüd, kas on võimalik kujutleda, et midagi ei leidu. Me võime näiteks kujutleda, milline oleks maailm siis, kui mobiiltelefone poleks olemas. Me ei kujutle Sherlock Holmesi kujutledes, milline oleks maailm siis, kui Sherlock Holmesi poleks olemas. Seega me kujutleme, et leidub Sherlock Holmes, kes elab Baker Streetil.

Vaatame nüüd, kas väite, et Sherlock Holmes elab Baker Streetil, puhul on tegu kõigest lõdva keelekasutusega. Conan Doyle kujutlus on kujutlus ja selle pidamine mitte-kujutluseks on viga.   

Elementide terviklikkus ja hulkade moodustamine

Elementide terviklikkus ja hulkade moodustamine 

Karmo Talts 

 

Vaatame objekte, millest me mõttes igapäevaselt kollektsioone moodustame. Need objektid ise ei ole reeglina kollektsioonid.

Vaatame nüüd, millega on tegu. Eeldusel, et need elemendid on terviklikud, on tegemist tervikutega.

Vaatame nüüd hulkade moodustamise põhimõtet, mille järgi saab moodustada hulka kõigist tervikutest, millel on ühine predikaat. Kuigi hulkadel pole osasid, on hulkasid võimalik mõista lihtsate tervikutena ja seega viib selline hulkade moodustamise põhimõte Russelli paradoksini. 

Vaatame nüüd hulkade moodustamise põhimõtet, mille järgi saab moodustada hulga kõigist keerukatest tervikutest, millel on ühine predikaat. See piirang näib esmapilgul liiga piirav.

Vaatame nüüd, kas miski räägib veel sellise piirangu kasuks. Kui me käsitleme elementaarosakesi lihtsate tervikutena, siis leidub ka teine põhjus, miks elementaarosakestest ei saa moodustada hulka: elementaarosakesed ei ole selleks piisavalt üksteisest eristatavad. 

Vaatame nüüd, millistel tingimustel saab moodustada hulkasid hulkadest. Hulkasid saab moodustada keerukate tervikute hulkadest, hulkadest, mis on moodustatud keerukate tervikute hulkadest jne.

Tõendusteoreetiline lähenemine, mille järgi vasturääkivuse eituse tõestab tõene eeldus

Tõendusteoreetiline lähenemine, mille järgi vasturääkivuse eituse tõestab tõene eeldus 

Karmo Talts

Vaatame, kas vasturääkivuse seaduse ainus võimalik tõestusteoreetiline tõlgendus on, et vasturääkivus on paratamatult väär ja vasturääkivus tõestab vääruse. Kui seadust mõista ühelt poolt nii, et tõene väide tõestab vasturääkivuse eituse, siis sümmeetriliselt vasturääkivus tõestab tõese väite eituse.
Vaatame nüüd, kuidas selline tõlgendus motiveerib vääradest eeldustest lähtumise vältimise püüdlusi. Vääri eeldusi tuleb püüda vältida mitte selle pärast, et vähendada võimalusi tõestada midagi väära, vaid selleks, et vähendada võimalusi tõestada mõne tõese väite eitus.

Lähenemine, mille järgi iseenda eitusega ekvivalentsed väited pole ei tõesed ega väärad, ja mitme eeldusega paradoksid

Lähenemine, mille järgi iseenda eitusega ekvivalentsed väited pole ei tõesed ega väärad, ja mitme eeldusega paradoksid

Karmo Talts

 

Vaatame lähenemist, mille järgi väide, mis on ekvivalentne iseenda eitusega, ei ole tõene ega väär. See lähenemine eeldab, et seda, et väide P räägib vastu tõesele väitele Q, on tarvis selleks, et P oleks väär, aga sellest ei piisa, sest P võib lisaks olla ekvivalentne iseenda eitusega. Samuti eeldab see, et seda, et P räägib vastu väärale väitele Q, on tarvis selleks, P oleks tõene, aga sellest ei piisa.
Vaatame nüüd, kas selline lähenemine saab hakkama paradoksidega, mis kasutavad rohkem kui ühte eeldust. Kui P kuulub paradoksaalsesse väidete hulka, siis paradoksaalsest väidete hulgast järeldub, et P on ekvivalentne iseenda eitusega. Seega väide P, mis kuulub väidete hulka, millest järeldub, et P on ekvivalentne iseenda eitusega, ei ole tõene ega väär.  

Missuguse objekti defineerib valetajaluse definitsioon?

Missuguse objekti defineerib valetajaluse definitsioon? 

Karmo Talts

Vaatame valetajalauset selle seisukohast, mida valetajalause definitsioonil õnnestub defineerida. Kui definitsioon X:=”X on väär” defineerib tõese väite, siis X-i definitsioon defineerib korraga tõese ja väära väite. Kui X-i definitsioon defineerib väära väite, siis see defineerib korraga tõese ja väära väite.
Vaatame nüüd, millised võimalused üle jäävad. X-i definitsioon defineerib mingisuguse teistsuguse tõeväärtusega väite või X-i definitsioonil ei õnnestu üldse väidet defineerida.
Vaatame nüüd, mis räägib viimase võimaluse kasuks. Me võime sõnastada valetajalause kättemaksulause, selle lause kättemaksulause jne. Seega pole probleem konkreetses eneseleviitavas väites, vaid antud viisil eneseleviitamises endas. Seega ei õnnestu ühelgi sel viisil defineeritavale viitaval definitsioonil väidet defineerida.

Tõe mõtestamine kvantorite abil

Tõe mõtestamine kvantorite abil 

Karmo Talts

Vaatame võimalusi mõtestada tõde kvantorite abil. Eksistentsikvantori abil sõnastatud jaatav väide on tõene parajasti siis, kui kvantori ulatuses olev  konstruktsioon omab osutust.  Eksistentsikvantori abil sõnastatud eitav väide on tõene parajasti siis, kui kvantori ulatuses olev konstruktsioon ei oma osutust.
Vaatame nüüd üldisusekvantori abil sõnastatud väiteid. Üldisuse kvantori abil sõnastatud jaatav väide on tõene siis, kui kvantori ulatuses oleva konstruktsioonile vasturääkiv konstruktsioon ei oma osutust. Üldisuse kvantori abil sõnastatud eitav väide on tõene siis, kui kvantori ulatuses oleva konstruktsioonile vasturääkiv konstruktsioon omab osutust. 

Loogika, kus väärtus "ebakonsistentne" on üks tõeväärtustest

Loogika, kus väärtus "ebakonsistentne" on üks tõeväärtustest 

Karmo Talts 

 

Vaatame võimalusi käsitleda konsistentsust teisiti kui operaatorina, nagu DeCosta parakonsistentsetes loogikates. Kuna konsistentne väide võib olla nii tõene, kui ka väär, saab kasutusele võtta tõeväärtused "konsistentne ja tõene", "konsistentne ja väär" ja "ebakonsistentne".

Vaatame nüüd nende tõeväärtuste suhet. Konsistentsetest eeldustest järelduvad konsistentsed järeldused. Seega tõeset eeldusest järelduvad tõesed järeldused ja väärast eeldusest tõesed järeldused või väärad järeldused. Ebakonsistentsest väitest ei pruugi järelduda konsistentseid järeldusi. Seega ebakonsistentsest eeldusest järelduvad tõesed järeldused või väärad järeldused või ebakonsistensted järeldused. Seega on tõeväärtus "ebakonsistentne" kõige madalam tõeväärtus. 

Tõendite roll teadvuse uurimisel ja vaimufilosoofilised teooriad

Tõendite roll teadvuse uurimisel ja vaimufilosoofilised teooriad 

Karmo Talts 

 

Vaatame tõendite rolli teadvuse uurimisel. Kuna me ei saa teadvust vahetult vaadelda, siis me saame lugeda ainult tõenäoliseks seda kas olend on teadvusel või mitte. Seega juhul, kui meil on tõendeid tõenäoliselt teadvusel oleva olendi x omadusest P või suhtest P, milles x osaleb, siis on meil tõend, et tõenäoliselt on võimalik, et teadvusega olendil saab olla omadus P või teadvusega olend saab osaleda suhtes P.

Vaatame nüüd selle tähendust teadvuse identsusteooria jaoks. Teadvuse identsusteooria pooldajatel on tõendeid, et tõenäoliselt saavad teatud ajuseisunditega olendid olla teadvusel. Nii kaua, kuni teadvuse identsusteooria vastased pole vaadelnud tõenäoliselt teadvuseta olendeid, kellel on need samad ajuseisundid, pole teadvuse identusteooria vastastel tõendeid, et tõenäoliselt saavad nende samade ajuseisunditega olendid olla teadvuseta.

Vaatame nüüd selle tähendust teadvuse funktsionaalistliku käsitluse jaoks. Funktsionalismi pooldajatel on tõendeid, et tõenäoliselt saavad teatud viisil funktsioneerivad olendid olla teadvusel. Nii kaua, kuni teadvuse funktsionalismi vastased pole vaadelnud tõenäoliselt teadvuseta olendeid, kes funktsioneerivad samal viisil, pole funktsionalismi vastastel tõendeid, et tõenäoliselt saavad samal viisil funktsioneerivad olendid olla teadvuseta.

Vaatluste roll võimalikkuse kindlaks tegemisel

Vaatluste roll võimalikkuse kindlaks tegemisel

Karmo Talts

Vaatame A ja B koos esinemise võimalikkuse ja selle, et me kujutame, ette,  et A ja B esinevad koos, suhteid. Me suudame kujutleda ette stsenaariume, kus A ja B esinevad koos asjaoludele C, D jne. See, kas A ja B tegelikult saavad koos esineda asjaoludel C, D jne. sõltub maailmast. Seega sõltub see, et kas üldse leidub asjaolusid, mille korral A ja B saavad koos esineda, samuti maailmast.
Vaatame nüüd A ja B eraldi esinemise võimalikkuse ja selle, et me kujutame, ette,  et A ja B esinevad eraldi, suhteid. Me suudame kujutleda ette stsenaariume, kus A ja B esinevad eraldi asjaoludel C, D jne. See, kas A ja B tegelikult saavad eraldi esineda asjaoludel C, D jne. sõltub maailmast. Seega sõltub see, et kas üldse leidub asjaolusid, mille korral A ja B saavad eraldi esineda, samuti maailmast.
Vaatame nüüd vaatluste rolli võimalikkuste kindlaks tegemisel. Kui me oleme vaadelnud, et A ja B esinevad koos, siis on meil tõend, et nad saavad mingitel asjaoludel koos esineda. Kui me vaatleme, et nendega koos esineb asjaolu C, siis meil on tõend, et nad saavad C-ga koos esineda. Kui me oleme vaadelnud, et A ja B esinevad eraldi, siis on meil tõend, et nad saavad mingitel asjaoludel eraldi esineda. Kui me vaatleme, et A esinemisel ilma B-ta või B esinemisel ilma A-ta esineb asjaolu C, siis meil on tõend, et A esinemisel ilma B-ta või B esinemisel ilma A-ta saab esineda C.

 

Selle, mis tunne on olendil, sõltuvus olendil olevast informatsioonist

Selle, mis tunne on olendil, sõltuvus olendil olevast informatsioonist 

Karmo Talts 

 

Vaatame persoone x ja y, kellest üks teab, et x-i naaber on ohtlik kurjategija ja teine ei tea. Kui x teab, et tema naaber on ohtlik kurjategija ja y ei tea seda, siis tunnevad nad end x-i naabriga kokku puutudes erinevalt. Seega on subjektiivsel kogemusel olendil oleva informatsiooniga seotud külg.

Vaatame nüüd võimalust, et see, mis tunne olendil on, sõltub ainult sellest, millist informatsiooni olendil on. See, mis tunne on olla nahkhiir sõltub siis sellest, millist informatsiooni on nahkhiirel olevate meeleelunditega võimalik hankida. Seega juhul, kui teisel olendil on täpselt sama informatsioon hangitud teistsuguste meeleelundite abil, siis on tal sama tunne.

Vaatame nüüd, kas sellele võimalusele räägib vastu see, et üks ja sama informatsioon võib esineda mitmel kujul. Näiteks siis, kui keegi meile ütleb, et see raamat on punane, pole meil sama tunne, kui siis, kui me asjasse puutuvat raamatut näeme. Sellele võib vastu väita, et kui me räägime sellistel juhtudel ühest ja samast informatsioonist, siis me kasutame keelt lõdvalt. Tegelikult sisaldub öeldud  lauses "see raamat on punane" ja silmas tekkinud aistingus samast allikast pärinev informatsioon, mis oma erineva kuju tõttu pole päris sama informatsioon. 

Inimlik sekkumine ja induktiivsed üldistused

Inimlik sekkumine ja induktiivsed üldistused

Karmo Talts 

 

Vaatame juhtu, kus alati, kui üks piljardikuul on tabanud teist, on teine kuul veerema hakanud. Kui me liimime teise kuuli piljardilaua külge, siis see ei hakka enam veerema, kui esimene kuul seda tabab. Seega vähemalt mõnel juhul sõltub induktiivse üldistuse tõenäoline kehtivus inimliku sekkumise puudumisest.

Vaatame nüüd selle tähendust determinismi jaoks. Vähemalt teoreetiliselt on võimalik, et deterministlikud ennustused mõnikord ei tööta, kui mängu tuleb inimlik sekkumine.

Induktsioon ja täiendavad tegurid, mille esinemisel kaks tegurit koos esinevad

Induktsioon ja täiendavad tegurid, mille esinemisel kaks tegurit koos esinevad 

Karmo Talts 

 

Vaatame juhtu, kui A ja B on minevikus alati koos esinenud kokkusattumuse tõttu. Kui me tähistame A ja B koos esinemise kokkusattumuse tõttu C-ga, siis A, B ja C on minevikus alati koos esinenud.

Vaatame nüüd, kas on nii, et kui A ja B on minevikus alati koos esinenud, siis tulevikus esinevad A ja B koos või esineb üks neist ilma teiseta juhul, kui pole nii, et esineb kolmas tegur C, ja minevikus on A ja B alati esinenud koos C-ga. Võibolla mõnel juhul on koos A ja B-ga minevikus esinenud hoopis tegur D või E jne. Seega A-st ja B-st ühe üksinda esinemine tulevikus eeldab, et puuduvad kõik tegurid nende tegurite hulgast, mille esinemine seletab A ja B koos esinemist.

Kategooriline imperatiiv ja reaalne võimalus tegutseda

Kategooriline imperatiiv ja reaalne võimalus tegutseda

Karmo Talts

 

Vaatame kategoorilise imperatiivi kehtivuse küsimust olukorra, kus me märkame uppujat, näitel. Igaühe jaoks ei saa olla seaduseks, et tuleb minna vette ja ujuda uppujat päästma, sest igaüks ei oska ujuda.

Vaatame nüüd, kas see tähendab, et käitumisseadus on sel juhul abstraktsem, kui see, et tuleb minna vette ja ujuda uppujat päästma. Kui kaldal on täielikult halvatu, kes ei saa abi kutsuda või läheduses pole kedagi, keda liikumisvõimetu halvatu saaks appi kutsuda, siis ei saa tema jaoks olla seaduseks isegi midagi nii abstraktset, nagu see, et ta peab andma oma panuse uppuja päästmiseks.

Konditsionaal, mille sissetoomiseks on vaja tõestada, et konditsionaali eeldus on väär või konditsionaali järeldus on tõene, ja Curry paradoks

Konditsionaal, mille sissetoomiseks on vaja tõestada, et konditsionaali eeldus on väär või konditsionaali järeldus on tõene, ja Curry paradoks 

Karmo Talts

Vaatame, mida annaks materiaalse konditsionaali asendamine konditsionaaliga, mille sissetoomiseks on vaja tõestada, et konditsionaali eeldus on väär või tõestada, et konditsionaali järeldus on tõene. Kuna me ei saa tõestada Curry lause järeldust, sest see on väär ja tõestada Curry lause eelduse väärust, sest vastasel juhul me tõestaks, et Curry lause on korraga tõene ja väär, siis me ei saa tõestada Curry lauset.
Vaatame nüüd, mida selline konditsionaal tähendaks loogika teoreemide jaoks. Väite P identsuse tõestamine eeldaks, et me tõestame kas selle, et P on väär või tõestame selle, et P on tõene. Seega poleks identsus enam loogika teoreem.  

Tõeskeemi võimalikud tõeväärtused rohkem kui kahe tõeväärtusega loogikates ja paradoksid

Tõeskeemi võimalikud tõeväärtused rohkem kui kahe tõeväärtusega loogikates ja paradoksid 

Karmo Talts

Vaatame tõeskeemi ja klassikalise loogika seoseid. Kui P on väär, siis konditsionaal „kui P, siis P on tõene” on tühjalt tõene ja kui väide „P on tõene” on väär, siis konditsionaal „kui P on tõene, siis P” on tühjalt tõene. Eeldustel, et kui P on tõene, siis konditsionaal „kui P, siis P on tõene” on mitte-tühjalt tõene ja kui väide „P on tõene” on tõene, siis konditsionaal „kui P on tõene, siis P” on mitte-tühjalt tõene, kehtibki skeem „P on tõene parajasti siis, kui P” igal juhul.
Vaatame nüüd rohkem kui kahe tõeväärtuse lubamise tähendust. P-l võib olla tõeväärtus, mille puhul konditsionaal „kui P, siis P on tõene” ei oma kõige kõrgemat tõeväärtust ja väitel „P on tõene” võib olla tõeväärtus, mille korral konditsionaalil „kui P on tõene, siis P” ei pruugi olla kõige kõrgem tõeväärtus. Seega ei pruugi skeem „P on tõene parajasti siis, kui P” olla alati kehtiv.
Vaatame nüüd selle tähendust, et kõige kõrgema ja madalama tõeväärtus puhul on skeemil „P on tõene parajasti siis, kui P” kõige kõrgem tõeväärtus. Kui P tõeväärtus on kõrgem kõige madalamast tõeväärtusest, siis skeemi tõeväärtus esialgu langeb ja siis hakkab jälle tõusma. Kui P-l on keskmine tõeväärtus, siis skeemil on keskmine tõeväärtus.
Vaatame nüüd kolmanda tõeväärtusega loogikat. Kui P-l on kolmas tõeväärtus, siis skeemil „P on tõene parajasti siis, kui P” on kolmas tõeväärtus.
Vaatame nüüd paradokside kättemaksulauseid. Paradokside kättemaksulaused ei tööta keskmise tõeväärtuse, kaasa arvatud kolmanda tõeväärtusega loogikate kolmanda tõeväärtuse juures, sest tõeskeem ise pole neil juhtudel piisavalt kõrge tõeväärtusega, et me saaks teha paradoksaalse järelduse.     

Tõe koherentsiteooria, teadmine ja Gettieri näited

Tõe koherentsiteooria, teadmine ja Gettieri näited 

Karmo Talts

Vaatame tõeseid õigustatud uskumusi tõe koherentsiteooria seisukohast. Kuna tõene õigustatud uskumus P tõene, siis on P kooskõlas teooriaga, millesse ta kuulub.
Vaatame nüüd teadmise käsitlemist õigustatuse ja tõe kaudu. Kui me seostame teadmise õigustatuse ja tõega, siis tõe koherentsiteooria seisukohast me teame P-d parajasti siis, kui me usume kooskõlalist teooriat, mille osa P on.
Vaatame nüüd Gettieri näiteid. Smith usub teooriat, et Jones saab töö ja Jonesil on mündid taskus. Selle teooria osa on, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus. Kuna see teooria ennustab, et Jones saab töö, kuigi Jones ei saa tööd, siis enamik koherentsiteooria pooldajaid praagiks selle teooria nõrga ennustusjõu tõttu välja ja praagiks ka Jonesi uskumuse, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus, selle teooria osana välja.
Vaatame nüüd Fordi näidet. Kuna teooria, et Jonesil on Ford, ei suuda ennustada, et Smith saab tulevikus andmeid, mille järgi Jonesil pole Fordi, siis koherentsiteooria pooldaja praagiks selle teooria ja Smithi uskumuse, et Jonesil on Ford või Brown on Barcelonas, selle teooria osana välja.
Vaatame nüüd võimalusi seda teadmise käsitlust veelgi tugevdada. Me teame P-d parajasti siis, kui me usume kooskõlalist parima seletus- ja ennustusjõuga teooriat, mille osa on P.  

Väite esinemisjuhu looduslik tähendus

Väite esinemisjuhu looduslik tähendus 

Karmo Talts

Vaatame, kas väidetel on looduslik tähendus. Kuigi väide on midagi abstraktset, toimub väitmine konkreetsetel asjaoludel. Seega on väite P esinemisjuhu looduslikuks tähenduseks need asjaolud, mil seda P esinemisjuhtu väidetakse.
Vaatame nüüd, kas eksimise ja väite esinemisjuhu väitmise asjaolud saab siduda. Kui esitatakse väide P ja me peame P-d tõeseks, kuigi P on väär, siis me peame P selle esinemisjuhu väitjat siiraks ja arvame, et tal on adekvaatset informatsiooni selle kohta, et P või arvame, et ta esitab tegelikkusele vastava hüpoteesi, et P. Seega eksime me P selle esinemisjuhu loodusliku tähenduse osas.

Taju tähendus

Taju tähendus 

Karmo Talts

Vaatame võimalusi mõista taju tähenduslikuna. Üks neist on, et tajul on looduslik tähendus ja teine, et taju tähendus on kultuuriline.
Vaatame nüüd esimest võimalust. Normaalne taju on aistingu looduslik märk. Väärtaju on tajuja patoloogilise seisundi looduslik märk.
Vaatame nüüd võimalust, et taju tähendus on kultuuriline. See tähendab, et isegi tajud tähistavad kontseptsioone ja taju, mille jaoks pole meie kultuuris kontseptsiooni, pole meie jaoks tähenduslik. Väärtaju probleem on see, et väärtaju tähistab kontseptsiooni või kontseptsioone, mis antud juhul ei ole reaalsusele rakendatavad.
Vaatame nüüd võimalusi nende vaadete ühendamiseks. Tajul on alati looduslik tähendus. Tavaliselt on tajul ka kultuuriline tähendus ja tavaliselt taju tähistatav kontseptsioon või kontseptsioonid rakenduvad tegelikkusele.
Vaatame nüüd, mida viimane võimalus tähendaks meie kontseptsioonide jaoks. On võimalik, et osa meie kontseptsioone väljendab väära, moonutatud või ühekülgset arusaama taju looduslikust tähendusest.

Loogika struktuurne reegel "lõige" ja eelduste hulk, mis tõestab vääruse

Loogika struktuurne reegel "lõige" ja eelduste hulk, mis tõestab vääruse

Karmo Talts 

 

Vaatame, mida see tähendab loogika struktuurse reegli "lõige" jaoks, kui meie eeldused lubavad tõestada vääruse. Kui väidete hulgast gamma järeldub väärus koos väidete hulgaga delta ja väidete hulgast pii koos väärusega järeldub väidete hulk lamdba, siis gammast koos piiga järeldub delta ja lambda siis, kui me lõikame vääruse välja. Me ei pruugi deltat ja lambdat saada tõestada ilma gammata, mis tõestab vääruse.

Loogikatehete sissetoomine tõestuste sees

Loogikatehete sissetoomine tõestuste sees 

Karmo Talts

 

Vaatame, kas loogikatehteid saab sisse tuua tõestuste sees. Kui eelduste hulk gamma koos eeldustega P ja Q tõestab R-i, siis eelduste hulk gamma koos P ja Q konjunktsiooniga tõestab R-i. Kui eelduste hulk gamma tõestab Q või R-i, siis eelduste hulk gamma tõestab Q ja R-i disjunktsiooni.

Vaatame nüüd, kas loogikatehteid saab ellimineerida tõestuse sees. Kui eelduste hulk gamma koos P ja Q konjunktsiooniga tõestab R-i, siis eelduste hulk gamma koos eeldustega P ja Q tõestab R-i. Kui P tõestab R-i ja Q tõestab R-i ning P ja Q disjunktsioon on paratamatult tõene, siis R on paratamatult tõene.

Vasturääkivse plahvatavus ning suvalise järelduse ja vääruse disjunktsioon

Vasturääkivse plahvatavus ning suvalise järelduse ja vääruse disjunktsioon

Karmo Talts 

 

Vaatame, kas vasturääkivuse plahvatavuse saab taandada sellele, et vasturääkivusest tuleneb suvaline järeldus või vasturääkivusest tuleneb midagi väära. P-st ja P eituse konjunktsioonist saame me konjunktsiooni lihtsustamisel järeldada nii P, kui ka P eituse. P-st saame me sisse tuua P ja Q disjunktsiooni. P ja Q disjunktsiooni ja P eituse abil saame me disjunktiivset süllogismi kasutades järeldada Q. 

Vaatame nüüd, millise tõeväärtusega järelduse me tegime Q järeldamisel. Kui Q on tõene, siis me tegime tõese järelduse, et Q. Kui Q on väär, siis me järeldamise vääruse. Seega vasturääkivus tõestab Q või tõestab vääruse. 

Soriitide paradoks ja erinevate predikaatidega tervikute suhted

Soriitide paradoks ja erinevate predikaatidega tervikute suhted

Karmo Talts

 

Eeldame, et kuhi on tervik.

Üldistame nüüd soriitide paradoksi eelduse. Kui x-ist objektist predikaadiga P saab moodustada terviku predikaadiga Q, siis saab x miinus ühest objektist predikaadiga P moodustada terviku predikaadiga Q.
Vaatame nüüd, milliseid probleeme see eeldus tekitab. Mis siis, kui terviku predikaadiga Q moodustamiseks on vaja vähemalt kahte või rohkemat objekti predikaadiga P?
Uurime nüüd konkreetse predikaadiga tervikute ja konkreetse predikaadiga osade seost. Isegi siis, kui objektidest predikaadiga P on võimalik teatud tingimustel moodustada tervik predikaadiga Q, ei pruugi üks objekt predikaadiga P või tervik, mis on moodustatud mingist arvust objektidest predikaadiga P, olla tervik predikaadiga Q. Ma kutsun tervikut, olgu see siis lihtne või keerukas tervik, mis on moodustatud objektidest predikaadiga P, mida on tarvis terviku predikaadiga Q moodustamiseks, ja mis ise pole tervik predikaadiga Q, terviku predikaadiga Q osaks, mis on tervikust predikaadiga Q kvalitatiivselt lihtsam.

Sõnastame nüüd uue eelduse. Kui x-ist objektist predikaadiga P saab moodustada terviku predikaadiga Q, siis x miinus ühest objektist predikaadiga P saab moodustada terviku predikaadiga Q või saab x miinus ühest objektist predikaadiga P moodustada terviku predikaadiga Q osa, mis on tervikust predikaadiga Q kvalitatiivselt lihtsam.

Väärataju integratsioon ülejäänud tajukogemusega

Väärataju integratsioon ülejäänud tajukogemusega  

Karmo Talts

Vaatame selle tähendust, et väärataju puhul näib vääratajuga indiviidile, et leidub objekt, mis on osa tajutud reaalsusest. Väärtaju on ülejäänud tajukogemusega integreeritud.
Vaatame nüüd selle tähendust väärtaju korral ajus toimunud patoloogilise muutuse rolli jaoks kogemuses. Seda, mida ajus toimunud patoloogilise muutuse puhul kogetakse, mõjutab see, millised normaalsed muutused toimuvad ajus meeleelunditel saadud stiimulite tagajärjel.

Igapäevaselt kasutatavad predikaadid ja naiivne hulkade moodustamine

Igapäevaselt kasutatavad predikaadid ja naiivne hulkade moodustamine

Karmo Talts 

 

Vaatame predikaate, mida me igapäevasel kasutame. Suur osa nendet on seotud vaadeldavate objektide ja/või mõõdetavate omadustega.

Vaatame nüüd selle tähendust naiivsete hulkade moodustamisega seotud arusaamade jaoks. Need arusaamad taanduvad arusaamale, et mistahes vaadeldava või mõõdetava omaduse P puhul on võimalik moodustada hulk elementidest omadusega P.

Vaatame nüüd Russelli hulka. Enesesse mitte kuulumine ei ole ei vaadeldav ega mõõdetav omadus. Seega Russelli hulk ei ole vastunäide naiivsetele arusaamadele hulkade moodustamisest.

Võimalus teisiti käituda, moraalsed kaalutlused ja determinism

Võimalus teisiti käituda, moraalsed kaalutlused ja determinism 

Karmo Talts

Vaatame võimaluse teisiti käituda rolli selles, et käitumisele saab anda moraalseid hinnanguid. Kui keegi jätab amoraalse teo sooritamata selle tõttu, et ta viskab kulli ja kirja ja münt näitab, et ta peab jätma amoraalse teo sooritamata, siis ta ei käitu moraalselt. Seega eeldab moraalne vastutus, et agent oleks võinud teisiti käituda siis, kui ta oleks lähtunud moraalsetest kaalutlustest.
Vaatame nüüd determinismi. Kui agendi x sooritatud tegu on sobival viisil seotud moraalse kaalutlemisega (x-il oli ajuseisund, mis on identne asjasse puutuva teadliku moraalse kaalutluse omamisega, x funktsioneeris viisil, mil asjasse puutuval viisil moraalselt kaalutledes agendid funktsioneerivad, x ajuseisunditega kaasnes asjasse puutuva moraalse kaalutluse omamine vms.), siis on x-i tegu heaks kiidetav sellest sõltumata, et x-i käitumine oli determineeritud.  

Tegutsemine ja kaasumine

Tegutsemine ja kaasumine 

Karmo Talts

Vaatame võimalusi tegusid käsitleda kaasumise kaudu. Ei ole võimalik, et kahe teo omadused erinevad, aga need teod sooritanud tegutsejatel on täpselt samad omadused või mõlemad teod sooritanud tegutsejal olid mõlema teo sooritamisel ajal täpselt samad omadused. Samas ei ole teod tegutsejad.
Vaatame nüüd tegude tulemusi. Ei ole võimalik, et kahe teo tulemuste omadused erinevad, aga neid esile kutsunud tegudel olid täpselt samad omadused. Samas ei ole tegude tulemused teod.

Teadvus ja mitmedomeeniline kaasumine

Teadvus ja mitmedomeeniline kaasumine 

Karmo Talts

Vaatame võimalusi käsitleda teadvust mitmedomeenilise kaasumise abil. Teadvuse omadused ei saa muutuda ilma muutusteta füüsikalise süsteemi omadustes. Samas ei pea teadvuse omadused ja füüsikalise süsteemi omadused olema ühe ja sama objekti omadused.
Vaatame nüüd võimalusi sellise käsitluse edasi arendamiseks. Füüsikalise süsteemi teatud omadustega kaasuvad süsteemi sooritatud teo teatud omadused ja süsteemi sooritatud tegude teatud omadustega kaasnevad süsteemi sooritatud tegude tulemuste teatud omadused.  Ei ole võimalik, et tekivad mõtted, tajud jne. ilma, et mõeldaks, tajutaks jne. ja pole võimalik mõelda, tajuda jne. ilma, et seda teeks füüsikaline süsteem, normaaljuhul aju.
 

Kategooriline imperatiiv ja ceteris paribus

Kategooriline imperatiiv ja ceteris paribus

Karmo Talts

 

Võrdleme kategoorilist imperatiivi parimate teaduslike seletustega. Seletus kehtib ainult kõigi teiste tingimuste samaks jäämisel. 

Vaatame nüüd realistlikuma imperatiivi sõnastamise võimalusi. Käitu nii, et sinu käitumise aluseks olev põhimõte saaks olla kõigil neil juhtudel, kui kõik teised tingimused jäävad samaks, seadusandluse printsiibiks.

Vaatame nüüd valetamist. Olukorras, kus valetamisest sõltub elu päästmine, tuleb lähtuda põhimõttest, mida saab alati rakendada juhtudel, kus valetamisest sõltub elu päästmine ja kus ka kõik teised tingimused jäävad samaks.   

Moraaliväidete seletustes ja ennustustes kasutamise võimalikkus

Moraaliväidete seletustes ja ennustustes kasutamise võimalikkus

Karmo Talts 

 

Vaatame, kas moraaliväiteid on võimalik kasutada seletustes. Kui objekt peegeldab teatud lainepikkusega valgust, siis on tõenäoline, et me kogeme seda objekti olevat teatud värvi. Analoogselt siis, kui tegu omadusega P on hea, oleme me tõenäoliselt kogenud tegu omadusega P moraalset hüvelisena.

Vaatame nüüd, kas moraaliväiteid on võimalik kasutada ennustuste tegemisel. Kui tegu omaduga P on hea, siis ka tulevikus on tõenäoline, et me kogeme tegu omadusega P moraalset hüvelisena.

Vaatame nüüd võimalikke vastuargumente sellele vaatele. See, et me tõenäoliselt kogeme tegu omadusega P hüvelisena, ei tähenda tingimata, et iga olend, kes on võimeline omadust P subjektiivselt kogema, kogeks tegu omadusega P hüvelisena. Seega on võimalik, et tegude omadusega P hüvelisena kogemine on ainult üks võimalik omaduse P subjektiivse kogemise viis. Sel juhul mängib seletustes ja ennustustes rolli omadus P, mitte P hüvelisus.

Vaade, et hüveliste objektide vahel on ainult perekondlik sarnasus

Vaade, et hüveliste objektide vahel on ainult perekondlik sarnasus

Karmo Talts

 

Sõnastame võimaluse, et hüveliste objektide vahel on ainult perekondlik sarnasus.

Vaatame nüüd, miks tekib avatud küsimus. Kui objektid omadusega P on hüvelised, sest P meenutab mõnesid teisi omadusi, millega objektid on hüvelised, siis võib leiduda omadusi, mis ei meenuta P-d ja milega objektid on hüvelised. Seega avatud küsimust on võimalik mõista nii "objektid omadusega P kuuluvad küll ühte hüveliste objektide perekonda, aga kas nad kuuluvad ka igasse teisse hüveliste objektide perekonda?".

Vaatame nüüd eetika-alaseid vaidlusi. Omahuvidest lähtumine, kohustuste täitmine, head tagajärgede põhjustamine jne., kuuluvad hüveliste tegude erinevatesse perekondadesse. Hüveliste objektide taandamisel ühele hüvede perekonnale arvatakse teistesse hüveliste objektide perekonda kuuluvad teod hüveliste tegude hulgast välja. 

Enda ja teiste heaks tegutsemise ebasümmeetria ning eetika

Enda ja teiste heaks tegutsemise ebasümmeetria ning eetika

Karmo Talts 

 

Vaatame teiste ja enda huvides tegutsemise ebasümmeetriat. Kui me ei lähtu minimaalselt omahuvidest, siis me ei jää ellugi, rääkimata sellest, et me ei ole seisukorras, kus me saame teiste heaks tegutseda.

Vaatame nüüd võimalust, et eetilised süsteemid kalduvad seda ebasümmeetriat või selle loomust eirama. Egoist liialdab sellega, kui tähtsad on meie omahuvid. Kohuse-eetika kaldub eirama seda, et meil on kohustusi ka iseenda ees. Tagajärje-eetika eirab seda, et nõudmised meie tegude tagajärgedele eeldavad, et meie omahuvid on piisavalt tagatud, et me oleme üldse võimelised oma tegudega põhjustama tagajärgi, mis on laiemas plaanis head. Vooruseetika eirab, et mõistlikul määral iseenda huvidest lähtumine on ise voorus. 

Mõistete näiline sisu

Mõistete näiline sisu

Karmo Talts

Vaatame, kas mõnedel mõistetel on ainuilt näiliselt sisu. Kui mõiste x ei osuta, siis puudub see, mis oleks mingil viisil x-i mõiste kasutajale antud. Seega x-i puhul ainult näib, et x-il on sisu.
Vaatame nüüd, kuidas selline vaade mõjutab meie arusaama võimalikkusest. Kui on võimalik, et x osutab, siis on võimalik, et x-il on sisu. Seega siis, kui me ütleme, et on loogiliselt võimalik, et x osutab, siis me ühtlasi ütleme, et on loogiliselt võimalik, et x-il on sisu.

Curry paradoks ja konditsionaalid mängusemantikas

Curry paradoks ja konditsionaalid mängusemantikas 

Karmo Talts 

 

Vaatame konditsionaale mängusemantika seisukohast. Konditsionaal ütleb, et kui me kaitseme eeldust, siis me kaitseme järeldust.

Vaatame nüüd Curry lauseid. Need ütlevad, et kui me kaitseme Curry lauset, siis me kaitseme midagi soovimatut. Seega juhul, kui me ei soovi ühelgi juhul kaitsta midagi soovimatut, ei tohi me kaitsta Curry lauset.

Definitsioonide varjatud eeldus ja valetajalause

Definitsioonide varjatud eeldus ja valetajalause 

Karmo Talts

 

Vaatame väidet "sõna „draakon” tähendab teatud tüüpi tuldpurskavat roomajat ja sellist sõna nagu „draakon” pole olemas". See on absurdne. Seega ütleb iga definitsioon varjatult, et leidub defineeritav, mis on defineeritud definitsiooni abil.

Vaatame nüüd valetajalause definitsiooni. Valetajalause definitsioon ütleb varjatult, et leidub väide, mis tähendab, et ta ise on väär. Kui leidub selline väide, siis on leidub väide, mis on korraga tõene ja väär. Seega sellist väidet ei leidu.

Lõpetatud ja lõpetamata predikaatide eristus ning Nelson Grellingi paradoks

Lõpetatud ja lõpetamata predikaatide eristus ning Nelson Grellingi paradoks

Karmo Talts

 

Vaatame selle tähendust, et predikaat saab olla lõpetatud ja lõpetamata, selle jaoks, mille kohta predikaat käib. Kui lõpetamata predikaat käiks millegi kohta, siis ta poleks lõpetamata. Seega käib õigesti lõpetatud predikaat objekti või objektide kohta, millega predikaat on õigesti lõpetatud.

Vaatame nüüd Nelson Gellingi paradoksi. Kui predikaadi P( ) puhul on üks viis õigesti lõpetada predikaati P(P), siis see predikaadi lõpetamise viis on autoloogiline. Kui predikaadi ¬P( ) puhul on üks õige viis lõpetada predikaati ¬P(P), siis on see predikaadi lõpetamise viis heteroloogiline. Heteroloogilisuse predikaadi puhul oleks predikaat H(H) juhul, kui predikaati H( ) oleks õige lõpetada H-ga, ühtlasi autoloogiline ja heteroloogiline ja predikaat ¬H(H) juhul, kui predikaati ¬H( ) oleks õige lõpetada H-ga, on ühtlasi heteroloogiline ja autoloogiline.

Vaatame nüüd, kuidas paradoksi vältida. Nii predikaati H( ), kui ka predikaati ¬H( ) ei ole õige lõpetada H-ga. 

Vaatame nüüd selle tähendust. Välistatud kolmanda seadus kujul "iga predikaadi P ja objekti x puhul x-iga saab õigesti lõpetada predikaadi P( ) või saab x-iga õigesti lõpetada predikaadi ¬P( )" ei kehti. 

Definitsioonidest tulenevad järeldused

Definitsioonidest tulenevad järeldused 

Karmo Talts 

 

Vaatame võimalusi teha definitsioonidest tulnevaid järeldusi. Kui X on defineeritud Y-ina ja Y-ist järeldub Z, siis X-ist järeldub definitsiooni järgi Z. Kui Y on evkivalentne Z-iga, siis X on definitsiooni järgi ekvivalentne Z-iga.

Vaatame nüüd, kuhu viib piiramatu definitsioonide lubamine. Kui X on defineeritud Y-ina ja Y-ist järeldub vasturääkivus, siis X-ist järeldub definitsiooni järgi vasturääkivus. Kui X on defineeritud Y-ina ja Y-ist on ekvivalentne vasturääkivusega, siis X on definitsiooni järgi ekvivalentne vasturääkivusega.

Modaalloogika maailmade vaheliste läbipääsude hüpoteetilisus

Modaalloogika maailmade vaheliste läbipääsude hüpoteetilisus 

Karmo Talts

 

Vaatame modaalloogika maailmade vahelisi läbipääse. Maailmade vaheline läbipääs on mingit laadi suhe maailma, kus on tõesed ühed ja maailma, kus pole tõesed päris samad väited, vahel. Seda suhet eeldatakse ekstraloogilistel kaalutlustel. Sisuliselt on tegemist hüpoteesiga, et kui esimese maailma väited on tõesed, siis teise maailma väited võivad tõeseks saada või võisid olla tõesed enne, kui esimese maailma väited tõeseks said.

Vaatame nüüd selliste hüpoteside kinnitamist. Ainus, mis tegelikult kinnitab maailmade vahelist läbipääsu olemasolu, on see, kui esimese maailma väited olid tõesed ja teise maailma väited said millalgi hiljem tõeseks või kui teise maailma väited olid tõesed, siis esimese maailma väited said millalgi hiljem tõeseks.

Vaatame nüüd selliste hüpoteeside kummutamist. Neid ei kummuta otseselt mitte miski.  

Üldisusekvantor kui konjunktsioon ja Yablo tsükli väidete kaudne eneseleviitamine

Üldisusekvantor kui konjunktsioon ja Yablo tsükli väidete kaudne eneseleviitamine

Karmo Talts

 

Vaatame, kas Yablo tsükli väited viitavad kaudselt endale. Kui me mõistame üldisusekvantorit konjunktsioonina, siis iga  Yablo tsükli väide, välja arvatud esimene, on kõigi eelnevate Yablo tsükli väidete osaväide. Seega iga Yablo tsükli väide viitab enda osaväidetele. 

Predikaat "tõeväärtuseta"

Predikaat "tõeväärtuseta" 

Karmo Talts

Võtame kasutusele predikaadi „tõeväärtuseta”.
Vaatame nüüd selle predikaadi vabastamist. Kui predikaadist „P on tõeväärtuseta” järelduks, et P-l on mingi tõeväärtus, siis poleks P tõeväärtuseta. Seega ei saa predikaati P vabastada.
Vaatame nüüd tõeväärtuseta väidete lubamise tähtsust mitte-tõesusele. Mitte-tõesel väitel on tõesusest erinev tõeväärtus või puudub tõeväärtus.
Vaatame nüüd bikonditsionaali „P pole tõene parajasti siis, kui P-l pole kõige kõrgem tõeväärtus või P-l pole tõeväärtust”. Selleks on „P-l on kõige kõrgem tõeväärtus ja P-l on tõeväärtus parajasti siis, kui P on tõene”.

Induktsioon ja tõendid

Induktsioon ja tõendid

Karmo Talts 

 

Vaatame induktsiooni tõendite seisukohast. Kui A ja B on minevikus esinenud alati koos, siis meil on tõend, et A ja B esinevad mõnikord koos ja puudub tõend, et A ja B esinevad mõnikord lahus.

Vaatame nüüd lähenemist, mille järgi me anname tõendi olemasolule suurema tunnetusliku kaalu, kui tõendi puudumisele. Kui A ja B on minevikus alati koos esinenud, siis on meil tugevam alus uskuda, et A ja B esinevad mõnikord koos, kui uskuda, et mõnikord esinevad A ja B lahus. 

Vaatame nüüd võimalusi seda lähenemise põhjendada. Kui inimesed võivad kujutleda ka tegelikkuses võimatuid stsenaariumeid, siis juhul, kui me kujutleme A ja B eraldi esinemise võimalust, kuigi A ja B pole kunagi eraldi esinenud, kujutleme me midagi, mis võib olla tegelikult võimatu. 

Vaade, et ühe ja sama predikaadiga elementide hulgal on liikmeid või see hulk on tühi

Vaade, et ühe ja sama predikaadiga elementide hulgal on liikmeid või see hulk on tühi

Karmo Talts

 

Sõnastame järgmise arusaama  hulkadest: elementide predikaadiga P hulk on tühi või on elementide predikaadiga P hulgal liikmeid.

Vaatame nüüd hulkade, mis ei kuulu endasse, hulka. Kui nende hulk ei ole tühi, siis tekib küsimus, kas sellesse hulka kuulub ka see hulk ise ja tekib paradoks. Seega on hulkade, mis ei kuulu endasse hulk tühi.

Vaatame nüüd selle, et elementide predikaadiga P hulk on tühi, võimalikke tähendusi. Üks vaaade on see, et kui see hulk on tühi, siis lihtsalt ei leidu elemente predikaadiga P. Teine võimalus on, ei leidu elemente predikaadiga P või on predikaat P ise mitte-standartne. See avab võimaluse, et saab moodustada hulgast erineva kollektsiooni, millega mõnedel elementidel, mille suhe predikaadiga P on keeruline, on suhe, mis erineb klassikalisest kollektsiooni kuuluvusest.  

Millegi võimaliku kogemine ja fenomenoloogiline võimalikkus

Millegi võimaliku kogemine ja fenomenoloogiline võimalikkus

Karmo Talts

 

Vaatame selle tähendust, et kui me kogeme midagi tegelikku, siis me kogeme midagi võimalikku. Vähemalt mõnesid võimalikke objekte on võimalik kogeda.

Vaatame nüüd selle tähendust eba-adekvaatsele kogemusele. Eba-adekvatse kogemuse käigus me ei koge midagi, mis oleks aktuaalselt olemas. (Ka moonutatud kogemuse puhul me ei koge midagi, mis on aktuaalselt olemas päris sellisel kujul.) Seega eba-adekvaatse kogemuse korral kogeme me midagi pelgalt võimalikku.

Vaatame nüüd seda, mis laadi võimalikkusega on tegu. Eba-adekvaatse kogemuse korral me ei pruugi kogeda midagi, mis on nomoloogiliselt või metafüüsiliselt võimalik. Seega leidub lisaks loogilisele, nomoloogilisele ja metafüüsilisele võimalikkusele ka fenomenoloogiline võimalikkus. Fenomenoloogiliselt võimalik on see, mida on võimalik kogeda

Vaate, et teadvusel objektid kuuluvad füüsikaliste süsteemide hulka, seisukohast võimalikud stsenaariumid

Vaate, et teadvusel objektid kuuluvad füüsikaliste süsteemide hulka, seisukohast võimalikud stsenaariumid

Karmo Talts 

 

Vaatame vaate, et teadvusel objektid kuuluvad füüsikaliste süsteemide hulka, seisukohast võimalike stsenaariume. Leidub füüsikalisi süsteeme, mille puhul on võimalik, et need on teadvusel. On võimalik, et leidub füüsikalisi süsteeme, mis on teadvusel. Ja on võimalik, et need stsenaariumid on kombineeritud.
Vaatame nüüd maailma, kus ei leidu ühtegi füüsikalist süsteemi, mille puhul on võimalik, et süsteem on teadvusel ja milles on võimalik, et leidub mõni füüsikaline süsteem, mis on teadvusel. Selline maailm peab muutuma, et seal leiduks füüsikalisi süsteeme, mille puhul on võimalik, et need on teadvusel.
Vaatame nüüd võimalust, et selliste füüsikaliste süsteemide tekkimine on selles maailmas vähetõenäoline. See maailm võib pikka aega või alati käituda nagu maailm, milles ei ole võimalik, et füüsikalised süsteemid on teadvusel ja enamik selle maailma kohta käivaid andmeid on kooskõlas hüpoteesiga, et selles maailmas ei ole võimalik, et füüsikalised süsteemid on teadvusel.

Pelgalt kujuteldav võimalikkus, modaalloogika ja mõtte-eksperimendid

Pelgalt kujuteldav võimalikkus, modaalloogika ja mõtte-eksperimendid 

Karmo Talts

 

Vaatame selle, et maagia on võimalik, kujutlemist. See, et see on kujuteldav, ei tähenda tingimata seda, et maagia on tegelikult võimalik. Seega ei pruugi kujuteldav võimalikkus olla tegelik võimalikkus.

Vaatame nüüd selle tähendust tunnetus-vigade jaoks. On võimalik teha viga ja pidada pelgalt kujuteldavat võimalikkust tegelikuks võimalikkuseks ja vastupidi.

Vaatame nüüd modaalloogikat. Modaalloogilised võimalikud maailmad on kooskõlalised maailmad, mille puhul on kujuteldavad, et need on võimalikud. Nende kujuteldav võimalikkus ei taga nende tegelikku võimalikkust. Võimalike maailmade vahelised läbipääsud on kooskõlalised läbipääsud, mille puhul on kujuteldav, et maailmade vahel on sellised läbipääsud. Isegi siis, kui võimalik maailm on ka tegelikult võimalik, võib läbipääs sellest võimalikust maailmast vähemalt ühte teise võimalikku maailma olla pelgalt kujuteldav.

Vaatame nüüd selle tähendust mõtte-eksperimentide jaoks. Mõtte-eksperimente tehes on võimalik teha viga ja pidada pelgalt kujuteldavalt võimalikke stsenaariume tegelikult võimalikeks. Samuti on mõtte-eksperimente kritiseerides võimalik teha viga ja pidada tegelikult võimalikke stsenaariume pelgalt kujuteldavalt võimalikeks.

De dicto ja de re eristus ning võimalikkus

De dicto ja de re eristus ning võimalikkus 

Karmo Talts

 

Vaatame de dicto ja de re eristamist võimalikkuse enda seisukohast. Kui ma võin panna enda tuppa uue tapeedi, siis leidub minu tuba , mille puhul on võimalik, et selles on uus tapeet. Kui on võimalik, et ma ehitan endale maja, siis on võimalik, et leidub minu maja.

Moonutatult näimine ja olematu objekti näimine

Moonutatult näimine ja olematu objekti näimine

Karmo Talts

 

Vaatame juhte, kui leidub objekt, mis näib erinev sellest, milline ta tegelikult on. Kui tegelikku objekti x näib iseloomustavat omadus P, kuigi x-i tegelikult ei iseloomusta P, siis leidub x, mille puhul näib olevat tegu x-iga predikaadiga P.

Vaatame nüüd illusioone ja hallutsinatsioone. Kui väliskeskkond või psüühiline seisund loob mulje olematust objektist omadusega P, siis ei leidu objekti x, mille puhul näib olevat tegu x-iga predikaadiga P. Seega siis näib, et leidub objekt x, mille puhul on tegu x-iga predikaadiga P.

Vaatame nüüd selle tähendust fenomenoloogilise analüüsi jaoks. Kui me võtame maailma sulgudesse, siis me analüüsime seda, millised objektid näivad leiduvat ja millised predikaadid neil näivad olevat. Selleks, et analüüsida seda, millistena näivad reaalsed objektid, tuleb sulgudesse võtta ainult tegelikud omadused ja säilitada kriitiline teadlikkus selles osas, millised objektid on olemas.

Kujutlemis-intensioon

Kujutlemis-intensioon 

Karmo Talts

 

Võtame kasutusele kujutlemis-intensiooni. Me võime panna kirja, et me kujutleme, et leidub selline ja selline kujuteldav objekt või objektid.

Vaatame nüüd, mida eeldab see, et seda laadi väidetel on tõeväärtus. Selleks peab leiduma midagi, ilma milleta poleks nii, et me kujutleme ühte ja mitte mõnda teist objekti. Samas ei pea selleks leiduma olematuid objekte.

Vaatame nüüd, mille leidumise korral see oleks nii. Selleks, et oleks üldse tõene väide, et me midagi kujutleme, peab leiduma kujutlusi. Selleks, et tagada, et me kujutleme, et leidub konkreetne kujuteldav objekt, on vaja, et selle vähemalt ühel kujutlusel oleks omadused, mis selle tagavad.

Vaatame nüüd de dicto kujutlemise ja de re kujutlemise erinevust. Kui naabril on punane auto ja ma kujutlen, mis oleks siis, kui see auto oleks roheline, siis leidub naabri auto, mille puhul ma kujutlen, et see on roheline. Kui ma kujutlen, et leidub tiivuline hobune nimega Pegasus, siis ei pruugi leiduda sellist tiivulist hobust.

De dicto ja de re eristus uskumuste puhul ning teadmine

De dicto ja de re eristus uskumuste puhul ning teadmine

Karmo Talts

 

Vaatame Gettieri mündinäidet de dicto/de re eristuse seisukohast. Smith usub de dicto, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus. De re usub Smith seda, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus, Jones’i kohta. Kuna Jones ei saa tööd, siis on Smithi de re uskumus väär.

Vaatame nüüd Fordi näidet. De dicto usub Smith, et Jones’il on Ford või Brown on Barcelonas. De re usub Smith midagi Jones’i kohta, mitte Browni kohta. On kummaline väita, et Smith usub de re disjunktsiooni Jones’i Fordi ja Browni asukoha kohta, sest Brown ei puutu Jonesi de re uskumusesse.

Vaatame nüüd nägemiskogemustega seotud näiteid. Küünide puhul on de dicto uskumus, et tee ääres on küüne, tõene. Kui de re uskumus, et tee ääres on küüne, käib küünide hulga kohta, mille seas on vähemalt üks valeküün, on see uskumus väär. Lamba puhul on de dicto uskumus, et väljal on lammas, tõene ja de re uskumus, et väljal on lammas, mis käib väljal oleva mitte-lamba kohta, väär.

Sõnastame nüüd teadmisekäsitluse. Teadmine on tõene põhjendatud uskumus uskmuste liigist x. Mündinäites ja lambanäites ei ole de re uskumus teadmine. Küsimus selles, kas me oleme nõus lugema de dicto uskumuse teadmiseks. Küüninäite puhul on oluline ka see, kas me oleme juhul, kui de re uskumus käib ainult pärisküünide kohta, nõus de re uskumust teadmiseks lugema. Fordi-näite puhul sõltub selle teadmistekäsitluse vastuvõetavus ka sellest, milline on disjunktiivsete uskumuste de re uskumise käsitlus.

Abstraheerimine ja väga erinevate objektide sama mõiste alla kuulumise küsimus

Abstraheerimine ja väga erinevate objektide sama mõiste alla kuulumise küsimus

Karmo Talts

 

Vaatame abstraheerimist. Kui keegi võtab objekti x omadustest abstraheerudes arvesse neid x-i omadusi, mis on ka objektil y, mis muidu on x-ist väga erinev, siis esmapilgul tundub, et loodud mõiste käib ka y-i kohta.

Vaatame nüüd mõnesid võimalusi selle probleemi lahendamiseks. Üks neist on, et tähendusel on kavatsuslik aspekt, mis määrab selle, milliste asjasse puutuvate omadustega objektide kohta me mõistet kasutame. Kui me ütleme, et miski on vesi, siis me peame silmas, et see kuulub nende veetaoline olluste, hulka, mille me loeme veemõiste alla käivaks..

Vaatame nüüd võimalust, et ainult siis, kui meie poolt objekti x puhul arvesse võetud omadused ei jäta võimalust, et x-ist väga erinevad objektid käivad loodud mõiste alla, langeb meie poolt loodud mõiste maht kokku loodusliku liigiga. Minevikus oli meil teistsugune veemõiste, mis erinevalt moodsast veemõistest, mis määratleb vee H2O-na, oleks jätnud lahtiseks, kas teiste veetaoliste olluste puhul on tegemist veega.  

Valetajalause kui ekvivalentsusväide

Valetajalause kui ekvivalentsusväide 

Karmo Talts

 

Tõlgendame valetajalauset ekvivalentsusväitena "X on ekvivalentne väitega „X on väär”".

Vaatame nüüd selle ekvivalentsusväite tõeväärtustabelit.

X Fl⌈X⌉ X → Fl⌈X⌉ Fl⌈X⌉ → X X⇔ Fl⌈X⌉

T V          V                  T                  V

V T          T                  V                  V

Nagu me näeme, on väide "X on ekvivalentne väitega „X on väär”" paratamatult väär.

Objektide mõju teistele objektidele mitte-transitiivsus, determinism ja vaba tahe

Objektide mõju teistele objektidele mitte-transitiivsus, determinism ja vaba tahe  

Karmo Talts

 

Vaatame, kas objektide mõju teistele objektidele on transitiivne. Kui A mõjutab B-d ja B mõjutab C-d, siis A ei mõjuta otseselt C-d. Seega on mõju puhul transitiivsus kaudne: kui A mõjutab B-d ja B mõjutab C-d, siis A mõjutab kaudselt C-d.

Vaatame nüüd selle tähendus determinismi jaoks. Kui minevikusündmus A determineerib sündmuse B ja B determineerib sündmuse C, siis A ei determineeri otseselt C-d. Seega mida kaugemale sündmus minevikus jääb, seda kaudsemalt see determineerib hilisemaid sündmusi.

Vaatame nüüd vaba tahet. Kui valik x on sündmuse y põhjus, siis x otseselt determineerib y-i. Seega on me vahetult vastutame meie sooritatud valikute tagajärgede ja kaudselt vastutame meie valikute tagajärgede tagajärgede ees. Mida kaugemale jääb tagajärg x põhjuslikus ahelas meie valikust, seda kaudsem on meie vastutus x-i eest.

Ebaselgus selle osas, miks käitutakse nii, nagu käitutakse ja süüdivus

Ebaselgus selle osas, miks käitutakse nii, nagu käitutakse ja süüdivus 

Karmo Talts

 

Vaatame võimalusi küsimuse, miks inimesed sooritavad kuritegusid, käsitlemiseks selle, et kurjategijate käitumist põhjustavad mingid sisemised või välised tegurid ja selle, et kurjategijad valivad vabalt selle, milliseid tegusid nad sooritavad, kõrval. See, kas kurjategijate käitumisel on põhjused või mitte, on ebaselge.

Vaatame nüüd, millal see on rohkem selge, et kurjategija käitumisel on põhjused. Mida sagedamini kuritegusid sooritatakse, seda selgem on, et ühtelaadi valikuid ei kuhju, vaid üks ja sama põhjus põhjustab ühetaolist käitumist.

Vaatame nüüd selle tähendust süüdivusele. Kui keegi sooritab kuritegusid regulaarselt, siis on üsna selge, et tema käitumisel on põhjused. Kui on üsna selge, et need põhjused on psühholoogilised, siis on üsna selge, et tegemist on süüdimatu isikuga.

Sekundaarsed moraalsed kohustused ja multimodaalsed deontilised loogikad

Sekundaarsed moraalsed kohustused ja multimodaalsed deontilised loogikad

Karmo Talts

 

Vaatame sekundaarseid kohustusi multimodaalsete deontiliste loogikate seisukohast. Kui me lisame deontilisele loogikale aleetilised modaalsused, siis on võimalik, et sekundaarset kohustust tuleb täita. Maailmas, kus ei ole täidetud sekundaarsete kohustuste omamise tingimused, ei tule tegelikult sekundaarseid kohustusi täita.

Vaatame nüüd dünaamiliste modaalsuste lisamist. Sekundaarse kohustuse tekkimise tingimused ei panda kirja mitte konditsionaalina, mille eelduseks on sekundaarse kohustuse täitmise piisav tingimus, vaid dünaamilise modaalsuse abil. Kui ei sooritata ühtegi tegu, mille sooritamine paneb meie peale sekundaase moraalse kohustuse, siis ei ole tegemist maailma seisundiga, kus tuleb täita sekundaarset kohustust.

Forresteri paradoks ja mitme teo moraalne lubamatus

Forresteri paradoks ja rohkem kui ühe teo moraalne lubamatus 

Karmo Talts

 

Vaatame Forresteri paradoksi selle, et moraalselt lubamatu võib olla rohkem kui üks tegu, seisukohast. Kuna nii tapmine, kui ka julmad teod on lubamatud, siis sooritades nii tapmise, kui julma teo, sooritatakse kaks lubamatut tegu.

Eri tüüpi eituste kasutamine mitmekohaliste predikaatide eitamiseks ja Nelson-Grellingi paradoks

Eri tüüpi eituste kasutamine mitmekohaliste predikaatide eitamiseks ja Nelson-Grellingi paradoks

Karmo Talts

 

Võtame kasutusele rohkem kui ühte tüüpi eitused mitmekohaliste predikaatide eitamiseks. Üks neist eitustest ütleb, et predikaat ei rakendu sobiva kohtade arvuga järjestatud objektide jadale. Teine neist ütleb, et predikaat ei rakendu, sest objekt, ei ole sobiva kohtade arvuga objektide jada, millele predikaati rakendada.

Vaatame nüüd Nelson-Grellingi paradoksi. Kui ühekohaline predikaat P rakendub P-le, siis P on autoloogiline. Kui ühekohaline predikaat P ei rakendu P-le, siis P on heteroloogiline. Kui predikaat P on mitmekohaline, siis ta rakendub objektide järjestatud paaridele. P ise ei ole objektide järjestatud paar ja seega P pole sobiba kohtade arvuga objekt, millele P-d rakendada. Seega pole P ei heteroloogiline ega autoloogiline.

Koondamine ja tehtud järeldusest tulenevad järeldused

Koondamine ja tehtud järeldusest tulenevad järeldused

Karmo Talts

 

Seame järgmise piirangu koondamise struktuursele reeglile: eeldust P saab järeldamisel uuesti kasutada siis, kui me kasutame P-d P-st tuleneva järelduse Q järeldamiseks ja Q-st saab järeldada, et P, kasutades ainult Q-d ja Q-st tulenevaid järeldusi.

Vaatame nüüd disjunktsiooni. Me saame P-st sisse tuua P ja Q disjunktsiooni. Me ei saa kasutada ainult P ja Q disjunktsiooni ja sellest tulenevaid järeldusi P järeldamiseks. Seega juhul, kui me kasutame P-d disjunktsiooni sissetoomiseks, ei saa me P-d järeldamisel uuesti kasutada.

Normatiivne lähenemine teadmiste ja uskumuste loogikale

Normatiivne lähenemine teadmiste ja uskumuste loogikale 

Karmo Talts

 

Vaatame, kuidas lahendada kõiketeadmise paradoksi käsitledes teadmiste loogikat normatiivsena. Kui P-st järeldub Q ja me teame, et P, siis tuleb teadmise, et Q, saamiseks järeldada P-st, et Q.

Üldistame nüüd normatiivse lähenemise uskumuste loogikale. Kui P-st järeldub Q ja me usume, et P, siis meil tuleb P-st järeldada, et Q või loobuda oma uskumusest, et P.

Harilike järelduste kohandamine intensionaalsetele kontekstidele

Harilike järelduste kohandamine intensionaalsetele kontekstidele 

Karmo Talts

 

Vaatame harilike järelduste kohandamist intensionaalsetele kontekstidele. Kaalume esimesena võimalust, et kui P-st järeldub Q, siis sellest, et ma x-in, et P, järeldub, et ma x-in, et Q. Kui see on nii, siis juhul, kui P-st järeldub Q, ja ma usun, et P, siis ma usun, et Q. Samuti siis, kui P-st järeldub Q, ja ma tean, et P, siis ma tean, et Q.

Vaatame nüüd, mis sellele räägib vastu. Kuigi juhul, kui P-st järeldub Q, ja ma usun, et P, usun ma eeldust, millest järeldub Q, ei pruugi ma seda järeldust tegelikult teha. Samuti siis, kui P-st järeldub Q, ja ma tean, et P, tean ma eeldust, millest järeldub Q, ei pruugi ma seda järeldust tegelikult teha.

Kohandame nüüd meie käsitlust. Kui P-st järeldub Q ja ma x-in, et P, siis ma x-in midagi, millest järeldub Q.

Vaatame nüüd selle tähendust teadmistest tulenevate järelduste jaoks. Kui ma ei tea, et P, siis isegi juhul, kui P on tõene, tean ma midagi, millest on alus teha vähemalt üks P-st tulenev järeldus ainult siis, kui ma tean vähemalt ühte eeldust, millest järeldub vähemalt üks P-st tulenev järeldus.

Ebasümmeetria hulkade moodustamisel naiivses hulgateoorias ja ilma tühja hulgata hulgateooria

Ebasümmeetria hulkade moodustamisel naiivses hulgateoorias ja ilma tühja hulgata hulgateooria

Karmo Talts

 

Vaatame naiivset hulgateooriat. Hulkade moodustamist naiivses hulgateoorias iseloomustab teatav ebasümmeetria: kõigist objektidest saab moodustada hulga, samas saab moodustada hulga mitte ainult nendest hulkadest, millel on elemente, vaid ka tühja hulka saab kasutada hulkade moodustamisel.

Vaatame nüüd ilma tühja hulgata hulgateooriat. Iga predikaadi P puhul ei saa moodustada hulka elementidest predikaadiga P, sest predikaadi Q, mis ei rakendu ühelegi objektile, puhul ei saa moodustada hulka elementidest predikaadiga Q. 

Vaatame nüüd Russelli hulka. Me ei saa ilma vasturääkivuseta eeldada, et leidub hulkasid, mis ei kuulu endasse, sest siis leidub nende hulkade hulk, mis korraga kuulub ja ei kuulu endasse. Seega ei leidu hulkasid, mis ei kuulu endasse. 

Frege mõistatus, representatsioonid ja nimetamine

Frege mõistatus, representatsioonid ja nimetamine

Karmo Talts

 

Vaatame Frege mõistatust tajude seisukohast. See, et koidu ajal esinenud nägemistaju representeerib seda sama välismaailma objekti, mis eha ajal esinenud nägemistaju, oli avastus.

Vaatame nüüd selle tähendust nimetamise jaoks. Me ei saa objekte nimetada vahetult, vaid meil peab olema nimetatava representatsioon. Nime andes me ei pruugi teada, millised teised representatsioonid representeerivad seda sama objekti. (Vähemalt teoreetilislt on võimalik, et me püüame juhul, kui miski meile ainult näib, anda nime objektile seal, kus välismaailmas ei esine mingit objekti.)

 

Tõsiasi, et mõnikord erinevad representatsioonid representeerivad sama objekti, ja uskumused

Tõsiasi, et mõnikord erinevad representatsioonid representeerivad sama objekti, ja uskumused

Karmo Talts

 

Vaatame selle tähendust, et me ei pruugi teada, et erinevad representatsioonid representeerivad sama objekti, tähendust uskumuste jaoks. Välismaailma objektide kohta käivad uskumused sisaldavad lisaks maailma kohta käivale komponendile representatsioonide kohta käivat komponenti.

Vaatame nüüd näiteid. Maskis mehe paradoksi puhul on meil ekslik uskumus, et representatsioonid, mis representeerivad maskis meest, ei representeeri meie naabrit Bobi ja vastupidi. Lois Lane'l on ekslik uskumus, et representatsioonid, mis representeerivad Supermani, ei representeeri Clark Kenti ja vastupidi.