Tõe vastavusteooria ning keele ja tegelikkuse lahushoidmine

Tõe vastavusteooria ning keele ja tegelikkuse lahushoidmine

Karmo Talts

 

Vaatame keele ja keelevälise tegelikkuse range lahus hoidmise tähendust tõe vastavusteooria jaoks. Tõe vastavusteooria defineerib tõe ainult osaliselt, keelevälise tegelikkuse kohta käivate väidete jaoks.

Vaatame revisionistlikku lähenemist sellele definitsioonile. Me võime defineerida tõe vastavusena tegelikkusele või tõestele väidetele.

Vaatame nüüd, kas see definitsioon stabiliseerub. Kõik tegelikkusele vastavad väited on tõesed, neile väidetele vastavad väited on tõesed, omakorda neile väidetele vastavad väited on tõesed, jne. Kõik väited, mis sellisesse väidete ahelasse, mille iga lüli enne viimast vastab väidetele ja mille viimane lüli tegelikkusele, ei kuulu, ei ole tõesed.

Tõe revisjon valetaja paradoksi lahendamiseks

Tõe revisjon valetaja paradoksi lahendamiseks

Karmo Talts

 

Läheneme valetajalausele tõe revisiooniteooriast lähtudes. Kui eeldus, et väide „see väide on väär“ on tõene parajasti siis, kui see väide on väär, viib paradoksini, siis oletame, et  väide „see väide on väär“ on tõene parajasti siis, kui see väide on väär ja sellest väitest ei järeldu vasturääkivusi.

Vaatame nüüd valetajalause eitust. Kui  eeldus, et väide „väide „see väide pole väär“ pole väär“ on tõene parajasti siis, kui väide „see väide on väär“ pole väär ja väitest „väide „väide „see väide pole väär“ pole väär“ ei järeldu vasturääkivusi, viib paradoksini, siis oletame, et väide „väide „see väide pole väär“ pole väär“ on tõene parajasti siis, kui see väide pole väär ja on nii, et sellest väitest ei järeldu vasturääkivusi või on nii, et see väide kasutab paaritut arvu eitusi.