Kohta käimine kui asümmeetriline suhe
Karmo Talts
Sõnastame järgmise vaate kohta käimise suhtele: kui x käib y-i kohta, siis y ei käi x-i kohta.
Vaatame nüüd valetajalauset. Kui väide "see väide on väär" käib väite "see väide on väär kohta, siis väide "see väide on väär" ei käi väite "see väide on väär" kohta. See on vasturääkivus. Seega valetajalause ei käi iseenda kohta.
Vaatame nüüd predikaate. Kui saab defineerida mistahes predikaadi P, mille definitsioon eksplitsiitselt ei ütle, et lisaks muudele tingimustele vastamisele ei tohi objekt, mille kohta P käib, olla P, siis mõnikord saab defineerida predikaadi P, mis käib enda kohta siis, kui ta enda kohta ei käi. Seega saab predikaadi P, mille definitsioon eksplitsiitselt ei ütle, et lisaks muudele tingimustele vastamisele ei tohi objekt, mille kohta P käib, olla P, defineerida ainult juhul, kui paradoksi ei teki.
Vaatame nüüd mõisteid. Kui saab defineerida mistahes mõiste P,
mille definitsioon eksplitsiitselt ei ütle, et lisaks muudele
tingimustele vastamisele ei tohi objekt, mille kohta P käib, olla P,
siis mõnikord saab defineerida mõiste P, mis käib enda kohta siis,
kui ta enda kohta ei käi. Seega saab mõiste P, mille definitsioon
eksplitsiitselt ei ütle, et lisaks muudele tingimustele vastamisele ei
tohi objekt, mille kohta P käib, olla P, defineerida ainult juhul, kui
paradoksi ei teki.
Vaatame nüüd hulkade moodustamist. Kuna predikaate, mille puhul tekib paradoks, ei saa defineerida, siis iga predikaadi P puhul saab moodustada hulga kõigist elementidest predikaadiga P.