Objektide predikaatide kindlaks tegemise võimalikkus ja hulkade moodustamine

Objektide predikaatide kindlaks tegemise võimalikkus ja hulkade moodustamine

Karmo Talts

 

Vaatame hulkade moodustamist sellest seisukohast, et kui pole võimalik kindlaks teha, millistel elementidel on predikaat P, siis pole praktikas võimalik moodustad elementide predikaadiga P hulka. Võib kaaluda hulkade moodustamise põhimõtet, mille järgi siis, kui on võimalik iga objekti x puhul kindlaks teha, kas x-il on P, siis on võimalik moodustada hulk kõigist elementidest P-ga.

Vaatame nüüd hulkadest, mis ei kuulu endasse, hulkade moodustamise küsimust. Neist hulkadest saab moodustada hulga või ei ole vähemalt ühe hulga puhul võimalik kindlaks teha, kas see kuulub endasse. Kui neist hulkadest on võimalik moodustada hulk, siis kõigi hulkade, mis ei kuulu endasse, hulk korraga kuulub ja ei kuulu endasse. Seega leidub vähemalt üks hulk, mille puhul pole võimalik kindlaks teha, kas see kuulub endasse.

Vaatame nüüd heteroloogilistest predikaatidest hulga moodustamist. Neist predikaatidest saab moodustada hulga või ei ole vähemalt ühe predikaadi puhul võimalik kindlaks teha, kas see on heteroloogiline. Kui heteroloogilistest predikaaditest on võimalik moodustada hulk, siis heteroloogilisuse predikaat ise korraga kuulub sellesse hulka ja ei kuulu sellesse hulka. Seega leidub vähemalt üks predikaat P, mille puhul pole võimalik teha kindlaks, kas P on heteroloogiline.

Vaatame nüüd vääratest väidetest hulga moodustamist. Neist väidetest saab moodustada hulga või pole vähemalt ühe väite puhul võimalik kindlaks teha, kas see on väär. Kui neist väidetest saab moodustada hulga, siis valetajalause korraga kuulub sellesse hulka ja ei kuulu sellesse hulka. Seega leidub vähemalt üks väide, mille puhul pole võimalik kindlaks teha, kas see on väär.

Tõeliste vasturääkivuste puudumine ja predikaatide defineerimine

Tõeliste vasturääkivuste puudumine ja predikaatide defineerimine 

Karmo Talts

 

Vaatame, mida tähendab eeldus, et tõelisi vasturääkivusi pole olemas, predikaatide defineerimise jaoks. Kui me defineerime predikaadi X predikaadina Y, ei tähenda see seda, et leidub X, mis on ekvivalentne Y-iga, vaid, et iga X on ekvivalentne Y-iga. Kui eeldusest, et leidub X, mis on ekvivalentne Y-iga, järeldub vasturääkivus, siis on X-ide hulk tühi.

Väidetele viitamise paradoksid ja viitamine väite enda kehtivuse tingimustele

Väidetele viitamise paradoksid ja viitamine väite enda kehtivuse tingimustele 

Karmo Talts

 

Vaatame Yablo paradoksi väidete jadasse kuuluvatest väidetest tulenevate järelduste ja väidete, mida Yablo paradoksi väited eitavad, suhet. Igast Yablo jada väitest P järelduvad needsamad väited, mille tõesust P eitab. Seega Yablo jada väited viitavad iseenda tarvilikele tingimustele.

Vaatame nüüd, kas teiste väidetele viitamisega seotud paradoksid puhul on samuti mängus väited, mis viitavad iseenda kehtivuse tingimustele. Valetajatsükli esimene väide eitab väidet, millest ta ise järeldub ja teine väide jaatab väidet, millest järeldub tema enda eitus. Seega valetajatsükli esimene väide viitab iseenda piisavale tingimusele.

Vaatame nüüd valetajalauset. Valetajalause on ekvivalentne iseendaga. Seega valetajalause viitab iseenda tarvilikule ja piisavale tingimusele. 

Vaatame nüüd Curry lauset. Curry lause eelduseks on väide, millest Curry lause järeldub ja mis järeldub Curry lausest. Seega Curry lause viitab iseenda tarvilikule ja piisavale tingimusele.

Vaatame nüüd selle tähendust väidetele viitamise paradokside tekkimise mehhanismi jaoks. Kui väide P viitab vähemalt ühele iseenda piisavale või tarvilikule tingimusele ja selle tingimuse või nende tingimuste tõeväärtus sõltub P-st, siis pole võimalik P tõeväärtust kindlaks teha või P on paradoksaalne.

Predikaatide definitsioonid, mis välistavad paradoksaalsed juhud

Predikaatide definitsioonid, mis välistavad paradoksaalsed juhud 

Karmo Talts

 

Vaatame, kuidas predikaatide definitsioone täiendada nii, et saaks välistada paradoksaalsed juhud. Predikaat P tuleb defineerida predikaadi Q ja Q eituse puudumise konjunktsioonina. Seega pole objektil x predikaati P siis, kui x-il pole Q-d või kui pole nii, et x-il puudub Q eitus. Normaalsel juhul piisab sellest, et x-il on Q, selleks, et x-il puudub Q eitus. Paradoksaalsel juhul järeldub sellest, et x-il on Q, et x-il on Q eitus. Seega paradoksaalsel juhul ei saa P-d x-ile rakendada.

Definitsioonid, mis kasutavad alamääratud tähendusega predikaate

Definitsioonid, mis kasutavad alamääratud tähendusega predikaate

Karmo Talts

 

Uurime defineerimist. Kui predikaadi P definitsioon kasutab vähemalt ühte predikaati, mille enda tähendus on alamääratud, siis on P tähendus alamääratud.

Vaatame nüd valetajalauset. X on defineeritud „X on väärana”, mis kasutab X-i ennast. Seega on kasutab X-i definitsioon alamääratud predikaati ja seega on X-i definitsioon alamääratud.

Vaatame nüüd selle tähendust väidete tõeväärtuste jaoks. Väitel P on tõeväärtus või on P tähendus alamääratud.

Vaatame nüüd alamääratud tähendusega väitest tulenevaid järeldusi. Alamääratud tähendusega väitest tuleneb vähemalt üks järeldus, mille tähendus on alamääratud.

Vaatame nüüd selle tähendust tõeskeemi jaoks. Kui P on alamääratud, siis on ka väite, et P on tõene, tähendus alamääratud.

Vasturääkivus ja stabiilsed tõeväärtused

Vasturääkivus ja stabiilsed tõeväärtused

Karmo Talts

 

Tõlgendame vasturääkivuse seadust nii: vasturääkivus pole stabiilselt tõene.

Vaatame nüüd väiteid, millest järeldub vasturääkivus. Kui P-st järeldub vasturääkivus, siis P-l pole stabiilset tõeväärtust või P-l on tõesusest erinev stabiilne tõeväärtus.

Predikaatide esinemijuhud paradoksaalsete predikaatide definitsioonides ja paradoksi korral tekivatest ekvivalentsus-tehetes

Predikaatide esinemijuhud paradoksaalsete predikaatide definitsioonides ja paradoksi korral tekivatest ekvivalentsus-tehetes

Karmo Talts

 

Tähistame X-i esinemisjuhu valetajalause definitsiooni „X on defineeritud „X on väära-na”" vasakul poolel X1-ga ja X-i esinemisjuhtu definitsiooni paremal poolel X2-ga.

Vaatame nüüd, kas X1 on ekvivalentne X2-ga. See eeldus viib vasturääkivuseni. Seega pole X1 ja X2 ekvivalentsed. Seega kasutab valetajalause definitsioon X-i kahe erineva tõeväärtusega väite tähistamiseks ja rikub identsusseadust.

Vaatame nüüd rohkem kui nullkohalisi predikaate. Paradoksaalsel juhul siis, kui predikaat P on defineeritud predikaadina Q, leidub x, mille puhul P(x,...) on ekvivalentne P(x,...) eitusega. Kui me tähistame P esinemisjuhu ekvivalentsus-tehte vasakul poolel P1-ga ja P esinemisjuhu tehte paremal poolel P2-ga, siis tuleb välja, et P1 pole ekvivalentne P2-ga, sest vastasel juhul on kumbki P esinemisjuht ekvivalentne iseenda eitusega. Seega sellistel paradoksaalsetel juhtudel kasutavad predikaadi definitsioonid ühte ja sama märki varjatult erinevate predikaatide tähistamiseks ja rikuvad samuti identsusseadust.

Maailma kohta käivad väited, väidete kohta käivad väited ja viimaste tõeväärtus

Maailma kohta käivad väited, väidete kohta käivad väited ja viimaste tõeväärtus  

Karmo Talts

 

Vaatame, mis eristab väiteid „see väide on väär” ja väidet „väide „lumi on valge” on tõene”. Esimene käib iseenda kohta, ja, kuna esimene väide on väite kohta käiv väide, käib ta väite kohta käiva väite kohta.Teine käib väite kohta, mis käib maailma kohta väljaspool väiteid.

Vaatame nüüd, kuidas siduda väidete kohta käivate väidete tõeväärtus väidetega, mis käivad maailma kohta väljaspool väiteid, ilma väidete tõeväärtuse määravate tingimuste sõnastamiseta iga väidete tasandi kohta eraldi. Kui vähemalt ühe väite kohta käiv väide P on ekvivalentne väitega Q, mis käib maailma kohta, siis on P-l sama tõeväärtus, mis Q-l ja kui vähemalt ühe väite kohta käiv väide P pole ekvivalentne vähemalt ühe väitega Q, mis käib maailma kohta, siis pole P-l tõeväärtust. 

Väite ja selle sama kohta väite kohta käiva väite tähendus ning valetaja paradoks

Väite ja selle sama kohta väite kohta käiva väite tähendus ning valetaja paradoks 

Karmo Talts

 

Vaatame väiteid X ja „X-il on omadus P” tähenduse seisukohast. Need väited on erineva tähendusega.

Vaatame nüüd valetajalauset. Valetajalause X definitsioon „X on väär” püüab Xi-i tähenduseks anda X-i tähendusest erinevat tähendust. Kui pole võimalik, et väide tähendab midagi muud, kui ta tähendab, siis valetajalause definitsioon nurjub.

Sisu ja vormi suhted loogikas ning valetaja paradoks ja Gödeli lause

Sisu ja vormi suhted loogikas ning valeaja paradoks ja Gödeli lause 

Karmo Talts

 

Vaatame välistatud kolmanda seaduse vormi ja väidete sisu suhteid. Kui me asendame deklaratiivse lause lausemuutujaga P, siis on P tõene või väär. Kui me asendame deklaratiivse laused lausemuutjatega P, Q, jne. ja kasutame neid loogikatehte osavalemitena, siis on see loogikatehe tõene või väär. Kui me asendame sel viisil saad loogikatehted lausemuutujatega ja kasutame neid loogikatehte osavalemitena, siis on loogikatehe tõene või väär. Kui me asendame sel viisil saadud loogikatehted lausemuutujatega ja kasutame neid koos lausemuutujatega, mis asendavad deklaratiivseid lauseid, loogikatehte osavalemitena, siis on loogikatehe tõene või väär. Jne.

Vaatame nüüd valetajalauset. X-i definitsioon „X on väär” on formaalne definitsioon. Deklaratiivse lause või loogikatehte, millel on tõeväärtus, asendamine X-iga eirab seda, et see deklaratiivne lause või see loogikatehe ei ole defineeritud eneseleviitamise abil.

Vaatame nüüd Gödeli lauset. Deklaratiivse väite /või loogikatehete, millel on tõeväärtus, asendamine Gödeli lausega eirab seda, et deklaratiivne lause või see loogikatehe ei ole eneseleviitav.

Paradoksaalsete predikaatide definitsioonid ja tõde

Paradoksaalsete predikaatide definitsioonid ja tõde 

Karmo Talts

 

Vaatame predikaatide, mille definitsioon on paradoksaalne, erinevust nendest predikaatidest, mille definitsioon ei ole paradoksaalne. Mitte-paradoksaalsel juhul ei muuda predikaadi X defineerimine Y-ina Y-i tähendust. Paradoksaalsel juhul X-i defineerimine Y-ina muudab Y-i tähendust.

Vaatame nüüd selle tähendust väidete jaoks. Väide X on tõene või X on väär või X-i defineerimine Y-ina muudab Y-i tähendust.

Vaatame nüüd täiendavat loogikaseadust, mis sellest tuleneb. X-i defineerimine Y-ina  ei saa muuta Y tähendust ja samas X olla tõene või väär.

Vaatame nüüd tõde. Kui see, et X on defineeritud Y-ina, ei muuda Y-i tähendust, siis on Y-ina defineeritud X tõene parajasti siis, kui Y.

Predikaadid ning olemasolevad väited, omadused ja suhted

Predikaadid ning olemasolevad väited, omadused ja suhted 

Karmo Talts

 

Tõlgendame tõeväärtusega objekte nii: kui leidub tõene objekt x või leidub väär objekt x, siis saab selle asendada lausemuutujaga. St., et lausemuutujaid ei saa lihtsalt defineerida, sest lausemuutujaga saab asendada ainult olemasolevaid tõeväärtusega objekte.

Vaatame nüüd objekti x, mis on defineeritud x on väärana. Kuna siis, kui leiduks x, siis leiduks korraga tõene ja väär objekt, siis x-i ei leidu. Kuna x-i ei leidu, ei saa seda lausemuutujaga asendada ja seega ei leidu valetajalauset.

Laiendame nüüd meie käsitluse mistahes predikaatidele. Kui leidub omadus x või suhe x, siis saab selle asendada ühe- või rohkemakohalise predikaadiga.

Vaatame nüüd x-i, mis on defineeritud suhtena „ei käi enda kohta”. Kui leidub x, siis ta korraga käib enda kohta ja ei käi enda kohta. Seega x-i ei leidu. Kuna x-i ei leidu, siis ei saa seda ühe või rohkemakohalise predikaadiga asendada ja seega leidu predikaati Heteroloogiline.

Semantiline dialetheism ja kõrgema järgu parakonsistentsed loogikad

Semantiline dialetheism ja kõrgema järgu parakonsistentsed loogikad 

Karmo Talts

Vaatame, milline loogika sobiks semantilisele dialetheistile. Kolmanda järgu loogikast madalamates loogikates pole üldse võimalik predikaatidele predikaate omistada, seega ta vajab vähemalt kolmanda järgu parakonsistentset loogikat.
Vaatame nüüd, kuidas ta saab lahus hoida vasturääkivused tähenduses ja maailmas. Kuigi ta ei tunnista eeldust, et iga predikaadi P puhul on nii, et P-l ei saa korraga olla predikaat Q ja mitte olla predikaat Q, võib ta omaks võtta eelduse, et iga esimese järgu objekti x puhul ei saa x-il korraga olla predikaati P ja mitte olla predikaati P. 

Koondamise kasutamise lubamine ainult esimese järgu väidetest järelduste tegemise käigus ja paradoksid

Koondamise kasutamise lubamine ainult esimese järgu väidetest järelduste tegemise käigus ja paradoksid

Karmo Talts

Võtame kasutusele järgmise piirangu koondamisele: koondamist saab kasutada ainult esimese järgu väidetest järelduste tegemise käigus.
Vaatame nüüd paradokse. Valetajalause ja Curry lause on väited väidete kohta ja heteroloogilisuse predikaadi kohta käivad väited on väited predikaadi kohta. Seega on nende väidete puhul tegu kõrgema järgu väidetega ja me ei saa kasutada nende kohta käivatest väidetest järelduste tegemise käigus koondamist.

Kõrgema järgu ebamäärasus, kui ebamäärasus selle suhtes, mis on tõestatav

Kõrgema järgu ebamäärasus, kui ebamäärasus selle suhtes, mis on tõestatav 

Karmo Talts

Käsitleme kõrgema järgu ebamäärasust nii: kõrgema järgu ebamäärasuse puhul pole selge, mida väide tõestab.
Vaatame nüüd klassikalisi paradokse. Pole selge, kas klassikaline paradoksaalne väide P on tõene või P on väär.
Vaatame nüüd tugevdatud paradokse. Pole selge, kas tugevdatud paradoksaalne väide P tõestab vähemalt ühe tõese järelduse või P tõestab vähemalt ühe väära järelduse. 

Defineeritava väite leidumise küsimus

Defineeritava väite leidumise küsimus 

Karmo Talts

Vaatame eeldust, et väidet X, mis on defineeritud Y-ina, ei leidu. Siis ei leidu ka Y-it.
Vaatame nüüd selle võimalike tähendusi. Väidet X ei saa eeldusel, et me oleme selle defineerinud, mitte leiduda. Teine võimalus on, et väite X defineerimine ei taga, et X leidub.
Vaatame, mida see teine võimalus tähendaks Kui väide X defineeritakse väite Y, mis leidub kaudu, siis leidub X. Kui X defineeritakse väite Y kaudu, mida ei leidu, siis X-i ei leidu.
Vaatame nüüd selle tagamist, et defineeritav väide leiduks. Kõigepealt tuleb mõni deklaratiivne tavakeele lause asendada Y-iga, seejärel X defineerida Y-ina. Sel juhul X tähistab Y-it ja Y tähistab deklaratiivset tavakeele lauset. Edasi võib defineeerida uue väite X-ina jne.

Väite poolt kasutatavad tõeväärtusega seotud predikaadid ja nende vabastamine

Väite poolt kasutatavad tõeväärtusega seotud predikaadid ja nende vabastamine 

Karmo Talts

Vaatame tõepredikaadi vabastamist väite "väide "lumi on valge" on tõene" puhul. Tõepredikaadi vabastamisel saame me väite, mis ei kasuta tõe- ja väärusepredikaati. 
Vaatame nüüd väidet "väide "see väide on väär" on tõene". Tõepredikaadi vabastamisel me ei saa väidet, mis ei kasuta väärusepredikaati.
Vaatame nüüd selle tähendust. Kui me tõeväärtustega seotud predikaadi vabastamisel saame tõeväärtustega seotud predikaate mitte-kasutava väite või me saame väite, mille poolt kasutatava tõeväärtusega seotud predikaadi vabastamisel saame me tõeväärtusega seotud predikaate mitte-kasutava väite jne., siis me saame väite tõeväärtuse kindlaks teha.

Predikaatidele rakenduvate predikaatide sõnastamine kui uute predikaatide sõnastamine ja paradoksid

Predikaatidele rakenduvate predikaatide sõnastamine kui uute predikaatide sõnastamine ja paradoksid 

Karmo Talts

Vaatame selle tähendust, et sõnastades predikaadi "predikaadile P rakendub predikaat Q" sõnastame me uue predikaadi, mis erineb P-st, predikaatide defineerimise jaoks. Kui me defineerime predikaadi X "X-il on predikaat P"-na, siis me defineerime X-i X-ist erineva erineva predikaadina ja rikume identsusseadust.
Vaatame nüüd selle tähendust valetaja paradoksi jaoks. Valetajalause X, mis on defineeritud X on väärana, on defineeritud X-ist erineva väitena.
Vaatame nüüd Nelson-Grellingi paradoks. Kui me lubaks heteroloogilise heteroloogilisuse predikaati, siis oleks tegu heteroloogilisuse predikaadist erineva predikaadiga. Seega nii lai definitsioon, mille järgi mistahes endale mitte rakenduv predikaat on heteroloogiline, defineerib heteroloogilisus predikaadi iseendast erineva predikaadina.

Paradoksid ja predikaadid, mida pole võimalik lõpuni sõnastada

Paradoksid ja predikaadid, mida pole võimalik lõpuni sõnastada

Karmo Talts

Vaatame Nelson Grellingi paradoksi kõrgema järgu loogikate seisukohast. Kui ma asendame predikaadis Heteroloogiline(P) P predikaadiga Heteroloogiline(P), siis me saame predikaadi Heteroloogiline(Heteroloogiline(P)), selles P asendamisel predikaadiga Heteroloogiline(P) predikaadi Heteroloogiline(Heteroloogiline(Heteroloogiline(P)) jne. St., et meil ei õnnestu predikaadi, mida arutlustes kasutada, lõpuni sõnastamine.
Vaatame nüüd valetajalauset. Kui me asendame predikaadis Väär(X) X-i Väär(X)-iga, siis me saame predikaadi Väär(Väär(X)). Kui me asendame predikaadis Väär(Väär(X)) X-i  Väär(X)-iga, siis me saame predikaadi  Väär(Väär(Väär(Väär(X)))) jne. St., et meil ei õnnestu predikaadi, mida arutlustes kasutada, lõpuni sõnastamine.

Metatasandi valetajalause, tõeväärtuslike väidete roll tõestustes ja tõesväärtuseta väited

Metatasandi valetajalause, tõeväärtuslike väidete roll tõestustes ja tõesväärtuseta väited 

Karmo Talts

Vaatame järgmist metatasandi variatsiooni valetajalausest "see väide tõestab vääruse". Kui see väide on tõene, tõestab see väide vääruse. Kui meil pole metaloogilist seadust, et iga väide tõestab kas tõesuse või vääruse, siis võib see väide üldse mitte midagi tõestada.
Vaatame nüüd selle tähendust võimaluse jaoks, et mõned väited pole ei tõesed ega väärad. Käsitluse järgi, mis ütleb, et väite tõesus on seotud tema rolliga tõestustes, pole ei tõene ega väär väide see, millel puudub roll tõestustes.
Vaatame nüüd väära väite rolli tõestusest. Väära väite rolliks tõestustes on iseenda eituse tõestamine.