Empiristlik loogika

Empiristlik loogika 

Karmo Talts

 

Vaatame, millised tõeväärtused sobiks empiristlikule loogikale. Eksistentsiväiteid saab kinnitada, seega on meil vaja tõeväärtust, mille saab anda kontrollitud väidetel. Üldiseid väiteid saab kummutada, seega me vajame tõeväärtust, mille saab anda ümberlükatud üldisetele väidetele. Mõnesid üldiseid väiteid ei ole seni kummutatud, seega me vajame tõeväärtust, mille saab anda seni kummutamata üldistele väidetele.

Vaatame nüüd kummutatud üldiste väidete eitusi. Need on empiiriliselt kontrollitud.

Vaatame nüüd empiiriliselt kontrollitud väidete eitusi. Need on empiiriliselt kummutatud.

Vaatame nüüd järeldamist. Empiiriliselt kontrollitud väitest P tulenevad järeldused, millest vähemalt ühte kinnitavad samad andmed, mis kinnitavad P-d. Empiiriliselt kummutatud väitest P tulenevad järeldused, millest vähemalt ühe kummutavad samad andmed, mis kummutavad P.

Vaatame nüüd nõrgendamist Kui see, kas väide on empiiriliselt kontrollitud või kummutatud, on revideeritav, siis on meie loogika mitte-monotoonne. Kui see ei ole revideeritav, siis saavad nõrgendamisel muutuda ainult need järeldused, mida tõestavad empiiriliselt kummutamata väited.

Defineeritava väite leidumise küsimus

Defineeritava väite leidumise küsimus 

Karmo Talts

Vaatame eeldust, et väidet X, mis on defineeritud Y-ina, ei leidu. Siis ei leidu ka Y-it.
Vaatame nüüd selle võimalike tähendusi. Väidet X ei saa eeldusel, et me oleme selle defineerinud, mitte leiduda. Teine võimalus on, et väite X defineerimine ei taga, et X leidub.
Vaatame, mida see teine võimalus tähendaks Kui väide X defineeritakse väite Y, mis leidub kaudu, siis leidub X. Kui X defineeritakse väite Y kaudu, mida ei leidu, siis X-i ei leidu.
Vaatame nüüd selle tagamist, et defineeritav väide leiduks. Kõigepealt tuleb mõni deklaratiivne tavakeele lause asendada Y-iga, seejärel X defineerida Y-ina. Sel juhul X tähistab Y-it ja Y tähistab deklaratiivset tavakeele lauset. Edasi võib defineeerida uue väite X-ina jne.

Objekt, mille kohta väide käib ja tõe vastavusteooria

Objekt, mille kohta väide käib ja tõe vastavusteooria 

Karmo Talts 

 

Vaatame tõe vastavusteooriat sellest seisukohast, kas väited üldse käivad tegelikkuse kohta. Isegi paljud tegelikkuse kohta käivad väited ei käi tegelikkuse kohta tervikuna, vaid mõnede konkreetsete objektide kohta. Teised väited käivad üldse keele, abtraktsete objektide jne. kohta. 

Sõnastame nüüd modifitseeritud tõe vastavuseteooria. Väide on tõene parajasti siis, kui see vastab objektile, mille kohta väide käib. 

Vaatame nüüd väiteid, mis postuleerivad olematuid objekte. Kui me mõistame väite vastamist oma objektile nii: leidub väide P ja leidub objekt x, mille kohta P käib ja P vastab x-ile, siis ei vasta väide P oma objektile siis, kui ei leidu x-i, mille kohta P käib või P ei vasta x-ile. Seega on ka olematuid objekte postuleerivad väited väärad.

Olemine ja bioloogia

Olemine ja bioloogia 

Karmo Talts

Vaatame Sartre arusaama, et olemine eelneb olemusele, bioloogia seisukohast. Geneetilised eeldused on kaasa sündinud ja neid mapinupuleerimata ei ole võimalik iseennast kujundada selliseks, nagu meil pole eeldusi saada.
Vaatame nüüd kujunemist geneetiliste eelduste piires. Kuigi kujunemine sõltub keskkonnast, võib keskmine inimene mingil määral valida keskkonna, kus viibida või valida mingil määral seda, milliseks ta oma keskonna kujundab. See aga tähendab seda, et eneseloome seisukohast on keskkonna või selle kujundamise valikud olulised. Raske on ennast luua, tehes valikuid puhtaks eneseloomeks ebasoodsas keskkonnas.
Vaatame nüüd sotsiaalse vastutuse küsimust. See, kui keegi on heidetud keskkonda, kus tema eneseloome võimalused on piiratud, ei tähenda see seda, et ühiskond ei saa inimest aidata sellest keskkonnast pääseda või ei saa kujundada keskkonda, kus see inimene viibib, eneseloomeks soodsamaks.

Ontoloogiline jumalatõestus ja küsimus sellest, kas meil on kujutlus täiuslikust olendist

Ontoloogiline jumalatõestus ja küsimus sellest, kas meil on kujutlus täiuslikust olendist 

Karmo Talts 

 

Vaatame ontoloogilise jumalatõestuse kujuteldavat olendit. Kui sellel olendil puudub vähemalt üks täius, siis see olend pole täiuslik.

Vaatame nüüd, mida see tähendab, kui eksistents on täius. Ineksistents on kas sama täiuslik, kui eksistents väljaspool kujutlust või mitte.

Vaatame nüüd võimalust, et ineksistents on sama täiuslik, kui eksistents väljaspool kujutlust. Meil leidub kujutlus täiuslikust olendist ja sellel olendil on paratamatult ineksitents. Eeldusel, et kujutlemine eeldab kujutlejat, on paratamatult olemas olend, kellel on kujutlus täislikkust olendist. Näiteks on võimalik, et see kujuteldav olend on olend, kelleks saamise poole paratamatult eksisteeriv olend püüdleb. 

Vaatame nüüd võimalust, et ineksistents on vähem täiuslik, kui eksistents väljaspool kujutlust. Ühelgi kujuteldaval olendil, olgu tal kui tahes palju täiusi, pole eksistentsi väljaspool kujutlust. Seega meil pole kujutlust täiuslikkust olendist ja see, et meil on kujutlus paljude täiustega olendist, ei tõesta midagi.

Vaatame nüüd seda, mida tähendab, kui eksistents pole täius. Kui me tõesti kujutleme täiuslikku olendit, siis ei muuda see, et see olend ei eksisteeri, seda olendit vähem täiuslikumaks.

Võimalus mõista mitte-olemist suhte puudumisena

Võimalus mõista mitte-olemist suhte puudumisena 

Karmo Talts

Vaatame, kas mitte-olemist on võimalik mõista suhte puudumisena. Kui objekti x, mis asub hoopis ruumipunktis z, pole punktis y, siis on midagi, mille vahel puudub suhe Asub punktis.
Vaatame nüüd absoluutset mitte-olemasolemist. Kui draakoneid pole olemas, siis me ei saa seda mõista draakoni ja mistahes ruumipunkti vahelise suhte Asub punktis puudumisena.
Vaatame nüüd võimalust, et draakoni kontseptsioon, kujutlus tiivulisest tuldpurskavast roomajast jne. ei käi mitte ühegi olendi kohta. Sel juhul on see lihtsutus, et kui x ei asu punktis y, siis on midagi, mille vahel puudub suhe Asub punktis. Kui me kasutame x-i kohta kontseptsiooni P või nime P, siis P  ei käi ühegi x-is asuva olendi või objekti kohta. Lisaks sellele siis, kui mea peaksime x-i kujutlema või x-ist mõtlema jne. ei käi mõte või kujutlus jne. x-ist ühegi y-is asuva olendi või objekti kohta.

Üldmõisted ja eksistentsiaalsed küsimused

Üldmõisted ja eksistentsiaalsed küsimused

Karmo Talts

 

Vaatame küsimust, kas olemus eelneb eksistentsile, selle, et x-ide olemust kujutavad platonismi järgi endast need x-ide omadused, mis iseloomustavad neid objekte, mille kohta käib x-ide mõiste, seisukohast. See küsimus seisab selles, kas mõisted eelnevad objektidele, mille kohta mõisteid käivad.
Vaatame nüüd küsimust, kas on võimalik luua endale loomus. See on küsimus sellest, kas on võimalik luua omaenda mõisteid, mille abil objekte liigitada.
Vaatame nüüd, millised piirid seab see endale loomuse loomiseks. Kui keegi lihtsalt eirab reaalsust, mitte ei abstraheeri objektide neid külgi, mida ta otsustab oluliseks pidada, siis ta ei loo endale loomust.

Eesmärgid, soovid ja eksistentsiaalne kriis

Eesmärgid, soovid ja eksistentsiaalne kriis 

Karmo Talts

Vaatame soovide ja eesmärkide seost. Kui keegi otsustab püüelda oma soovi täitumise poole, siis ta seab endale eesmärgi.
Vaatame nüüd selle, et indiviidil pole eesmärki, tingimusi. Kellelgi pole eesmärki siis, kui tal ei ole soove või kui ta ei otsusta püüelda nende täitumise poole.
Vaatame nüüd selle tähendust eksistentsiaalsete kriiside jaoks. Kui indiviid ei võta end kokku endale eemärgi püstitamise jaoks või indiviidil pole soove või ta ei usu, et tema soovide täitumise poole on võimalik edukalt püüelda, siis satub ta eksistentsiaalsesse kriisi.
   

Heteroloogilised mõisted ja eksistents

Heteroloogilised mõisted ja eksistents 

Karmo Talts 

 

Vaatame hetereloogilisi mõisteid eksistentsi seisukohast. Kui leidub hetereloogiline mõiste, siis leidub mõiste, mis ei käi enda kohta.

Vaatame nüüd, mis järeldub sellest, et nii sellest, kui leidub hetereoloogiline heteroloogilisuse mõiste, kui ka sellest, et leidub autoloogiline heteroloogilisuse mõiste, järeldub vasturääkivus. Ei leidu hetereoloogilist heteroloogilisuse mõistet ja ei leidu autoloogilist heteroloogilisuse mõistet.

Arutlemine eksistentsiküsimuste üle ja minimaalne ontoloogia

Arutlemine eksistentsiküsimuste üle ja minimaalne ontoloogia

Karmo Talts

 

Vaatame minimaalset ontoloogiat. Kui ma arutleme millegi olemasolu küsimuse üle, siis me kasutame keelt. Kuna juhul, kui keelt pole olemas, langeb ära ka küsimus sellest, kas midagi meie keelenditele vastab, siis eeldab igasugne arutlus olemasolu küsimuste üle keele olemasolu.

Olemasolemine ja mõisted

Olemasolemine ja mõisted

Karmo Talts 

 

Vaatame ühte võimalikku vastust küsimusele, mida tähendab olemasolemine. Kui meie lume mõistele vastab tegelikkuses lumi, siis väljendile "lumi on olemas" vastab tegeliku lume ja lume mõiste suhe.

Vaatame nüüd küsimuse, kas P-d on olemas, tähendust. See on küsimus, kas P mõistele midagi tegelikkuses vastab.

Vaatame nüüd metafüüsilisi küsimusi. Need on kas küsimused selle kohta, millistele mõistetele vastavad fundamentaalsemad objektid või need on küsimused selle kohta, millised meie mõisted on fundamnetaalmõisted, mille abil teised mõisted on defineeritud. 

Vaatame nüüd esimest võimalust. Kahtane, kas sellised priviligeeritud mõisted on olemas.

Vaatame nüüd teist võimalust. See, et nõned meie mõisted on fundamentaalsed ei tähenda, et mõistesüsteemil, millel on teised fundamnetaalmõisted ja mille ülejäänud mõisted on teisiti defineeritud, ei ole eeliseid meie tegeliku mõistesüsteemi ees. 

Eksistentsiväidete analüüs teise järgu loogika abil ja kujuteldavad objektid

Eksistentsiväidete analüüs teise järgu loogika abil ja kujuteldavad objektid

Karmo Talts 
 

Vaatame võimalusi eksistentsiväidete analüüsimiseks teise järgu loogika abil. Kui P-sid ei ole, siis predikaadi P puhul ei leidu objekte, millele on predikaat P. Predikaadi Draakon puhul ei leidu objekte, millel on predikaat Draakon jne.

Vaatame nüüd kujutlemist. Kui me kujutleme Pegasust, siis objekt, millel on predikaat Pegasus, leidumine sõltub sellest, et me seda objekti kujutleme. See tähendab, et kujuteldav objekt on objekt, mille meie kujutlus loob.

Välistatud kolmanda seadus ja väidete hulgad

Välistatud kolmanda seadus ja väidete hulgad 

Karmo Talts

 

Vaatame välistatud kolmanda seadust väidete hulkade seisukohast. Iga väite P puhul on P tõene või on P väär.

Vaatame nüüd võimalust,et P-d ei leidu. Siin on väited P tõeväärtuse kohta tühjad tõed. 

Vaatame nüüd, mis mõttes saab väidet mitte leiduda, kui me võime P lihtsalt sõnastada. Me püüame väiteid sõnastada, aga sellest ei pruugi piisata selleks, et tulemuseks oleks väide.

 

Valetajalause eksistents

Valetajalause eksistents
Karmo Talts

Vaatame valetajalauset eksistentsi seisukohast. Kui me same tõestada, et ei leidu tõest valetajalauset ja tõestada, et ei leidu väär valetajalauset, siis eeldusel, et väited  on tõesed või väärad, me same tõestada, et ei leidu valetajalauset.
Vaatame nüüd selle tähendust. Lause "see väide on väär" on grammatiline lause. See, mida me nimetame valetajalauseks, on propositsioon, mida see lause eeldatavalt väidab ja ei leidu sellist propositsiooni, mida see grammatiline lause tegelikult väljendaks.
Vaatame nüüd formaalset konstruktsiooni P↔Fl⌜P⌝. Kui leidub tõene propositsioon, millega saab P asendada, saame me tõese väite. Kui leidub väär propositsioon, millega saab P asendada, saame me väära väite. Kui ei leidu kumbagi, siis pole sel konstruktsioonil sisu.