Empiristlik loogika

Empiristlik loogika 

Karmo Talts

 

Vaatame, millised tõeväärtused sobiks empiristlikule loogikale. Eksistentsiväiteid saab kinnitada, seega on meil vaja tõeväärtust, mille saab anda kontrollitud väidetel. Üldiseid väiteid saab kummutada, seega me vajame tõeväärtust, mille saab anda ümberlükatud üldisetele väidetele. Mõnesid üldiseid väiteid ei ole seni kummutatud, seega me vajame tõeväärtust, mille saab anda seni kummutamata üldistele väidetele.

Vaatame nüüd kummutatud üldiste väidete eitusi. Need on empiiriliselt kontrollitud.

Vaatame nüüd empiiriliselt kontrollitud väidete eitusi. Need on empiiriliselt kummutatud.

Vaatame nüüd järeldamist. Empiiriliselt kontrollitud väitest P tulenevad järeldused, millest vähemalt ühte kinnitavad samad andmed, mis kinnitavad P-d. Empiiriliselt kummutatud väitest P tulenevad järeldused, millest vähemalt ühe kummutavad samad andmed, mis kummutavad P.

Vaatame nüüd nõrgendamist Kui see, kas väide on empiiriliselt kontrollitud või kummutatud, on revideeritav, siis on meie loogika mitte-monotoonne. Kui see ei ole revideeritav, siis saavad nõrgendamisel muutuda ainult need järeldused, mida tõestavad empiiriliselt kummutamata väited.

Põhjendus, miks induktsioon ei põhine alati indiviidi harjumusel, ja põhjendused, miks erinevad individid on kahte tingimust kogenud alati koos esinevatena

Põhjendus, miks induktsioon ei põhine alati indiviidi harjumusel, ja põhjendused, miks erinevad individid on kahte tingimust kogenud alati koos esinevatena 

Karmo Talts

Vaatame, kas selleks, et veenduda, et A ja B ei esine alati koos, on vaja kogeda, et A ja B ei esine alati koos. Kui kogemise all pidada silmas seda, et kogetakse seda isiklikult, siis piisab sellest, et usaldusväärne isik räägib meile, et ta on kogenud A-d esinemas ilma B-ta või B-d esinemas ilma A-ta või jõuab informatsioon meieni usaldusväärsete isikute ahela kaudu.
Vaatame selle tähendust induktsiooni jaoks. Kui induktiivne põhjendus põhineb rohkem kui ühe indiviidi kogemusel, siis pole tegemist selle indiviidi harjumuspärasel kogemusel põhineva põhjendusega. Seda, miks rohkem kui üks indiviid on alati kogenud, et A ja B esinevad alati koos, ennast tuleb põhjendada.
Vaatame nüüd selle, et rohkem kui üks indiviid on alati kogenud, et A ja B esinevad alati, võimalikke põhjendusi. Üks neist on, et A ja B esinevadki alati koos ja ei ole ilma eksituseta võimalik ühte neist kogeda ilma teiseta. Teine neist on, et kõik need indiviidid on veetnud oma elu sarnastes tingimustes (need tingimused võivad olla sarnased vähesel määral) ja nendes tingimustes esinevadki A ja B alati koos. 

David Hume arusaam ajast ja tuleviku saabumise kohta käiva hüpoteesi põhjendus

David Hume arusaam ajast ja tuleviku saabumise kohta käiva hüpoteesi põhjendus

Karmo Talts

Vaatame David Hume’i eeldust, et aeg on tervik, mille osad üksteisele järgnevad, empiristlikult. Aeg oma senises kulus on tervik, mille osad järgnevad üksteisele. Ajahetkel t  puudub meil kogemus, et ajal on osasid, mis järgnevad ajahetkele t.
Vaatame nüüd seda, millel põhineb hüpotees, et ajal on osasid, mida me pole veel kogenud ja mis järgnevad kõige viimasele aja osale, mida me juba oleme kogenud. Minevikus on alati kõige viimasele kogetud aja osale järgnenud uus aja osa. Seega põhineb see hüpotees induktsioonil.

Tõe vaatlus tunnetusteooriate valguses

Tõe vaatlus tunnetusteooriate valguses

Karmo Talts

 

Vaatleme tõde tunnetusteooriate valguses. Kui teadmisi saadakse mõistuse abil, siis on tõene uskumus mõistuspärane uskumus.
Vaatame nüüd tõde empiristlikust vaatekohast. Tõene on kas uskumus, mis põhineb empiiriliselt kontrollitud andmetel või, uskumus, mis on loogiliselt tuletatav eeldustest, mille ahel läheb tagasi empiiriliselt kontrollitud andmeteni.
Vaatame nüüd selle võimalusega seotud probleeme. Esimene, kergesti kõrvaldatav, on see, et uskumused, mida ei ole veel empiiriliselt kontrollitud, ei ole siis tõesed. Me võime asendada meelteandmetel põhinemise nõudega, et tõesed on uskumused, mida saab empiiriliselt kinnitada või mis on loogiliselt tuletatud eeldustest, mis kuuluvad ahelasse, mille on loogiliselt tuletatavad eeldustest,  mida saab empiiriliselt kinnitada.
Vaatame nüüd mõningaid suuremaid probleeme. Üks neist on see, et uskumused, mida ei ole võimalik empiiriliselt kinnitada, ei ole tõesed ka siis, kui nad vastavad tegelikkusele. Teine on see, loogikatõed ise ei ole kas tuletatud eeldustest, mis lähevad tagasi meeleandmeteni või nad on seda ja seega võivad tulevased meeleandmed neid põhimõttelisel kummutada. 
Vaatame seda esimest probleemi lähemalt. Võib omaks võtta vaate, et objektiivselt  on olemas lisaks nähtustele, mille kohta eksiteerivad tõed, nähtused, mille kohta tõde ei eksisteeri. 
Vaatame teist probleemi. Kummutatavuse enda kontseptsioon juba eeldab seda, et vähemalt vasturääkivuse seadus kehtib, sest vastasel juhul me ei tea, kas loogikareeglid korraga kehtivad ja ei kehti, kui tulevikus selgub, et nad ei kehti.