Soriitide paradoks ja objektide piisav sarnasus selleks, et neil oleks sama predikaat

Soriitide paradoks ja objektide piisav sarnasus selleks, et neil oleks sama predikaat 

Karmo Talts

 

Tõlgendame soriitide eeldust nii: kui x-l on predikaat P ja y on x-iga piisavalt sarnane, siis y-il on predikaat P.

Vaatame nüüd, kuidas soriidid tõlgendavad piisavat sarnasust. Soriidid tõlgendavad seda kvantitiivselt: kui kahe objekti osade arv on sarnane, siis on kaks objekti piisavalt sarnased selleks, et neil oleks samad predikaadid. Kui sellest, et objektide osade arv on sarnane, ei piisa selleks, et neil oleks ka muud sarnased predikaadid, siis soriidid eksivad.

Ebamäärasus ning piisavad ja tarvilikud tingimused

Ebamäärasus ning piisavad ja tarvilikud tingimused  

Karmo Talts

 

Vaatame ebamäärasust piisavate ja tarvilike tingimuste eristuste seisukohast. Kui see, millal täpselt on juba nii, et P, on ebamäärane, siis pole selge see, millised on P piisavad tingimused, selged on aga mõned P tarvilikud tingimused. Näiteks katab null juuksekarva null protsenti peast, seega on tarvis, et mitte-kiilal inimesel oleks vähemalt üks juuksekarv, null tera moodustab null objekti, null kuhja seal hulgas, seega on kuhja moodustamiseks tarvis vähemalt ühte tera jne.

Vaatame nüüd selle tähendust väikeste muudatuste jaoks. Kui P-st piisab selleks, et Q, siis juhul, kui olukord sellega, et P, võrreldes veidi muutub, aga kõik teised tingimused jäävad samaks, siis Q. Näiteks juhul, kui eemaldada mitte-kiila inimeste peast juuksekarv ja jääb samaks tingimus „ei ole nii, et peas on vähe juuksekarvu”, siis inimene ei muutu kiilaks.

Võimalus, et tõeteooriate tõe piisavad ja tarvilikud tingimused on tegelikult ainult piisavad või ainult tarvilikud

Võimalus, et tõeteooriate tõe piisavad ja tarvilikud tingimused on tegelikult ainult piisavad või ainult tarvilikud 

Karmo Talts

 

Vaatame võimalust, et väite tõesusel võib olla erinevaid piisavaid tingimusi. Siis pole välistatud, et väide P on tõene nii siis, kui P vastab tegelikkusele, kui ka siis, kui P on osa koherentsest teooriast, kui ka siis, kui P-d uskuda on kasulik jne. Vasturääkivusi ei teki, sest P on väär ainult siis, kui ükski tema piisavatest tingimustest pole tõene.

Vaatame nüüd võimalust, et tõeteooriad või mõned neist peavad väite tõesuse piisavateks ja tarvilikeks tingimusteks tingimusi, mis on pelgalt väite tarvilikud tingimused. Siis on võimalik, et väär väide P ei vasta ei tegelikkusele, ega ole P osa ühestki koherentsest teooriast,  ega ole P-d uskuda kasulik jne. Vasturääkivusi ei teki, sest P on tõene ainult siis, kui puuduvad kõik need tingimused.

Vääruse tõestav konditsionaal ja konditsionaali tõesuse tarvilikud tingimused

Vääruse tõestav konditsionaal ja konditsionaali tõesuse tarvilikud tingimused 

Karmo Talts

Vaatame, mida see tähendab, kui konditsionaal "kui P, siis Q" tõestab vääruse. Siis pole nii, nagu see konditsionaal ütleb.
Vaatame nüüd selle tähendust konditsionaali tõestamise jaoks. Konditsionaali tõestamise üks tarvilik tingimus on, et tõestatavast konditsionaalist ei järeldu väärus.
Vaatame nüüd selle tingimusega modifitseeritud materiaalset konditsionaali. See on ekvivalentne väidete "väärus pole tõene" ja "pole nii, et P või on nii, et Q" konjunktsiooniga.
Vaatame nüüd selle tähendust disjunktsiooni jaoks. Disjunktsioon ei pruugi olla kooskõlaline.

Võimatu, potentsiaalne ja aktuaalne mitte-olemine

Võimatu, potentsiaalne ja aktuaalne mitte-olemine
Karmo Talts

Vaatame objekti, mis ei saa mitte-olla ja mitte-olemise suhet. Kui objekt x ei saa mitte-olla, siis isegi x-i potentsiaalset mitte-olemist ei ole.
Vaatame nüüd, millised objektid saavad mitte-olla, olgu siis aktuaalselt või potentsiaalselt. Kui objekt x on keerukas tervik, siis x-i potentsiaalselt ei ole siis, kui x saab laguneda ja x-i aktuaalselt ei ole siis, kui osad ei moodusta x-i.
Vaatame, kas keerulised tervikud on ainsad objektid, mis saavad mitte-olla. Kui objekti x-i olemine sõltub objektide vahelisest suhtest y, mis erineb terviku moodustamisest,  siis x-i potentsiaalselt ei ole siis, kui suhe y saab objektide vahel olemast lakata ja x-i aktuaalselt ei ole siis, kui objektide vahel pole suhet y.

Tagajärje eetikast piiratum vaade heade tagajärgede rollile tegude eetilisuse tagamisel ja teised eetikateooriad

Tagajärje eetikast piiratum vaade heade tagajärgede rollile tegude eetilisuse tagamisel ja teised eetikateooriad 

Karmo Talts 

 

Vaatame tagajärje eetikast piiratumat vaadet, et teo võimalikud head tagajärjed on teo eetilisuseks tarvilikud. See tekitab küsimuse, millistest tingimustest piisab juhul, kui teol on võimalikult head tagajärjed, selleks, et tegu  oleks eetiline.

Vaatame nüüd võimalust, et sel juhul piisab teo eetilisuseks sellest, et me sooritame teo heade kavatsustega. See vaade põhjendab korraga seda, miks heade tagajärgedega ilma heade kavatsusteta sooritatud tegu ei pruugi olla hea ja seda, miks heade kavatsustega inimene üldse peaks planeerima ja vahendeid valima.

Vaatame nüüd võimalust, et heade tagajärgede tingimuse täidetuse korral piisab teo eetilisuseks sellest, et teo sooritajal on voorus või voorused, mis kallutavad teda just nende tagajärgedega tegu sooritama. See vaade põhjendab korraga seda, miks on moraalne karakter oluline ja seda, miks vooruslik inimene üldse peaks planeerima ja vahendeid valima.

Vaatame nüüd võimalust, et vähemat üks neist on juhul, kui  teol on võimalikult head tagajärjed, teo eetilisuseks piisav, aga kumbki pole tarvilik. See jätab lahtiseks võimaluse, et deontilise, tagajärje eetilise ja vooruseetilise komponendi koosesinemine on selleks piisav ja tarvlik, et tegu oleks eetiline.

Vaatame seda võimalust lähemalt. See seletab seda, miks kõik need komponendid eetikas esile kerkivad ja samas, miks eetika küsimused pole seni lõpliku lahendust leidnud.

Materiaalne konditsionaal ja vasturääkivus

Materiaalne konditsionaal ja vasturääkivus 

Karmo Talts

Vaatame materiaalse konditsionaali käitumist vasturääkivuse korral. Konditsionaal "kui P, siis Q" on ekvivalentne disjunktsiooniga "pole nii, et P või on nii, et Q". Vastruääkiva konjunktsiooni "on nii, et P ja pole nii, et P" lihtsustamisel saame me P eituse. P eitusest piisab, et teha disjunktsioon "pole nii, et P või on nii, et Q" ja sellega ekvivalentne konditsionaal tõeseks ilma, et peaks tingimata olema nii, et Q. 
Võtame selle tähtsuse kokku. Materiaalne konditsionaal ütleb, et kui puudub vasturääkivus ja on nii, et P, siis Q.

Tekstide muutumise võimalikkuse tingimus

Tekstide muutumise võimalikkuse tingimus
Karmo Talts

Vaatame selle, et tekstidel üldse on diakrooniline mõõde ja nad saavad muutuda, tingimusi. Kui tekstidel on struktuur, siis saab esialgne muutus seisneda ainult selles, kuidas me tekste tõlgendame.
Vaatame nüüd teksti tõlgenduse muutumist ajas. Teksti tõlgendus muutub aja jooksul määral, mil sellest saab suhteliselt iseseisev ühik ja selle tõlgenduse väljendamiseks luuakse uus tekst või muudetakse olemasolevat teksti.

Predikaat Väide vastab ning küsimus väite tõesuse ja väite tegelikkusele vastamise tingimustest

Predikaat Väide vastab ning küsimus väite tõesuse ja väite tegelikkusele vastamise tingimustest     

Karmo Talts

Vaatame kahekohalist predikaati Väide vastab. Tõe vastavusteooria järgi x on tõene parajasti siis, kui x vastab y-le ja y-i puhul on tegemist tegelikkusega.
Vaatame nüüd teisi võimalusi küsimuses, kas Tõene(x)-ist ja Väide vastab (x,y)-ist, kus y on tegelikkus, vähemalt üks on teise tingimus. Kui vähemalt üks on neist teise tingimus, siis on veel võimalik, et  kui leidub väide x, mis vastab tegelikkusele, siis on x tõene, aga siis, kui x on tõene ei pruugi leiduda väidet x, mis vastab tegelikkusele ja on võimalik, et kui väide x on tõene, siis leidub väide x, mis vastab tegelikkusele, aga siis, kui leiduv väide x, siis ei pruugi x olla tõene.
Vaatame nüüd esimest võimalust. Väite tõesusel võib olla ka teisi piisavaid tingimusi lisaks sellele, et väide vastab tegelikkusele. Pole näiteks välistatud, et tegelikkusel vastavad väited on tõesed sõltumata sellest, kas nad on vähemalt ühe teooriaga kooskõlas ja kooskõlalised teooriad on tõesed sõltumata sellest, kas vähemalt üks nende väide vastab tegelikkusele.
Vaatame nüüd teist võimalust. Väite tõesuseks ei piisa sellest, et väide vastab tegelikkusele. Pole välistatud see, et ainult need tegelikkusele viitavad väited, mis on kooskõlas vähemalt ühe teooriaga, mille kõik väited vastavad tegelikkusele, on tõesed või see, et kui teooria on tõene, siis teooria on kooskõlaline ja kõik selle väited vastavad tegelikkusele, aga siis, kui siis teooria on kooskõlaline ja kõik selle väited vastavad tegelikkusele, ei pruugi teooria olla tõene. 

Väite, et mingi hulk väiteid on väärad, tõesuse tingimuste küsimus

Väite, et mingi hulk väiteid on väärad, tõesuse tingimuste küsimus 

Karmo Talts

Vaatame, millal on väide x, mis väidab väite y väärust, tõene. Esmapilgul on see nii, kui y on väär. 
Vaatame nüüd juhte, kus x on y-iga identne. Kui x on tõene siis, kui y on väär, ja x on y-iga identne, siis on x tõene siis, kui x on väär.
Vaatame nüüd, kuidas seda tulemust vältida. Kui x väidab y-i väärust ja y on väär, siis on x tõene või sellest, et x on tõene järeldub vasturääkivus.
Üldistame nüüd selle väidete hulkadele. Kui x väidab, et kõik väited väidete hulgas gamma on väärad ja kõik väited väidete hulgas gamma on väärad, siis on x tõene või sellest, et x on tõene järeldub vasturääkivus.

Põhjuslikkus, võimalikkus ja ceteris paribus

Põhjuslikkus, võimalikkus ja ceteris paribus 

Karmo Talts

Sõnastame järgmise arusaam põhjuslikkusest: P on Q põhjus parajasti siis, kui P ajahetkel t, siis Q vahetult ajahetke t järel ja kui poleks ajahetkel t olnud nii, et P, siis vahetult ajahetke t järel poleks olnud nii, et Q. 

Vaatame nüüd, kas sellise vaate järgi on samal põhjusel alati sama tagajärg. Kuna tigimused erinevatel ajahetkedel võivad erineda, siis see, et kui poleks ajahetkel t1 esinenud tingimustel olnud nii, et kui et P, siis vahetult ajahetke t1 järel poleks olnud nii, et Q, ei tähenda tingimata seda, et kui poleks ajahetkel t2 esinenud tingimustel olnud nii, et P, siis vahetult ajahetke t2 järel poleks olnud nii, et Q. Seega pole välistatud, et sama põhjus kutsub esile sama tagajärje  esile piisavalt sarnastel tingimustel ja kui tingimused pole piisavalt sarnased, siis ei pruugi sama põhjus kutsuda esile sama tagajärge. 

Subjektiivne tajukogemus ja meeleelundite stimuleerimine

Subjektiivne tajukogemus ja meeleelundite stimuleerimine

Karmo Talts

 

Vaatame selle, kui subjektiivse tajukogemuse esinemisest ja meeleelundite stimuleerimisest vähemalt üks on teise tingimus, võimalikke kombinatsioone. Kui vähemalt üks neist on teise tingimus, siis parajasti siis, kui meie meeleelundeid ärritatakse, siis me kogeme midagi või siis, kui meeleelundeid ärritatakse, siis me kogeme midagi, aga ei pruugi olla nii, et kui me kogeme midagi, siis meeleelundeid ärritatakse või siis, kui me kogeme midagi, siis meelelundeid ärritatakse, aga ei pruugi olla nii, et kui meeleeluneid ärritatakse, siis me kogeme midagi.

Vaatame nüüd kahte viimast võimalust lähemalt. Alustame võimalusega, et kui meeleelundeid ärritatakse, siis me kogeme midagi, aga ei pruugi olla nii, et kui me kogeme midagi, siis meeleelundeid ärritatakse. Kui organism on teadvuseta olekus või mõnes sügavalt teisenenud teadvusseisundis, siis on võimalik meeleelundeid ärriatada ilma, et me midagi kogeks.

Vaatame nüüd võimalust, et kui me kogeme midagi, siis meelelundeid ärritatakse, aga ei pruugi olla nii, et kui meeleeluneid ärritatakse, siis me kogeme midagi. Kui me näeme und või kogeme hallutsinatsioone, siis ei sõötu meie kogemus meeleelundite ärritamisest.

Vaatame nüüd selle, et kumbki neist kahest võimalusest pole tõene, pole ka nii , et parajasti siis, kui meie meeleelundeid ärritatakse, siis me kogeme subjektiivselt midagi.

Vaatame nüüd, kuidas puutuvad meeleelunidte ärritamine ja subjektiivne tajukogemus teineteisesse. See, et eraldivõetult ei piisa meeleelundite ärritamisest subjektiivse tajukogemus esinemiseks, ei tähenda seda, et mõnest tingimuste komplektist x, millesse kuulub tingimus, et meeleelundeid stimuleeritakse, piisab selleks, et esineks subjektiivne tajukogemus.

Põhjuste ning piisavate ja tarvilike tingimuste seosed

Põhjuste ning piisavate ja tarvilike tingimuste seosed 

Karmo Talts 

 

Vaatame põhjuste ning piisavate ja tarvilike tigimuste seoseid. Kui P põhjustab Q ja siis, kui Q, siis R, siis selle järel, kui P, R. Kui Q, siis R ja kui selle järel, et P, pole nii, et R, siis P ei põhjustanud Q-d. 

Some paradoxes

A translation of https://dialoogid2.blogspot.com/2025/09/moned-paradoksid-loodetavasti.html from Estonian

 

Some paradoxes 

Karmo Talts 

 

Let's look at the statement "at least one necessary condition of this statement is false". If this statement is true, then at least one necessary condition of this statement is false and therefore this statement is false. If this statement is false, then all necessary conditions of this statement are true and therefore this statement is true. 

Now let's look at the statement "all sufficient conditions of this statement are false". If this statement is true, then all sufficient conditions of this statement are false and this statement is false. If this statement is false, then at least one sufficient condition of this statement is true and therefore this statement is true.

Teadvuse ja olemise loogiliselt võimalikud suhted

Teadvuse ja olemise loogiliselt võimalikud suhted

Karmo Talts

Vaatame subjektiivse idealismi arusaama olemise piisavatest ja tarvilikest tingimustest. x on parajasti siis, kui x-i tajutakse.
Vaatame nüüd teisi võimalike olemise ja tajumise suhteid, lisaks võimalusele, et olemine ja tajumine pole üksteise tingimused. Üks neist on, et kui x on, siis x-i tajutakse. Kui x-i tajutakse, ei pruugi x-i olla.
Vaatame nüüd selle vaate voorusi. See võimaldab säilitada eristuse näivuse ja tõelisuse vahel: kui x-i ei tajuta õigetel tingimustel, siis x on näiline.
Vaatame nüüd see vaate puudusi. x ei saa eksisteerida täiesti sõltumatult teadvusest.
Vaatame nüüd võimalust, et kui x-i tajutakse, siis x on. Kui x on, siis ei pruugi olla nii, et x-i tajutakse.
Vaatame nüüd selle vaate voorusi. See võimaldab vabaneda mitte-eksisteerivatest objektidest. Iga kogemuses antud objekt on mingil kujul olemas, see kuju ei pruugi lihtsalt olla füüsikaline. Füüsikalise objekti x võib siis defineerida nii: x on füüsikaline objekt siis, kui x eksisteerib sõltumata sellest, kas x-i tajutakse.
Vaatame nüüd selle vaate puudusi. Vähemalt osa tavakeelsetest viisidest rääkida teadvusest sõltuvatest objektidest eitab, et täielikult teadvusest sõltuvad objektid on päris reaalsed. 

Freedom and Resources

A translation of https://dialoogid2.blogspot.com/2025/08/vabadus-ja-ressursid.html 

 

Freedom and Resources 

Karmo Talts 

 

Let's investigate whether a poor person has the freedom to buy things that he has too little money to buy. He does not have such freedom. Thus, the absence of external constraints may not be a sufficient condition for freedom, because the absence of resources is not included in what is usually considered an external constraint. 

Let's investigate now the freedom of a wealthy person to make purchases that he likes. In addition to the absence of external constraints, his freedom to make these purchases presupposes the economic resources with which to make these purchases. 

Let's generalize now the results of our investigation. Whatever conditions should also be met in order a individual to to be free, the fact that an individual has the resources to make choices and the fact that there are no external constraints that prevent the individual from using these resources are in any case among the necessary conditions for his freedom.

Võimalikkuse piisavad tingimused ja võimalikkuse üle arutlemine

Võimalikkuse piisavad tingimused ja võimalikkuse üle arutlemine 

Karmo Talts

Vaatame eeldust, et kui taevas on vihmapilvi, siis on võimalik, et hakkab sadama vihma. See eeldus näib tervemõistuslik.
Vaatame nüüd eeldust, et kui vesi aurustub, siis on võimalik, et tekivad vihmapilved. Ka see eeldus näib tervemõistuslik.
Üldistame nüüd oma uurimuse tulemused. Kui millegi võimalikkusel on piisavad tingimused, siis on nende tingimuste võimalikkusel piisavad tingimused jne.
Vaatame nüüd seda, mida see tähendab võimalikkuse üle mõtlemise jaoks. Võimalikkusest mõtlemine abstraktselt, sidumata seda võimalikkuse piisavate tingimustega, on spekulatiivne.

Sarnaste objektide kohta kehtivad väited ja rangelt võttes väärade teooriate seletusjõud

Sarnaste objektide kohta kehtivad väited ja rangelt võttes väärade teooriate seletusjõud

Karmo Talts 

 

Vaatame objekti x, mis sarnaneb objektiga y. Kui objekti x kohta kehtivad mingid väited, siis need väited ja neist tulenevad järeldused kehtivad ka objekti y kohta määral, mil y meenutab x-i.
Vaatame nüüd fiktsionaalset objekti y, mida me kujutleme omavat sarnaseid omadusi, nagu on reaalsel objektil x. Kui y oleks tegelik, siis kehtiks y kohta need x-i kohta käivad väited, mis käivad nende x-i omaduste, mida me kujutleme olevat ka objektil y, ja ja neist väidetest tulenevad järeldused. 
Vaatame nüüd selle tähendust rangelt võttes väärade väidete seletusjõu kohta. Määral, mil rangelt võttes väär teooria postuleerib objekte, mis sarnanevad reaalsetele objektidele, tulenevad sellisest teooriast järeldused, mis tulenevad ka reaalse objektide kohta käivatest väidetest. Järelikult sel määral teooria seletab reaalsete objektide omadusi.

Alternatiivne hüpotees tööpuuduse ja inflatsiooni seostest

Alternatiivne hüpotees tööpuuduse ja inflatsiooni seostest 

Karmo Talts
 

Vaatame hüpoteesi, et mitte siis, kui inflatsioon on suhteliselt kõrge, on tööpuudus madal, vaid siis, kui tööpuudus on madal, on inflatsioon kõrge. See hüpotees seletab korraga seda, miks enamasti siis, kui inflatsioon on kõrge, on tööpuudus madal ja kõrget tööpuudust stagflatsiooni ajal.
Vaatame nüüd, kas seda hüpoteesi on võimalik põhjendada. Kui tööpuudus on madal, siis tarbitakse palju. Kui tarbitakse palju, siis raha väärtus langeb. Kasutame nüüd transitiivsust. Kui tööpuudus on madal, siis raha väärtus langeb.

Teo sooritamise tingimused ja vaba tahe

Teo sooritamise tingimused ja vaba tahe 

Karmo Talts

Vaatame vaadet, et kui teo x sooritamine aitab meil meie eesmärke taotelda ja meil on vahendid x-i sooritamiseks, siis me sooritame x-i. Sel juhul pole meil valikut x sooritamata jätta ja tekib vasturääkivus, kui erinevate tegude sooritamine aitab meil meie eesmärke sooritada ja meil on vahendid nende kõigi sooritamiseks.
Vaatame nüüd vaadet, et kui me sooritame tahtlikult x-i, siis x sooritamine aitab meil meie eesmärke taotelda ja meil on vahendid x-i sooritamiseks. See jätab lahtiseks võimaluse, et x-i sooritamiseks piisab valikust kasutada meie käsutuses olevaid vahendeid x-i sooritamiseks.
Vaatame nüüd sellise võimaluse sobimist füüsikalise maailmaga. Kui me tegutseme mingis aerguumi piirkonnas ja meie kasutatavad vahendid on aegruumiliselt lokaliseeritavad, siis eeldab valikute sooritamine vähemalt selles aspektis füüsikalist maailma, et selles maailmas eksiteerivad aegruumilised objektid.