Eitus ning positiivsed ja negatiivsed faktid

Eitus ning positiivsed ja negatiivsed faktid 

Karmo Talts

 

Vaatame, mida väite eitus tähendab siis, kui me tunnistame negatiivseid fakte. P eitus ütleb, et leidub negatiivne fakt, et pole nii, et P. Kui selline negatiivne fakt leidub, siis P eitusest tulenevad tõesed järeldused.

Vaatame nüüd, mida väite eitus tähendab siis, kui me tunnistame ainult positiivseid fakte fakte. P eitus ütleb, et ei leidu positiivset fakti, et P. Kui sellist positiivset fakti ei leidu, siis P-st tulenevad järeldused ei pruugi olla tõesed.

Vaatame nüüd, kuidas eituse mõistmisel positiivse fakti puudumisel mõista väiteid, millest tuleneb vasturääkivus. Kui väitest P-st korraga järeldub, et leidub positiivne fakt, et Q ja ei leidu positiivset fakti, et Q, siis ei leidu positiivset fakti, et P.

Väite tähendus ja osutus

Väite tähendus ja osutus 

Karmo Talts

 

Vaatame väiteid „Ehatäht on Veenus” ja „Koidutäht on Veenus”. Neil väidetel on üks ja sama osutus või on neil erinev osutus. Kui neil väidetel üks ja sama osutus, pole nad ikkagi samatähenduslikud väited ja seega pole väite osutus väite tähendus. Kui neil väidetel on erinev osutus, siis miski määrab selle, miks neil on erinev osutus ja see miski on nende väidete tähendus.

Vaatame nüüd väiteid „Ehatäht on Veenus” ja „1+1=2”. Neil on sama tõeväärtus. Kui väite osutus on tõeväärtus, siis need väited erineval viisil antuna osutavad sama objekti, tõesust.

Vaatame nüüd väidete osutuse teisi võimalikke kanditaate. Väide „Ehatäht on Veenus” osutab fakti, et Ehatäht on Veenus ja väide „1+1=2” osutab fakti, et üks pluss on kaks.

Vaatame nüüd väära väite osutust. Kui tõesed väited osutavad fakte, siis väärad väited ei oma osutust.

Negatiivsete faktide mõistmine positiivsete faktide kaudu

Negatiivsete faktide mõistmine positiivsete faktide kaudu 

Karmo Talts

 

Vaatame, kas negatiivseid fakte on võimalik mõista positiivsete faktide kaudu. Kui kõigi positiivsete faktide ei kuulu fakt, et on nii, et P, siis on fakt, et pole nii, et P.

Pragmatistlik tõeteooria ja väited, mis ütlevad, kuidas asjad on

Pragmatistlik tõeteooria ja väited, mis ütlevad, kuidas asjad on

Karmo Talts

 

Vaatame, mida pragmatistlik tõeteooria tähendab väidete, mis ütlevad, kuidas asjad on, jaoks. Kui on nii, et P ja pole kasulik uskuda, et P, on P väär sõltumata sellest, kas on nii, et P. Kui pole nii, et P ja on kasulik uskuda, et pole nii, et P, siis on P tõene sõltumata sellest, et pole nii, et P.

Loogika, kus mitte-tõesed väited jagunevad tegelikkusele mitte vastavateks väideteks üsikfaktide kohta ja ebakorrektseteks üldistusteks

Loogika, kus mitte-tõesed väited jagunevad tegelikkusele mitte vastavateks väideteks üsikfaktide kohta ja ebakorrektseteks üldistusteks 

Karmo Talts

 

Vaatame loogikat, kus väide P on tõene või see, et P, pole üksikfakt või P pole õige üldistus. P saab olla tõene ja see, et P, mitte olla ükiksfakt siis, kui P on õige üldistus ja P saab olla tõene ja P mitte olla õige üldistus siis, kui see, et P, on üksikfakt. Kui korraga P oleks tõene ja see, et P, poleks üksikfakt ja P oleks väär üldistus, siis tekiks vasturääkivus.

Vaatame nüüd tõde. P on tõene parajasti siis, kui P on üksikfakt või P on õige üldistus.

Vaatame nüüd väärust. P on väär parajasti siis, kui P pole üksikfakt ja P pole õige üldistus.

Vaatame nüüd väiteid väidete kohta. Eeldusel, et väited väidete kohta ei ole väited üksikfaktide kohta ega üldistused, siis neid ei saa selles loogikas väljendada ja see loogika vajab metaloogikat, millel on laiem tõe mõiste.

Oleva ja olemapidava eristus ning naturaalsete hüvede olemasolu küsimus

Oleva ja olemapidava eristus ning naturaalsete hüvede olemasolu küsimus 

Karmo Talts

Vaatame, kas on võimalik ühendada vaadet, et hüved on naturaalsed ja eeldust, et olemist ei saa tuletada olemapidavat. See, et hüve P on võimalik looduslik nähtus, et ei tähenda tingimata seda, et P esinemine on tegelikult teostunud. Kui me tuletame loodusliku hüve P võimalikkusest P olemapidamise, siis see pole olevast olemapidava tuletamine.
Vaatame nüüd olukorda, kus P on teostunud. See et P on looduslik hüve ei tähenda, et Q ei ole suurem looduslik hüve. Kui Q ja P koos esinemine on võimatu ja Q esinemine koos P esinemast lakkamisega on võimalik, siis peab kõigi teiste tingimuste samaks jäädes olema nii, et Q.
Vaatame nüüd P esinemise kestmise küsimust. Kui P esinemise kestmist ei ole võimalik tagada, siis ei pea seda tagama.

Definitsioonid ja faktid

Definitsioonid ja faktid 

Karmo Talts 

 

Vaatame definitsioonide suhet faktidega. Kui mõned mõisted käivad tõesti mingi kindla predikaadiga objektide kohta, siis on tegemist faktiga. Kui pole tegemist faktidega, siis me võime oma suva järgi mõisteid nii kaua ümber defineerida nii kaua, kui me kasutame korraga ühte definitsiooni.
Vaatame nüüd paradokse. Kui on fakt, et mõned mõisted käivad kindlate objektide kohta, siis on defitsioon kujul "x-i mõiste käib objektide predikaadiga P" kohta faktiväide ja paradoksaalsed definitsioonid väärväited selle kohta, mille kohta mõisted käivad. Kui see, et mõned mõisted käivad kindlate objektide kohta, pole fakt, siis võib paradoksaalsed mõisted pragmaatilistel kaalutlusetl ümber defineerida, et paradokse vältida