Kogemusse heidetus

Verivärske dialoog.

 

Kogemusse heidetus 

Karmo Talts 

 

Martin: Me oleme heidetud maailma.

Autor: Kas me pole siiski eelkõige heidetud kogemusse?

Martin: Mida sa silmas pead?

Autor: Kui kellelegi näib, et leidub ohtlik rahvusvaheline vandenõu, kuigi sellist vandenõud ei leidu, siis ta on heidetud kogemusse, et selline vandenõu leidub.

Martin: Ma võiksin nimetada selle näite kasutamist odava populaaruse taga ajamiseks. Aga olgu, kas maailm on meile kättesaamatu?

Autor: Eitav vastus sellelele küsimusele ilma täpsustuseta jätab halvema mulje, kui asjad tegelikult on.

Martin: Kuidas nii? 

Autor: See, et tervik on kättesaamatu, ei tähenda seda, et terviku osad on kättesaamatud.

Martin: Aga kui me oleme heidetud kogemusse, kuidas maailma osad üldse mängu tulevad?

Autor: Väga lihtsalt. Ka kogemusel on osad.

Martin: Ja kogemusel on osasid, mis avavad mõnda maailma osa?

Autor: Ma ise oleks öelnud, et osa kogemusest peegeldab maailma. Võibolla peaksid sina edasi analüüsima, et valgustada just avamise aspekti.

Martin: See, kuidas kogemuse osa avab maailma osa, ei sõltu ainult maailma osast ja kogemuse osast, vaid ka kogemuse teistest osadest.

Autor: Ma tahaks jätkata odavate näidetega.

Martin: Las ma teen siis seda ise.  Kui üks kogemuse osa avab inimesi ja teine kogemuse osa tekitab eksitava mulje, et leidub ohtlik rahvusvaheline vandenõu, siis kogemus tervikuna avab mõnesid inimesi vandenõus osalevatena.

Autor: Ehk avab sellistena, nagu nad tegelikult pole?

Martin: Just.

Ebamäärasus ja kogemus

Ebamäärasus ja kogemus

Karmo Talts 

 

Vaatame nüüd väidet "kui x-ist terast koosnev objekt näib kuhjana, siis x miinus ühest terast koosnev objekt näib kuhjana". See on kogemust puudutav väide, mille üle ei saa otsustada kogemust arvesse võtmata. Kui vähemalt ühel juhul on nii, et x-ist terast koosnev objekt näib kuhjana ja x miinus ühest terast koosnev objekt ei näi kuhjana, siis meie uuritav väide on vähemalt ühel juhul väär.     

Vaatame nüüd selle tähendust kogemuse ja ebamäärasuse suhtele. Võimalik, et pole olemas ebamäärast kogemust ja ebamäärasus tekib alles mõistete tasandil. Kuigi subjektiivne kogemus on, et leidub selline ja selline teradest koosnev objekt, ei pruugi selge olla see, millist mõistet tuleb sellise ja sellise teradest koosneva objekti kohta kasutada.

 

Väite tähendus ja osutus

Väite tähendus ja osutus 

Karmo Talts

 

Vaatame väiteid „Ehatäht on Veenus” ja „Koidutäht on Veenus”. Neil väidetel on üks ja sama osutus või on neil erinev osutus. Kui neil väidetel üks ja sama osutus, pole nad ikkagi samatähenduslikud väited ja seega pole väite osutus väite tähendus. Kui neil väidetel on erinev osutus, siis miski määrab selle, miks neil on erinev osutus ja see miski on nende väidete tähendus.

Vaatame nüüd väiteid „Ehatäht on Veenus” ja „1+1=2”. Neil on sama tõeväärtus. Kui väite osutus on tõeväärtus, siis need väited erineval viisil antuna osutavad sama objekti, tõesust.

Vaatame nüüd väidete osutuse teisi võimalikke kanditaate. Väide „Ehatäht on Veenus” osutab fakti, et Ehatäht on Veenus ja väide „1+1=2” osutab fakti, et üks pluss on kaks.

Vaatame nüüd väära väite osutust. Kui tõesed väited osutavad fakte, siis väärad väited ei oma osutust.