Tõe vastavusteooria ning keele ja tegelikkuse lahushoidmine

Tõe vastavusteooria ning keele ja tegelikkuse lahushoidmine

Karmo Talts

 

Vaatame keele ja keelevälise tegelikkuse range lahus hoidmise tähendust tõe vastavusteooria jaoks. Tõe vastavusteooria defineerib tõe ainult osaliselt, keelevälise tegelikkuse kohta käivate väidete jaoks.

Vaatame revisionistlikku lähenemist sellele definitsioonile. Me võime defineerida tõe vastavusena tegelikkusele või tõestele väidetele.

Vaatame nüüd, kas see definitsioon stabiliseerub. Kõik tegelikkusele vastavad väited on tõesed, neile väidetele vastavad väited on tõesed, omakorda neile väidetele vastavad väited on tõesed, jne. Kõik väited, mis sellisesse väidete ahelasse, mille iga lüli enne viimast vastab väidetele ja mille viimane lüli tegelikkusele, ei kuulu, ei ole tõesed.

Olemine või olemised

Verivärske dialoog.

 

Olemine või olemised 

Karmo Talts 

 

Martin: Me oleme Maailmas.

Uku: Sina küll maailmas pole, vaid sa oled Euroopas.

Martin: Kuidas nii?

Uku: Sest sinu Olemine on sakslaseks olemine ja paremal juhul kreeka keele mõjude kaudu eurooplaseks olemine.

Martin: Kas sa pead erinevaid keeli erinevate olemiste kodadeks?

Uku: Mõtlemine on osa olemisest ja keel mõjutab mõtlemist.

Martin: Miks nii ettevaatlikult?

Uku: Sest leidub olemisi, mis avanevad erinevatest keeltest mõjutatud oma olemises olevatele.

Martin: Ja erinevaid olemisi, mis avanevad olevatele, kes on mõjutatud ühest ja samast keelest?

Uku: Just.  

Tervikud ja olemuse küsimus

Tervikud ja olemuse küsimus 

Karmo Talts 

 

Vaatame, millised erinevused toob tervikute keskne lähenemine objektidele vormi keskse lähenemise asemel kaasa olemuse küsimuses. Kui terviku omadused muutuvad, siis need muutused kaasnevad  muutustega  terviku ülesehituses. Seega ei saa neid muutusi vastandada sügavamatele muutustele, sest erinevus pole mitte selles, et objekti sügavamad muutused oleks olemuslikumad, vaid selles, et sügavamad muutused on seotud ulatuslikumate muutustega objekti ülesehituses.

Mateeria, tervikud ja areng

Mateeria, tervikud ja areng 

Karmo Talts 

 

Vaatame, kas on alternatiivseid lähenemise mateeriaale lisaks sellele, et mateeria muudab oma vormi. Mateeria moodustab tervikuid ja need teervikud moodustavad keerukamaid tervikuid või need tervikud säilivad keerukamaid tervikuid moodustamata või need tervikud lagunevad lihtsamateks tervikuteks.

Vaatame nüüd arengut sellest vaatest lähtudes. Areng eeldab, et on olemas tingimused keerukamate tervikute moodustamiseks.

Vaatame nüüd taandarengut. Taandarengu vältimine eeldab, et on tigimused vähemalt sellise keerukusega tervikute püsimiseks, nagu siiani on moodustunud. 

Muutumine, areng ja olemus

Verivärske dialoog. 

 

Muutumine, areng ja olemus 

Karmo Talts

Arutleja: Ma ei usu asjade olemusse.
Täpsustaja: Miks siis mitte?
Arutleja: Olemuslike ja sattumuslike omaduste eristus eeldab, et asja muutlikud omadused ei ole olemuslikud. Aga miks peaks õuna püsiv kuju olema õunale olemuslikum, kui õuna muutlik värv?
Täpsustaja: Sa siis arvad, et õuna värv on seotud õuna arengufaasidega, mitte ei juhuslik?
Arutleja: Jah. Kas sa nõustud minuga?
Täpsustaja: Jah, aga ma ei arva, et see annab aluse mitte uskuda olemusse. Me peame hoopis oma arusaama olemusest muutma.
Arutleja: Mida sa sellega mõtled?
Täpsustaja: Ka õuna muutlikud omadused jagunevad olemuslikeks ja sattumuslikeks.
Arutleja: Kuidas nii?
Täpsustaja: Väga lihtsalt. Kui asi omandab muutliku omaduse oma arengufaasi tõttu, siis on tegemist asjale antud arengufaaasis olemuslikult omase omadusega. 
Arutleja: Ja kui asi omandab omaduse oma arengufaasist sõltumatult ja tegu pole asja püsiva omadusega, siis on tegu asja sattumusliku omadusega?
Täpsustaja: Just.

Tõde ja paratamatult tõesed väited ning tõeskeemi poolt tekitatav ontoloogiline kohustus

Tõde ja paratamatult tõesed väited ning tõeskeemi poolt tekitatav ontoloogiline kohustus  

Karmo Talts 

 

Võtame tõe defineerimisel arvesse seda, et võimatud väited on paratamatult väärad. P on väär parajasti siis, kui pole nii, et P või pole võimalik, et P. P on tõene parajasti siis kui P ja on võimalik, et P.

Vaatame nüüd selle tähendust paratamatult väärade väidete jaoks. Paratamatult väära väite P vääruseks piisab P mitte võimalikkusest. Seega ainus ontoloogiline kohustus, mille tõeskeem tühja baasteooria jaoks kaasa toob, on see, et  lisaks nullile eksisteerib selle, et null ei ole endaga identne, võimatus. 

Vaba-olemine

Verivärkse dialoog. 

 

Vaba-olemine 

Karmo Talts

Mõtleja: Kuidas on võimalik, et me saame vabalt valida?
Tegija: Mida siin võimatut on?
Mõtleja: Sa siis arvad, et meie käitumine pole determineeritud?
Tegija: Ma ei arva.
Mõtleja: Sa siis tead, et meie käitumine pole determineetitud?
Tegija: Sa räägid meist nii, nagu me oleks lihtsalt asjad.
Mõtleja: Sa pead silmas, et ma räägin meie omadustest, mitte meie olemisest?
Tegija: Aga omadused ju ongi olemised.
Mõtleja: Kui me oleme vabad, siis on tegu vaba-olemisega. Aga kuidas see meid aitab?
Tegija: Väga lihtsalt. Vaba-olemine võib olla käepärast.
Mõtleja: Nagu siis, kui ma kasutame oma vaba-olemist? Aga kuidas saab vaba-olemine olla käe ees?
Tegija: Väga lihtsalt. Me analüüsime oma vaba-olemist selle kasutamise asemel.
Mõtleja: Aga kui me seda kasutame, siis meie käitumine ju ei ole determineeritud.
Tegija: Ükskõik, kas me analüüsime enda olemist determineeritud-olemisena või determineerimata-olemisena, vabadust analüüsides me ei kasuta oma vabadust.
Mõtleja: Ja see ei jää kasutamata mitte determineerituse pärast, vaid selle pärast, et me seda ei kasuta?
Tegija: Ma juba ütlesin, mis mul öelda oli. Nüüd on mul tegemist.

Omadused ja olemise viisid

Omadused ja olemise viisid 

Karmo Talts  

 

Vaatame, kas omadusi saab siduda olemise viisidega. Kui asja omadused muutuvad tegelikult, siis mitte ainult ei näi, et midagi on asjaga teisiti, vaid midagi ongi asjaga teisiti. Seega omadusega B olemine on asja A üks olemise viisidest.
Vaatame nüüd, kas omadused, mis kuuluvad A olemise viiside hulka, piirduvad selliste omadustega, mille kohta me ütleme, et A on B. Kui toolil on neli jalga, siis tool on neljajalgne , kui koer jookseb, siis koer on jooksev jne. Seega kasutatakse ka teistsuguseid A omadustest rääkivaid väljendeid A olemise viisidest rääkimiseks.
Vaatame nüüd võimalikkuse ja omaduste suhteid. Kui A pole omadusega B, kuid võiks olla omadusega B, siis on A-l võimalik olla omadusega B.

Hool ja vaen

Raamatust mahu tõttu välja jäänud dialoog 

 

Hool ja vaen

Karmo Talts

Martin: Oleksin sellest mehest peaaegu mööda kõndinud. Tere.
Autor : Tere jah. Kuigi miks sa peaksid minu juures peatuma?
Martin: Aga sellepärast, et inimesesse ei saa lihtsalt suhtuda kui teise olevasse. Tõsi, ka olevad võiks olla meile millegi jaoks.
Autor: Kas siis inimene peaks olema teise inimese jaoks tarbeasi?
Martin: Miks peaks see, mis on olemas millegi jaoks, olema tarbeasi? See on ju kordaminev asi, miski mille eest me hoolitseme.
Autor: Ja sa tahad hakata mind poputama?
Martin: Oh ei. Tahan vaid, et sa oleksid vaba kogu oma potentsiaali teostama.
Autor: Paraku sa ei märka, et kasutades millegi jaoks olemisega seoses just sõna hool, katad sa kinni tähelepanu pööramise tumedama külje.
Martin: Millisest tumedast küljest sa räägid?
Autor: Inimene võib millelegi pöörata tähelepanu ka sellepärast, et ta soovib seda muuta. Ja küsimus ei ole ainult millegi olukorra paremaks muutmisest või kellegi vabaduse suurendamisest.
Martin: Mida võib siis veel muuta proovida?
Autor: Millegi muutmise puhul võib võimalikkuste teostamise asemel teostunud võimalikkusi ka ära kaotada. Näiteks millegi puhul mõne tema omaduse ära kaotada.
Martin: Kes parandab potti, see kaotab osaliselt ära poti katki-olemise?
Autor: Miks tingimata nii positiivselt. Kes lööb poti puruks, see kaotab ära poti terve-olemise.
Martin: Võibolla siin tõesti on midagi mõtlemisväärset.
Autor: Tegelikult tahtsin ma jõuda veel hirmsama võimaluse juurde. Millegi või kellegi võib püüda ära kaotada, selmet millegi või kellegi puhul mõnd üksikut teostunud võimalikkust muuta.
Martin: Savipuru pole enam potikild.
Autor: Jäta nüüd see savipott rahule ja läheme nüüd olevate juurest inimeste juurde.
Martin: Sinna sa siis sihid. Ma pole kunagi öelnud, et ma kiitsin laibatööstuse heaks.
Autor: Sa siiski tunnistad, et mõni inimene või inimrühm võib kellegi jaoks olla ka selleks, et teda ei oleks  ja see võib viia vägivalla ning inimeste hävitamiseni?
Martin: Sellepärast sulle siis ei meeldi, kui sulle tähelepanu pööratakse, sest hoole asemel võib tegemist olla vaenuga?
Autor: Just. Seda, millele tähelepanu ei pöörata, ei proovita ka hävitada. 

Kellekski/millekski olemise ontoloogia

Kellekski/millekski olemise ontoloogia 

Karmo Talts

Vaatame võimalust olemist käsitleda lähtudes sellest, et sõna "olema" kasutatakse sageli koopulana. Kui A on B, siis lisaks olevale, A-le, ei tule uurida mitte abstraktset olemist, vaid B-ks olemist.
Vaatame selle tähendust ajakogemuse stuktuuri jaoks. Lisaks kogemusele sellest, kes/mis me oleme, on meil kogetud minevik sellest, kes/mis me olime ja ootus selle suhtes, kes/mis me oleme tulevikus.
Vaatame nüüd selle tähendust surmaga seotud ootuste jaoks. Minevikus või teistes kultuurides oli/on laialt levinud ootus, kelleks me saame järgmises elus või ootus, et me oleme surmajärgses elus ikka meie. Ootus, et me lakkame olemast üldse keegi ja saame millekski elutuks, on moodsa lääne kultuuri eripära.

Klassi-fenomenoloogia

Verivärske dialoog. 

 

Klassi-fenomenoloogia

Karmo Talts

 

Edmund: Iga kogemus on millestki.

Karl: Millestki, mis on nähtud mingilt klassipositsioonilt.

Edmund: Ei. Kogemuse saab sulgudesse võtta ja siis...

Karl: Jääb järele selline objekt, millele on sinu klassipositsiooniga inimeste kogemus suunatud.

Edmund: Juba ajakogemus näitab, et klassipositsioon pole esmane.

Karl: Tõesti? Rikkal on ootused enda ettevõtmiste õnnestumise suhtes ja vaesel enda tulevaste rahuldamata vajaduste suhtes.

Edmund: Sa räägid oodatavast tulevikust. Kuidas on kogetud minevikuga?

Karl: Rikka kogetud minevik on ressursside seis enne viimast investeeringut ja vaese oma ressursside seis enne viimast vajaduste rahuldamist.

Martin: Sa suhtud rikkasse metafüüsiliselt. Kui miski segab rikkal oma ettevõtmistega tegelemist, siis muutub rikka jaoks tema kapital käe ees olevaks.

Edmund: Just. See võib avada uusi horisonte nagu heategevuse või kultuuri-metseenlusega tegelemine.

Karl: Sa ise unustad, Martin, et rikas on heidetud oma klassi ja eelkõige määrab see tema horisondi.

Martin: Kas sa tahad öelda, et vaesuses olemine on avavam kui jõukuses olemine?

Karl: Pigem seda, et kapitalism avab olemist kapitaliks-olemisena ja kapitalismil on oma seadestu, mille abil üha rohkem kapitali välja nõutakse.  

Võimatu, potentsiaalne ja aktuaalne mitte-olemine

Võimatu, potentsiaalne ja aktuaalne mitte-olemine
Karmo Talts

Vaatame objekti, mis ei saa mitte-olla ja mitte-olemise suhet. Kui objekt x ei saa mitte-olla, siis isegi x-i potentsiaalset mitte-olemist ei ole.
Vaatame nüüd, millised objektid saavad mitte-olla, olgu siis aktuaalselt või potentsiaalselt. Kui objekt x on keerukas tervik, siis x-i potentsiaalselt ei ole siis, kui x saab laguneda ja x-i aktuaalselt ei ole siis, kui osad ei moodusta x-i.
Vaatame, kas keerulised tervikud on ainsad objektid, mis saavad mitte-olla. Kui objekti x-i olemine sõltub objektide vahelisest suhtest y, mis erineb terviku moodustamisest,  siis x-i potentsiaalselt ei ole siis, kui suhe y saab objektide vahel olemast lakata ja x-i aktuaalselt ei ole siis, kui objektide vahel pole suhet y.

Absoluutsed tõed relativismi vormides, kus mõned tõed kehtivad konkreetsete olendite või olendite gruppide suhtes

Absoluutsed tõed relativismi vormides, kus mõned tõed kehtivad konkreetsete olendite või olendite gruppide suhtes

Karmo Talts 

 

Karmo Talts 

Vaatame, kas seda laadi relativism, kus mõned tõed kehtivad konkreetsete olendite või olendite gruppide suhtes, eeldab teatud absoluutseid tõdesid. Kui väide, et x on olemas, kus x on olend või olendite grupp, kehtib konkreetse olendi y või konkreetse grupi z jaoks, siis olend, kes pole y või grupi, mis pole z, liige, võib väita, et y-i või z-i liikmete jaoks on küll nii, et x on olemas, aga tema jaoks pole nii, et x on olemas. Seega eeldab antud relativisimi vorm, et väite "x on olemas", kus x on olend või olendite grupp, tõesus ei sõltu x-i olemasolu suhtest teiste olendite ja nende gruppidega. 

Vaatame nüüd, kas see on seda laadi relativismis ainus tõde. Kui see, et x kehtib y-i suhtes, kehtib olendi z suhtes, siis olend, kes pole z, võib väita, et on küll nii, et see, et x kehtib y-i suhtes, kehtib z-i suhtes, aga ei kehti tema suhtes.    Kui see, et x kehtib y suhtes, kehtib olendite grupi z suhtes, siis olendite grupi, mis pole z, liikmed võivad väita, et on küll nii, et see, et x kehtib y-i suhtes, kehtib z-i suhtes, aga ei kehti nende suhtes. Seega eeldab antud relativisimi vorm, et väide "x kehtib y-i suhtes", kus y on olend või olendite grupp, tõesus ei sõltu x-i ja y-i vahelise suhte suhtest y-ist erinevate olendite või olendite grupiga.

Inimeste, kogukondade, olendite ja liikide olemine

Inimeste, kogukondade, olendite ja liikide olemine 

Karmo Talts
 

Vaatame käepärast olevate ja käe juures olevate olevate olemist. See ei hõlma kogu olemist.

Vaatame nüüd selle tähendust, et teised inimesed on olemas. Lisaks maailmale on inimene kogukonnas ja inimeste, kes ei kuulu tema kogukonda, vastas ja kogukondade, kuhu ta ei kuulu, vastas. (Kuna nemad või need kogukonnad, on inimese vastas, siis on vastas-olemine vastastikkune.)
Vaatame nüüd sellet tähendust, et teised olendid on olemas. Inimene on ka eluslooduses ja oma liigis, ja olendite, kes ei kuulu tema liiki, ja liikide, millesse ta ei kuulu vastas ja nemad või need on tema vastas.
Vaatame nüüd inimese suhet oma kogukonnaga. Enamasti inimene rohkem või vähem ladusalt toimib oma kogukonnas ja selleks, et märgata kogukonna ja selle horisondi juures midagi, mida ei ole vaja igapäevaselt arvesse võtta, tuleb kogukonnast distantseeruda, seista kogukonna vastas nagu keegi, kes sellesse ei kuulu.
Vaatame nüüd inimese suhet teiste oma kogukonna liikmetega. Enamasti saab inimene nendega läbi käimisega rohkem või vähem ladusalt hakkama ja selleks, et märgata neid mitte ühena kogukonnaliikmetest meie ümber, tuleb nii kogukonnast, kui aktiivsest igapäevasest läbi käimisest nende inimestega distantseeruda, seista nende kui inimeste ja olendite vastas.
Vaatame nüüd inimeste, kes ei kuulu meie kogukonda, vastas seismist. Teadlikkus sellest vastas seismisest koos vahendite puudumiseks ladusaks läbikäimiseks nende inimestega tekitab ebakindlust ja võib kustuda eilse tunde, et seistakse kellegi võõra vastas. Selle ületamiseks tuleb lähenda, leida viisid selliste inimestega läbi käimiseks. Aga kuna see vastas seismine on vastastikkune, siis peab ka lähenemine olema vastastikkune ja meie ja need inimesed peavad omavahelise läbi käimise viisid leidma ühiselt.
Vaatame nüüd selle tähendust, et teised meie kogukonna liikmed on olemas. Nad ei pruugi teise kogukonna liimetega läheneda nagu meie. Konfliktide korral tekib meil valik, kas seista meie kogukonna teiste liikmete ja teise kogukonna liikmete vahele ja püüda neid lepitada, või seista teise kogukonnaliikmete poolele ja neid ühiselt kaitsta. 

Vaatame nüüd meie suhteid teiste olenditega. Kui nende olendite jaoks saab avaneda meie olemine, siis laieneb meie ja nende suhetele see, mida me uurisime vastas seismise kohta. Kui mitte, siis nad on meie ees, aga meie pole nende ees. See tähendab, et meil on valik, kas kohelda neid lihtsalt nagu asju, või käsitleda neid olenditena, kes ei saa siis, kui nad on meie ees, enda eest seista, sest meie ei ole nende ees.

Vaatame nüüd selle tähendust, et teised inimesed on olemas. Võimalik, et nad püüavad olendeid, kelle ees me pole, kohelda nagu asju. See tekitab meis kohustuse olendeid nende eest kaitstsa, seista olendite eest.  

Mitte-olemine kui olevate erinevus

Verivärske dialoog.

 

Mitte-olemine kui olevate erinevus

Karmo Talts

 

Selline: Kuidas saab mitte-olemine midagi olla?

Teistsugune: Aga võibolla on mitte-olemine ainult olevate erinevus?
Selline:Nagu siis, kui A pole neid omadusi, mis B-l või A ja C vahel pole seda suhet, mis on B ja C vahel?
Teistsugune:Just.
Selline: Aga kuidas saab siis A-l mida pole, mitte olla neid omadusi, mis on B-l?
Teistsugune: On A potentsiaal, mis erineb B potentsiaalist.
Selline: Lihtsalt A potentsiaal ise võib olla nii teostunud, kui ka teostumata.

Teistsugune: Just.

Selline: Aga kuidas saab võimatu A erineda võimalikkust B-st? Siis ei ole ju A potentsiaali.

Teistsugune: A kontseptsioon erineb B kontseptsioonist.

Selline: Aga kui A lakkab olemast?

Teistsugune: Sa pead lihtsalt seda silmas, et maailm muutub nii, et A kontseptsioon pole endam millegi kohta käimise suhtes.

Selline: Sa tõesti usud seda?

Teistsugune: Kui mul poleks A kontseptsioon, siis ma ei saaks ju mõelda, et A-d enam ei ole. 

Tervikud, osad ja füüsika

Tervikud, osad ja füüsika 

Karmo Talts

Vaatame küsimust, kas tervik on oma osade summa, füüsika seisukohast. Kui keha osad ei paikneks ükteisele suhteliselt lähedal, siis nad ei mõjutaks teineteist. Kui nad ei mõjutaks teineteist, siis osa neist eemalduks üksteisest ja osa neist läheneks teineteisele kuni nad põrkavad kokku.
Vaatame nüüd selle tähendust. Tervikud ei kujuta endast üksteise suhtes teatud viisil paiknevaid osasid, vaid on osalt protsessuaalsed, hõlmates neid protsesse, mis hoiavad osade paiknemist üksteise suhtes alal.

Hüve iseendas ja hüve meie jaoks

Hüve iseendas ja hüve meie jaoks 

Karmo Talts 

 

Vaatame võimalust lähenda hüvele mitte nii, nagu Kant lähenes hüvele, vaid nii nagu Kant lähenes olemisele. Hüve iseendas tuleb eristada hüvest meie jaoks.

Vaatame nüüd, mis teeb kogemuse, et mõned teod on hüvelised, võimalikuks. Kui me lähtume arusaamast, et võimatut ei pea tegema, siis teeb selle kogemuse vähemalt osalt võimalikuks see, me kogeme maailma sellisena, milles mõnesid tegusid on võimalik sooritada.

Vaatame nüüd, kus tuleb erinevus kahe erineva inimese hüve-kogemuse vahel. Üks võimalus on, et näiteks altruistil ja egoistil pole päris sama vormiga kogemus, nii, et nii altruist, kui ka egoist küll tajuvad maailma sellisena, kus on võimalik sooritada heategusid, aga egoist ei koge neid tegudena, mis siis, kui neid sooritatakse, kutsuvad esile moraalse rahulolutunde.

Vaatame nüüd võimalust, et kogemus, et tegu kutsub esile moraalse rahulolutunde, on sisuline kogemus. Siis on võimalik, et vähemalt osa altruiste on minevikus sooritanud heategusid ja teavad oma kogemusest, et need kutsuvad esile moraalse rahulolutunde ja vähemalt osa egoiste pole sooritanud heategusid ja neil puudub (seni) kogemus, et heategude sooritamine kutsub esile moraalse rahulolutunde.

Keele ontoloogia

Keele ontoloogia 

Karmo Talts

Vaatame keelt olemise ja oleva eristuse seisukohast. Kirjutamasolemine, lugemasolemine, rääkimasolemine ja kuulamasolemine päriselt ei kattu, kuigi suhtelemasmolemine võib hõlmata nii rääkimasolemist ja kuulamasolemist, kui ka kirjutamasolemist ja lugemasolemist.
Vaatame nüüd, kas on õigustatud rääkimine keelte sarnasusest. See, et keelt x ja y r räägitakse sarnaselt, ei tähenda tingimata, et neid kirjutatatakse sarnaselt.
Vaatame nüüd x-i ja y-t, mida räägitakse sarnaselt. Pole välistatud, et nende keelte kõnelejad omavad erinevat kuulamisviisi.
Vaatame nüüd x-i ja y-t, mida kirjutatakse sarnaselt. Pole välistatud, et nende keelte kõnelejad omavad erinevat lugemisviisi.
Vaatame nüüd x-i ja y-it, mida räägitakse erinevalt. Pole välistatud, et nende keelte kõnlejad omavad sarnast kuulamisviisi.
Vaatame nüüd x-i ja y-it, mida kirjutatakse erinevalt. Pole välistatud, et nende keelte kõnlejad omavad sarnast lugemisviisi.
Vaatame nüüd keele ja olemise suhet. Keel võimaldab öelda asju nii olevate, kui ka nende olemise kohta. See aga tähendab, et keel on lihtsalt veel üks olemist raamivatest teguritest, mille abil olemist välja nõutakse.
Vaatame nüüd selle tähendust maldav-olemise jaoks. Maldavalt ootamine, et olemine avaneks viisil, millest pole ei kõneldud ega kirjutatud, püüdmata suhtlemise abil rohkem olemist välja nõuda, on üks maldav olemise viisidest.

Mitte-propositsiooniline väärus ja propositsioonilise vääruse võimalikuks tegevad horisondid

Mitte-propositsiooniline väärus ja propositsioonilise vääruse võimalikuks tegevad horisondid 

Karmo Talts

Vaatame selle tähendust, et väärtajud näitavad midagi, mida pole, tähendust ontilise sfääri jaoks. On olemas ontiline väärus, st. näib olevat miski, mida pole.
Vaatame nüüd seda, kui see, mis näib, on küll olemas, aga ta näib sellena, mis ta pole. Tegemist on ontoloogilise väärusega.
Vaatame nüüd mingil ajalooperioodil esinevaid eelarvamusi. Need võivad nii näidata midagi, mida pole, kui näidata seda, mis on, sellena, mis see pole. Tegemist on väära valendikuga.
Vaatame nüüd väärasid propositsioone. Sageli esitatakse neid põhinedes ontilisele väärusele või ontoloogilisele väärusele või väärale valendikule. Seega on kuluvad mitte-propositsioonilise väärused horisontide, millelt väärad propositsioonid võimalikuks saavad, hulka.
Vaatame nüüd, kas ainsad horisondid, millelt väärad propositsioonid võimalikuks saavad, on ülal vaadeldud väärused. Võimalik on esitada väärasid hüpoteese ja võimalik on teha vääratest eeldustest vääraid järeldusi ja teha loogikavigu, mis viivad tõestest eeldustest väärate järelduste tegemiseni. Seega ei piirdu vääraid propositsioone võimalikus tegevad horisondid ülal uuritud väärustega. 

Ontilise tõe puudujäägid ja propositsiooniline tõde

Ontilise tõe puudujäägid ja  propositsiooniline tõde

Karmo Talts

Vaatame Heideggeri ontilist tõde näivuse seisukohast. Ontiline tõde veab meid alt, kui me püüame viisil , mis on kohane ühte liiki objektidega ümber käimiseks, käia ringi  objektidega, mis näivad esimest liiki objektidena või kui meile näib objekt olevat seal, kus objekti tegelikult ei ole.
Vaatame nüüd ebatavalisi tingimusi. Ontiline tõde veab meid alt, kui me püüame viisil, mis on harilikel tingimustel mingit liiki objektidega ümber käimiseks kohane, käia seda liiki objektide ümber ebaharilikel tingimustel.
Vaatame nüüd propositsioonilist tõde. Propositsioonile tõde võib meile paljastada näivuse, nagu siis, kui meile näib objekt kuuluvat liiki, millese see objekt ei kuulu ja propositsioonilne tõde eitab seda, et objekt kuulub sellesse liiki ja kui meile näib objekt olevat seal, kus tegelikult objekti pole ja propositsiooniline tõde eitab, et objekt on seal. Propositsiooniline tõde võib meid aidata seal, kus tingimused erinevad harilikest ja propositsiooniline tõde eitab, et objektiga ümber käimisel viisil, mis on kohane harilikel tingimustel, on need samad tulemused, mis harilikel tingimustel.
Vaatame nüüd selle tähendust. Vähemalt osaliselt on propositsiooniline tõde sõltumatu ontilisest tõest ja võib meid aidata ületada ontilise tõe puudujääke.