Intuitsionistlik loogika, ebakindlus ja tehted, mis rakenduvad eeldustele, millest järeldub järeldus, mille klassikaline tõesus on ebakindel

Intuitsionistlik loogika, ebakindlus ja tehted, mis rakenduvad eeldustele, millest järeldub järeldus, mille klassikaline tõesus on ebakindel

Karmo Talts

 

Vaatame intuitsionistlikku loogikat ebakindlusega toime tulemise seisukohast. See, kas tõestamata väited on klassikaliselt tõesed, on ebakindel. Intuitsionistlik loogika aitab selle ebakindlusega toime tulla.

Vaatame nüüd võimalusi kasutusele võtta intuitsionistliku eittusega analoogset tehet ebamäärasuse käsitlemiseks. See tehe rakendub väitele P siis, kui P-st järeldub midagi ebamäärast.

Vaatame nüüd seda alati tehete üldistusi. Võib kasutusele võtta tehte, mis rakendub väitele P siis, kui P-st järeldub järeldus, mille tõeväärtus ei ole kindel.

Ebamäärasus ja teadmatus

Ebamäärasus ja teadmatus

Karmo Talts

Seome ebamäärasuse teadmatusega. Selleks vaatame ebamäärasuse seost ebakindlusega.  P on ebakindel parajasti siis, kui me ei tea, kas P või mitte-P. Kui see ebakindlus tuleneb informatsiooni puudulikkusest, siis on tegu vähemalt mõningase (võibolla tühise) ebatõenäosusega. Kui see ebakindlus tuleneb P sõnastusest, siis on P ebamäärane.
Vaatame nüüd kõrgema järgu ebamäärasust. Kui me ei tea, kas P või mitte-P P sõnastuse tõttu ja me ei tea, mil määral P on ebamäärane iga P ebamäärasuse määra kohta käiva väite sõnastuse tõttu, siis on tegemist kõrgema järgu ebamäärasusega

Avatud küsimus ja ebakindlus

Avatud küsimus ja ebakindlus

Karmo Talts

 

Vaatame  Moore avatud küsimust ebakindluse seisukohast. See, et me ei tea, et x on kindlasti hea, ei tähenda tingimata seda, et me ei tea, et x on tõenäoliselt hea ja see, et pole selge, et x on hea, ei tähenda seda, et on selge, et x pole hea.

Vaatame nüüd selle tähendust meie käitumise normeerimisele. Kui meil ei õnnestu analüüsida hea mõistet, aga õnnestub otsustada, milliste tegurit esile kutsumine on tõenäoliselt hea, siis me saame otsustada, kuidas me peaks tõenäoliselt käituma. Kui meil ei õnnestu hea mõistet lõpuni analüüsida, aga on üsna või rohkem selge, et hea seisab x-is , siis on üsna või rohkem selge, et x-i peab esile kutsuma.