Olemuse muutlikkuse küsimus
Karmo Talts
Vaatame, kas idee asjade muutlikkusest saab siduda ideega asjade olemusest. Kui kõik muutub, siis muutub ka asja olemus, lihtsalt olemus muutub aeglasemalt kui muud asja omadused.
Vaatame nüüd, mismõttes saavad asja aeglaselt muutuvad omadused olla talle olemuslikud. Aeglaselt muutuvad omadused mõjutavad asja käitumist pikema aja vältel nii, et kui need lõpuks muutuvad, hakkab asi käituma teisiti, talle seni mitte-olemuslikul moel.
See, mida väidete kuuluvusest räägivad klassikaline ja hägusloogika, ning teemavahetuse küsimus
Karmo Talts
Vaatame, kas hägusloogika vahetab võrreldes klassikalise loogikaga teemat. Klassikaline loogika räägib väidete kuuluvusest tõeste ja väärade väidete hulkadesse ning hägusloogika räägib väidete osalisest või täielikkust kuuluvusest tõeste ja väärad väidete hägushulkadesse. Samas hägushulkadesse osalisest kuuluvusest rääkimine aitab formaliseerida osalist tõesust. Seega puudutavad klassikaline ja hägusloogika mõlemad küsimust, kas tõesus ja väärus on alati täielikud või mitte. Erineva vastuse tõttu sellele küsimusele räägivad nad edasi erinevatel teemadel.
Loogikaseadused ja väidete hulgad
Karmo Talts
Vaatame, loogikaseaduste ja väidete hulkade suhet. Loogikaseadused väidavad, et väide ei saa korraga kuuluda tõeste väidete hulka ja kuuluda väärade väidete hulka ja väide kuulub tõeste väidete hulka või väide kuulub väärade väidete hulka.
Vaatame nüüd sellest tulenevaid probleeme. Ainult siis, kui kõigist väidetest saab moodustada hulga, saavad loogikaseadused kehtida universaalselt.
Sõnastame nüüd mõõdukama vaate. Iga väide, mis kuulub vähemalt ühte hulka, ei saa korraga kuuluda hulka, mille kõik elemendid on tõesed väited ja hulka, mille kõik elemendid on väärad väited. Iga väide, mis kuulub vähemalt ühte hulka, kuulub vähemalt ühte hulka, mille kõik elemendid on tõesed väited või kuulub vähemalt ühte hulka, mille kõik elemendid on väärad väited.
Pragmatistlik tõeteooria ja väited, mis ütlevad, kuidas asjad on
Karmo Talts
Vaatame, mida pragmatistlik tõeteooria tähendab väidete, mis ütlevad, kuidas asjad on, jaoks. Kui on nii, et P ja pole kasulik uskuda, et P, on P väär sõltumata sellest, kas on nii, et P. Kui pole nii, et P ja on kasulik uskuda, et pole nii, et P, siis on P tõene sõltumata sellest, et pole nii, et P.
Tavakeele konditsionaalid ja võimalikud tulevikud
Karmo Talts
Vaatame probleeme tavakeele konditsionaalide materiaalse konditsionaalidena käsitlemisel. Kui ma ütlen, et kui sajab vihma, siis sa saad märjaks, siis ma ei räägi üldse olevikust, vaid võimalikest tulevikest.
Vaatame nüüd võimalikke tulevikke. Kui ma ei peaks võimalikuks seda, et tulevikus sajab vihma ja saad märjaks, siis ma ei hakkaks sind selle eest hoiatama. Seega on osa tavakeele konditsionaali „kui vihma sajab, siis sa saad märjaks” sisust, et tulevikus on see võimalik, et konditsionaali mõlemad pooled on tõesed.
Vaatame nüüd, millal ma sind ei hoiataks, kui ma pean seda võimalikuks. Kui ma peaks võimalikuks, et sa vihma ajal saad vihmast sõltumatu põhjusel märjaks ja muid võimalusi, kus sa vihma ajal märjaks saad, ma ei näe ette, siis ma ei hakkaks sind samuti hoiatama. Seega ma pean silmas, et on võimalik, et sa saad vihma ajal märjaks vihma tagajärjel, kui sa midagi ette ei võta.
