Täiendavate tõeväärtuste, mida kasutavad erinevad rohkem kui kahe tõeväärtusega loogikad, suhe
Karmo Talts
Võrdleme täiendavaid tõeväärtusi mitme tõeväärtusega
loogikates. Kui väide pole põrmugi tõene ega väär, nagu lubavad parakompliitsed
loogikad, siis pole väide osaliselt tõene ja väide pole ka osaliselt väär. Hägusloogikate lubatud
võimaluse, et väide on osaliselt tõene, seisukohast, on selline lähenemine
küsitav –kuidas saab väite tõesuse määr kahaneda, ilma, et selle vääruse määr
kasvaks ja vastupidi?
Vaatame nüüd väiteid, mis on korraga tõesed ja väärad, nagu lubavad
mõned parakonsistentsed loogikad. Need väited on korraga täiesti tõesed ja
täiesti väärad. Jällegi on tegemist küsitavusega –kuidas saab väide olla
täiesti tõene ja samas olla mingil määral väär ja vastupidi?
Vaatame nüüd võimalust, et ei tõene ega väär on madalam
tõeväärtus, kui väär (või täiesti väär). Seda on võimalik tõlgendada nii, et
väär väide sisaldab vähemalt väärinformatsiooni ja väide, mis on ei tõene ega
väär, sisaldab ainult müra. Kui meil on tõeväärtuste vahemik, kus ka vääruse ja
ei tõesuse ega vääruse vahele kuulub tõeväärtusi, siis on võimalik seda mõista
nii, et mida rohkem sisaldab väide müra, seda vähem ta on väär ja seda rohkem on
ta ei tõene ega väär.
Vaatame nüüd võimalust, et vasturääkiv väide sisaldab müra.
Nüüd tekivad küsimused, kas sellist tõlgendust tuleks eelistada tõlgendusele,
et ei tõesed ega väärad väited sisaldavad müra ja kas neid tõlgendusi ei saa
ühendada?
Vaatame nende võimaluste ühendamiseks. Kui me tahame
minna kindla peale ja pigem jääme ilma väites sisalduvast informatsioonist, kui
laseme müral enda käsutuses olevat informatsiooni rikkuda, siis me käsitleme
väiteid, mis sisaldavad müra, ei tõeste ega vääradena või mingil määral ei
tõeste ega vääradena. Kui me oleme huvitatud
nendes väidetes sisalduvast informatsioonist ja riskime sellega, et neis
väidetes sisalduv müra meie käsutuses olevat informatsiooni rikub, siis me käsitleme
neid väiteid vasturääkivate või osalt vasturääkivatena.