Hüpoteesid ja kausaalne tõeteooria

Hüpoteesid ja kausaalne tõeteooria

Karmo Talts

Vaatame hüpoteese kausaalse tõeteooria seisukohast. Kui hüpotees on klassikalises mõttes tegelikkusele vastav, aga selleni on jõutud pigem kujutlusvõime abil, kui selle tõttu, et asjasse puutuv tegelikkuse aspekt põhjustas hüpoteesi formuleerimise, siis pole hüpotees tõene.
Vaatame nüüd, mis sellisel juhul on üldse hüpoteeside püstitamise mõte. Mitte-tõesed ideed omavad praktilist tähendust, sest nendest lähtudes saab eksperimenteerida põhjuste ja tahajärgede ahelaga ning selle eksperimenteerimise käigus jõuda tõeste uskumusteni.   

Gettieri probleemid ja kausaalne tõeteooria

Gettieri probleemid ja kausaalne tõeteooria

Karmo Talts

 

Vaatame, kas Gettieri probleemidele saab rakendada kausaalse teadmiseteooria asemel kausaalset tõeteooriat. Kui mündid selle mehe taskus, kes sai mündi-näites töö, ei põhjustanud uskumust, et töö saab mees, kelle tasklus on mündid, siis see uskumus polnud tõene.
Vaatame nüüd küüni-näidet. Kui mees autos nägi tõelist küüni, siis põhjustas tõeline küün tema uskumuse. Seega oli tegu tõese uskumusega. Samas juhul, kui ta oleks vaadanud vale-küüni, siis poleks tema uskumust põhjustanud tõeline küün ja tegu poleks olnud tõese uskumusega.

Konsistentsus ja hulkade moodustamise skeem

Konsistentsus ja hulkade moodustamise skeem

Karmo Talts

Vaatame võimalusi kasutada parakonsistentstete loogikate konsistentsioperaatorit hulkade moodustamise skeemi sõnastamiseks. Iga konsistentse predikaadi P puhul saab moodustada hulga kõgist elementidest elemendiga P.
Vaatame nüüd selle tähendust Russeli paradoksi jaoks. Kõigist hulkadest, millele saab kooskõlaliselt omistada endasse mitte kuulumise, saab moodustada hulga.

Mõistete arengu ühiskondlik dialektika

Verivärske dialoog. 

 

Mõistete arengu ühiskondlik dialektika 

Karmo Talts

Marksist: Hegeli süsteem tuli pöörata pea pealt jalgadele.
Kriitik: Oled sa kindel, et see õnnestus?
Marksist: Miks siis mitte?
Kriitik: Kuna Hegel tegeles mõistetega, siis oleks ka tema süsteemi jalgade peale pööramine pidanud mõtestama ümber mõistete arengu.
Marksist: Kuidas siis mõistete ühiskondlik areng võiks välja näha?
Kriitik: Mõistel on alguses üks tähendus...
Marksist: See kõlab küll mitte-ühiskondlikult.
Kriitik: ... ja siis hakatakse mõistet kasutama klassihuvidest lähtuvas tähenduses.
Marksist: Ja sünteesina hakatakse mõistet kasutama ühiskonna ümber kujundamiseks sobivas tähenduses? 
Kriitik: On ka võimalus, et võetakse kasutusele asjasse puutuv uus mõiste, mida saab kasutada ühiskonna ümber kujundamise huvides.
Marksist: Kuidas see praktikas välja näeb?
Kriitik: Aga vaatame näiteks kommunisti mõistet.
Marksist: Sa sihid sinna, et kommunistliku partei ladviku huvides hakati seda kasutama sellises tähenduses, mis sobis ladvikule?
Kriitik: Jah.
Marksist: Aga milline oleks siis võinud olla see uus tähendus või mõiste, mis oleks aidanud riigikommunismi ületada?
Kriitik: Igal juhul oleks see mõiste pidanud võtma arvesse ka ebavõrdsust selles, mil määral keegi võimu omab.
Marksist: Ebavõrdsuse vastu võitlemine tähendab üha uute ebavõrdsuse vormide vastu võitlemist?
Kriitik: Nii see on ju ikka olnud.

Ebamäärasus ja teadmatus

Ebamäärasus ja teadmatus

Karmo Talts

Seome ebamäärasuse teadmatusega. Selleks vaatame ebamäärasuse seost ebakindlusega.  P on ebakindel parajasti siis, kui me ei tea, kas P või mitte-P. Kui see ebakindlus tuleneb informatsiooni puudulikkusest, siis on tegu vähemalt mõningase (võibolla tühise) ebatõenäosusega. Kui see ebakindlus tuleneb P sõnastusest, siis on P ebamäärane.
Vaatame nüüd kõrgema järgu ebamäärasust. Kui me ei tea, kas P või mitte-P P sõnastuse tõttu ja me ei tea, mil määral P on ebamäärane iga P ebamäärasuse määra kohta käiva väite sõnastuse tõttu, siis on tegemist kõrgema järgu ebamäärasusega

Konsistentsed definitsioonid ja paradoksid

Konsistentsed definitsioonid ja paradoksid 

Karmo Talts

Vaatame võimalusi kasutada parakonsistentstete loogikate konsistentsioperaatorit mõistete defineerimisel. X on defineeritud Y-ina juhtudel, kui Y on konsistentne.
Vaatame nüüd Nelson Grellingi paradoksi. Predikaat on autoloogiline siis, kui predikaat on kooskõlaliselt endale rakendatav ja heteroloogiline parajasti siis, kui ta kooskõlaliselt pole endale rakendatav. Heteroloogilisuse predikaat ei ole seega ei hetereoloogiline ega autoloogiline.
Vaatame nüüd valetaja paradoksi. Väide P on tõene parajasti siis, kui kooskõlaliselt on nii, et P ja väär siis, kui kooskõlaliselt pole nii, et P. Valetajalause pole seega ei tõene ega väär.

Zenoni poole tee läbimise paradoks ja sammu pikkus

Zenoni poole tee läbimise paradoks ja sammu pikkus 

Karmo Talts

Vaatame Zenoni poole tee läbimise paradoksi sammu pikkuse seisukohast. Oletame, et kogu tee pikkus on kümme meetrit ja sammu pikkus on meeter. Poole tee läbimiseks tuleb teha viis sammu.
Vaatame nüüd viie meetrist teelõiku. Selleks, et läbida pool sellest teelõigust, tuleb teha kaks ja pool sammu.
Vatame nüüd kahe ja poole meetri pikkust teelõiku. Selleks et läbida sellest pool, tuleb teha vähem kui kaks sammu.
Vaatame nüüd ühe ja veerandi meetri pikkust teelõiku. Selleks, et läbida sellest pool, tuleb teha vähem kui üks samm.
Vaatame nüüd vähem kui ühe meetri pikkust teelõiku. Selleks, et läbida terve see teelõik, on vaja teha vähem kui üks samm.

Definitsioonide episteemiline tõlgendus ja Nelson-Grellingi paradoks

Definitsioonide episteemiline tõlgendus ja Nelson-Grellingi paradoks

Karmo Talts 

 

Tõlgendame definitsioone epistemoloogiliselt. Kui me defineerime P Q-na, siis me avastame, et objektil x on predikaat P parajasti siis,  kui me avastame, et x-il on predikaat Q.

Vaatame nüüd Nelson Grellingi paradoksi. Me avastame, et sõna on autoloogiline parajasti siis, kui me avastame, et sõna käib enda kohta. Me avastame, et sõna on heteroloogiline parajasti siis, kui me avastame, et sõna ei käi enda kohta.

Vaatame nüüd heteroloogilisuse mõistet. Me ei saa avastada seda, et heteroloogilisuse mõiste on heterloogiline, sest siis me avastame, et ta korraga käib ja ei käi enda kohta ega avastada seda, et heteroloogilisuse mõiste on autoloogiline, sest siis me avastame samuti, et ta korraga käib ja ei käi enda kohta.

Teadvus ja tagasiside

Teadvus ja tagasiside

Karmo Talts

 

Mõtestame teadvust tagaside kaudu. Kui me oleme teadlikud omaenda tegevusest, siis me saame oma tegevust kohandada.

Vaatame nüüd teadvuse ja organismi seost. Kui organism on teadlik oma seisundist, siis see saab oma seisundit kohandada.

Vaatame nüüd, kas igapäevases kogemuses on teadvus kohati seotud pigem seisundi kohandamise kui aktiivse tegutsemisega. Kui silmad hirmsa vaatepildi ees sulgeda, siis see muudab nägemiseisundit, mitte ei ole tegevus, mis muudab maailma nii, et selles ei ole enam hirmsat nähtust ega tegevus, mis muudab meie asukohta nii, et see on hirmsast nähtusest kaugemal.

Defineerimine kui tähendama saamine ja paradoksid

Defineerimine kui tähendama saamine ja paradoksid

Karmo Talts 

 

Vaatame selle tähendust, et enne X-i defineerimist Y-ina ei tähendanud X Y-it. Defineerimise puhul pole tegu ajatu ekvivalentsusega, vaid saamisega, X saab Y-iga ekvivalentseks.

Vaatame nüüd selle tähendust paradokside jaoks. Vahendid, mille abil väite eneseleviitamine teostatakse, ei taga ajatult väite endale viitamist, vaid loovad endale viitava väite, mida varem ei olnud olemas ja mis ei saa seega olla ajatult endale viitav väide.

Vaatame nüüd paradoksaalseid predikaate. Need ei tähenda midagi ajatult, vaid saavad midagi tähendama ja seega need ei tekita ajatut paradoksaalset predikaati.

Vaatame nüüd aja aspekti arvesse võtavaid paradokside lahendusi. Kui me lakkame kasutamast teatud vahendeid ajutiselt endale viitava väite sõnastamiseks ja lakkame kasutamast definitsioone, mis ajutiselt defineerivad paradoksaalse predikaadi, siis paradokse enam ei teki. 

Vaba-olemine

Verivärkse dialoog. 

 

Vaba-olemine 

Karmo Talts

Mõtleja: Kuidas on võimalik, et me saame vabalt valida?
Tegija: Mida siin võimatut on?
Mõtleja: Sa siis arvad, et meie käitumine pole determineeritud?
Tegija: Ma ei arva.
Mõtleja: Sa siis tead, et meie käitumine pole determineetitud?
Tegija: Sa räägid meist nii, nagu me oleks lihtsalt asjad.
Mõtleja: Sa pead silmas, et ma räägin meie omadustest, mitte meie olemisest?
Tegija: Aga omadused ju ongi olemised.
Mõtleja: Kui me oleme vabad, siis on tegu vaba-olemisega. Aga kuidas see meid aitab?
Tegija: Väga lihtsalt. Vaba-olemine võib olla käepärast.
Mõtleja: Nagu siis, kui ma kasutame oma vaba-olemist? Aga kuidas saab vaba-olemine olla käe ees?
Tegija: Väga lihtsalt. Me analüüsime oma vaba-olemist selle kasutamise asemel.
Mõtleja: Aga kui me seda kasutame, siis meie käitumine ju ei ole determineeritud.
Tegija: Ükskõik, kas me analüüsime enda olemist determineeritud-olemisena või determineerimata-olemisena, vabadust analüüsides me ei kasuta oma vabadust.
Mõtleja: Ja see ei jää kasutamata mitte determineerituse pärast, vaid selle pärast, et me seda ei kasuta?
Tegija: Ma juba ütlesin, mis mul öelda oli. Nüüd on mul tegemist.

Identsus ajas ja objektide omaduste kokku langemine erinevatel ajahetkedel

Identsus ajas ja objektide omaduste kokku langemine erinevatel ajahetkedel  

Karmo Talts

Vaatame identsust ajas predikaatloogika seisukohast. Kuigi me saame väljendada konkreetse objekti identsust konstandi identsuse abil iseendaga või muutujaid kasutavate konstruktsioonide abil, siis klassikaline predikaatloogika ei võimalda vahet teha objekti predikaatide vahel erinevatel ajahetkedel.
Vaatame nüüd loogikaid, mis lubavad erinevatel ajahetkedel olla tõene erinevatel väidetel. Kuigi sellised loogikad lubavad meil öelda, et ühel ajahetkel on konkreetsel objektil predikaat P ja teisel ajahetkel pole sellel objektil predikaati P, siis jääb küsimus, mida tähendab see, et muutuvate omadustega objekt on üks ja see sama objekt.
Vaatame nüüd muutumist lähemalt. Kui ajahetkel t ja vahetult ajahetke t järel erinevad ühe ja selle sama objekti omadused veidi, siis selle objekti omadused hetkel t langevad kokku selle objekti omadustega hetkel t ja selle objekti omadused vahetult t järel langevad kokku selle objekti omadustega vahetult t järel. Seega on kaks objekti x ja y identsed siis, kui ei leidu ühtegi ajahetke, mil leidub x-i ja ei leidu y-t või vastupidi ja ei leidu ühtegi ajahetke, mil x-il on predikaat P ja y-il puudub predikaat P või vastupidi.

Pärisnimed ja uskumused

Pärisnimed ja uskumused 

Karmo Talts

 

Vaatame võimalusi pärisnimede käsitlemiseks uskumuste kaudu. Kui uskumus, et konkreetselt objektil või isikul on omadus P, on laialt levinud, siis asendab selle isiku või objekti nimi määravat kirjeldust, mis kirjeldab seda isikut või objekti P-d omavana. 

Normaalne teadvus ja vaimufilosoofia

Normaalne teadvus ja vaimufilosoofia

Karmo Talts

 

Vaatame hallutsinatsioonide tähendust biheiviorismi jaoks. Biheiviorist peab vahet tegema normaalse ja ebanormaakse käitumise vahel.

Vaatame nüüd hallutsinatsioonide tähendust vaimu identsusteooria jaoks. Selleks,et tegemist oleks normaalse teadvusseisundiga, ei piisa sellest, et tegu on õiget tüüpi ajuseisundiga, sest normaalne teadvusseisund on õiget tüüpi ajuseisund, mis on põhjustatud õigel viisil. 

Vaatame nüüd hallutsinatsioonide tähendust funktsionalismi jaoks. Isegi siis, kui miski mitte-bioloogiline saab täita teadvuse rolli, siis selleks, et mitte-bioloogiline süsteem saaks täita normaalse teadvuse rolli, on vaja, et oleks täidetud lisatingimused.

Vaatame nüüd neid lisatingimusi lähemalt. Kui funktsionalism on tõene, siis saab süsteem täita normaalse teadvuse rolli siis, kui süsteemil on meeleelundid või miski, mis täidab meeleelundite rolli.

Vaatame nüüd hallutsinatsioonide tähendust vaimu kaasumisteooria jaoks. Iga normaalne muutus teadvuse seisundites eeldab õigel viisil põhjustatud muutusi füüsikalistes seisundites.

Protsessuaalne lähenemine normaalsele teadvusele ja skepsis

Protsessuaalne lähenemine normaalsele teadvusele ja skepsis 

Karmo Talts

 

Läheneme normaalsele teadvusele protsessuaalselt. Normaalne teadvus eeldab, et nii keskkonnas kui ka teadvusega olendi organismis toimuvad protsessid, mis viivad keskkonna teadvustamiseni.

Vaatame nüüd ebanormaalse teadvuse olemasolu tähendust. Selleks, et olend oleks teadvusel, piisab suures osas nendest protsessidest, mis toimuvad olendi organismis. Keskkonnas toimuvad protsessid on eelkõige tarvilikud selleks, et olend saaks normaalse teadvuse jaoks vajalikku informatsiooni keskonna kohta.

Vaatame nüüd selle kontrapositsiooni. Kui keskkonnas ei toimu selleks tarvilikke protsesse, siis olend ei saa normaalse teadvuse jaoks vajalikku informatsiooni.

Vaatame nüüd, millal neid protsesse ei toimu. See ei tähenda tingimata seda, et keskkonnas toimub vähe protsesse ja polegi eriti midagi teadvustada, vaid keskkonnas võivad toimuda protsessid, mis ei anna seda laadi informatsiooni, mida olend on kohastunud teadvustama. 

Vaatame nüüd selle tähendust teadmiste saamise jaoks. Võimalik, et leidub informatsiooni, mida me ei ole kohastunud hankima ja seega on võimalik, et keskonnas toimub protsesse, mille kohta me pole võimelised teadmisi saama. 

Omadused ja olemise viisid

Omadused ja olemise viisid 

Karmo Talts  

 

Vaatame, kas omadusi saab siduda olemise viisidega. Kui asja omadused muutuvad tegelikult, siis mitte ainult ei näi, et midagi on asjaga teisiti, vaid midagi ongi asjaga teisiti. Seega omadusega B olemine on asja A üks olemise viisidest.
Vaatame nüüd, kas omadused, mis kuuluvad A olemise viiside hulka, piirduvad selliste omadustega, mille kohta me ütleme, et A on B. Kui toolil on neli jalga, siis tool on neljajalgne , kui koer jookseb, siis koer on jooksev jne. Seega kasutatakse ka teistsuguseid A omadustest rääkivaid väljendeid A olemise viisidest rääkimiseks.
Vaatame nüüd võimalikkuse ja omaduste suhteid. Kui A pole omadusega B, kuid võiks olla omadusega B, siis on A-l võimalik olla omadusega B.

Püsivad ja ebapüsivad omadused

Verivärske dialoog.

 

Püsivad ja ebapüsivad omadused 

Karmo Talts 

 

Filosoof: Asjadel on olemuslikud omadused ja sattumuslikud omadused.

Aednik: Ja sattumuslikud on need omadused, mis pole püsivad?

Filosoof: Just.

Aednik: Vähemalt mõnikord ei pea see paika,

Filosoof: Kuidas nii?

Aednik: Kui õun lakkab olemast roheline, siis ei ole ju tegemist sellega, et õun kaotab sattumusliku omaduse.

Filosoof: Sest õunale on loomupäraselt omane olla ühes oma arengufaasis roheline?

Aednik: Just.

Filosoof: Aga mitte päris kõik asja ebapüsivad omadused ei ole asjale loomupäraselt omased mingis selle arengufaasis.

Aednik: Seda, miks mingid omadused muutuvad tuleb ju ka  seletada.

Filosoof: Ja kui seda ei saa seletada sellega, et asjale on mingis oma arengufaasis loomupärane olla mingi konkreetse ebapüsiva omadusega, siis tuleb seda teisiti seletada?

Aednik: Just. 

Tõeväärtused ja lihtsad väited

Tõeväärtused ja lihtsad väited 

Karmo Talts 

 

Sõnastame järgmise arusaama tõeväärtustest: lihtsatsel väidetel on tõeväärtus. Lihtne väide ei saa korraga olla tõene ja väär, muidu tekib vasturääkivus.

Vaatame nüüd keerukamaid väiteid. Kui väide on moodustatud tõeväärtuslikest väidetest, siis on väitel tõeväärtus. Tõeväärtuslik väide ei saa korraga olla tõene ja väär.

Vaidlus tõeliste vasturääkivuste üle ja tõe mõiste ebamäärasus

Vaidlus tõeliste vasturääkivuste üle ja tõe mõiste ebamäärasus 

Karmo Talts

 

Vaatame vaidluse tõeliste vasturääkivuste olemasolu üle tähendust tõe mõiste ebamäärasuse jaoks. Kui oleks selge, et tõe mõiste hõlmab ka mõnesid vasturääkivusi, siis ei oleks tõsiselt võetavaid pooldajaid vaatel, et tõelisi vasturääkivusi pole olemas. Kui oleks selge, et tõe mõiste ei hõlma mitte ühtegi vasturääkivusi, siis ei oleks tõsiselt võetavaid pooldajaid vaatel, et tõelise vasturääkivused on olemas. Seega on tõe mõiste ebamäärane.

Vaatame nüüd selle ebamäärasusega toime tulemist hägusloogika abil. Kõige kõrgemast tõeväärtusest madalam tõeväärtus ei tule omistada mitte väitele P, mille puhul pole selge, kas see väide on tõeline vasturääkivus, vaid väitele, et P on tõeliselt vasturääkiv.

Vaatame nüüd selle ebamäärsusega toime tulemist supervaluatsionismi abil. Kuna tõemõiste nende täpsustusre korral, mille puhul tõe mõiste alla loetakse ka mõned vasturääkivused, on mõned väited tõeliselt vasturääkivad ja tõemõiste nende täpsustuste korral, mille puhul tõemõiste alla ei loeta mitte ühtegi vasturääkivust, pole ükski väide tõeliselt vasturääkiv, siis pole ükski väide supertõeline vasturääkivus.

Vaatame nüüd selle ebamäärsusega toime tulemist subvaluatsionismi abil. Kuna tõemõiste nende täpsustusre korral, mille puhu tõemõiste alla loetakse ka mõned vasturääkivused, on mõned väites tõeliselt vasturääkivad ja tõemõiste nende täpsustuste korral, mille puhul tõemõiste alla ei loeta mitte ühtegn vasturääkivust, pole ükski väide vasturääkiv, siis on mõned väited on alam-tõelised (subtrue) vasturääkivused.

Vaatame nüüd selle ebamäärsusega toime tulemist robustsete hulkade (rough sets) abil. Kui alumises lähenduses on väide P on tõene parajasti siis, kui P ja P-st ei järeldu vasturääkivus, siis juhul, kui on korraga P ja P-st järeldub vasturääkivus, on võimalik, et P on tõeline vasturääkivus.

Ebamäärasus, väited väidete tõeväärtuste kohta ja ebamäärasuse määr

Ebamäärasus, väited väidete tõeväärtuste kohta ja ebamäärasuse määr

Karmo Talts

Vaatame selle, et mõnede väidete puhul on ebamäärane, kas on nii, nagu nad ütlevad, tähendust tõe jaoks. On selge, et väide P on tõene parjasti siis, kui on selge, et P.
Vaatame nüüd, kas ebamäärasust saab modelleerida tõeväärtuste abil. Kui me jätame endale võimaluse öelda, et on ebamäärane, kas P-l on tõeväärtus v, siis peab ebamäärasuse väljendamise vahend olema sõltumatu mistahes v väärtusest.
Vaatame nüüd, kas ebamäärasust saab käsitleda mitte-binaarselt. Sel juhul on meil lisaks selguse ja ebamäärasuse predikaatidele vaja ebamäärasuse määra skaalat, mis on sõltumatu tõeväärtuste skaalast.

Hegeli arusaam mõistetest ja mitte-klassikalised viisid ebamäärasuse käsitlemiseks

Hegeli arusaam mõistetest ja mitte-klassikalised viisid ebamäärasuse käsitlemiseks 

Karmo Talts

Läheneme Hegeli mõistete käsitlusele hägusloogiliselt. Väitel, et predikaat P(x) on ekvivalentne enda eitusega ¬P(x), ei ole tingimata kõige madalam tõeväärtus.
Vaatame nüüd, miks on vaja mõisteid sublanteerida. Selleks, et seletada, kuidas saab nii olla, et väitel, et predikaat P(x) on ekvivalentne enda eitusega ¬P(x), ei ole tingimata kõige madalam tõeväärtus, tuleb postuleerida protsessi, mille käigus selle väite tõeväärtus muutub.
Vaatame nüüd alternatiivset supervaluatsionistlikku lähenemist. Predikaadi P(x) erinevates täpsustustes võib ühe ja sama konkreetne objekt x omada predikaati P ja mitte omada predikaati P.
Vaatame nüüd sublanteerumist. Meil on valik erinevate mõiste täpsutsusprostesside esile kutsumise vahel. 

Vasturääkivuse seaduse tõlgendus, mille järgi on vasturääkivustega midagi lahti ja halvasti defineeritud väited

Vasturääkivuse seaduse tõlgendus, mille järgi on vasturääkivustega midagi lahti ja halvasti defineeritud väited 

Karmo Talts

Vaatame vasturääkivuse seaduse tõlgendamist. Klassikaline tõlgendus on, et vasturääkivused on väärad.
Nõrgendame nüüd seda tõlgendust nii, et vasturääkivustega on midagi lahti ja vaatame, millised väited lisaks vääradele väidetel on probleemsed. Nende hulka kuuluvad halvasti defineeritud väited.
Vaatame nüüd selle tähendust tõeväärtuste jaoks. Väitel on tõeväärtus, või on väitega midagi madalast tõeväärtustest erinevat lahti. Näiteks võib väide olla halvasti defineeritud.
Vaatame nüüd väiteid, millest järeldub vasturääkivus. Neil on madal tõeväärtus, või on nendega midagi muud lahti. Näiteks võib väide olla halvasti defineeritud.

Välistatud kolmanda seaduse konkreetsete objektide omadustele üldistatud kuju ja vääruse definitsioon klassikalises loogikas

Välistatud kolmanda seaduse konkreetsete objektide omadustele üldistatud kuju ja vääruse definitsioon klassikalises loogikas 

Karmo Talts

Üldistame välistatud kolmanda seaduse kujule "iga objekti x puhul,  x-il on predikaat P või pole x-il predikaati P, kolmandat võimalust pole".
Vaatame nüüd traditsioonilist välistatud kolmanda seadust. Välistatud kolmanda seadus eeldab, et predikaat Väärus on defineeritud negatiivse predikaadi Pole tõene abil.

Eeldus, et valetajalause eeldab iseenda eksistentsi ja muutujate asendamine

Eeldus, et valetajalause eeldab iseenda eksistentsi ja muutujate asendamine 

Karmo Talts

Vaatame valetajalauset lähtudes eeldusest, et valetajalause eeldab iseenda eksistentsi. Valetajaluse eeldab, et leidub täpselt üks väär väide, mis on ta ise.
Vaatame nüüd selle tähendust muutujate asendamise jaoks. Valetajalause peab endale viitamiseks kasutama muutujat, mida tal on ühtlasi vaja selle väljendamiseks, et teda on täpselt üks. Seega peab valetajalause kasutama endale viitamiseks iseendas esinevat sidumata muutujat. See on lubamatu ja seega ei saa valetajalause endale viidata.

Mõisted, mis käivad ainult mõistete kohta, mõisted, mis käivad lisaks mõistetele teiste objektide kohta või ei käi üldse mõistete kohta ja Nelson-Grelling paradoks

Mõisted, mis käivad ainult mõistete kohta, mõisted, mis käivad lisaks mõistetele teiste objektide kohta või ei käi üldse mõistete kohta ja Nelson-Grelling paradoks

Karmo Talts
 

Jagame mõisted nendeks, mis käivad ainult mõistete kohta ja nendeks, mis käivad lisaks mõistetele teiste objektide kohta või ei käi üldse mõistete kohta. Ma nimetan esimesi mõisteid pärismõisteteks ja teisi mõiste-abstraktsioonideks.
Vaatame nüüd mõisteabstrakstioone. Paradokside vältimiseks ei saa mõisteabstraktsioonide kohta kasutada neid mõisteid, mis on mõeldud just pärismõisteteks rääkimiseks.
Vaatame nüüd heteroloogilisuse mõistet. Tegemist on mõiste-abstraktsiooniga, mis käib nende pärismõistete, mis enda kohta ei käi, kohta. 

Frege mõistatus ja nimed

Frege mõistatus ja nimed

Karmo Talts

 

Vaatame Frege mõistatust sellest seisukohast, et "Ehatäht" ja "Koidutäht" on erinevad nimed. Avastus seisnes selles, et need nimed käivad ühe ja sama objekti kohta.

Vaatame nüüd selle tähendust selle avastuse väljendamise jaoks predikaatloogikas. Ühekohaliste predikaatide Ehatäht(x) ja Koidutäht(y) ja identsusväite x=y abil ei saa seda avastust edasi anda, sest me räägime lisaks objektile nimedest. Seega on selle avastuse edasi andmiseks vaja kahekohalisi predikaate Käib kohta (Nimi "Koidutäht", x) ja Käib kohta (Nimi "Ehatäht, y) ja identsusväidet x=y

Soriitide paradoks, y-i väärtused, mille lahutamisel juustekarvade arvust x inimene hakkab olema kiilas ja x-i enda väärtus

Soriitide paradoks, y-i väärtused, mille lahutamisel juustekarvade arvust x inimene hakkab olema kiilas ja x-i enda väärtus   

Karmo Talts

Vaatame soriitide paradoksi sellest seisukohast, mis tuleneb sellest, et kui x-i juuksekarvaga inimene pole kiilas, siis pole x minus ühe juuksekarvaga inimene kiilas. Siis pole x minus kahe juuksekarvaga inimene kiilas, pole x minus kolme juuksekarvaga inimene kiilas jne., ilma et leiduks ühtegi y-i väärtust, mille puhul väide "x-y juuksekarvaga inimene pole kiilas" on väär.
Vaatame nüüd y-i väärtuste, mille puhul väide "x-y juuksekarvaga inimene pole kiilas" on väär, küsimust. Kuigi pole selge, mis on kõige madalam selline y-i väärtus, siis on selge, kui y võrdub x-iga, siis on see väide väär.
Vaatame nüüd selle tähendust, et x-i väärtus on oluline. Vähemalt osa soriitide paradoksiga seotud ebamäärasusest tuleb sellest, et meil pole konkreetset algväärtust, mille puhul kiilaspäisusega seotud soriitide väide tõene on. 

Ideoloogia dialektika

Raamatust mahu tõttu välja jäänud dialoog.

 

Ideoloogia dialektika

Karmo Talts

Marksist: Majanduslikud tegurid määravad alati ideoloogia!
Dialektik: Miks sa siis seda siin tänaval kuulutamas oled? Sinu eeldustest lähtuvalt ju sinu enda ideoloogia on samuti määratud majanduslike tegurite poolt, mitte ei ole tõene.
Marksist: See on tõesti vastuolu, aga võibolla on see vastuolu viljakas.
Dialektik: Üldistatud kujul on küsimus ideoloogia dialektilisest arengust ehk huvitav küsimus küll.
Marksist: Ja mida sa siis näed mingi ideoloogia eitusena?
Dialektik: Aga vaatame konkreetselt sinu juhtu. Miks sa eitad kapitalistlikku ideoloogiat?
Marksist: Sest see on ebaõiglane. 
Dialektik: Ma sõnastaks neutraalsemalt –on ühiskonnaliikmeid kelle huvisid kapitalism kõige paremini ei teeni.
Marksist: Ahhaa, mingit ideoloogiat eitab grupp, kelle huvisid see ideoloogia arvesse ei võta. 
Dialektik: Jah. See grupp ei jää eitamise juurde, vaid loob sünteesina uue ideoloogia.
Marksist: Aga kus ilmneb siin eitus kõrgemal tasemel?
Dialektik: Uus ideoloogia on selle loojate huvide poole kaldu.
Marksist: See kõlab küll väga pessimistlikult.
Dialektik: Ma võiksin võtta veel negatiivsema hoiaku ja öelda, et revolutsioonilised jõud püüavad vägivalla teel hävitada need ühiskondlikud rühmad, kellega nende ideoloogia ei arvesta, selmet luua tegelikult erinevate rühmade huvidega arvestav ideoloogia.

Maa-väikekodanlase klassiteadvus

Raamatust mahu tõttu välja jäänud dialoog.

 

Maa-väikekodanlase klassiteadvus

Karmo Talts

Esimene ettevõtja: Oli päris huvitav vestlus, mille ma tolle töölisega pidasin.
Teine ettevõtja: Sa jätsid talle targu ütlemata, et sa ise oled väikeettevõtja.
1. ettevõtja: Ei olnud juhust jah.
2. ettevõtja: Aga sa siis oled väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasumi teenimise poolt?
1. ettevõtja: Keskmise suurusega ettevõtted mind nii väga ei huvita.
2. ettevõtja: Kuidas siis nii?
1. ettevõtja: Ma ise olen ju väikeettevõtja ja esindan endasuguste klassiteadvust.
2. ettevõtja: Kas sinu jaoks on keskmise suurusega ettevõtete omanikud ebaõiglaselt jõukad?
1. ettevõtja: Pigem on nad hallis alas – nende ettevõtted võivad kasvada suureks ja siis minu meelest muutuvad need ettevõtjad küll ebaõiglaselt jõukaks.
2. ettevõtja: Sinu klassiteadvus huvitab mind. Sa siis määratledki end väikeettevõtjana?
1. ettevõtja: Tegelikult määratlen ma end maa-väikekodanlasena.
2. ettevõtja: Miks see oluline on?
1. ettevõtja: Sest mul pole kunagi olnud plaanis võistelda suuremate naaberasulate ettevõtjatega, see on mulle peale sunnitud.
2. ettevõtja: Sa siis tahad lihtsalt oma tooteid pakkuda oma asulas?
1. ettevõtja: Teenuseid. Mul on baar.
2. ettevõtja: Sinu meelest on ebaõiglane, et väikeste kohtade ettevõtjad peavad võistlema suuremate kohtade omadega?
1. ettevõtja: Just. See, mida ma teen ja see koht, kus ma seda teen, määravad mu teadvuse, vestluspartner

Hool ja vaen

Raamatust mahu tõttu välja jäänud dialoog 

 

Hool ja vaen

Karmo Talts

Martin: Oleksin sellest mehest peaaegu mööda kõndinud. Tere.
Autor : Tere jah. Kuigi miks sa peaksid minu juures peatuma?
Martin: Aga sellepärast, et inimesesse ei saa lihtsalt suhtuda kui teise olevasse. Tõsi, ka olevad võiks olla meile millegi jaoks.
Autor: Kas siis inimene peaks olema teise inimese jaoks tarbeasi?
Martin: Miks peaks see, mis on olemas millegi jaoks, olema tarbeasi? See on ju kordaminev asi, miski mille eest me hoolitseme.
Autor: Ja sa tahad hakata mind poputama?
Martin: Oh ei. Tahan vaid, et sa oleksid vaba kogu oma potentsiaali teostama.
Autor: Paraku sa ei märka, et kasutades millegi jaoks olemisega seoses just sõna hool, katad sa kinni tähelepanu pööramise tumedama külje.
Martin: Millisest tumedast küljest sa räägid?
Autor: Inimene võib millelegi pöörata tähelepanu ka sellepärast, et ta soovib seda muuta. Ja küsimus ei ole ainult millegi olukorra paremaks muutmisest või kellegi vabaduse suurendamisest.
Martin: Mida võib siis veel muuta proovida?
Autor: Millegi muutmise puhul võib võimalikkuste teostamise asemel teostunud võimalikkusi ka ära kaotada. Näiteks millegi puhul mõne tema omaduse ära kaotada.
Martin: Kes parandab potti, see kaotab osaliselt ära poti katki-olemise?
Autor: Miks tingimata nii positiivselt. Kes lööb poti puruks, see kaotab ära poti terve-olemise.
Martin: Võibolla siin tõesti on midagi mõtlemisväärset.
Autor: Tegelikult tahtsin ma jõuda veel hirmsama võimaluse juurde. Millegi või kellegi võib püüda ära kaotada, selmet millegi või kellegi puhul mõnd üksikut teostunud võimalikkust muuta.
Martin: Savipuru pole enam potikild.
Autor: Jäta nüüd see savipott rahule ja läheme nüüd olevate juurest inimeste juurde.
Martin: Sinna sa siis sihid. Ma pole kunagi öelnud, et ma kiitsin laibatööstuse heaks.
Autor: Sa siiski tunnistad, et mõni inimene või inimrühm võib kellegi jaoks olla ka selleks, et teda ei oleks  ja see võib viia vägivalla ning inimeste hävitamiseni?
Martin: Sellepärast sulle siis ei meeldi, kui sulle tähelepanu pööratakse, sest hoole asemel võib tegemist olla vaenuga?
Autor: Just. Seda, millele tähelepanu ei pöörata, ei proovita ka hävitada. 

Loogikaseaduste dünaamiline kuju

Loogikaseaduste dünaamiline kuju 

Karmo Talts 

 

Sõnastame vasturääkivuse seaduse variandi dünaamilise arusaama jaoks väidete tõeväärtusest. Väite tõeväärtus ei saa jääda tõeseks, kui väide muutub vääraks ja väite tõeväärtus ei saa jääda vääraks, kui väide muutub tõeseks, muidu tekib vasturääkivus.

Sõnastame nüüd välistatud kolmanda seaduse variandi. Kui väite tõeväärtus muutub, siis väide on enne muutust tõene ja pärast muutust väär või väide on enne muutust väär ja pärast muutust tõene, kolmandat võimalust ei ole. 

Väites sisalduv müra ja loogika

Väites sisalduv müra ja loogika

Karmo Talts

 

Vaatame väiteid võimaluse, et väide võib sisaldada müra, seisukohast. Kuna müra puhul pole tegu selge signaaliga, siis ei saa müra puhul ka kontrollida, kas see signaal kannab adekvaatset või väärinformatsiooni.

Vaatame nüüd selle tähendust väidete formaliseerimise jaoks. Müra sisaldavat väidet või väite müra sisaldavat osa ei saa formaliseerida, sest müra sisaldavale väitele või väite osale ei saa omistada tõeväärtust. 

See, mis sisaldub kogemuses ja intentsionaalsus

See, mis sisaldub kogemuses ja intentsionaalsus 

Karmo Talts

 

Vaatame, mis on tänapäevane analoog Aristotelese ideele, et kogemuses on vorm antud ilma aineta. Selleks on, et kogemuses sisaldub informatsioon ilma objektita.

Vaatame nüüd, mida see tähendab intentsionaalsuse jaoks. Kogemus pole millelegi suunatud, vaid kannab mingit informatsiooni.

Vaatame nüüd, mida see tähendab kogemuse sulgudesse võtmise jaoks. Kogemust sulgudesse võttes me analüüsime seda, milline informatsioon kogemuses sisaldub.

Vaatame nüüd, kuidas see vaade saab hakkama illusioonide ja hallutsinatsioonide küsimuse käsitlemisega. Illusioonide puhul on kogemuses sisalduv informatsioon moonutatud ja hallutsinatsioonide puhul on tegu väärinformatsiooniga.

Valetajalause laadsed propositsiooni vormid

Valetajalause laadsed propositsiooni vormid

Karmo Talts

Vaatame propositsiooni vormi "see propositsioon on väär". Üheski kontekstis ei väljenda see sisu, mis käib selle propositsiooni vormi kohta. Kontekstides, kus sellel vormil on sisu, väljendab see ühe kindla sisuka propositsiooni kohta käivat sisu.
Vaatame nüüd propositsiooni vormi "see propositsiooni vorm pole tõene". Kontekstis, kus see väljendab selle sama propositsiooni vormi kohta käivat sisu, ei väljenda see sisu, mis käib mõne propositsiooni sisu kohta. Seega ei ütle see, et sisu, mida see vorm sellest vormist rääkimise kontekstis väljendab, pole tõene.

Kontekstuaalsed loogikaseadused

Kontekstuaalsed loogikaseadused
Karmo Talts

 

Sõnastame vasturääkivuse seaduse kontekstuaalse kuju. Propositsiooni vorm ei saa ühes ja samas kontekstis väljendada tõest ja väära propositsiooni sisu, muidu tekib vasturääkivus.
Vaatame nüüd välistatud kolmanda seadust. Isegi siis, kui me tunnistame, et igas kontekstis, kus propositsiooni vorm väljendab mingit sisu, on see sisu tõene või väär, ei pea me tingimata omaks võtma, et propositsiooni vorm väljendab igas kontekstis mingit sisu.

Hermeneutiline arusaam märkide tähendusest ja püüe sõnastada kriitilisi mõisteid

Hermeneutiline arusaam märkide tähendusest ja püüe sõnastada kriitilisi mõisteid

Karmo Talts 

 

Sõnastame järgmise arusaama uute ja vanade märkide tähenduse suhetest: uusi märke tõlgendatakse vanade märkide ja vanu märke uute märkide valguses.

Vaatame nüüd selle tähendust püüdele võtta kasutusele uusi mõisteid kriitilise disukrsuse jaoks või võtta kasurusele dekonstueeritud mõisteid. Kuigi see, mida nende kastusule võtja enda arust nende märkidega mõtles, sõltub samuti olemasolevatest märkidest, siis nende märkide edasisel tõlgendamisel väheneb nende kriitiline või dekonstrueeriv potentsiaal, sest neid kasutavate tekstide lugejad/kuulajad tõlgendavad uusi märke suurel määral vanade märkide ja seega vana diskursuse valguses ja vana diskursust vähesel määral uute märkide valguses. Äärmisel juhul on uute märkide mõju vana diskursuse tõlgendamisele tühine.

Vaatame nüüd vahendeid selle ohu vähendamiseks. Kriitilist või dekonstrueeritud sõnavara tuleb regulaarselt uuendada, et tekstid kasutaks suurel määral uusi mõisted ja diskursus üha uueneks.

Tõeskeem, mis lähtub sellest, et tõesel väitel on tõeväärtus

Tõeskeem, mis lähtub sellest, et tõesel väitel on tõeväärtus

Karmo Talts

 

Sõnastame tõeskeemi, mis lähtub sellest, et tõesel väitel on tõeväärtus. P on tõene parajasti siis, kui P ja P-l on tõeväärtus.
Sõnastame nüüd selle skeemi kontrapositsiooni. Pole nii, et P või P-l pole tõeväärtust parajasti siis, kui P pole tõene.

Kellekski/millekski olemise ontoloogia

Kellekski/millekski olemise ontoloogia 

Karmo Talts

Vaatame võimalust olemist käsitleda lähtudes sellest, et sõna "olema" kasutatakse sageli koopulana. Kui A on B, siis lisaks olevale, A-le, ei tule uurida mitte abstraktset olemist, vaid B-ks olemist.
Vaatame selle tähendust ajakogemuse stuktuuri jaoks. Lisaks kogemusele sellest, kes/mis me oleme, on meil kogetud minevik sellest, kes/mis me olime ja ootus selle suhtes, kes/mis me oleme tulevikus.
Vaatame nüüd selle tähendust surmaga seotud ootuste jaoks. Minevikus või teistes kultuurides oli/on laialt levinud ootus, kelleks me saame järgmises elus või ootus, et me oleme surmajärgses elus ikka meie. Ootus, et me lakkame olemast üldse keegi ja saame millekski elutuks, on moodsa lääne kultuuri eripära.

Negatiivsete predikaatide olemasolu küsimus ja paradoksaalsed predikaadid

Negatiivsete predikaatide olemasolu küsimus ja paradoksaalsed predikaadid 

Karmo Talts 

 

Vaatame negatiivseid predikaate kõrgema järgu loogikate seisukohast. Me ei pea eeldama, et leidub predikaat mitte-P ja küsima, millistele objektidele see rakendub, vaid võime sama hästi ka eeldada, et leidub predikaat P ja küsida, millistele objektidele see ei rakendu.

Vaatame nüüd, kuidas paistab sellest teisest vaatekohast Russelli hulk. Russelli hulk ei tõesta, et leidub vähemalt üks predikaat P, mille puhul ei saa moodustada hulka kõigist elementidest predikaadiga P, vaid tõestab seda, et leidub vähemalt üks predikaat P, mille puhul ei saa moodusta hulka kõigist elementidest ilma predikaadita P.

Vaatame nüüd, kuidas paistab sellest vaatekohast heterloogilisuse mõiste. Kuna enda kohta mitte käimine ei ole predikaadi rakendumine, vaid on predikaadi mitte-rakendumine, siis heteroloogilisuse mõiste definitsioon eeldab vigaselt, et predikaadi mitte-rakendumine on predikaadi rakendumine.

Vaatame nüüd, kuidas paistab sellest vaatekohast vääruse mõiste. Kuna tõesuse puudumine ei ole predikaadi rakendumine, vaid on predikaadi mitte rakendumine, siis vääruse mõiste definitsioon eeldab vigaselt, et predikaadi mitte-rakendumine on predikaat.

Välistatud kolmanda seadus, võimalikkus ja kooskõlalisus

Välistatud kolmanda seadus, võimalikkus ja kooskõlalisus

Karmo Talts

 

Uurime välistatud kolmanda seadust modaalsuse "võimalik" seisukohast. Kui P on tõene või väär, siis on võimalik, et P on tõene või on võimalik, et P on väär.
Vaatame nüüd selle kontrapositsiooni. Kui pole võimalik, et P on tõene ja pole võimalik, et P on väär, siis P pole tõene ega väär.
Vaatame nüüd, kas seda, et mõlemad on võimatud, saab põhjendada. Kui me mõistame võimalikke maailmu kooskkõlaliste kirjeldustena, siis on see, et P on tõene ja see, et P on väär, mõlemad võimatud siis, kui P on vigaselt sõnastatud.

Pragmaatiline vasturääkivuse seadus ja paradoksid

Pragmaatiline vasturääkivuse seadus ja paradoksid

Karmo Talts

 

Sõnastame vasturääkviuse seaduse järgmise pragmaatilise kuju: väite P eitust ja P-d  ei tohi korraga väita, muidu kasutatakse keelt vasturääkivalt.

Vaatame nüüd valetajalauset. Kui ma väidan valetajalauset ja järeldan valetajalausest selle eituse, siis ma järelduste sõnastamise käigus väidan väite, mida ma eelduste sõnastamise käigus olen väitnud, eitust. Seega keele kooskõliselt kasutamiseks ma pean ülds loobuma valetajalause väitmisest või valetajalausest järelduste tegemisest.