Vaba-olemine

Verivärkse dialoog. 

 

Vaba-olemine 

Karmo Talts

Mõtleja: Kuidas on võimalik, et me saame vabalt valida?
Tegija: Mida siin võimatut on?
Mõtleja: Sa siis arvad, et meie käitumine pole determineeritud?
Tegija: Ma ei arva.
Mõtleja: Sa siis tead, et meie käitumine pole determineetitud?
Tegija: Sa räägid meist nii, nagu me oleks lihtsalt asjad.
Mõtleja: Sa pead silmas, et ma räägin meie omadustest, mitte meie olemisest?
Tegija: Aga omadused ju ongi olemised.
Mõtleja: Kui me oleme vabad, siis on tegu vaba-olemisega. Aga kuidas see meid aitab?
Tegija: Väga lihtsalt. Vaba-olemine võib olla käepärast.
Mõtleja: Nagu siis, kui ma kasutame oma vaba-olemist? Aga kuidas saab vaba-olemine olla käe ees?
Tegija: Väga lihtsalt. Me analüüsime oma vaba-olemist selle kasutamise asemel.
Mõtleja: Aga kui me seda kasutame, siis meie käitumine ju ei ole determineeritud.
Tegija: Ükskõik, kas me analüüsime enda olemist determineeritud-olemisena või determineerimata-olemisena, vabadust analüüsides me ei kasuta oma vabadust.
Mõtleja: Ja see ei jää kasutamata mitte determineerituse pärast, vaid selle pärast, et me seda ei kasuta?
Tegija: Ma juba ütlesin, mis mul öelda oli. Nüüd on mul tegemist.