Pelgalt kujuteldav võimalikkus, modaalloogika ja mõtte-eksperimendid

Pelgalt kujuteldav võimalikkus, modaalloogika ja mõtte-eksperimendid 

Karmo Talts

 

Vaatame selle, et maagia on võimalik, kujutlemist. See, et see on kujuteldav, ei tähenda tingimata seda, et maagia on tegelikult võimalik. Seega ei pruugi kujuteldav võimalikkus olla tegelik võimalikkus.

Vaatame nüüd selle tähendust tunnetus-vigade jaoks. On võimalik teha viga ja pidada pelgalt kujuteldavat võimalikkust tegelikuks võimalikkuseks ja vastupidi.

Vaatame nüüd modaalloogikat. Modaalloogilised võimalikud maailmad on kooskõlalised maailmad, mille puhul on kujuteldavad, et need on võimalikud. Nende kujuteldav võimalikkus ei taga nende tegelikku võimalikkust. Võimalike maailmade vahelised läbipääsud on kooskõlalised läbipääsud, mille puhul on kujuteldav, et maailmade vahel on sellised läbipääsud. Isegi siis, kui võimalik maailm on ka tegelikult võimalik, võib läbipääs sellest võimalikust maailmast vähemalt ühte teise võimalikku maailma olla pelgalt kujuteldav.

Vaatame nüüd selle tähendust mõtte-eksperimentide jaoks. Mõtte-eksperimente tehes on võimalik teha viga ja pidada pelgalt kujuteldavalt võimalikke stsenaariume tegelikult võimalikeks. Samuti on mõtte-eksperimente kritiseerides võimalik teha viga ja pidada tegelikult võimalikke stsenaariume pelgalt kujuteldavalt võimalikeks.

Kujutlemis-intensioon

Kujutlemis-intensioon 

Karmo Talts

 

Võtame kasutusele kujutlemis-intensiooni. Me võime panna kirja, et me kujutleme, et leidub selline ja selline kujuteldav objekt või objektid.

Vaatame nüüd, mida eeldab see, et seda laadi väidetel on tõeväärtus. Selleks peab leiduma midagi, ilma milleta poleks nii, et me kujutleme ühte ja mitte mõnda teist objekti. Samas ei pea selleks leiduma olematuid objekte.

Vaatame nüüd, mille leidumise korral see oleks nii. Selleks, et oleks üldse tõene väide, et me midagi kujutleme, peab leiduma kujutlusi. Selleks, et tagada, et me kujutleme, et leidub konkreetne kujuteldav objekt, on vaja, et selle vähemalt ühel kujutlusel oleks omadused, mis selle tagavad.

Vaatame nüüd de dicto kujutlemise ja de re kujutlemise erinevust. Kui naabril on punane auto ja ma kujutlen, mis oleks siis, kui see auto oleks roheline, siis leidub naabri auto, mille puhul ma kujutlen, et see on roheline. Kui ma kujutlen, et leidub tiivuline hobune nimega Pegasus, siis ei pruugi leiduda sellist tiivulist hobust.

Predikaadid ja mitte-eksisteerivate objektide küsimus

Predikaadid ja mitte-eksisteerivate objektide küsimus

Karmo Talts

Vaatame lauset "Pegasus on tiivuline hobune" teise järgu loogika seisukohast. See, et leidub Pegasuse predikaat, tiivulisuse predikaat ja hobususe predikaat, tundub usutavam, kui see, et need kuuluvad tegelikult mõnele objektile.
Vaatame nüüd võimalust, et leidub kujutlus ja selle kujutluse predikaadid. Ei tundu eriti usutav, et kujutlus on tiivuline hobune või et sellel kujutlusel on nimi.
Vaatame nüüd veel ühte võimalust. Kujutluse predikaadid meenutavad meile hobusust, tiivulisust ja Pegasuseks nimetatuks olemist.
Vaatame nüüd, kas see muudaks  selle, mida me üritame väljendada lausega "Pegasus on tiivuline hobune" täiesti subjektiivseks. Kui leidub sarnaseid olendeid, kellele kujutluse predikaatidega P, Q ja R predikaadid P, Q ja R meenutavad predikaate hobusus, tiivulisus ja Pegasuseks nimetatud olemine, siis nad väljendavad lausega "Pegasus on tiivuline hobune" sarnast kogemust.

Füüsikalisus kui predikaat ja mitte-füüsikalistest objektidest rääkimine

Füüsikalisus kui predikaat ja mitte-füüsikalistest objektidest rääkimine

Karmo Talts

 

Vaatame võimalust käsitleda füüsikalisust ja teisi predikaate lahus. See tähendaks seda, et me saame reaalsele lauale omistada nii predikaadi Laud, kui ka predikaadi Füüsikaline.
Vaatame nüüd aga selle tähendust kujutlemise jaoks. Me saame omistada objektidele predikaate, nagu Pegasus, Ükssarvik jne. nii kaua, kui me ei omista neile objektidele füüsikalisust.
Võrdleme nüüd kujutlusi ja hallutsinatsioone. Me saaksime mõlemal juhul omistada tajutud või kujutletud predikaate millelegi nii kaua, kuni me ei omista neile objektidele predikaati Füüsikaline. Samas võime me nende juhtude eristamiseks omistada ühel juhul millelegi predikaadi Kujuteldav ja teisel juhul Näiline.

Eksistentsiväidete analüüs teise järgu loogika abil ja kujuteldavad objektid

Eksistentsiväidete analüüs teise järgu loogika abil ja kujuteldavad objektid

Karmo Talts 
 

Vaatame võimalusi eksistentsiväidete analüüsimiseks teise järgu loogika abil. Kui P-sid ei ole, siis predikaadi P puhul ei leidu objekte, millele on predikaat P. Predikaadi Draakon puhul ei leidu objekte, millel on predikaat Draakon jne.

Vaatame nüüd kujutlemist. Kui me kujutleme Pegasust, siis objekt, millel on predikaat Pegasus, leidumine sõltub sellest, et me seda objekti kujutleme. See tähendab, et kujuteldav objekt on objekt, mille meie kujutlus loob.

Lai sisu ja mõisted, millel puudub osutus

Lai sisu ja mõisted, millel puudub osutus

Karmo Talts

 

Vaatame, kas mistahes mõiste sisu saab olla täielikult lai. Kuna draakoneid pole olemas, siis pole meist väljaspool objekte, millest täielikult sõltuks draakoni-mõiste sisu. Seega on kas draakoni-mõiste tähenduseta või draakoni mõiste sisu on suurel määral või täiesti kitsas.

Vaatame nüüd draakoni aspektide küsimust. Roomajad on olemas, soomused, sabad pead jne. on olemas. Seega pole välistatud, et paljudel mõistetel, mille sisu ei sõltu tervikuna maailmas olevatest objekidest, sisu on mingil määral lai. 

 

Mitte-eksiteerivad objektid ja ebamäärasus

Mitte-eksiteerivad objektid ja ebamäärasus

Karmo Talts

 

Vaatame seda, kas Pegasus on tiivuline hobune. Sellele, et Pegasus seda on, räägib vastu see, et vähemalt ühes tähenduses pole Pegasust olemast ja selle poolt räägib see, et kujutlus Pegasusest kui tiivulises hobusest, pole kellegi isiklik kujutlus, vaid on meie kultuuriruumis laialt levinud ja seda juba aastatuhandeid. Seega me võime seda, kas Pegasus on tiivuline hobune, pidada ebamääraseks.

Vaatame nüüd mõningaid võimalusi ebamäärasusega toime tulla. Üks neist on hägusloogika. St., et väide, et Pegasus on tiivuline hobune, pole ei päris tõene ega päris väär.

Teine võimalus on see, et kui väljendi „on olemas“ tähendus on ebamäärane, siis selle väljendi tähendust saab erinevatel viisidel täpsustada. Kui me täpsustame väljendi „on olemas“ tähendust, siis mõne täpsustuse järgi on Pegasus olemas ja on tiivuline hobune ja mõne kitsama täpsustuse järgi Pegasust pole olemas

Kujutlemine ja mitte-eksiteerivad objektid

Kujutlemine ja mitte-eksiteerivad objektid

Karmo Talts 

 

Vaatame kujutlemist. Kui me kujutleme Pegasust ja kui me kujutleme naabri autot, siis me ütleme ühtemoodi, et me kujutleme seda ja seda, kuigi naabri auto on käega katsutaval kujul olemas ja vähemalt sellisel kujul pole Pegasust olemas.

Vaatame nüüd võimalust, et kujutlusvõime loob uue objekti. Kui me ütleme, et me kujutleme naabri autot, siis kujutlusvõime loodud objekt esitab meie jaoks naabri autot ja meil pole põhjust eraldi täpsustada, et kujutlusvõime loodud objekt seda teeb. Kui meie kujutlusvõime on loonud objekti, mille omadused meenutavad meile hobuste, tiivuliste objektide jne. omadusi, siis oleks selgem, kui me ütleks, et meie kujutlusvõime on loonud uue objekti, mis ei esita mõnda objekti, mis on korraga hobune, tiivuline jne.