Loogikatehted rohkem kui kahe tõeväärtusega loogikate jaoks
Karmo Talts
Vaatame tehete sissetoomisreegleid, kirjutades väidete tõeväärtused välja. Ma tähistan kõige kõrgema tõeväärtuse ühe ja kõige madalama tõeväärtuse nulliga.
1P-st ja 1Q-st saab sisse tuua konjunktsiooni 1P ja 1Q. Seega väidab klassikaline konjunktsioon, et mõlemad osaväited omavad kõige kõrgemat tõeväärtust.
1P-st saab sisse tuua disjunktsiooni 1P või 1Q. Seega väidab klassikaline disjunktsioon, et vähemalt üks osaväidetest omab kõige kõrgemat tõeväärtust.
Sõnastame nüüd mitte-klassikalise konjunktsiooni sissetoomisreegli rohkem kui kahe tõeväärtusega loogikate jaoks. xP-st ja yQ-st, kus x on P tõeväärtus ja y Q tõeväärtus, saab sisse tuua konjunktsiooni xP ja yQ.
Sõnastame nüüd mitte-klassikalise disjunktsiooni sissetoomisreegli rohkem kui kahe tõeväärtusega loogikate jaoks. xP-st saab sisse tuua disjunktsiooni xP või yQ.
Vaatame nüüd selle võimalusi sõnastada selle disjunktsiooniga ekvivalentne konditsionaal. Meil pole tehet, mis eitab, et väitel on konkreetne tõeväärtus ja samas ei täpsusta, missugune teine tõeväärtus väitel just on.
Vaatame nüüd, kuidas defineerida sellist tehet. Tehe "tõeväärtus erineb x-ist" muudab väite, mille tõeväärtus on x, vääraks ja väite, mille tõeväärtus on y, kus y ei võrdu x-iga, tõeseks. Kui P tõeväärtus on y ja y ei võrdu x-iga, siis saab sisse tuua tehte P tõeväärtus erineb x-ist.
Sõnastame nüüd disjunktsiooniga xP või yQ-iga ekvivalentse konditsionaali. Kui P tõeväärtus erineb x-ist, siis Q tõeväärtus on y.