Kontseptsioonid ja objektide aspektidest mõtlemise probleem

Kontseptsioonid ja objektide aspektidest mõtlemise probleem 

Karmo Talts

Vaatame kontseptsioonide kasutamist probleemide lahendamise seisukohalt. Meil on probleem, kuidas mõelda objektide aspektidest ja üks selle lahendamise viis on võtta objektide aspektide kohta kasutusele kontseptsioone.
Vaatame nüüd predikaadi P ja objekti x suhet. Meil kas õnnestub lahendada objektide, mille hulka kuulub x, ühest aspektist mõtlemise probleem, rakendades nendele objektidele predikaati P või meil õnnetustub lahendada objektidest, mille hulka ei kuulu x, ühest aspektist mõtlemise probleem, rakendades neile predikaadi P eitust. Või meil ei õnnestu lahendada ei objektide, mille hulka kuulub x, ühest aspektist mõtlemise probleemi, rakendades neile objektide predikaati P ja meil ei õnnetustu lahendada objektidest, mille hulka ei kuulu x, ühest aspketist mõtlemise probleemi, rakendades neile objektidele predikaadi P eitust.
Vaatame nüüd väite "x-il on predikaat P" staatust nende võimaluste korral. Kui meil õnnestub lahendada probleem esimesel viisil, on see väide tõene. Kui meil õnnestub lahendada probleem teisel viisil, on see väide väär. Kui meil ei õnnestu lahendada kumbagi probleemi, siis on see väide defektne.
Vaatame nüüd loogikat. Loogika formaliseerib mitte-defektseid väiteid ja aitab tagada, et vähemalt üks sellisest väitest tulenev järeldus omab seda sama tõeväärtust, nagu see väide ise. Loogika ei formaliseeri defektseid väiteid, sest neil puudub tõeväärtus, mis saaks olla vähemalt ühel väitest tuleneval järeldusel.