Tõesuse esinemisjuhud ja valetaja paradoks
Karmo Talts
Vaatame valetajalauset omaduste ja omaduste eisnemijuhtude eristuse seisukohast, Kui valetajalause väidab endal olevat vähemalt ühe vääruse esinemisjuhu, siis ta on väär siis, kui tal pole mitte ühtegi vääruse esinemisjuhtu. Kui ta on tõene, siis tal on vähemalt üks vääruse esinemisjuht.
Vaatame nüüd, kas on võimalik kohandada vasturääkivuse seadust nii, et selle paradoksiga toime tulla. Väitel ei saa korraga olla ja mitte olla üks ja sama tõesuse esinemisjuht.
Vaatame nüüd võimalusi vääruse käsitlemiseks. Kui me mõistame seda, et väitel on tõesuse esinemisjuhte arvul x, nii, et väide on suhetes, mida on arvul x, tõene, siis väide on mingis suhtes väär siis, kui ta pole selles suhtes tõene.
Vaatame nüüd uuesti võimalust, et valetajalause väidab, et ta väidab endal olevat vähemalt ühe vääruse esinemisjuhu. Kui ta on tõene, siis ta on selles suhtes tõene, et tal on vähemalt üks vääruse esinemisjuht. Kui ta on väär, siis ta on selles suhtes väär, et tal pole ühtegi vääruse esinemisjuhtu. Viimane võimalus on vasturääkiv.
Vaatame nüüd võimalust, et valetajalause väidab endal olevat kõik vääruse esinemisjuhud, Kui ta on tõene, siis on ta tõene selles suhtes, et tal on kõik vääruse esinemisjuhud ja väär siis, kui ta on väär selles suhtes, et tal puudub vähemalt üks vääruse esinemisjuht. Esimene võimalus on vasturääkiv.
No comments:
Post a Comment