Loogikaseadused ja tõe koherentsiteooria

Teised postitused tõe koherentsiteooria teemadel:

https://dialoogid2.blogspot.com/2025/09/toe-vastavusteooria-ja.html

https://dialoogid2.blogspot.com/2025/09/toe-koherentsiteooria-ja-loogikaseadused.html

https://dialoogid2.blogspot.com/2025/12/toe-koherentsiteooria-ja-loogika.html

https://dialoogid2.blogspot.com/2026/07/toe-koherentsiteooria-ja-eituse.html

 

Loogikaseadused ja tõe koherentsiteooria

Karmo Talts

 

Vaatame loogikaseadusi tõe koherentsiteooria seisukohast. Vasturääkivuse seadus tähendab teooria kui terviku jaoks seda, et teooria ei saa korraga olla kooskõlaline ja mitte olla kooskõlaline. Välistatud kolmanda seadus tähendab, et teooria on kooskõlaline või ei ole kooskõlaline.

Vaatame nüüd üksik-väiteid. Väide ei saa korraga olla kooskõlas teooriasse kuuluvate väidetega ja mitte olla kooskõlas sellesse samasse teooriasse kuuluvate väidetega. Väide on kooskõlas teooriasse kuuluvate väidetega või ei ole kooskõlas sellesse samasse teooriasse kuuluvate väidetega.

Vaatame nüüd väite eitust. Väide ja väite eitus ei ole kooskõlas ja seega pole kooskõlas ka teooria, mis neid sisaldab. Eeldus, et väide on kooskõlas teooriaga või väite eitus on kooskõlas selle sama teooriaga, on küsitav, sest prima facie pole nii paradoksaalsed väited, kui ka nende eitused, kooskõlas ühegi teooriaga.

Tõe koherentsiteooria ja eituse sissetoomine

Tõe koherentsiteooria ja eituse sissetoomine 

Karmo Talts

 

Vaatame eitus sissetoomist tõe  koherentsiteooria seisukohast. Kui selle tõestamiseks, et väitest P-järeldub vasturääkivus, läheb vaja eeldusi, mis P-st endast ei järeldu, siis ei tõesta see, et P-st järeldub vasturääkivus, mitte P eitust, vaid seda, et teooria ei ole kooskõlaline. Kas teooria muuta kooskõlaliseks P eitamise abil või eitades vähemalt ühte neist eeldustest, mida on vaja selle tõestamiseks, et P-st järeldub vasturääkivus, on valiku küsimus.

Vaatame nüüd selle tähendust tõe  koherentsiteooria jaoks sobiva eituse jaoks. Eitus ütleb, et P pole teooriaga kooskõlas. Lisaks võib kasutusele võtta teise eituse, mis ütleb, et P viib vasturääkivuseni kasutades ainult neid eeldusi, mis P-st ilma teiste eelduste abita järelduvad.

Võimalus, et tõeteooriate tõe piisavad ja tarvilikud tingimused on tegelikult ainult piisavad või ainult tarvilikud

Võimalus, et tõeteooriate tõe piisavad ja tarvilikud tingimused on tegelikult ainult piisavad või ainult tarvilikud 

Karmo Talts

 

Vaatame võimalust, et väite tõesusel võib olla erinevaid piisavaid tingimusi. Siis pole välistatud, et väide P on tõene nii siis, kui P vastab tegelikkusele, kui ka siis, kui P on osa koherentsest teooriast, kui ka siis, kui P-d uskuda on kasulik jne. Vasturääkivusi ei teki, sest P on väär ainult siis, kui ükski tema piisavatest tingimustest pole tõene.

Vaatame nüüd võimalust, et tõeteooriad või mõned neist peavad väite tõesuse piisavateks ja tarvilikeks tingimusteks tingimusi, mis on pelgalt väite tarvilikud tingimused. Siis on võimalik, et väär väide P ei vasta ei tegelikkusele, ega ole P osa ühestki koherentsest teooriast,  ega ole P-d uskuda kasulik jne. Vasturääkivusi ei teki, sest P on tõene ainult siis, kui puuduvad kõik need tingimused.

Söödavate seente eristamine mitte-söödavatest ja tõeteooriad

Söödavate seente eristamine mitte-söödavatest ja tõeteooriad 

Karmo Talts

 

Vaatame küsimust, kas meie leitud seene puhul on tegu šampinjoni või valge kärbseseenega, erinevate tõeteooriate seisukohast. Tõe vastavusteooria järgi juhul, kui mõlemad väited pole väärad, vastab üks neist väidetest tegelikkusele ja juhul, kui neist vastab tegelikkusele väide, et tegu on valge kärbseseenega, siis on eksimisel ohtlikud tagajärjed.

Vaatame nüüd tõe koherentsusteooriat. See, kas väited, et tegemist on valge kärbseseenega ja et tegemist šampinjoniga, on meie teooriaga kooskõlas, sõltuvad meie teooriast. On võimalik, et kahe sarnase teooria puhul, mis erinevad teineteisest ainult detailsuseastme poolest, erineb see, kas ja kumb neist väidetest meie teooriale vastu räägib. See, kui meie teooriast lähtumine on eluohtlik, räägib küll meie teooriast kasutamise vastu, aga otseselt ei puutu selle tõesusse.

Vaatame nüüd väidete konventsionalistlikku põhjendamist. Kui mingis kultuuritraditsioonis puudub eristus valgete kärbseseenete ja šampinjonide vahel, siis antud küsimust isegi ei püstitu. Seda, millised tagajärjed on antud seente söömisel, võib sõltuvalt kultuurist endast tõlgendada mitte seente söömise, vaid mingi muu teguri mõjuna.

Vaatame nüüd pragmaatilist tõeteooriat. Mürgiste seente eristamisel mitte-mürgistest on selged praktilised tagajärjed ja kui me ei suuda veel mürgiseid seeni mitte-mürgistest eristada, siis on teaduse arendamisel selle eesmärgi nimel praktilised tagajärjed. Samas pragmaatilisest vaatekohast on seente uurimisel aspekte, millel pole erilisi praktilisi tagajärgi. St., et ainult osa seeneteadlaste avastustest on tõed.

Vaatame nüüd semantilist tõeteooriat.  Kui mõlemad väited pole väärad, siis on nii, nagu üks neist väidetest ütleb. Kui on nii, et tegu on valge kärbseseenega, siis on eksimisel ohtlikud tagajärjed.

Vaatame nüüd dekonstrueerimist. Kui leidub kultuure, kus ei teheta vahet šampinjonide ja valgete kärbseseente vahel, siis leidub tekste, mis seda eristust ei tee. Kui selline kultuur võimaldab seene söömise tagajärgi teisiti tõlgendada, siis võib väita, et välisteksti ei leidu, sest ühe teksti järgi olid negatiivsed tagajärjed seene söömisel ja teise järgi mitte. 

Küsimused, millele vastab väide, et P on tõene

Küsimused, millele vastab väide, et P on tõene  

Karmo Talts

Vaatame, kas väide, et P ja väide "P on tõene" vastavad ühtedele ja samadele küsimustele. Väide, et lumi on valge vastab küsimustele, mille hulgas on küsimus, et mis värvi on lumi. Nähtavasti väide "väide "lumi on valge" on tõene" vähemalt sellele konkreetsele küsimusele ei vasta.
Vaatame nüüd seda, millistele küsimustele vastab väide "väide "lumi on valge" on tõene" erinevate tõeteoorita seisukohast. Tõe vastavusteooria järgi vastab see väide küsimustele selle, kohta, milline on väite "lumi on valge" ja tegelikkuse suhe. Näiteks vastab see väide küsimusele "kas väide, et lumi on valge, vastab tegelikkusele".
Vaatame nüüd tõe koherentsusteooriat. Väide "väide "lumi on valge" on tõene" vastab küsimustele selle väite ja kõne alla oleva teooria kooskõlalise kohta. Näiteks vastab see küsimusele "kas väide, et lumi on valge, on meie teooriaga kooskõlas".
Vaatame nüüd semantilist tõetooriat. Üks küsimus, millele väide "väide "lumi on valge" on tõene" vastab, on "kas on nii, et lumi on valge".
Vaatame nüüd, mis laadi küsimus see küsimus on. Üks võimalik vastus on, et see on meie väidete põhjendatuse küsimus, kus väite, et P põhjendamiseks pole vaja eeldada muid tegureid peale selle, et on nii, et P. Näiteks pole vaja väite, et P, põhjendamiseks vaja eeldada, et see väide vastab tegelikkusele.  

Predikaat Väide vastab ning küsimus väite tõesuse ja väite tegelikkusele vastamise tingimustest

Predikaat Väide vastab ning küsimus väite tõesuse ja väite tegelikkusele vastamise tingimustest     

Karmo Talts

Vaatame kahekohalist predikaati Väide vastab. Tõe vastavusteooria järgi x on tõene parajasti siis, kui x vastab y-le ja y-i puhul on tegemist tegelikkusega.
Vaatame nüüd teisi võimalusi küsimuses, kas Tõene(x)-ist ja Väide vastab (x,y)-ist, kus y on tegelikkus, vähemalt üks on teise tingimus. Kui vähemalt üks on neist teise tingimus, siis on veel võimalik, et  kui leidub väide x, mis vastab tegelikkusele, siis on x tõene, aga siis, kui x on tõene ei pruugi leiduda väidet x, mis vastab tegelikkusele ja on võimalik, et kui väide x on tõene, siis leidub väide x, mis vastab tegelikkusele, aga siis, kui leiduv väide x, siis ei pruugi x olla tõene.
Vaatame nüüd esimest võimalust. Väite tõesusel võib olla ka teisi piisavaid tingimusi lisaks sellele, et väide vastab tegelikkusele. Pole näiteks välistatud, et tegelikkusel vastavad väited on tõesed sõltumata sellest, kas nad on vähemalt ühe teooriaga kooskõlas ja kooskõlalised teooriad on tõesed sõltumata sellest, kas vähemalt üks nende väide vastab tegelikkusele.
Vaatame nüüd teist võimalust. Väite tõesuseks ei piisa sellest, et väide vastab tegelikkusele. Pole välistatud see, et ainult need tegelikkusele viitavad väited, mis on kooskõlas vähemalt ühe teooriaga, mille kõik väited vastavad tegelikkusele, on tõesed või see, et kui teooria on tõene, siis teooria on kooskõlaline ja kõik selle väited vastavad tegelikkusele, aga siis, kui siis teooria on kooskõlaline ja kõik selle väited vastavad tegelikkusele, ei pruugi teooria olla tõene. 

Tegelikult esitatud väited, tegelikult usutud uskumused ja tõde

Tegelikult esitatud väited, tegelikult usutud uskumused ja tõde 

Karmo Talts

Eeldame, et väited vajavad kedagi, kes neid väidab ja uskumused vajavad kedagi, kes neid omab.
Vaatame nüüd tõde. Kui x väidab või usub, et P, ja on täidetud mingid täiendavad tingimused, siis x usub või väidab midagi tõest.
Vaatame nüüd tõe vastavusteooriat. Kui P vastab tegelikkusele ja x usub või väidab, et P, siis x usub või väidab midagi tõest.
Vaatame nüüd tõe koherentsusteooriat. Kui teooria y on kooskõlaline ja x usub või väidab seda, mida teooria ütleb, siis x usub või väidab midagi tõest.
Vaatame nüüd semantilist tõeteooriat. Kui on nii, et P ja x usub või väidab, et P, siis x usub või väidab midagi tõest.

Rohkem kui kahe tõeväärtusega loogikate tõeväärtused ja tõeteooriad

Rohkem kui kahe tõeväärtusega loogikate tõeväärtused ja tõeteooriad 

Karmo Talts

Tõlgendame rohkem kui kahe tõeväärtusega loogikate  tõeväärtusi tõeteooriate valguses. 
Alustame ei tõesuse ega vääruse tõlgendamisega tõe vastavusteooria valguses. P pole ei tõene ega väär siis, kui korraga pole ei nii, et P vastab tegelikkusele, ega ka nii, et P ei vasta tegelikkusele.
Vaatame nüüd tõe koherentsiteooriat. Teoorias pole ei tõene ega väär siis, kui pole ei nii, et teooria on kooskõlaline, ega nii, et teooria pole kooskõlaline.
Vaatame nüüd semantilist tõeteooriat. P pole ei tõene ega väär siis, kui pole ei nii, et P, ega nii, et pole nii, et P.
Tõlgendame nüüd korraga tõesust ja väärust  tõe vastavusteooria valguses. P on korraga tõene ja väär siis, kui on korraga nii, et P vastab tegelikkusele ja P ei vasta tegelikkusele.
Vaatame nüüd tõe koherentsiteooriat. Teooria on korraga tõene ja väär siis, kui teooria on korraga kooskõlaline ja pole kooskõlaline.
Vaatame nüüd semantilist tõeteooriast. P on korraga tõene ja väär siis, kui korraga on nii, et P ja pole nii, et P.
Vaatame nüüd osalist tõde vastavusteooria valguses. Osaliselt tõene väide P on tõene määral x siis, kui see, et P vastab tegelikkusele, on selge määral x.
Vaatame nüüd tõe koherentsiteooriat. Osaliselt tõene teooria on tõene määral x siis, kui on see, et teooria on kooskõlaline, on selge määral x.
Vaatame nüüd semantilist tõeteooriast. Osaliselt tõene väide P on tõene määral x siis, kui see, et P, on selge määral x.

Tõeteooriate mitteklassikaline tõlgendus

Tõeteooriate mitteklassikaline tõlgendus 

Karmo Talts

 

Tõlgendame tõeteooriaid mitteklassikaliste loogikate valguses. 

Alustame tõe vastavusteooria intuitsionistliku tõlgendamisega. P on tõene parajasti siis, kui on tõestatud, et P vastab tegelikkusele.
Vaatame nüüd tõe koherentsusteoooriat. Teooria on tõene siis, kui kõik teooria väited on kooskõlas ja on tõestatud.
Vaatame nüüd semantilist tõeteooriat. P on tõene parjasti siis, kui on tõestatud, et P.

Tõlgendame nüüd  tõe vastavusteooriat hägusloogiliselt. P on (täiesti) tõene siis, kui on selge, et P vastab tegelikkusele.

Vaatame nüüd tõe koherentsusteoooriat. Teooria on (täiesti) tõene siis, kui on selge, et teooria on kooskõlaline.  

Vaatame nüüd semantilist tõeteooriat. P on (täiesti) tõene parajasti siis, kui on selge, et P.

Tõde ja konstruktivism

Tõde ja konstruktivism 

Karmo Talts

Vaatame, kas tõele saab läheneda konstruktivistlikult. See tähendab, et P tõesuseks ei piisa P-st, seda, et P, tuleb ka näidata.
Vaatame nüüd tõe ja tegelikkuse võimalikku suhet. Kui seda, et väide P vastab tegelikkusele, on P tõesuseks tarvis, siis P on tõene parajasti siis, kui me näitame, et P vastab tegelikkusele.
Vaatame nüüd tõe ja teooriate kooskõlalisuse võimalikku suhet. Kui seda, et teooria mistahes väide P on teooriaga kooskõlas, on teooria tõesuseks tarvis, siis on terooria tõene parajasti siis, kui me näitame, et iga teooria väide P on teooriaga kooskõlas.
Vaatame nüüd objekt- ja metakeele võimalikku suhet. Kui selleks, et objektkeele väide P oleks tõene on tarvis seda, et on nii, nagu P metakeelne tõlge ütleb, siis on P tõene parajasti siis, kui me näitame, et on nii, nagu P metakeelne tõlge ütleb.

Tõe koherentsiteooria ja loogika

Tõe koherentsiteooria ja loogika 

Karmo Talts

Sõnastame loogikaseadused tõe koherentsiteooria jaoks. Mõistet tuleb ühe ja sama teooria piires kasutada ühes ja samas tähenduses. Teooria sõnavara abil sõnastatud väide ei saa korraga olla teooriaga kooskõlas ja vastuolus. Teooria sõnavara abil sõnastatud väide on kas teooriaga kooskõlas või on teooriaga vastuolus.
Vaatame nüüd järelduste tegemist. Nii eeldused, kui ka järeldused kehtivad teooria piires ja peavad olema sõnastatud teooria sõnavara abil.

Tõe koherentsiteooria ja loogikaseadused

Tõe koherentsiteooria ja loogikaseadused

Karmo Talts

 

Vaatame vasturääkivuse seadust tõe koherentsiteooria seisukohast. Ühe ja sama teooria osaks ei tohi korraga olla väide ja selle sama väite eitus, sest muidu tekib vasturääkivus.

Vaatame nüüd välistatud kolmanda seadust. Väide on kas konkreetse teooriaga kooskõlas või räägib sellele teooriale vastu, kolmandat võimalust pole.

Vaatame nüüd väidete, mis ei ole teooria sõnavara abil sõnastatud, küsimust. Kui väidet võtta laias tähenduses, siis tuleb välja, et tõe koherentsiteooria järgi saab väide olla ei kooskõlas ega rääkida vastu kooskõlalisele teooriale siis, kui see väide pole sõnastatud teooria sõnavara abil. Kui väide, mis on ühe teooria seisukohast on tähenduslik väide, on teise teooria seisukohast tähenduseta sümbolite jada, siis tõe koherentsiteooria seisukohast võib välistatud kolmanda seaduse sõnastada nii: konkreetse teooria sõnavara abil sõnastatud väide on selle teooriaga kooskõlas või räägib sellele teooriale vastu.

Tõe vastavusteooria ja koherentsiteooria ühendamine ning valetaja paradoks

Tõe vastavusteooria ja koherentsiteooria ühendamine ning valetaja paradoks

Karmo Talts

  

Vaatame võimalusi tõe vastavusteooria ja koherentsiteooria ühendamiseks. Välismaailma kohta käiv väide on tõene parajasti siis, kui ta vastab tegelikkusele. Abstraktsete objektide, mille hulgad kuuluvad ka väidete kohta käivad väited, on tõesed parajasti siis, kui need väited on kooskõlas välismaailma kohta käivate tõeste väidete ja tõeste abstraktsete objektide kohta käivate väidetega.

Vaatame näidet. Väide „lumi on valge“ on tõene, sest see väide vastab tegelikkusele. Väide „väide „lumi on valge“ on tõene“ on tõene, sest see ei räägi tõestele väidetele vastu.

Vaatame nüüd valetajalauset. Valetajalause ega selle eitus ei käi välismaailma kohta. Valetajalause ja selle eitus räägivad vastu üksteisele, aga mitte väidetele, millest on teada, et nad on tõesed. Seega ei saa seda, kumb neist tõene on, kindlaks teha.