Vastandid tavamõtlemises ja dialektika

Vastandid  tavamõtlemises ja dialektika

Karmo Talts

 

Vaatame tavamõtlemise arusaama vastanditest. Vastandlikud ei pea tavamõtlemise seisukohast olema tingimata predikaadid, vastandlikud võivad olla ka objektid, nagu kass ja koer.

Vaatame nüüd tavamõtlemise mõju dialektilisele mõtlemisele. Kuna tavamõtlemise mõjul dialektikule näib, et vastandlikud võivad olla ka objektid, siis dialektik ei pea vasturääkivuseks ainult seda, kui x-il on ja ei ole korraga mõni predikaat või on x-il vastandlikud predikaadid, vaid ka seda, kui x-il ja y-il on vastandlikud predikaadid.

Vaatame nüüd seda olukorda realistlikumalt. Kui x-il ja y-il on vastandlikud predikaadid, siis nad ei ole vastandid, vaid lihtsalt erinevad üksteisest. Kuna x-i ja y-i erinevus pole vasturääkivus, siis ei pea seda ka ületama.  

Vastandlike predikaatide omistamine ja selle, et objektil on üks neist predikaatidest, eitamine

Vastandlike predikaatide omistamine ja selle, et objektil on üks neist predikaatidest, eitamine

Karmo Talts

 

Oletame, et keegi eeldab, et valetajalause on korraga tõene ja mitte-tõene. Kui ta väidab, et valetajalause on tõene ja valetajalause pole tõene, siis on ebamäärane, mida ta õieti väidab.

Eeldame nüüd, et ta väidab, et leidub täpselt üks valetajalause, mis on tõene ja ei leidu täpselt ühte valetajalauset, mis on tõene. Ilmselt polnud tal aga kavatsust seda eitada, et leidub täpselt üks valetajalause, mis on tõene.

Eeldame nüüd, et ta väidab, et leidub täpselt üks valetajalause, mis on tõene ja mis pole tõene. Probleem on selles, et sellest, et leidub täpselt üks valetajalause, mis pole tõene, järeldub, et leidub vähemalt üks valetajalause, mis pole tõene. Sellest järeldub, et pole nii, et kõik valetajalaused on tõesed. Sellest ja eeldusest, et leidub ainult üks valetajalause, järeldub, et pole nii, et leidub vähemalt üks valetajalause, mis on tõene. 

 

Ekspluateerimisest

    Ekspluateerimisest
    Karmo Talts

Uurin selles töös ekspluateerimist. Selleks uurin seda, missugune on arvatavate dialektiliste vastandite A ja B puhul A ja B omaduste suhe ning seejärel uurin, kas ekspluateerija ja ekspluateeritava konflikt taandub nende erinevusele, miks on selle konflikti puhul oluline just see erinevus, et ekspluateerija ekspluateerib ekspluateeritavat ja mitte vastupidi ning seda, kuidas ekspluateerija ja ekspluateeritava näiline erinevus motiveerib ekspluateerimist.

Uurime arvatavate dialektiliste vastandite omaduste suhet. Paljudel juhtudel on arvatavatel dialektilistel vastanditel palju samasid omadusi.

Uurime nüüd ühiskonnaklasside sarnasusi ja erinevusi. Ühiskonnaklassid on vähemalt selles osas sarnased, et nad kujutavad endast inimrühmasid. Lihtsam on uurida ühiskonnaklasside esindajate sarnasusi ja erinevusi.

Teemegi seda nüüd. Kuigi ori ja orjapidaja riietuvad, käituvad jne. erinevalt, siis seda teevad ka näiteks pagarid ja korstnapühkijad. Orjapidaja ja orja konflikt ei seisne seega nende loogilises vastandlikkuses, sest siis oleks klassikonflikt ka erinevate ametite esindajate vahel.

Uurime nüüd orjapidaja ja orja tõelist konflikti, st. orja ekspluateerimist orjapidaja poolt. Kuigi ka selle puhul on mängus orjapidaja ja orja erinevuse, sest orjapidaja ekspluateerib orja, aga ori orjapidajat ei ekspluateeri, ei saa selle konflikti lahenduseks nähtavasti olla süntees, sest orjapidaja ja orja konflikt ei ole põhiliselt loogiline, vaid tuleneb sellest, et see konkreetne erinevus on orja kahjuks.

Uurime nüüd orjapidaja ja orja tegeliku erinevuse asemel nende näilist erinevust. Orjapidamise pooldaja jaoks näib orjapidaja olevat väärtuslikum inimene kui ori. Kui aga orjapidamise õigustamiseks kasutatakse orjapidaja ja orja näilist erinevust, siis tähendab see, et just orjapidajale on omane võltsteadvus. (Kui just ori orjapidaja ideoloogiat ei internaliseeri.)

Üldistame nüüd meie uurimuse tulemused. A ekspluateerimine B poolt põhineb näilisel erinevusel  –B näib olevat A-st vääruslikumat liiki indiviid ja see annab B-le õigustuse A ekspluateerimiseks.

Uurime sedasorti ekspluateerimisideoloogiast lähtumise põhjuseid. B-le on kasulik lugeda A-d endast vähem vääruslikuks, sest siis peab A tema jaoks tööd tegema. Üldistatumal astmel on tegu mitteformaalse loogikaveaga, mida minu teada ei ole seni uuritud ja mida võiks nimetada järelduseks omakasu põhjal –kuna väite tõeseks lugemine on arutleja jaoks kasulik, siis loeb arutleja väite tõeseks.

Uurisin selles töös ekspluateerimist. Leidsin, et arvatavatel dialektilistel vastanditel on tihtipeale palju samasid omadusi, et ekspluateerija ja ekspluateeritav ei ole erinevamad, kui erinevate ametite esindajad, et ekspluateerimise puhul on oluline erinevus just nimelt see, et ekspluateerija ekspluateerib ekspluateeritavat, aga ekspluateeritav ekspluateerijat  mitte, sest see erinevus on ekspluateeritava kahjuks ja et ekspluateerimist õigustab see, et näiliselt on  ekspluateerija ekspluateeritavast väärtuslikum indiviid, mis annab ekspluateerijale eksliku aluse nõuda, et ekspluateeritav tema heaks tööd teeks.