Oleva ja olemapidava eristus ja deontilise modaalsusega järelduste tuletamine ilma deontilise modaalsuseta eeldustest

Oleva ja olemapidava eristus ja deontilise modaalsusega järelduste tuletamine ilma deontilise modaalsuseta eeldustest 

Karmo Talts

 

Vaatame olema ja olemapidava eristust väidete seisukohast. Väited selle kohta, mis on, ei kasuta deontilisi modaalsusi ja ei kasuta ka muidu modaalsusi. See tekitab küsimuse, kas küsitav on eeldustest, mis ei kasuta deontilisi modaalsusi, järelduste, mis kasutavad deontilisi modaalsusi, tegemine või ainult väidetest, mis ei kasuta üldse modaalsusi, järelduste, mis kasutavad deontilisi modaalsusi, tegemine?

Vaatame nüüd aleetilisi modaalsusi. Kui sellest, et pole võimalik, et P, ei järeldu, et ei pea olema nii, et P, siis pole välistatud, et võimatut peab tegema.

Vaatame nüüd uskumustega seotud modaalsusi. Näib usutav, et siis, kui sa usud, et on toimunud kuritegu või usud, et on juhtunud õnnetus, pead sa midagi ette võtma. 

Nimed, kujutlemine ja uskumused

Nimed, kujutlemine ja uskumused 

Karmo Talts

 

Vaatame Loch Ness-i koletise kohta kasutatavat nime „Nessie”. Kui Loch Ness-i koletist pole olemas, siis pole olemas mingit koletist, kellest saaks alguse põhjuslik ahel, mis viiks tagasi nime „Nessie” kasutusele võtmiseni.

Vaatame nüüd selle tähendust nimede kausaalsete teooriate jaoks. Nimi „Nessie” pole kas harilikus tähenduses nimi või on nimede kausaalsed teooriad väärad.

Vaatame nüüd nime „Nessie” kasutusele võtmist. Esmapilgul võtsid nime „Nessie” kasutusele inimesed, kes uskusid, et Loch Ness-i koletis on olemas.

Vaatame, kas see on nii. Nime „Nessie” võis kasutusele võtta ka küüniline ajakirjanik või kasumiahne järveäärse hotelli omanik vmt.

Vaatame nüüd, kuidas võetakse kasutusele nimesid, kui ei leidu objekti, mida need nimetavad. Võib kujutleda, et leidub koletis, kes elab Loch Nessie järves. Nii, nagu saab väljendit „koletis, kes elab Loch Nessie järves” kasutada sellest rääkimiseks, et me kujutleme, et asjad on mingil viisil, siis saab ka nime „Nessie” kasutada sellest rääkimiseks, et me kujutleme, et asjad on mingil viisil.

Vaatame nüüd selle seost harilike nimede kasutusele võtmisega. Me harilikult usume, et leidub keegi, keda nimi tegelikult tähistab. See, et me võtame nime kasutusele siis, kui me kujutleme asjad mingil viisil olevat, ei eelda et asjad sel viisil on. Kuigi see, et asjad pole sel viisil, nagu me usume neid olevat, teeb meie uskumuse, vääraks, ei eelda ka siis, kui me usume, et asjad on mingil viisil, nime kasutusele võtmine seda, et asjad tegelikult nii on.

Tõe koherentsiteooria, teadmine ja Gettieri näited

Tõe koherentsiteooria, teadmine ja Gettieri näited 

Karmo Talts

Vaatame tõeseid õigustatud uskumusi tõe koherentsiteooria seisukohast. Kuna tõene õigustatud uskumus P tõene, siis on P kooskõlas teooriaga, millesse ta kuulub.
Vaatame nüüd teadmise käsitlemist õigustatuse ja tõe kaudu. Kui me seostame teadmise õigustatuse ja tõega, siis tõe koherentsiteooria seisukohast me teame P-d parajasti siis, kui me usume kooskõlalist teooriat, mille osa P on.
Vaatame nüüd Gettieri näiteid. Smith usub teooriat, et Jones saab töö ja Jonesil on mündid taskus. Selle teooria osa on, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus. Kuna see teooria ennustab, et Jones saab töö, kuigi Jones ei saa tööd, siis enamik koherentsiteooria pooldajaid praagiks selle teooria nõrga ennustusjõu tõttu välja ja praagiks ka Jonesi uskumuse, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus, selle teooria osana välja.
Vaatame nüüd Fordi näidet. Kuna teooria, et Jonesil on Ford, ei suuda ennustada, et Smith saab tulevikus andmeid, mille järgi Jonesil pole Fordi, siis koherentsiteooria pooldaja praagiks selle teooria ja Smithi uskumuse, et Jonesil on Ford või Brown on Barcelonas, selle teooria osana välja.
Vaatame nüüd võimalusi seda teadmise käsitlust veelgi tugevdada. Me teame P-d parajasti siis, kui me usume kooskõlalist parima seletus- ja ennustusjõuga teooriat, mille osa on P.  

Normatiivne lähenemine teadmiste ja uskumuste loogikale

Normatiivne lähenemine teadmiste ja uskumuste loogikale 

Karmo Talts

 

Vaatame, kuidas lahendada kõiketeadmise paradoksi käsitledes teadmiste loogikat normatiivsena. Kui P-st järeldub Q ja me teame, et P, siis tuleb teadmise, et Q, saamiseks järeldada P-st, et Q.

Üldistame nüüd normatiivse lähenemise uskumuste loogikale. Kui P-st järeldub Q ja me usume, et P, siis meil tuleb P-st järeldada, et Q või loobuda oma uskumusest, et P.

Harilike järelduste kohandamine intensionaalsetele kontekstidele

Harilike järelduste kohandamine intensionaalsetele kontekstidele 

Karmo Talts

 

Vaatame harilike järelduste kohandamist intensionaalsetele kontekstidele. Kaalume esimesena võimalust, et kui P-st järeldub Q, siis sellest, et ma x-in, et P, järeldub, et ma x-in, et Q. Kui see on nii, siis juhul, kui P-st järeldub Q, ja ma usun, et P, siis ma usun, et Q. Samuti siis, kui P-st järeldub Q, ja ma tean, et P, siis ma tean, et Q.

Vaatame nüüd, mis sellele räägib vastu. Kuigi juhul, kui P-st järeldub Q, ja ma usun, et P, usun ma eeldust, millest järeldub Q, ei pruugi ma seda järeldust tegelikult teha. Samuti siis, kui P-st järeldub Q, ja ma tean, et P, tean ma eeldust, millest järeldub Q, ei pruugi ma seda järeldust tegelikult teha.

Kohandame nüüd meie käsitlust. Kui P-st järeldub Q ja ma x-in, et P, siis ma x-in midagi, millest järeldub Q.

Vaatame nüüd selle tähendust teadmistest tulenevate järelduste jaoks. Kui ma ei tea, et P, siis isegi juhul, kui P on tõene, tean ma midagi, millest on alus teha vähemalt üks P-st tulenev järeldus ainult siis, kui ma tean vähemalt ühte eeldust, millest järeldub vähemalt üks P-st tulenev järeldus.

Tõsiasi, et mõnikord erinevad representatsioonid representeerivad sama objekti, ja uskumused

Tõsiasi, et mõnikord erinevad representatsioonid representeerivad sama objekti, ja uskumused

Karmo Talts

 

Vaatame selle tähendust, et me ei pruugi teada, et erinevad representatsioonid representeerivad sama objekti, tähendust uskumuste jaoks. Välismaailma objektide kohta käivad uskumused sisaldavad lisaks maailma kohta käivale komponendile representatsioonide kohta käivat komponenti.

Vaatame nüüd näiteid. Maskis mehe paradoksi puhul on meil ekslik uskumus, et representatsioonid, mis representeerivad maskis meest, ei representeeri meie naabrit Bobi ja vastupidi. Lois Lane'l on ekslik uskumus, et representatsioonid, mis representeerivad Supermani, ei representeeri Clark Kenti ja vastupidi. 

Väidete ja uskumuste naturaalne tähendus ning meie käitumine

Väidete ja uskumuste naturaalne tähendus ning meie käitumine 

Karmo Talts

 

Vaatame väidete naturaalset tähendust. Siiralt esitatud väide on väite esitaja uskumuse märk ja hüpoteesina esitatud väide on märk hüpoteesist, mida väite esitaja kaalub.

Vaatame nüüd selle tähendust, et siiralt esitatud väide on uskumuse märk. Tähenduse naturalismi raames raskesti käsitletav aspekt tuleb mängu seoses uskumuste sisuga.

Vaatame nüüd uskumuste naturaalset tähendust. Uskumus on märk tingimustest, mis uskumuse kujundasid.

Vaatame nüüd ekslikkust. Eksimine on see, kui me peame oma uskumusi märgiks tingimustest, mida tegelikult kas ei esinenud või kui need tingimused isegi esinesid, siis need tingimused ei mõjutanud meie uskumuste kujunemist. Esimest laadi eksimuse puhul on tegu väärade uskumustega ja teist laadi eksimuse puhul tõeste uskumustega, mis ei kujuta endast teadmist. 

Vaatame nüüd, miks on uskumuste puhul oluline, kas uskumused on ekslikud või mitte. Kui uskumus pole ekslik, siis saab uskumust kasutada maailmas orienteerumiseks.

Vaatame nüüd võimalusi meie käitumise, mille osaks on keskkonnas orienteerumine, naturalistlikuks käsitlemiseks. Kui me eeldame, et meie käitumine on seotud kohastumustega, mis aitavad meil keskkonnas elu jääda, siis me oleme kohastunud vajadusel kontrollima seda, kas meie uskumused on ekslikud.

Tõelähedased õigustatud uskumused ja teadmine

Tõelähedased õigustatud uskumused ja teadmine

Karmo Talts

 

Modifitseerime Gettieri mündinäidet. Hoopis Jones saab töö, aga Jones on naine ja Smith ei tea seda. Smithi uskumus, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus, on väär, sest mees ei saa tööd. Kas Smithi uskumuse puhul pole tegemist teadmisega? Või on Smithil teadmine, et Jones saab töö ja tal on mündid taskus ning tal puudub teadmine, et naisel, kes saab töö, on mündid taskus?

 

Tõeste hüpoteeside omaks võtmise stsenaariumid ja Gettieri näited

Tõeste hüpoteeside omaks võtmise stsenaariumid ja Gettieri näited

Karmo Talts

 

Vaatame tõeste hüpoteeside omaks võtmise võimalusi. Me võime võtta tõese hüpoteesi, et P, omaks ilma mingi täiendava informatsioonita. Me võime võtta P omaks teabe, et P, põhjal. Me võime võtta P omaks toetudes teabele, mis ei ole otseselt teave selle kohta, et P. Ja me võime võtta P omaks vähemalt osaliselt väärinformatsiooni põhjal.

Vaatame nüüd uskumuste õigustatuse küsimuse. Juhul, kui me võtame hüpoteesi, et P, omaks ilma täiendava informatsioonita, siis puudub meil selle omaks võtmiseks õigustus. Teave, et P, on parim õigustus P omaks võtmiseks. Teabest, mis ei ole otseselt teave selle kohta, et P, võib järelduda see, et P, või see teave võib selle, et P tõenäosust suurendada või vähendada või pole sellel teabel midagi tegemist selle P tõesuse ja/või P tõenäosusega. Teave, mis vähendab selle, et P tõenäosust, on hoopis õigustus P tagasilükkamiseks. Kui me toetume teabele, millel pole P tõesuse ja tõenäosusega mingit pistmist, siis pole meil pole P omaks võtmiseks õigustust, sest muidu võiks mistahes uskumuse põhjendamiseks hankida suvalist teavet. Väärinformatsioonist tulevad ebausaldusväärseid järeldused ja väärinformatsiooni ei aita luua usaldusväärset pilti sellest, kui tõenäoline on see, et P. Seega kujuta väärinformatsioon endast selle, et P usaldusväärset õigustust.

Vaatame nüüd Gettieri juhtumeid. Gettieri klassikalistes juhtumites toetutakse väärinformatsioonile, et Jones saab töö ja et Jonesil on auto. Seega ei ole tegu usaldusväärselt õigustatud uskumustega.

Vaatame nüüd võimaluse, et teadmise ammendav tingimuste loetelu ei ammendu uskumuse tõesuse tingimuse ja tingimusega, et uskumusel on usaldusväärne õigustus. Arusaam, et parem on omaks võtta usaldusväärsete õigustustega hüpoteese, kui teistsuguste õigustustega hüpoteese, sest sel juhul on tõenäolisem, et hüpotees on tõene, on edasiminek selles osas, missuguseid hüpoteese tasub omaks võtta.

Vaatame nüüd selle edasimineku võimalikku tähendust kogu Gettieri probleemile. Võimalik, et teadmise mõistel tähendus on ebamäärane ja avastus selle kohta, et mitte igasuguse õigustusega hüpoteese pole hea omaks võtta, näib reflekteerimata kujul intuitsioonide ja Gettieri näidete konfliktina.

Uskumuste üldisuse aste ja Gettieri probleemid

Uskumuste üldisuse aste ja Gettieri probleemid 

Karmo Talts

 

Teeme vahet üldiste, vähem üldiste ja konkreetsete objektide kohta käivate uskumuse kohta. Üldine uskumus käib kõigi asjassepuutuvate objektide, vähem üldine uskumus vähemalt ühe asjassepuutuva objekti ja konkreetne uskumus ühe konkreetse objekti kohta.

Vaatame nüüd Gettieri näiteid. Smithi uskumus, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus, ei ole uskumus konkreetse mehe kohta, sest konkreetse mehe kohta käiv uskumus on hoopis Smithi uskumus, et Jones saab töö ja Jonesil on mündid taskus. See viimane uskumus on väär, sest kuigi Jonesil on mündid taskus, ei saa Jones tööd.

Sõnastame nüüd täiendava tingimuse vähem üldise uskumuse ja teadmise seoste kohta. Kui x usub tõest vähem üldist uskumust P, tema uskumused selle kohta, millise konkreetse objekti või milliste konkreetsete objektide kohta P just käib, on tõesed ja kõik eelpoolmainitud uskumuste omamiseks on x-il põhjendus, siis on x-il teadmine, et P.

Gettieri probleemid ja kausaalne tõeteooria

Gettieri probleemid ja kausaalne tõeteooria

Karmo Talts

 

Vaatame, kas Gettieri probleemidele saab rakendada kausaalse teadmiseteooria asemel kausaalset tõeteooriat. Kui mündid selle mehe taskus, kes sai mündi-näites töö, ei põhjustanud uskumust, et töö saab mees, kelle tasklus on mündid, siis see uskumus polnud tõene.
Vaatame nüüd küüni-näidet. Kui mees autos nägi tõelist küüni, siis põhjustas tõeline küün tema uskumuse. Seega oli tegu tõese uskumusega. Samas juhul, kui ta oleks vaadanud vale-küüni, siis poleks tema uskumust põhjustanud tõeline küün ja tegu poleks olnud tõese uskumusega.

Pärisnimed ja uskumused

Pärisnimed ja uskumused 

Karmo Talts

 

Vaatame võimalusi pärisnimede käsitlemiseks uskumuste kaudu. Kui uskumus, et konkreetselt objektil või isikul on omadus P, on laialt levinud, siis asendab selle isiku või objekti nimi määravat kirjeldust, mis kirjeldab seda isikut või objekti P-d omavana. 

Tegelikult esitatud väited, tegelikult usutud uskumused ja tõde

Tegelikult esitatud väited, tegelikult usutud uskumused ja tõde 

Karmo Talts

Eeldame, et väited vajavad kedagi, kes neid väidab ja uskumused vajavad kedagi, kes neid omab.
Vaatame nüüd tõde. Kui x väidab või usub, et P, ja on täidetud mingid täiendavad tingimused, siis x usub või väidab midagi tõest.
Vaatame nüüd tõe vastavusteooriat. Kui P vastab tegelikkusele ja x usub või väidab, et P, siis x usub või väidab midagi tõest.
Vaatame nüüd tõe koherentsusteooriat. Kui teooria y on kooskõlaline ja x usub või väidab seda, mida teooria ütleb, siis x usub või väidab midagi tõest.
Vaatame nüüd semantilist tõeteooriat. Kui on nii, et P ja x usub või väidab, et P, siis x usub või väidab midagi tõest.

Teabe hankimine ja väärinformatsiooni saamise vältimine

Teabe hankimine ja väärinformatsiooni saamise vältimine 

Karmo Talts
 

Vaatame tõest uskumust informatsiooni kandmise seisukohast. Tõene uskumus eeldatavalt kannab endas teavet, mitte väärinformatsiooni.
Uurime nüüd teabe hankimist. Teavet saab hankida mitmel moel.
Vaatame nüüd väärinformatsiooni saamise vältimist. On võimalik uudne väärinformatsioon ja seega on võimalik, et tuleb avastada uudseid viise väärinformatsiooni saamise vältimiseks.
Vaatame nüüd teabe hankimise ja väärinformatsiooni saamise vältimise seoseid. Kuna on võimalik, et vääriformatsiooni saamise vältimiseks on vaja uusi meetode, siis määral, mil teabe hankimisel on oluline vältida väärinformatsiooni saamist, on võimalik, et teabe saamiseks on vaja uusi või osaliselt uusi meetodeid.

Teadmine ja tõesuse kontroll

Teadmine ja tõesuse kontroll

Karmo Talts 

 

Vaatame õigustatud tõest uskumust. Tõese uskumuse õigustatusest ei piisa selleks, et tegu oleks teadmisega. 
Vaatame nüüd, mida on selleks vaja, et sellisest uskumusest saaks teadmine. Kui me kontrollime järgi selle, et õigustatud uskumus on tõene, siis me teame, et uskumus on tõene. See aga pole üldse oluline, kuidas me esialgu õigustame uskumust, millest saab peale kontrollimist teadmine. Teadmine on kontrollitud tõene uskumus.

Teadmine, uskumused ja maskis mehe paradoks

Teadmine, uskumused ja maskis mehe paradoks

Karmo Talts 

 

Vaatame selle, et sõnastatud teadmine on uskumus, tähendust mitte-teadmise jaoks. Kui ma ei tea fakti, et x, siis on kaks võimalust, kas ma üldse ei usu x-i või ma usun x-i ilma, et ma x-i teaks.
Vaatame nüüd maskis mehe paradoksi. Ma ei taha öelda, et ma usun maskis mehe kohta midagi, mida ma ei tea. Ma tahan öelda, et on midagi, mida ma maskis mehe kohta ei usu -ma ei usu, et ta on Bob , et ta on Jim jne.
Vaatame nüüd selle, mida ma ütlen maskis mehe kohta ja selle, mida ma ütlen Bobi kohta, suhet. Seda, mida ma ei usu maskis mehe kohta -et ta on Bob- usun ma Bobi kohta. See, et ma ühte ja sama asja ei usu maskis mehe ja Bobi kohta tähendab seda, et ma ei usu, et maskis mees on Bob.

Maskis mehe mõistatus ja predikaatide omamise küsimus

Maskis mehe mõistatus ja predikaatide omamise küsimus 

Karmo Talts

Vaatame maskis mehe mõistatust predikaatide omamise seisukohast. Kui ma predikaadi Maskis mees puhul ei tea, kellele see kuulub ja predikaadi Bob puhul tean, kellele see kuulub, siis need ei kuulu ühele ja samale isikule või ei ole predikaat Maskis mees predikaat Bob. 

Uskumuse õigustuse headus ja teadmine

Uskumuse õigustuse headus ja teadmine

Karmo Talts

 

Vaatame seda, mida on tarvis selleks, et uskumuse õigustus oleks hea õigustus. Kui selgub, et uskumuse õigustus on faktidega vastuolus, siis me lükkame selle õigustuse tagasi. Seega on selleks, et uskumuse õigustus oleks hea õigustus, tarvis, et see õigustus on kooskõlas faktidega. Kui me pidasime õigustust heaks õigusteks enne, kui me tutvusime õigutsusele vasturääkigvate faktidega, siis me eksisime. 

Vaatame nüüd faktidega kooskõlas oleva uskumuste õigustuste headust. See on seotud sellega, kas uskumus on õigustsue valguses tõene või tõenäolielt tõene. Õigustuse headust vähendab see, kui see uskumus, mida see õigustus õigustab, ei ole selle õigustuse valguses tõenäoliselt tõene. Õigustuse headust suurendab see, kui see uskumus, mida see õigustus õigustab, on selle õigustuse valguses tõenäoliselt tõene. Parim on õigustus siis, kui see uskumus, mida see õigustus õigustab, on selle õigustuse valguses paratamatult tõene.

Esimene kinoseanss ja kogemuse analüüs

Esimene kinoseanss ja kogemuse analüüs 

Karmo Talts

 

Vaatame esimesel avalikul kinoseanssil viibinute kogemust. Kui igal kogemusel on objekt, siis oli nende kogemuse objektiks nende poole kihutav rong. Kui iga kogemus on suunatud, siis oli nende kogemus suunatud nende poole kihutavale rongile.

Vaatame nüüd mõnesid veenvamaid lähenemisi. Iga kogemus näib olevat mingist objektist. Vaatajate poole kihutav rong oli sel juhul näiline objekt.

Vaatame nüüd võimalust, et iga kogemus konstrueerib oma objekti. Näiliselt vaatajate poole kihutav rong oli sel juhul nende kogemuse poolt konstrueeritud ja kinosaalis ei olnud tegelikult rongi.

Vaatame nüüd sellest vaatest lähtuvalt kedagi, kes näeb rongiteel seistes tema poole kihutavat rongi. Rongiteel seisja kogemuse poolt konstrueeritud objekt representeerib sellisel juhul tema poole kihutavat rongi.

Vaatame nüüd võimalust, et inimolendid usuvad oma kogemuse olevat mingist objektist. Sel juhul uskumused mõjutavad meie kogemust.

Vaatame nüüd, kuidas see vaade seletab erinevust esimesel kinoseanssil viibinute ja hilisemate kinoskäijate kogemuse vahel. Kuna esimesel kinoseanssil viibinud uskusid, et nad on vaimselt terved ja pimedas saalis ei saa tekkida illusiooni nende poole kihutavast rongist, siis neile näis, et nende poole kihutab tegelikult rong. Kuna hilisemad kinoskäijad usuvad, et pimedas saalis on võimalik tekitada rafineeritud illusioone, siis neile näib, et nad vaatavad filmi.

Uskumused kogemuse objekti kohta ja fenomenoloogia

Uskumused kogemuse objekti kohta ja fenomenoloogia 

Karmo Talts

Sõnastame järgmise arusaama kogemusest: kui me midagi kogeme, siis meil on (või enamasti on) uskumusi selle kogemuse objekti kohta.

Vaatame nüüd kogemuse sulgudesse võtmist. Kui me võtame kogemuse sulgudesse, siis me kirjeldame seda, mida me kogemuse objekti kohta usume.

Vaatame, kas sellisel vaatel on eeliseid vaate ees, et kogemust sulgudesse võttes kirjeldame me kogemuse objekti. Me võime ühte ja sama kogemust kirjeldada kogemusena reaalsest objektiks ja illusioonina vastavalt sellele, mida me selle kogemuse objekti kohta usume.

Vaatame nüüd võimalusi nende kahe vaate sünteesimiseks. See, kuidas me objekte kogeme, sõltub osaliselt meie uskumustest.