Tõelähedased õigustatud uskumused ja teadmine
Karmo Talts
Modifitseerime Gettieri mündinäidet. Hoopis Jones saab töö, aga Jones on naine ja Smith ei tea seda. Smithi uskumus, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus, on väär, sest mees ei saa tööd. Kas Smithi uskumuse puhul pole tegemist teadmisega? Või on Smithil teadmine, et Jones saab töö ja tal on mündid taskus ning tal puudub teadmine, et naisel, kes saab töö, on mündid taskus?
Tõeste hüpoteeside omaks võtmise stsenaariumid ja Gettieri näited
Karmo Talts
Vaatame tõeste hüpoteeside omaks võtmise võimalusi. Me võime võtta tõese hüpoteesi, et P, omaks ilma mingi täiendava informatsioonita. Me võime võtta P omaks teabe, et P, põhjal. Me võime võtta P omaks toetudes teabele, mis ei ole otseselt teave selle kohta, et P. Ja me võime võtta P omaks vähemalt osaliselt väärinformatsiooni põhjal.
Vaatame nüüd uskumuste õigustatuse küsimuse. Juhul, kui me võtame hüpoteesi, et P, omaks ilma täiendava informatsioonita, siis puudub meil selle omaks võtmiseks õigustus. Teave, et P, on parim õigustus P omaks võtmiseks. Teabest, mis ei ole otseselt teave selle kohta, et P, võib järelduda see, et P, või see teave võib selle, et P tõenäosust suurendada või vähendada või pole sellel teabel midagi tegemist selle P tõesuse ja/või P tõenäosusega. Teave, mis vähendab selle, et P tõenäosust, on hoopis õigustus P tagasilükkamiseks. Kui me toetume teabele, millel pole P tõesuse ja tõenäosusega mingit pistmist, siis pole meil pole P omaks võtmiseks õigustust, sest muidu võiks mistahes uskumuse põhjendamiseks hankida suvalist teavet. Väärinformatsioonist tulevad ebausaldusväärseid järeldused ja väärinformatsiooni ei aita luua usaldusväärset pilti sellest, kui tõenäoline on see, et P. Seega kujuta väärinformatsioon endast selle, et P usaldusväärset õigustust.
Vaatame nüüd Gettieri juhtumeid. Gettieri klassikalistes juhtumites toetutakse väärinformatsioonile, et Jones saab töö ja et Jonesil on auto. Seega ei ole tegu usaldusväärselt õigustatud uskumustega.
Vaatame nüüd võimaluse, et teadmise ammendav tingimuste loetelu ei ammendu uskumuse tõesuse tingimuse ja tingimusega, et uskumusel on usaldusväärne õigustus. Arusaam, et parem on omaks võtta usaldusväärsete õigustustega hüpoteese, kui teistsuguste õigustustega hüpoteese, sest sel juhul on tõenäolisem, et hüpotees on tõene, on edasiminek selles osas, missuguseid hüpoteese tasub omaks võtta.
Vaatame nüüd selle edasimineku võimalikku tähendust kogu Gettieri probleemile. Võimalik, et teadmise mõistel tähendus on ebamäärane ja avastus selle kohta, et mitte igasuguse õigustusega hüpoteese pole hea omaks võtta, näib reflekteerimata kujul intuitsioonide ja Gettieri näidete konfliktina.
Uskumuste üldisuse aste ja Gettieri probleemid
Karmo Talts
Teeme vahet üldiste, vähem üldiste ja konkreetsete objektide kohta käivate uskumuse kohta. Üldine uskumus käib kõigi asjassepuutuvate objektide, vähem üldine uskumus vähemalt ühe asjassepuutuva objekti ja konkreetne uskumus ühe konkreetse objekti kohta.
Vaatame nüüd Gettieri näiteid. Smithi uskumus, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus, ei ole uskumus konkreetse mehe kohta, sest konkreetse mehe kohta käiv uskumus on hoopis Smithi uskumus, et Jones saab töö ja Jonesil on mündid taskus. See viimane uskumus on väär, sest kuigi Jonesil on mündid taskus, ei saa Jones tööd.
Sõnastame nüüd täiendava tingimuse vähem üldise uskumuse ja teadmise seoste kohta. Kui x usub tõest vähem üldist uskumust P, tema uskumused selle kohta, millise konkreetse objekti või milliste konkreetsete objektide kohta P just käib, on tõesed ja kõik eelpoolmainitud uskumuste omamiseks on x-il põhjendus, siis on x-il teadmine, et P.
Gettieri probleemid ja kausaalne tõeteooria
Karmo Talts
Vaatame, kas Gettieri probleemidele saab rakendada kausaalse teadmiseteooria asemel kausaalset tõeteooriat. Kui mündid selle mehe taskus, kes sai mündi-näites töö, ei põhjustanud uskumust, et töö saab mees, kelle tasklus on mündid, siis see uskumus polnud tõene.
Vaatame nüüd küüni-näidet. Kui mees autos nägi tõelist küüni, siis põhjustas tõeline küün tema uskumuse. Seega oli tegu tõese uskumusega. Samas juhul, kui ta oleks vaadanud vale-küüni, siis poleks tema uskumust põhjustanud tõeline küün ja tegu poleks olnud tõese uskumusega.
Pärisnimed ja uskumused
Karmo Talts
Vaatame võimalusi pärisnimede käsitlemiseks uskumuste kaudu. Kui uskumus, et konkreetselt objektil või isikul on omadus P, on laialt levinud, siis asendab selle isiku või objekti nimi määravat kirjeldust, mis kirjeldab seda isikut või objekti P-d omavana.
Tegelikult esitatud väited, tegelikult usutud uskumused ja tõde
Karmo Talts
Eeldame, et väited vajavad kedagi, kes neid väidab ja uskumused vajavad kedagi, kes neid omab.
Vaatame nüüd tõde. Kui x väidab või usub, et P, ja on täidetud mingid täiendavad tingimused, siis x usub või väidab midagi tõest.
Vaatame nüüd tõe vastavusteooriat. Kui P vastab tegelikkusele ja x usub või väidab, et P, siis x usub või väidab midagi tõest.
Vaatame nüüd tõe koherentsusteooriat. Kui teooria y on kooskõlaline ja x usub või väidab seda, mida teooria ütleb, siis x usub või väidab midagi tõest.
Vaatame nüüd semantilist tõeteooriat. Kui on nii, et P ja x usub või väidab, et P, siis x usub või väidab midagi tõest.
Teabe hankimine ja väärinformatsiooni saamise vältimine
Karmo Talts
Vaatame tõest uskumust informatsiooni kandmise seisukohast. Tõene uskumus eeldatavalt kannab endas teavet, mitte väärinformatsiooni.
Uurime nüüd teabe hankimist. Teavet saab hankida mitmel moel.
Vaatame nüüd väärinformatsiooni saamise vältimist. On võimalik uudne väärinformatsioon ja seega on võimalik, et tuleb avastada uudseid viise väärinformatsiooni saamise vältimiseks.
Vaatame nüüd teabe hankimise ja väärinformatsiooni saamise vältimise seoseid. Kuna on võimalik, et vääriformatsiooni saamise vältimiseks on vaja uusi meetode, siis määral, mil teabe hankimisel on oluline vältida väärinformatsiooni saamist, on võimalik, et teabe saamiseks on vaja uusi või osaliselt uusi meetodeid.
Teadmine ja tõesuse kontroll
Karmo Talts
Vaatame õigustatud tõest uskumust. Tõese uskumuse õigustatusest ei piisa selleks, et tegu oleks teadmisega.
Vaatame nüüd, mida on selleks vaja, et sellisest uskumusest saaks teadmine. Kui me kontrollime järgi selle, et õigustatud uskumus on tõene, siis me teame, et uskumus on tõene. See aga pole üldse oluline, kuidas me esialgu õigustame uskumust, millest saab peale kontrollimist teadmine. Teadmine on kontrollitud tõene uskumus.
Teadmine, uskumused ja maskis mehe paradoks
Karmo Talts
Vaatame selle, et sõnastatud teadmine on uskumus, tähendust mitte-teadmise jaoks. Kui ma ei tea fakti, et x, siis on kaks võimalust, kas ma üldse ei usu x-i või ma usun x-i ilma, et ma x-i teaks.
Vaatame nüüd maskis mehe paradoksi. Ma ei taha öelda, et ma usun maskis mehe kohta midagi, mida ma ei tea. Ma tahan öelda, et on midagi, mida ma maskis mehe kohta ei usu -ma ei usu, et ta on Bob , et ta on Jim jne.
Vaatame nüüd selle, mida ma ütlen maskis mehe kohta ja selle, mida ma ütlen Bobi kohta, suhet. Seda, mida ma ei usu maskis mehe kohta -et ta on Bob- usun ma Bobi kohta. See, et ma ühte ja sama asja ei usu maskis mehe ja Bobi kohta tähendab seda, et ma ei usu, et maskis mees on Bob.
Maskis mehe mõistatus ja predikaatide omamise küsimus
Karmo Talts
Vaatame maskis mehe mõistatust predikaatide omamise seisukohast. Kui ma predikaadi Maskis mees puhul ei tea, kellele see kuulub ja predikaadi Bob puhul tean, kellele see kuulub, siis need ei kuulu ühele ja samale isikule või ei ole predikaat Maskis mees predikaat Bob.
Uskumuse õigustuse headus ja teadmine
Karmo Talts
Vaatame seda, mida on tarvis selleks, et uskumuse õigustus oleks hea õigustus. Kui selgub, et uskumuse õigustus on faktidega vastuolus, siis me lükkame selle õigustuse tagasi. Seega on selleks, et uskumuse õigustus oleks hea õigustus, tarvis, et see uskumus on kooskõlas faktidega. Kui me pidasime õigustust heaks õigusteks enne, kui me tutvusime õigutsusele vasturääkigvate faktidega, siis me eksisime.
Vaatame nüüd faktidega kooskõlas oleva uskumuste õigustuste headust. See on seotud sellega, kas uskumus on õigustsue valguses tõene või tõenäolielt tõene. Õigustuse headust vähendab see, kui see uskumus, mida see õigustus õigustab, ei ole selle uskumuse valguses tõenäoliselt tõene. Õigustuse headust suurendab see, kui see uskumus, mida see õigustus õigustab, on selle uskumuse valguses tõenäoliselt tõene. Parim õigustus see, ee, kui see uskumus, mida see õigustus õigustab, ei ole selle uskumuse valguses tõenäoliselt tõene.
Esimene kinoseanss ja kogemuse analüüs
Karmo Talts
Vaatame esimesel avalikul kinoseanssil viibinute kogemust. Kui igal kogemusel on objekt, siis oli nende kogemuse objektiks nende poole kihutav rong. Kui iga kogemus on suunatud, siis oli nende kogemus suunatud nende poole kihutavale rongile.
Vaatame nüüd mõnesid veenvamaid lähenemisi. Iga kogemus näib olevat mingist objektist. Vaatajate poole kihutav rong oli sel juhul näiline objekt.
Vaatame nüüd võimalust, et iga kogemus konstrueerib oma objekti. Näiliselt vaatajate poole kihutav rong oli sel juhul nende kogemuse poolt konstrueeritud ja kinosaalis ei olnud tegelikult rongi.
Vaatame nüüd sellest vaatest lähtuvalt kedagi, kes näeb rongiteel seistes tema poole kihutavat rongi. Rongiteel seisja kogemuse poolt konstrueeritud objekt representeerib sellisel juhul tema poole kihutavat rongi.
Vaatame nüüd võimalust, et inimolendid usuvad oma kogemuse olevat mingist objektist. Sel juhul uskumused mõjutavad meie kogemust.
Vaatame nüüd, kuidas see vaade seletab erinevust esimesel kinoseanssil viibinute ja hilisemate kinoskäijate kogemuse vahel. Kuna esimesel kinoseanssil viibinud uskusid, et nad on vaimselt terved ja pimedas saalis ei saa tekkida illusiooni nende poole kihutavast rongist, siis neile näis, et nende poole kihutab tegelikult rong. Kuna hilisemad kinoskäijad usuvad, et pimedas saalis on võimalik tekitada rafineeritud illusioone, siis neile näib, et nad vaatavad filmi.
Uskumused kogemuse objekti kohta ja fenomenoloogia
Karmo Talts
Sõnastame järgmise arusaama kogemusest: kui me midagi kogeme, siis meil on (või enamasti on) uskumusi selle kogemuse objekti kohta.
Vaatame nüüd kogemuse sulgudesse võtmist. Kui me võtame kogemuse sulgudesse, siis me kirjeldame seda, mida me kogemuse objekti kohta usume.
Vaatame, kas sellisel vaatel on eeliseid vaate ees, et kogemust sulgudesse võttes kirjeldame me kogemuse objekti. Me võime ühte ja sama kogemust kirjeldada kogemusena reaalsest objektiks ja illusioonina vastavalt sellele, mida me selle kogemuse objekti kohta usume.
Vaatame nüüd võimalusi nende kahe vaate sünteesimiseks. See, kuidas me objekte kogeme, sõltub osaliselt meie uskumustest.
Uskumuste väärus, puuduvad tõesed uskumused ja objekti, mille kohta uskumused käivad, tähendus
Karmo Talts
Vaatame selle tähendust, et me saame objekti kohta omada väärasid uskumusi ja me võime objekti kohta mitte omada tõeseid uskumusi. Uskumuse objekt on meile antud mingil viisil. Teiste sõnadega öeldes, uskumuste objektidel on tähendus.
Vaatame nüüd väärasid uskumusi. Kui me usume ekslikult, et x-il on predikaat P, siis x on antud meile moonutatult ja x tähendab meie jaoks objekti, mille predikaatide seas on P.
Vaatame nüüd, kuidas sellisel juhul on üldse võimalik kindlaks teha, et meil on x-i kohta väärad uskumused. Predikaadid, mis x-il on ja mille ka meie omistame x-ile, annavad meile x-i edasi moonutamata. Kui me saame aru, et objekt oli meile edasi antud moonutatult, siis objekti tähendus meie jaoks muutub ja me lakkame objektile omistamast predikaati, mida objektil pole.
Vaatame nüüd seda, kui meil puuduvad mõned tõesed uskumused objekti kohta. Kui x-il on predikaat P ja meil puudub uskumus, et x-il on predikaat P, siis me ei omista x-ile predikaati P ja samas ei välista seda kategooriliselt. Seega see, kuidas meile objekt on antud, ei piiritle objekti täielikult ja objektil on meie jaoks ebamäärane tähendus.
Vaatame nüüd meie tõeste uskumuste hulka suurenemist. Predikaadid, mis on x-il ja mille me omistame x-ile piiritlevad x-i meie jaoks mingil määral. Kui me saame aru, et objektil on veel predikaate, siis objekti tähendus meie jaoks muutub ja me piiritleme objekti vähem ebamääraselt.
Kirjutasin selle mõte veidi rohkem lahti https://www.blogger.com/blog/post/edit/1189111440024009831/6259649157646175556
Gettieri mündinäide ja uskumuste objektid
Karmo Talts
Vaatame Gettieri mündinäidet. Tähistame, mehe, kes saab töö x-iga. Tõene uskumus on, et x-il on mündid taskus.
Vaatame nüüd esimese mehe uskumust. Tähistame mehe, kelle kohta ta usub, et see saab töö y-iga. Ta usub, et y-il on mündid taskus.
Vaatame nüüd, kas see on üks ja sama uskumus. Töö saab teine mees, seega on x teine mees. Esimene mees usub, et tema saab töö. Seega on y esimene mees. Seega x ei ole identne y-iga ja seega pole tegemist sama uskumusega.
Vaatame nüüd selle tähendust selle jaoks, missugune uskumus esimesel mehel on. Esimesel mehel on väär õigustatud uskumus. Seega pole tema uskumuse puhul tegemist teadmisega.
Uskumused selle kohta, mis iseloomustab objekte, millel on nimed, ja intensionaalsed kontekstid
Karmo Talts
Tõlgendame nimesid omavate objektidega seotud uskumusi nii: kui keegi usub, et Peeter on pikk, siis ta usub, et nimi Peeter ja predikaat Pikk kuuluvad ühele ja samale inimesele.
Vaatame nüüd Frege mõistatust. Avastus, et Ehatäht on Koidutäht seisneb avastuses, et nimed Ehatäht ja Koidutäht kuuluvad ühele ja samale taevakehale.
Vaatame nüüd väidet „Lois Lane ei usu, et Clark Kent on Superman“. Lois Lane ei usu seda, et nimed Clark Kent ja Superman kuuluvad ühele ja samale inimesele.
Vaatame nüüd maskis mehe mõistatust. Kui Bobi naaber ei tea, kes on maskis mees, siis ta ei tea, et predikaat Maskis mees ja nimi Bob kuuluvad ühele ja samale inimesele. Kuna leidub predikaat, mis kuulub Bobi nimelisele inimesele, millest Bobi naaber ei tea, et see kuulub Bobi nimelisele inimesele, siis on midagi lahti tema uskumusega, et ta teab, kes Bob on..
Vaatame nüüd, mida ta teab. Ta teab, et nimi Bob ja predikaat Tema naaber kuuluvad samale inimesele. Samas ta ei tea, et samale inimesele kuulub predikaat Maskis mees. Seega ei tunne ta Bobi nii hästi, kui ta arvas.
Gettieri probleem ja konkreetne objekt, mille kohta uskumus käib
Karmo Talts
Teadmise mõiste laiem ja kitsam tähendus
Karmo Talts
Vaatame võimalust, et teadmise mõistel on laiem ja kitsam tähendus. Laiemas tähenduses on teadmine õigustatud tõene uskumus. Kitsamas tähenduses on teadmine kinnitatud tõene uskumus.
Uskumuse õigustatuse kontrafaktuaalne tingimus
Karmo Talts
