Frege mõistatus ja minevikuinimeste eksitus

Frege mõistatus ja minevikuinimeste eksitus

Karmo Talts

 

Vaatame Frege mõistatust sellest seisukohast, et minevikus ei pidanud inimesed seda, kas Ehatäht on Koidutäht, lahendamata küsimuseks, vaid pidasid Ehatähte ja Koidutähte kaheks erinevaks taevakehaks. Mineviku inimesed eksisid ja avastus, et Koidutäht on Ehatäht on muuseas ka avastus, et Ehatäht ja Koidutäht ei ole kaks erinevat taevakeha.

Vaatame nüüd, kuidas seda formaalselt väljendada. Minevikus inimesed uskusid, et objekti a puhul on tegu Koidutähega ja objekti b puhul on tegu Ehatähega, kuigi a puhul on tegu nii Koidutähe, kui ka Ehatähega.

Tervikud ja olemuse küsimus

Tervikud ja olemuse küsimus 

Karmo Talts 

 

Vaatame, millised erinevused toob tervikute keskne lähenemine objektidele vormi keskse lähenemise asemel kaasa olemuse küsimuses. Kui terviku omadused muutuvad, siis need muutused kaasnevad  muutustega  terviku ülesehituses. Seega ei saa neid muutusi vastandada sügavamatele muutustele, sest erinevus pole mitte selles, et objekti sügavamad muutused oleks olemuslikumad, vaid selles, et sügavamad muutused on seotud ulatuslikumate muutustega objekti ülesehituses.

Mateeria, tervikud ja areng

Mateeria, tervikud ja areng 

Karmo Talts 

 

Vaatame, kas on alternatiivseid lähenemise mateeriaale lisaks sellele, et mateeria muudab oma vormi. Mateeria moodustab tervikuid ja need teervikud moodustavad keerukamaid tervikuid või need tervikud säilivad keerukamaid tervikuid moodustamata või need tervikud lagunevad lihtsamateks tervikuteks.

Vaatame nüüd arengut sellest vaatest lähtudes. Areng eeldab, et on olemas tingimused keerukamate tervikute moodustamiseks.

Vaatame nüüd taandarengut. Taandarengu vältimine eeldab, et on tigimused vähemalt sellise keerukusega tervikute püsimiseks, nagu siiani on moodustunud. 

Objektide omaduste muutumine ja kriteeriumid, mille järgi otsustada, kas on tegu sama objektiga

Objektide omaduste muutumine ja kriteeriumid, mille järgi otsustada, kas on tegu sama objektiga 

Karmo Talts

Vaatame objektide identsuse ja asbtraheerimise seosed. Kui me jätame kõrvale punase viinamarja värvi ja liigitame viinamarja viinamarjaks, siis juhul, kui me teeme viinamarjast punast veini, pole enam tegemist viinamarjaga. Kui me jätame kõrvale selle, et tegu on viinamarjaga ja liigitame viinamarja millekski punaseks, siis juhul, kui me teeme viinamarjast veini, on ikkagi tegu millegi punasega.
Vaatame nüüd selle võimalikku tähendust. Isegi siis, kui objektide arv jääb maailmas samaks ja muutuvad objektide omadused, ei pruugi meil olla ühemõttelisi kriteeriume selle üle otsutamiseks, kas tegu on samade objektidega.  

Omadused ja objektid, mis muutuvad teiseks objektiks

Omadused ja objektid, mis muutuvad teiseks objektiks 

Karmo Talts

Vaatame omaduste ja objektide, mille omadused need on, suhet pruuni savitüki näitel. Pruun savitükk võib jääda pruuniks ja samas saada uueks objektiks, näiteks savikruusiks. Seega on olemas omadused, mis mingil määral ei sõltu objektist, millele nad kuuluvad, sest need omadused jäävad mõnikord samaks ka siis, kui objekt, millel on kõne alla olev omadus, muutub teiseks objektiks. 

Vaatame nüüd vastuargumenti, et savikruus ja savitükk erinevad ainult pindmiselt ja on sügavamal tasandil sama objekt. Isegi sel juhul jäävad pruuni savikruusi killud pruuniks, kuigi savikruusi purunemisel objektide arv maailmas muutub ja seega pole savikruusi kildude näol tegemist sama objektiga, millega on tegu kruusi puhul.  

See, mis objekt on erinevates suhetes, ja paradoksid

See, mis objekt on erinevates suhetes, ja paradoksid

Karmo Talts 

 

Sõnastame järgmise vaate objektidele: objekt saab olla erinevates suhetes erinev objekt.

Vaatame nüüd selle tähendust predikaatide jaoks. Objektil saavad olla erinevas suhtes erinevad predikaadid. 

Vaatame nüüd valetajalauset. Valetajalause on ühes suhtes väide, mis väidab midagi ühe konkreetse väite kohta. Teises suhtes on valetajalause väide, mille kohta midagi väidetakse.

Vaatame nüüd valetajalause tõeväärtust. Valetajalause on tõene väite kohta väidet esitav väide siis, kui tal väitena, mille kohta esitatakse väide, on tõeväärtus "väär". Valetajalause on väär väite kohta väidet esitav väide siis, kui tal väitena, mille kohta esitatakse väide, pole tõeväärtus "väär".

Vaatame nüüd heteroloogilisuse mõistet. Heteroloogilisuse mõiste kirjeldava objektina kirjeldab heteroloofilisuse mõistet kirjeldatava objektina siis, kui heterelogoolisuse mõiste kirjeldatava objektina ennast ei kirjelda. Heteroloogilisuse mõiste kirjeldava objektina ei kirjelda heteroloofilisuse mõistet kirjeldatava objektina siis, kui heterelogoolisuse mõiste kirjeldatava objektina kirjeldab ennast. 

Objektide dialektika

Objektide dialektika

Karmo Talts

 

Vaatame objekte dialektiliselt. Objektid eitavad enda osasid, sest kuigi objekti x osad on objekti x osad, siis objekt x pole identne iseenda osadega

Sõnastame nüüd sünteesi. Terviku mõiste hõlmab x-i ja tema osasid.

Vaatame nüüd järgmise tasandi eitust. x-i struktuur eitab x-i, sest kuigi ta on x-i struktuur, pole ta x.

Sõnastame nüüd sünteesi. Ühtsuse mõiste hõlmab x-i ja tema struktuuri. See tähendab, et x-i struktuuri saab x-ist ainult mõtteliselt eraldada, sest kui x poleks struktureeritud, siis eksiteeriks ainult x-i osad eraldi seisvate objektidena.

Vaatame nüüd järgmise tasandi eitust. x-i kohta käiv informatsioon eitab x-i, sest kuigi ta käib x-i ja x-i struktuuri kohta, pole ta x-iga ühtne.

Sõnastame nüüd sünteesi. Tunnetuse mõiste hõlmab x-i ja x-i kohta käivat informatsiooni.

Vaatame üüd järgmise tasandi eitust. See, kuidas me x-iga ümber käime, eitab x-i, sest kuigi meie tegevus on suunatud x-ile, pole see x.

Sõnastame nüüd sünteesi. Mõjutamise mõiste hõlmab x-i ja seda, kuidas me x-iga ümber käime.

Vaatame nüüd järgmise tasandi eitust. See, kuidas x-i mõjutamise tõttu käitub, eitab mõjutamist, sest kuigi x käitub sel viisil mõjutamise tagajärjel, ei hõlma mõju mõiste x-i reaktsiooni mõjule.

Sõnastame nüüd sünteesi. Reageerimise mõiste hõlmab nii seda, kuidas me x-i mõjutame, kui x-i reaktsiooni sellele mõjutamisele.

Vaatame  nüüd järgmise tasandi eitust. Kui x-i reaktsioon on ootamatu, siis see mingil määral eitab meid, sest vastasmõju, mille käigus x ootamatult reageerib, hõlmab küll meie poolset x-i mõjutamist, aga mitte seda osa meist, mis ootas teistsugust reaktsiooni.

Sõnastame nüüd sünteesi. Kohanemise mõiste hõlmab nii seda, kuidas x-i meie mõjutamisele meid reageerib, ja meid tervikuna. 

Vaatame nüüd järgmise tasandi eitust. Kui x on teine olend, siis see, kui me kohanedes reageerime viisil, mida x ei oota, hõlmab küll x-i reaktsiooni, aga mitte x-i tervikuna.

Sõnastame nüüd sünteesi. Selles on vastastikkune kohastumine. 

Hulkade moodustamine konkreetsetest objektidest ja edasine hulkade moodustamine

Hulkade moodustamine konkreetsetest objektidest ja edasine hulkade moodustamine

Karmo Talts

 

Sõnastame järgmise arusaama hulkade moodutamisest: iga objekti puhul saab moodustada hulga X, mille elemendil on kõik need predikaadid, mis on sellel objektil.

Vaatame nüüd edasistest hulkade moodustamist. Saab moodustada hulga Y, mille elementidel on osa neist predikaatidest, mis on X-i elemendil. Sel juhul on X Y-i alamhulk. Saab moodustada hulga Z, millel elementidel on osa neist predikaatidest, mis Y-i elementidel. Sel juhul on Y Z-i alamhulk. Jne.

Uskumused kogemuse objekti kohta ja fenomenoloogia

Uskumused kogemuse objekti kohta ja fenomenoloogia 

Karmo Talts

Sõnastame järgmise arusaama kogemusest: kui me midagi kogeme, siis meil on (või enamasti on) uskumusi selle kogemuse objekti kohta.

Vaatame nüüd kogemuse sulgudesse võtmist. Kui me võtame kogemuse sulgudesse, siis me kirjeldame seda, mida me kogemuse objekti kohta usume.

Vaatame, kas sellisel vaatel on eeliseid vaate ees, et kogemust sulgudesse võttes kirjeldame me kogemuse objekti. Me võime ühte ja sama kogemust kirjeldada kogemusena reaalsest objektiks ja illusioonina vastavalt sellele, mida me selle kogemuse objekti kohta usume.

Vaatame nüüd võimalusi nende kahe vaate sünteesimiseks. See, kuidas me objekte kogeme, sõltub osaliselt meie uskumustest.

Uskumuste väärus, puuduvad tõesed uskumused ja objekti, mille kohta uskumused käivad, tähendus

Uskumuste väärus, puuduvad tõesed uskumused ja objekti, mille kohta uskumused käivad, tähendus

Karmo Talts

 

Vaatame selle tähendust, et me saame objekti kohta omada väärasid uskumusi ja me võime objekti kohta mitte omada tõeseid uskumusi. Uskumuse objekt on meile antud mingil viisil. Teiste sõnadega öeldes, uskumuste objektidel on tähendus.

Vaatame nüüd väärasid uskumusi. Kui me usume ekslikult, et x-il on predikaat P, siis x on antud meile moonutatult ja x tähendab meie jaoks objekti, mille predikaatide seas on P.

Vaatame nüüd, kuidas sellisel juhul on üldse võimalik kindlaks teha, et meil on x-i kohta väärad uskumused. Predikaadid, mis x-il on ja mille ka meie omistame x-ile, annavad meile x-i edasi moonutamata. Kui me saame aru, et objekt oli meile edasi antud moonutatult, siis objekti tähendus meie jaoks muutub ja me lakkame objektile omistamast predikaati, mida objektil pole.

Vaatame nüüd seda, kui meil puuduvad mõned tõesed uskumused objekti kohta. Kui x-il on predikaat P ja  meil puudub uskumus, et x-il on predikaat P, siis me ei omista x-ile predikaati P ja samas ei välista seda kategooriliselt. Seega see, kuidas meile objekt on antud, ei piiritle objekti täielikult ja objektil on meie jaoks ebamäärane tähendus.

Vaatame nüüd meie tõeste uskumuste hulka suurenemist. Predikaadid, mis on x-il ja mille me omistame x-ile piiritlevad x-i meie jaoks mingil määral. Kui me saame aru, et objektil on veel predikaate, siis objekti tähendus meie jaoks muutub ja me piiritleme objekti vähem ebamääraselt.  

 

Identsus ajas ja objektide omadused kindlatel ajahetkedel

Identsus ajas ja objektide omadused kindlatel ajahetkedel

Karmo Talts 

 

Modifitseerime arusaama identsusest nii, et me võtame arvesse aja olemasolu. Kui x-i omadused ajahetkel t kattuvad y-i omadustega ajahetkel t, siis on x ja y identsed.

Vaatame nüüd muutumist. Kui x-i omadused ajavahemiku, mis algab ajahetkel t1 ja lõppeb ajahetkel tn, jooksul muutuvad ja x ja y on identsed, siis muutuvad selle ajavahemiku käigus needsamad y-i omadused, mis muutusid x-i puhul. 

Maailm, kui tervik, mis koosneb objektidest ja nende vahelistest suhetest

Maailm, kui tervik, mis koosneb objektidest ja nende vahelistest suhetest

Karmo Talts 

 

Sõnastame järgmise vaate maailmale: maailm on tervik, mis koosneb objektidest ja suhetest nende objektide vahel.

Vaatame nüüd identsust. Kui suhete, mis on x-i ja teiste objektide vahel, hulk ei katu suhete, mis on y-i ja teiste objektide vahel, hulgaga, siis on x ja y erinevad objektid.

Vaatame nüüd omadusi. Mõned olendid tajuvad samadel objektidel olevat samu omadusi ja  mõned mõõteriista mõõdavad samade objektide juures samu omadusi. Üks võimalus olendeid ja mõõteriistu liigitada on see, milliseid omadusi olendid tajuvad ja milliseid omadusi mõõteriistad mõõdavad objektide juures. Kui me abstraheerume suhetest, mis on objekti ja vaatleja või objekti ja mõõteriista vahel, siis me ütleme, et omadus on objektil endal, mitte seda, mis liiki olend seda omadust tajub või mis liiki mõõteriist seda omadust mõõdab.

Vaatame nüüd potentsiaalseid omadusi. Kui see, kuidas olend tajub, ei muutu ja see, kuidas mõõteriist funktsioneerib, ei muutu, siis on olendil potentsiaal tajuda objektide juures  neid samu omadusi ja mõõteriistal mõõta neid samu omadusi, nagu on teistel olenditel või mõõteriistadel, milledega samasse liiki ta jätkuvalt kuulub.