Vasturääkivusest ilma disjunktiivse süllogismita suvalise järelduse tuletamine ja parakonsistentsed konditsionaalid

Vasturääkivusest ilma disjunktiivse süllogismita suvalise järelduse tuletamine ja parakonsistentsed konditsionaalid

Karmo Talts 

 

Vaatame, kuidas saab klassikalises loogikas tuletada vasturääkivusest suvalise järelduse disjunktiivset süllogismi kasutamata.

P ja P eituse konjunktsioonist saab konjuktsiooni lihtsustades järeldada P eituse. P eitusest saab järeldada, et konditsionaal "P-st järeldub Q" on tühjalt tõene. Sellest konditsionaalist ja P-st saab modus ponensit kasutades järeldada Q.

Vaatame nüüd selle tähendust loogikate jaoks, milles vasturääkivus ei plahvata. Selliste loogikate konditsionaal ei saa olla materiaalne konditsionaal, sest muidu saab P eitusest sisse tuua tühjalt tõese konditsionaali. 

Kõrgema järgu loogika, mitte eksisteerivad objektid ja identsus

Kõrgema järgu loogika, mitte eksisteerivad objektid ja identsus

Karmo Talts

 

Vaatame eksistentsiväidete eitusi kõrgema järgu loogika seisukohast. Kui ei leidu objekti, millel rakendub P kontseptsioon, siis leidub P kontseptsioon ja iga objekti puhul P kontseptsioon ei rakendu objektile.

Vaatame nüüd predikaadi eitusi kõrgema järgu väidete seisukohast. Kui leidub objekt, millele ei rakendu P kontseptsioon, siis leidub P kontseptsioon ja leidub objekt, millele P kontseptsioon ei rakendu.

Vaatame nüüd, kas see lükkab mitte eksisteerivate objektide probleemi kõrgemale tasemele, kus mitte eksisteerivad objektid on mitte eksisteerivad rakendumis relatsioonid. Kui me ütleme, et ei leidu objekti, millele rakendub P kontseptsioon, siis me sisuliselt ütleme, et ühegi kontseptsiooni puhul, mis rakendub vähemalt ühele objektile, pole tegu P kontseptsiooniga. Kui me ütleme, et leidub objekt, millele ei rakendu P kontseptsioon, siis me sisuliselt ütleme, et leidub objekt, millele rakenduvate kontspetsioonide puhul pole tegu P kontseptsiooniga.

Vaatame nüüd, kas see teeb mitte eksisteerivate objektidest mitte eksisteerivad kontseptsioonide identsuse relatsioonid. Kuna me vajame erinevaid kontseptsioone, et kirjeldada erinevaid omadusi ja suhteid ja erinevad omadused on erinevatel objektidel ja erinevates suhetes osalevad erinevad objektide hulgad, siis fundamentaalselt on mitte-olemine mitte-identne olemine.

Aistingute käsitlemine meeleelunidte seisunditena ja taju funktsioneerimine

Aistingute käsitlemine meeleelunidte seisunditena ja taju funktsioneerimine

Karmo Talts

 

Vaatame võimalust, et aistingud on identsed teatud meeleelundite seisunditega. Sel juhul on võimalik normaalset taju käsitleda funktsionaalselt nii: kui olendil on aisting ja olend funktsioneerib teatud viisil, siis olendil on taju. Samas pole aistinguid selleks, et olendil oleks tajud, tarvis: olend võib funktsioneerida viisil, mille puhul tal on taju, ka siis, kui tal ei ole aistingut.

Intentsionaalsus ja kogemuse tõlgendamine

Intentsionaalsus ja kogemuse tõlgendamine

Karmo Talts 

 

Vaatame intentsionaalsust kogemuse tõlgendamise seisukohast. Me tõlgendame kogemuse olevat millestki.

Vaatame nüüd, mida praktikas annab kogemuse intentsionaalsena tõlgendamine. Me saame kogemuse lahti siduda reaalsuse adekvaatsest representeerimisest. Kui kogemus on millestki, siis saab kogemus eksitada juhul, kui kogemus on millestki, mis erineb reaalsusest.

Vaatame nüüd, kas arusaama kogemuse tõlgendamisest saab lahti siduda eeldusest, et kogemus on sellest, millest me tõlgendame kogemuse olevat. Kui me eksime, siis kogemus ei erine reaalsusest, vaid me tõlgendame kogemuse olevat millestki, kuigi kogemus on eimillestki. 

Vaatame nüüd, kuidas saab kogemus eksitada selle, mis on olemas, detailide osas. Me võime tõlgendada kogemuse olevat objektist x omadusega P, kuigi kogemus on objektist x ilma omaduseta P.  

Tajumine, mõtlemine jne. kui tegude sooritamine ja vaimuseisundite sisu

Tajumine, mõtlemine jne. kui tegude sooritamine ja vaimuseisundite sisu

Karmo Talts 

 

Mõtestame tajumist tajumisaktide kaudu. Tajudes sooritatakse tegusid. Nende teod konstitueerivad taju sisu. Kui taju sisu vastab tegelikkusele ja pärineb õigest allikast, siis taju representeerib tegelikkust.

Käsiteleme nüüd sarnaselt teisi sisu omavaid vaimuseisundeid. Mõeldes, uskudes jne. sooritatakse tegusid. Vaimne tegu konstitueerib vaimuseisundi sisu. Kui vaimuseisundi sisu vastab tegelikkusele ja pärineb õigest allikast, siis taju representeerib tegelikkust

Vaatame nüüd intensionaalsust. Kui keegi midagi usub, siis on tema uskumusel sisu. Uskumust ja uskumuse välist objekti ei saa ära vahetada isegi siis, kui uskumus vastab sellele objektile.

Kogemuse adekvaatsus ja Gettieri näited

Kogemuse adekvaatsus ja Gettieri näited

Karmo Talts 

 

Analüüsime X-i kogemust Gettieri probleemi lambanäites. Kuigi X-ile näib, et lammas on väljal ja lammas ongi väljal, ei ole X-i kogemus adekvaatne, vaid X-ile näib lambanahas koer lambana. Seega ei piisa sellest, et on nii, et P ja me kogeme, et on nii, et P, selleks, et meie kogemus oleks adekvaatne.

Vaatame nüüd,mis läheb valesti lambanäites. X-i kogemuses sisalduv informatsioon ei pärine allikast väljal oleva lamba kohta, vaid allikast väljal oleva maskeeritud koera kohta. Seega ei tohi adekvaatses kogemuses sisalduv informatsioon pärineda valest allikast.

Vaatame nüüd Gettieri probleemi küüninädet. Kui selleks, et kogemus oleks adekvaatne, piisab sellest, et on nii, et P ja me kogeme, et on nii et P ning kogemuses sisalduv informatsioon pärineb õigest allikast, siis sõltub teadmine sellest, kas küünina näib tõeline või valeküün. 

Gettieri probleemi hologrammi näide ja meil oleva informatsiooni adekvaatsus

Gettieri probleemi hologrammi näide ja meil oleva informatsiooni adekvaatsus 

Karmo Talts 

 

Vaatame  Gettieri probleemi hologrammi näidet. Kui Lukele näib, et hologramm on Mark, siis Luke taju sisaldab ebaadekvaatset informatsiooni. Seega saab nõudmise, et tõese uskumuse õigustus ei põhine vääral eeldusel, asendada nõudmisega, et see ei põhine ebaadekvaatsel informaatsioonil