laupäev, 12. september 2026

Vaate, et teadvusel objektid kuuluvad füüsikaliste süsteemide hulka, seisukohast võimalikud stsenaariumid

Vaate, et teadvusel objektid kuuluvad füüsikaliste süsteemide hulka, seisukohast võimalikud stsenaariumid

Karmo Talts 

 

Vaatame vaate, et teadvusel objektid kuuluvad füüsikaliste süsteemide hulka, seisukohast võimalike stsenaariume. Leidub füüsikalisi süsteeme, mille puhul on võimalik, et need on teadvusel. On võimalik, et leidub füüsikalisi süsteeme, mis on teadvusel. Ja on võimalik, et need stsenaariumid on kombineeritud.
Vaatame nüüd maailma, kus ei leidu ühtegi füüsikalist süsteemi, mille puhul on võimalik, et süsteem on teadvusel ja milles on võimalik, et mõni füüsikaline süstyeem on teadvusel. Selline maailm peab muutuma, et seal leiduks füüsikalisi süsteeme, mille puhul on võimalik, et need on teadvusel.
Vaatame nüüd võimalust, et selliste füüsikaliste süsteemide tekkimine on selles maailmas vähetõenäoline. See maailm võib pikka aega või alati käituda nagu maailm, milles ei ole võimalik, et füüsikalised süsteemid on teadvusel ja enamik selle maailma kohta käivaid andmeid on kooskõlas hüpoteesiga, et selles maailmas ei ole võimalik, et füüsikalised süsteemid on teadvusel.

Pelgalt kujuteldav võimalikkus, modaalloogika ja mõtte-eksperimendid

Pelgalt kujuteldav võimalikkus, modaalloogika ja mõtte-eksperimendid 

Karmo Talts

 

Vaatame selle, et maagia on võimalik, kujutlemist. See, et see on kujuteldav, ei tähenda tingimata seda, et maagia on tegelikult võimalik. Seega ei pruugi kujuteldav võimalikkus olla tegelik võimalikkus.

Vaatame nüüd selle tähendust tunnetus-vigade jaoks. On võimalik teha viga ja pidada pelgalt kujuteldavat võimalikkust tegelikuks võimalikkuseks ja vastupidi.

Vaatame nüüd modaalloogikat. Modaalloogilised võimalikud maailmad on kooskõlalised maailmad, mille puhul on kujuteldavad, et need on võimalikud. Nende kujuteldav võimalikkus ei taga nende tegelikku võimalikkust. Võimalike maailmade vahelised läbipääsud on kooskõlalised läbipääsud, mille puhul on kujuteldav, et maailmade vahel on sellised läbipääsud. Isegi siis, kui võimalik maailm on ka tegelikult võimalik, võib läbipääs sellest võimalikust maailmast vähemalt ühte teise võimalikku maailma olla pelgalt kujuteldav.

Vaatame nüüd selle tähendust mõtte-eksperimentide jaoks. Mõtte-eksperimente tehes on võimalik teha viga ja pidada pelgalt kujuteldavalt võimalikke stsenaariume tegelikult võimalikeks. Samuti on mõtte-eksperimente kritiseerides võimalik teha viga ja pidada tegelikult võimalikke stsenaariume pelgalt kujuteldavalt võimalikeks.

De dicto ja de re eristus ning võimalikkus

De dicto ja de re eristus ning võimalikkus 

Karmo Talts

 

Vaatame de dicto ja de re eristamist võimalikkuse enda seisukohast. Kui ma võin panna enda tuppa uue tapeedi, siis leidub minu tuba , mille puhul on võimalik, et selles on uus tapeet. Kui on võimalik, et ma ehitan endale maja, siis on võimalik, et leidub minu maja.

reede, 11. september 2026

Moonutatult näimine ja olematu objekti näimine

Moonutatult näimine ja olematu objekti näimine

Karmo Talts

 

Vaatame juhte, kui leidub objekt, mis näib erinev sellest, milline ta tegelikult on. Kui tegelikku objekti x näib iseloomustavat omadus P, kuigi x-i tegelikult ei iseloomusta P, siis leidub x, mille puhul näib olevat tegu x-iga predikaadiga P.

Vaatame nüüd illusioone ja hallutsinatsioone. Kui väliskeskkond või psüühiline seisund loob mulje olematust objektist omadusega P, siis ei leidu objekti x, mille puhul näib olevat tegu x-iga predikaadiga P. Seega siis näib, et leidub objekt x, mille puhul on tegu x-iga predikaadiga P.

Vaatame nüüd selle tähendust fenomenoloogilise analüüsi jaoks. Kui me võtame maailma sulgudesse, siis me analüüsime seda, millised objektid näivad leiduvat ja millised predikaadid neil näivad olevat. Selleks, et analüüsida seda, millistena näivad reaalsed objektid, tuleb sulgudesse võtta ainult tegelikud omadused ja säilitada kriitiline teadlikkus selles osas, millised objektid on olemas.

Kujutlemis-intensioon

Kujutlemis-intensioon 

Karmo Talts

 

Võtame kasutusele kujutlemis-intensiooni. Me võime panna kirja, et me kujutleme, et leidub selline ja selline kujuteldav objekt või objektid.

Vaatame nüüd, mida eeldab see, et seda laadi väidetel on tõeväärtus. Selleks peab leiduma midagi, ilma milleta poleks nii, et me kujutleme ühte ja mitte mõnda teist objekti. Samas ei pea selleks leiduma olematuid objekte.

Vaatame nüüd, mille leidumise korral see oleks nii. Selleks, et oleks üldse tõene väide, et me midagi kujutleme, peab leiduma kujutlusi. Selleks, et tagada, et me kujutleme, et leidub konkreetne kujuteldav objekt, on vaja, et selle vähemalt ühel kujutlusel oleks omadused, mis selle tagavad.

Vaatame nüüd de dicto kujutlemise ja de re kujutlemise erinevust. Kui naabril on punane auto ja ma kujutlen, mis oleks siis, kui see auto oleks roheline, siis leidub naabri auto, mille puhul ma kujutlen, et see on roheline. Kui ma kujutlen, et leidub tiivuline hobune nimega Pegasus, siis ei pruugi leiduda sellist tiivulist hobust.



De dicto ja de re eristus uskumuste puhul ning teadmine

De dicto ja de re eristus uskumuste puhul ning teadmine

Karmo Talts

 

Vaatame Gettieri mündinäidet de dicto/de re eristuse seisukohast. Smith usub de dicto, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus. De re usub Smith seda, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus, Jones’i kohta. Kuna Jones ei saa tööd, siis on Smithi de re uskumus väär.

Vaatame nüüd Fordi näidet. De dicto usub Smith, et Jones’il on Ford või Brown on Barcelonas. De re usub Smith midagi Jones’i kohta, mitte Browni kohta. On kummaline väita, et Smith usub de re disjunktsiooni Jones’i Fordi ja Browni asukoha kohta, sest Brown ei puutu Jonesi de re uskumusesse.

Vaatame nüüd nägemiskogemustega seotud näiteid. Küünide puhul on de dicto uskumus, et tee ääres on küüne, tõene. Kui de re uskumus, et tee ääres on küüne, käib küünide hulga kohta, mille seas on vähemalt üks valeküün, on see uskumus väär. Lamba puhul on de dicto uskumus, et väljal on lammas, tõene ja de re uskumus, et väljal on lammas, mis käib väljal oleva mitte-lamba kohta, väär.

Sõnastame nüüd teadmisekäsitluse. Teadmine on tõene põhjendatud uskumus uskmuste liigist x. Mündinäites ja lambanäites ei ole de re uskumus teadmine. Küsimus selles, kas me oleme nõus lugema de dicto uskumuse teadmiseks. Küüninäite puhul on oluline ka see, kas me oleme juhul, kui de re uskumus käib ainult pärisküünide kohta, nõus de re uskumust teadmiseks lugema. Fordi-näite puhul sõltub selle teadmistekäsitluse vastuvõetavus ka sellest, milline on disjunktiivsete uskumuste de re uskumise käsitlus.

Abstraheerimine ja väga erinevate objektide sama mõiste alla kuulumise küsimus

Abstraheerimine ja väga erinevate objektide sama mõiste alla kuulumise küsimus

Karmo Talts

 

Vaatame abstraheerimist. Kui keegi võtab objekti x omadustest abstraheerudes arvesse neid x-i omadusi, mis on ka objektil y, mis muidu on x-ist väga erinev, siis esmapilgul tundub, et loodud mõiste käib ka y-i kohta.

Vaatame nüüd mõnesid võimalusi selle probleemi lahendamiseks. Üks neist on, et tähendusel on kavatsuslik aspekt, mis määrab selle, milliste asjasse puutuvate omadustega objektide kohta me mõistet kasutame. Kui me ütleme, et miski on vesi, siis me peame silmas, et see kuulub nende veetaoline olluste, hulka, mille me loeme veemõiste alla käivaks..

Vaatame nüüd võimalust, et ainult siis, kui meie poolt objekti x puhul arvesse võetud omadused ei jäta võimalust, et x-ist väga erinevad objektid käivad loodud mõiste alla, langeb meie poolt loodud mõiste maht kokku loodusliku liigiga. Minevikus oli meil teistsugune veemõiste, mis erinevalt moodsast veemõistest, mis määratleb vee H2O-na, oleks jätnud lahtiseks, kas teiste veetaoliste olluste puhul on tegemist veega.