Suhete ja omaduste puudumine ning predikaatide defineerimine

Suhete ja omaduste puudumine ning predikaatide defineerimine

Karmo Talts

 

Vaatame heteroloogilisuse predikaat sellest vaatekohast, et sõna kohta mitte käimine ei ole suhe, vaid suhte puudumine. Heteroloogilisuse predikaadi definitsioon püüab suhte puudumist käsitleda suhtena.

Vaatame nüüd analoogiat vääruse predikaadiga. Tõesuse puudumine on omaduse puudumine. Vääruse definitsioon püüab omaduse puudumist käsitleda omadusena.

Vaatame nüüd hulkasid. Küsimus on selles, kas iga predikaadi P puhul saab moodustada hulga kõigist elementidest, millel puudub P.

Järeldamine ja vigaselt moodustatud mõisted

Järeldamine ja vigaselt moodustatud mõisted 

Karmo Talts

Vaatame väite sisu ja vormi vastandust. See ei ammenda väite kõiki aspekte, sest lisaks sisule, millest me mõtleme ja vormile, millises me mõtleme, on mängus mõisted, mille abil me väite sõnastame.
Vaatame nüüd, kuidas see eristus mõjutab järeldamist. Tagatult tõeste järelduste tegemiseks ei piisa sisuliselt tõestest eeldusest ja korrektses vormis mõtlemisest. Tarvis on ka seda, et eeldusi sõnastades ei kasuta me vigaselt moodustatud mõisteid.  

Predikaatide kasutusele võtmine ning reaalsed suhted ja omadused

Predikaatide kasutusele võtmine ning reaalsed suhted ja omadused  

Karmo Talts 

 

Vaatame predikaatide defineerimist selle seisukohast, et predikaate kasutatakse omaduste ja suhete väljendamiseks. Kui me defineerime predikaadi P nii: objektil on predikaat P parajasti siis, kui objektil on predikaat Q ja Q ei ole reaalset omadust või suhet väljendav predikaat, siis pole P reaalset omadust või suhet väljendav predikaat.

Vaatame nüüd kuidas võtta kasutusele predikaate. Me kas vaatleme või mõõdame mingit omadust või vaatleme mingit suhet või mõõdame mingi suhte olemasolu kaudu seletetavaid omadusi, ja võtame nende kohta kasutusele predikaadi või võtame olemasoleva predikaadi, mis väljendab olemasolevat omadust või suhet ja defineerime uue predikaadi selle kaudu. 

Tõe normatiivne käsitlus ja paradoksid

Tõe normatiivne käsitlus ja paradoksid 

Karmo Talts

Vaatame tõe normatiivse käsitluse põhjendamist. Kui on nii, et P, siis on fakt, et on nii, et P. See, et faktidele vastavaid väiteid peab uskuma, on hoopis norm. Kui meil on norm, et faktidele vastavaid väiteid peab uskuma, siis tähendab "P on tõene", et P-d peab uskuma, sest on nii, et P.
Vaatame nüüd valetajalauset. See ütleb, et seda väidet ei pea uskuma, sest pole nii, nagu see väide ütleb.
Vaatame nüüd, millal see on nii. See on nii siis, kui seda väidet ei pea uskuma, sest pole nii, nagu see väide ütleb.
Vaatame nüüd, millal see pole nii. See pole nii, kui seda väidet peab uskuma või sellel, et seda väidet ei pea uskuma, on sellest, et pole nii nagu see väide ütleb, erinev põhjendus.
Vaatame nüüd võimalust, et valetajalauset peab uskuma. See pole paradoksaalne juhul, kui sellel, et väidet peab uskuma, võib olla ka mingi muu põhjendus, kui see, et on nii nagu väide ütleb. 
Vaatame nüüd võimalust, et valetajalauset ei pea uskuma sellest, et pole nii nagu valetajalause ütleb, erineval põhjendusel. Selliste põhjenduste üks kanditaate on, et väidet ei pea uskuma, kui väite uskumine viib paradoksini.

Järeldamine, ressursid ja paradoksid

Järeldamine, ressursid ja paradoksid 

Karmo Talts

Üldistame konditsionaali tõestamise ressurside hankimisele. Kui A abil saab esile kutsuda protsessi, mille tulemuseks on B, siis saab A abil hankida B-d. Konditsionaali tõestamine on selle erijuht, kus eelduse A abil saab esile kutsuda järeldamiseprotsessi, mille tulemuseks on B järeldamine.
Vaatame nüüd, kuidas erinevad vähem abstraktsed ressursid ja eeldused. Vähem abstraktse ressursi puhul on ligilähedaselt kindlaks tehtav, kui palju A-d B hankimiseks kulub. Kuna näiliselt saab sama eelduse kasutamise juurde lõputult tagasi pöörduda ja enamasti ei teki sellest probleeme, siis näib järeldamise puhul kehtivat koondamise struktuurne reegel.
Vaatame nüüd paradokside tähendust. Kuna paradoksi puhul samade eelduste juurde tagasi pöördumine tekitab probleemi, siis ei saa kõik väited olla ühetaolised ressursid. 
Vaatame nüüd, kuidas erinevad väidetele viitavad väited teistest väidetest. Kui väide A ei viita mõnele väitele, siis võib küll tõestuses kasutada ekvivalentsust, aga A tähendus ei sõltu ainult sellest ekvivalentsusest.
Vaatame nüüd selle tähendust ekvivalentsuse kasutamise jaoks. Harilikul juhul saame me A asendamisel ekvivalenste väitega B väite, mis ei ole väide, millest A tähendus täielikult sõltub. 
Vaatame nüüd selle tähendust koondamise jaoks. Harilikult saame me A-d B-ga asendades ressursi, millest A täielikult ei sõltu. Kui me jätkame A kasutamist juhul, kus A viitab mõnele väitele, siis me käsitleme A-d B-st sõltumatu ressursina, millest tulenevad järeldused, mis ei sõltu B-st. Kuna sel juhul tegelikult A tähendus ja A-s tulenevad järeldused sõltuvad täielikult B-st, siis A-st ei tulene järeldusi, mida ei tulene B-st ja A asendamise järel B-ga tuleb lõpetada A-st järelduste tegemine.     

Hüpoteesid ja kausaalne tõeteooria

Hüpoteesid ja kausaalne tõeteooria

Karmo Talts

Vaatame hüpoteese kausaalse tõeteooria seisukohast. Kui hüpotees on klassikalises mõttes tegelikkusele vastav, aga selleni on jõutud pigem kujutlusvõime abil, kui selle tõttu, et asjasse puutuv tegelikkuse aspekt põhjustas hüpoteesi formuleerimise, siis pole hüpotees tõene.
Vaatame nüüd, mis sellisel juhul on üldse hüpoteeside püstitamise mõte. Mitte-tõesed ideed omavad praktilist tähendust, sest nendest lähtudes saab eksperimenteerida põhjuste ja tahajärgede ahelaga ning selle eksperimenteerimise käigus jõuda tõeste uskumusteni.   

Gettieri probleemid ja kausaalne tõeteooria

Gettieri probleemid ja kausaalne tõeteooria

Karmo Talts

 

Vaatame, kas Gettieri probleemidele saab rakendada kausaalse teadmiseteooria asemel kausaalset tõeteooriat. Kui mündid selle mehe taskus, kes sai mündi-näites töö, ei põhjustanud uskumust, et töö saab mees, kelle tasklus on mündid, siis see uskumus polnud tõene.
Vaatame nüüd küüni-näidet. Kui mees autos nägi tõelist küüni, siis põhjustas tõeline küün tema uskumuse. Seega oli tegu tõese uskumusega. Samas juhul, kui ta oleks vaadanud vale-küüni, siis poleks tema uskumust põhjustanud tõeline küün ja tegu poleks olnud tõese uskumusega.