Olemine või olemised

Verivärske dialoog.

 

Olemine või olemised 

Karmo Talts 

 

Martin: Me oleme Maailmas.

Uku: Sina küll maailmas pole, vaid sa oled Euroopas.

Martin: Kuidas nii?

Uku: Sest sinu Olemine on sakslaseks olemine ja paremal juhul kreeka keele mõjude kaudu eurooplaseks olemine.

Martin: Kas sa pead erinevaid keeli erinevate olemiste kodadeks?

Uku: Mõtlemine on osa olemisest ja keel mõjutab mõtlemist.

Martin: Miks nii ettevaatlikult?

Uku: Sest leidub olemisi, mis avanevad erinevatest keeltest mõjutatud oma olemises olevates.

Martin: Ja erinevaid olemisi, mis avanevad olevates, kes on mõjutatud ühest ja samast keelest?

Uku: Just.  

Tervikud ja olemuse küsimus

Tervikud ja olemuse küsimus 

Karmo Talts 

 

Vaatame, millised erinevused toob tervikute keskne lähenemine objektidele vormi keskse lähenemise asemel kaasa olemuse küsimuses. Kui terviku omadused muutuvad, siis need muutused kaasnevad  muutustega  terviku ülesehituses. Seega ei saa neid muutusi vastandada sügavamatele muutustele, sest erinevus pole mitte selles, et objekti sügavamad muutused oleks olemuslikumad, vaid selles, et sügavamad muutused on seotud ulatuslikumate muutustega objekti ülesehituses.

Mateeria, tervikud ja areng

Mateeria, tervikud ja areng 

Karmo Talts 

 

Vaatame, kas on alternatiivseid lähenemise mateeriaale lisaks sellele, et mateeria muudab oma vormi. Mateeria moodustab tervikuid ja need teervikud moodustavad keerukamaid tervikuid või need tervikud säilivad keerukamaid tervikuid moodustamata või need tervikud lagunevad lihtsamateks tervikuteks.

Vaatame nüüd arengut sellest vaatest lähtudes. Areng eeldab, et on olemas tingimused keerukamate tervikute moodustamiseks.

Vaatame nüüd taandarengut. Taandarengu vältimine eeldab, et on tigimused vähemalt sellise keerukusega tervikute püsimiseks, nagu siiani on moodustunud. 

Intentsionaalse objekti ja kogemuses antud objekti erinevus

Intentsionaalse objekti ja kogemuses antud objekti eristus 

Karmo Talts 

 

Vaatame võimalust, et intentsionaalne objekt ja kogemuses antud objekt on erinevad objektid. Sel juhul on võimalik, et me kogeme subjektiivselt midagi ilma, et kogemus oleks millelgi suunatud.

Vaatame nüüd, mis moodi see oleks võimalik. Organism saab suunata oma tegevust ja meeleelundeid ilma, et ta seda subjektiivselt kogeks.

Vaatame nüüd selle tähendust subjektiivse kogemuse rolli jaoks. Tõenäoliselt annab subjektiivne kogemus organismile mingit laadi eelise, mida ilma kogemuseta olendil pole.

Vaatame nüüd, mis laadi eelise see võiks olla. Kuna automaatne reageerimine ei vaja kogemust, siis on kogemust vaja, et seda kaalutlemisel arvesse võtta.

Vaatame nüüd selle võimalikku tähendust selle jaoks, millega kogemusliku teadvuse puhul on tegu. Kogemuslik teadvus on see osa psüühikast, mille faasideks on informatsiooni töötlemine kaalutlemiseks, kaalutlemine ja kaalutletud tegutsemine ise.

Vaatame nüüd filosoofiliste žombide probleemi. Kui žombiel puudub kogemuslik teadvus, siis tal puudub informatsioon kaalutletud tegevuseks. Seega on võimatu, et žombie tegutseb kaalutletult. 

Intentsionaalsus ja teadvuse funktsioneerimine

Intentsionaalsus ja teadvuse funktsioneerimine  

Karmo Talts 

 

Vaatame intentsionaalsuse küsimust funktsionaalsest seisukohast. Normaalselt funktsioneeriv teadvus peab olema millelegi suunatud, täpsemalt millelegi reaalsele suunatud, muidu see ei aita reaalsuses orienteeruda.

Vaatame nüüd ebanormaalset teadvust. Mõõdukalt ebanormaalne teadvus ei funktsiooneeri nii hästi nagu normaalne teadvus. Seega pole mõõdukalt ebanormaalne teadvus nii hästi millelegi reaalsele suunatud nagu normaalne teadvus.

Vaatame nüüd väga ebanormaalset teadvust. See osaliselt ei ole millelegi reaalsele suunatud.

Vaatame nüüd teadvuse kogemuslikku külge. Normaalse teadvuse puhul sõltub teadvuse kogemuslik külg teatud määral millestki reaalsest. Mõõdukalt ebanormaalse teadvuse puhul ei pruugi inimene otseselt kogeda midagi, mis ei sõltu reaalsusest, vaid võib kogemus olla vaesem ja vähem selge kui normaalse teadvuse puhul.

Vaatame nüüd väga ebanormaalset teadvust. Sel juhul inimene kogeb midagi, mis pole reaalne. 

Church-Fitch-i paradoks ja aeg

Church-Fitch-i paradoks ja aeg 

Karmo Talts 

 

Vaatame Church-Fitch-i paradoksi ajalisest seisukohast. Kui ajahetkel t on nii, et P ja me ei tea ajahtkel t, et on nii, et P, siis eeldus, et on võimalik, et me ajahetkel t teame, et ajahetkel t on nii, et P ja me ei tea ajahetkel t, et on nii, et P, viib selleni, et on võimalik, et me ajahetkel t korraga teame, et P ja ei tea, et P. Seega juhul, kui seda, et ajahetkel t on nii, et P ja me ei tea ajahtkel t, et on nii, et P, on võimalik vähemalt ühel ajahetkel teada, siis pole see hetk või ükski neist hetkedest pole t.

Loogika ja normid

Loogika ja normid

Karmo Talts 

Vaatame klassikalise loogika seadusi normatiivsest seisukohast. Erinevalt normist "ära loe väidet korraga tõeseks ja vääraks" ei saa normi "loe väide tõeseks või loe väide vääraks" praktikas järgida.
Vaatame nüüd võimalusi normatiivse lähenemise formaliseerimiseks. Tabelitesse tuleb märkida see, milliseid väiteid me peame tõesteks ja vääradeks pidama siis, kui me peame tõesteks või vääradeks konkreetseid väiteid.
Vaatame nüüd eituse tabelit. Ma tähistan  "peame tõeseks" T-ga ja "peame vääraks" V-ga, "peab pidama tõeseks" OT-ga ja "peab pidama vääraks" OV-ga.
P    ¬P
T    OV
OV T
V    OT
OT V   
Vaatame nüüd kahekordset eitust.
P    ¬¬P
T    OT
OT T
V    OV
OV V
Vaatame nüüd konjunktsiooni.
P    Q      P∧Q
T    T      OT
OT OT   T
T    V      OV
V    T      OV
V    V      OV
OV OV V
Vaatame nüüd disjunktsiooni.
P  Q      P∨Q
T  T      OT
T  V      OT
V  T      OT
?  ?        T
V  V      OV
OV OV V

Vaatame nüüd konditsionaali.

P   Q      P→Q

T   T       OT

T   V      OV

V   T      OT

 ?    ?        T

V   V      OT

OT OV   V