Loogikaseadused ja tõeste väidete hulgad
Karmo Talts
Sõnastame vasturääkivuse seaduse väidete hulkade jaoks. Tõene väidete hulk ei sisalda korraga väidet P ja väite P eitust.
Vaatame nüüd välistatud kolmanda seadust. Kõigi tõeste väidete hulk sisaldab väidet P või P eitust.
Vaatame nüüd rohkem kui kahe võimalusega lähenemist. Kõigi tõeste väidete hulk ei pruugi sisaldada ei väidet P ega P eitust.
Vasturääkivusega ümber käimine ja eituse definitsioon
Karmo Talts
Vaatame vasturääkivuse seaduse mitte-formaalset sõnastust. See ei ütle midagi selle kohta, kuidas me peaks vasturääkivusega ringi käima.
Vaatame nüüd eituse defineerimise ja vasturääkivusega ümber käimise seosid. Kui me arvame, et vasturääkivatest eeldustest ja nendest tulenevatest järeldustest tuleb loobuda, siis me defineerime eituse tühistamisena (negation as cancellation). Kui me arvame, et vastruääkivad eeldused tuleb lugeda vääraks, siis me defineerime eituse väite tõeväärtust mõjutava tehtena.
Klassikaline loogika ja tolerantsed ranged loogikad
Karmo Talts
Vaatame, kas klassikaline loogika kuulub tolerantsete rangete loogikate (tolerant strict logic) hulka. Selleks vaatame kõigepealt, kas klassikaline loogika on järelduste suhtes range. Kui klassikaline loogika ei oleks järelduste suhtes range, siis klassikaline loogika aktspeteeriks ka väärasid järeldusi.
Vaatame nüüd, kas klassikaline loogika on eelduste suhtes tolerantne. Kui klassikaline loogika ei oleks eelduste suhtes tolerantne, siis juhul, kui eeldusest järeldub väär järeldus, siis me otsustaks, et me poleks pidanud seda eeldust kasutama. Tegelikult me arvame, et me võisime seda eeldust kasutada, et sellest eeldusest väärat järeldust tuletades tõestada, et eeldus on väär.
Vaatame nüüd, kuidas on võimalik eksplitsiitselt tolerantseid rangeid loogikaid mõista klassikalise loogika üldistusena. Me üldistame selle, et väärasid järeldusi ei tule aktsepteerida, selleks, et järeldusi, mis pole üheselt tõesed ei tule aktsepteerida ja selle, et väärasid eeldusi võib kasutada, ülditame me selleks, et eeldusi, mida pole üheselt tõesed, võib kasutada.
Nimesid sisaldavate väidete teisendamine ja paradoksid
Karmo Talts
Sõnastame järgmise reegli väidetest, mis viitavad väidetele, järelduste tegemise jaoks: enne järelduste tegemist tuleb väide teisendada väiteks, milles nimed asendatakse nimetatava väitega.
Vaatame nüüd juhte, kus me saame sel juhul samuti väite, mis viitab väitele. Sel juhul tuleb see väide teisendada väiteks, milles nimed asendatakse nimetatava väitega. Jne.
Vaatame nüüd paradokse. Kuna teisendamisega ei ole võimalik jõuda punkti, kus meil on väide, mis edasist teisendamist ei vaja, siis ei tohi järeldusi teha.
Kogemuse analüüs ja maailm
Karmo Talts
Vaatame, mida tähendab see, kui me kogemust analüüsides ei võta maailma sulgudesse. Oletame, et meil polnud väärtaju ja me kogesime maailma. See ei tähenda veel seda, et me maailma moonutamata kogesime. St., et ka juhul, kui me võtame reaalsust arvesse, saame me analüüsida seda, millisena me reaalasust kogesime, jättes kõrvale selle, milline reaalsus tegelikult on.
Verivärske dialoog.
Kunstiku eetika
Karmo Talts
Meister: Sinu teos on ebaõnnestunud.
Heatahtlik: See ei ole oluline. Olulised on minu kavatsused teose loomise juures.
Meister: Kõlab nii, nagu sinu meelest oleks kunstnikul kohustus püüda luua esteetiliselt mõjuvat teost.
Heatahtlik: Just.
Meister: Aga väga ebaõnnestunud teose puhul ei ole need kavatsused publikule aimatavad.
Areneja: Sa siis arvad, et teose loomine peab olema tegu, millel on võimalikul palju esteetiliselt mõjusaid ja võimalikult vähe esteetiliselt mittemõjusaid tagajärgi?
Meister: Jah. Ka sinu loodud teosed on sageli meisterlikud.
Areneja: Sa vist pole märganud, et mu loomelaad muutub.
Meister: Olen ikka, aga mis siis sellest?
Areneja: Oluline pole üksikteos. Olulised on hoopis kunstnikivoorused.
Meister: Ning enesearendamine ja eksperimeneerimisvalmidus kuuluvad nende vooruste sekka?
Areneja: Just.
Intentsionaalsus ja tõlgendamine
Karmo Talts
Vaatame selle, et informatsiooni tõlgendades saab eksida, tähendust intentsionaalsuse jaoks. Informatsiooni, seal hulgas kogemuses sisalduva informatsiooni, muudab intentsionaalseks selle informatsiooni tõlgendamine informatsioonina millestki.
Vaatame nüüd eksimist. Eksida võib tõlgenduse osa, nagu siis, kui me tõlgendame nähtud putukat kuuluvat ühte liiki, kuigi ta kuulub teise liiki. Eksida võib ka tõlgendus tervikuna, nagu siis, kui esimesed kinoskäijad tõlgendasid filmižeanssi rongi lähenemisena.
Vaatame nüüd, kas selline intentsioonaalsuse käsitus on selle liiga kitsas, et mõista kujutluste intentsionaalsust. Tänapäeval me enamasti tõlgendame oma kujutlusi olevat kujutlusvõime loomingu, st. olevat sellest, mida me kujutlemise ajal subjektiivselt kogeme. Eksimise võimalus on olemas, näiteks on kujutlusi mõistetud ka kõrgemate jõudude pool saadetuna, st. olevat sellest, millest kõrgemad jõud meile teada annavad.
Vaatame nüüd unenägusid. Tänapäeval me enamasti mõistame unenägusid olevat oma psüühika loomingu, st. olevat sellest, mida me une teatud faasides subjektiivselt kogeme. Eksimise võimalus on olemas, näiteks on mõistetud unenägusid olevat sellest, millega kehast väljaspool liikuv hing või hinge osa kokku puutub.
