Ontilise tõe puudujäägid ja propositsiooniline tõde

Ontilise tõe puudujäägid ja  propositsiooniline tõde

Karmo Talts

Vaatame Heideggeri ontilist tõde näivuse seisukohast. Ontiline tõde veab meid alt, kui me püüame viisil , mis on kohane ühte liiki objektidega ümber käimiseks, käia ringi  objektidega, mis näivad esimest liiki objektidena või kui meile näib objekt olevat seal, kus objekti tegelikult ei ole.
Vaatame nüüd ebatavalisi tingimusi. Ontiline tõde veab meid alt, kui me püüame viisil, mis on harilikel tingimustel mingit liiki objektidega ümber käimiseks kohane, käia seda liiki objektide ümber ebaharilikel tingimustel.
Vaatame nüüd propositsioonilist tõde. Propositsioonile tõde võib meile paljastada näivuse, nagu siis, kui meile näib objekt kuuluvat liiki, millese see objekt ei kuulu ja propositsioonilne tõde eitab seda, et objekt kuulub sellesse liiki ja kui meile näib objekt olevat seal, kus tegelikult objekti pole ja propositsiooniline tõde eitab, et objekt on seal. Propositsiooniline tõde võib meid aidata seal, kus tingimused erinevad harilikest ja propositsiooniline tõde eitab, et objektiga ümber käimisel viisil, mis on kohane harilikel tingimustel, on need samad tulemused, mis harilikel tingimustel.
Vaatame nüüd selle tähendust. Vähemalt osaliselt on propositsiooniline tõde sõltumatu ontilisest tõest ja võib meid aidata ületada ontilise tõe puudujääke.

Eeldus, et minevik ja tulevik on pelgalt võimalikud

Eeldus, et minevik ja tulevik on pelgalt võimalikud

Karmo Talts 

 

Vaatame aja A seeriat võimaluse, et minevik ja tulevik on võimalikud, mitte tegelikud, seisukohast. Mõned võimalikud maailmad ei saa enam saada tegelikeks, aga ainult osa neist on olnud tegelikud. Neid võimalikke maailmu, mis olid tegelikud ja ei saa enam saada tegelikuks, kutsutakse minevikuks. 

Vaatame nüüd tulevikku.  Meil on komme kutsuda maailmu, mis pole veel saanud tegelikuks, tulevikuks. Kui vähemalt osa neist võimalikest maailmadest, mis ei ole veel saanud tegelikuks, ei pruugi kunagi saada tegelikuks, siis on tulevikust ainsuses rääkimine arusaamatuse tagajärg. 

Modaalsused ja teadmine

Modaalsused ja teadmine 

Karmo Talts 

 

Vaatame teadmisi modaalsuste seisukohast. Lisaks tegelikule teadmisele tuleb mängu võimalik teadmine, võimalikult võimalik teadmine jne.

Vaatame nüüd võimalikku teadmist. Kui on nii, et P, me ei tea, et P ja saame välja uurida, et P, siis on võimalik teada, et P.

Vaatame nüüd võimaliku teadmise ja pelgalt võimaliku asjaolu suhet. Kui P on võimalik ja siis, kui saab olema nii, et P, saame me teada, et P, siis on samuti võimalik teada, et P.

Vaatame nüüd järgmist võimalust: P on pelgalt võimalik ja siis, kui saab olema nii, et P, siis me saame välja uurida, et P. Maailm, kus on nii, et P, pole tingimata maailm, kus me teame, et P. Seega on võimalik, et on  võimalik, et me teame, et P.

Tingimused, mille korral väärast eksistentsiväitest järelduvad mõned tõesed järeldused, ja teooriavahetus

Tingimused, mille korral väärast eksistentsiväitest järelduvad mõned tõesed järeldused, ja teooriavahetus 

Karmo Talts

Vaatame seda, milles flogistooniteooria eksis. Flogistooriteooria eksis selles, et see, mis põlemisel põlevast kehast eraldub, põhjustab põlemist.
Vaatame nüüd selle tähendust, et midagi põlemisel põlevast kehast eraldub. Flogistooniteooria ei eksinud selles osas, et midagi põlemisel põlevast kehast eraldub.
Vaatame nüüd selle tähendust väärate väidete jaoks selle kohta, millised objektid eksisteerivad. Kui me väidame, et eksisteerib objekt omadustega P ja Q, siis sellest järeldub nii see, et eksisteerib objekt omadusega P, kui ka see, et eksisteerib objekt omadusega Q. Kui eksisteerib objekt, millel on omadus P ja millel puudub omadus Q, siis need järeldused, mis tulenevad eeldusest, et eksiteerib objekt omadusega P, on tõesed. See aga tähendab, et väärast eksistentsiväitest tulenevad mõnikord tõesed järeldused.
Vaatame nüüd selle tähendust teooriavahetuse jaoks. Kui Newtoni teooria postuleerib, et leidub tegur, millest sõltub kosmilistes mastaapides suhteliselt lähestiku asuvate kehade, mille masside summa on suhteliselt suur, liikumine ja seda, et see tegur on jõud, siis järeldub sellest teooriast nii see, et leidub nii tegur, millest sõltub kosmilistes mastaapides suhteliselt lähestiku asuvate kehade, mille masside summa on suhteliselt suur, liikumine, kui ka see, et leidub (veel üks) jõud. Kui uus teooria postuleerib, et leidub tegur, millest sõltub kosmilistes mastaapides suhteliselt lähestiku asuvate kehade, mille masside summa on suhteliselt suur, liikumine, aga ei postuleeri, et see tegur on jõud, siis sellest teooriast tulenevad ikkagi osaliselt vana teooriaga samad järeldused.

Väidete hulkadele viitamine, tõesuse ja vääruse väitmine ning paradoksid

Väidete hulkadele viitamine, tõesuse ja vääruse väitmine ning semantilised paradoksid 

Karmo Talts

Vaatame selle tähendust, et väidetele viitamine tähendab mingile väidete hulgale viitamist. Ainult väitele P viitamine tähendab väidete hulgale, millesse kuuluv ainus väide on P, viitamist.
Vaatame nüüd väidete tõesuse väitmist. Väide, et kõik väidete hulka gamma kuuluvad väited on tõesed, on vahend kõigi gammasse kuuluvate väidete esitamiseks.
Vaatame nüüd väidete vääruse väitmist. Kõigi väidete hulka delta kuuluvate väidete vääruse väitmine on vahend kõigi deltasse kuuluvate väidete eitamiseks.
Vaatame nüüd valetajalauset. Kui leiduks väidete hulk delta, mis sisaldab ainult ühte väidet ja see väide oleks kõigi deltas leiduvate väidete eitus, siis valetajalause oleks vahend kõigi deltasse kuuluvate väidete eitamiseks. Sellist väidete hulka ei saa olla ja seega ei eita valetajalause mingeid väiteid. 

Väite P tõeväärtus ja bikonditsionaal "P parajasti siis, kui pole nii, et P"

Väite P tõeväärtus ja bikonditsionaal "P parajasti siis, kui pole nii, et P"

Karmo Talts

Vaatame, kas P saab olla ekivivalentne iseenda eitusega. Kui P on väär, siis on tühi tõde, et kui P, siis mitte P. Samas siis on väär, et kui pole nii, et P, siis P. Kui P on tõene, siis on tühi tõde, et kui pole nii, et P, siis P. Samas siis on väär, et kui P, siis pole nii, et P. Seega nii siis, kui P on tõene, kui ka siis, kui P on väär, P ei ole ekvivalentne iseenda eitusega.
Vaatame nüüd selle tähendust tõeväärtusskeemide jaoks. Tõeväärtusskeemidesse võib sisse kirjutada, et P on tõene parajasti siis, kui P ja P pole ekvivalentne iseenda eitusega ja P on väär parajasti siis, kui pole nii, et P ja P pole ekvivalentne iseenda eitusega.

Mitte-objektiivsete interpersonaalsete tõdede kontrollimise võimalikkus ja selle piirid

Mitte-objektiivsete interpersonaalsete tõdede kontrollimise võimalikkus ja selle piirid 

Karmo Talts

Vaatame võimalust kontrollida interpersonaalseid tõdesid, mis pole objektiivsed. Kui on võimalik teha kindlaks, et kaks objekti eksisteerivad konkreetsete indiviidide kogemusest sõltumata, siis võivad sarnasel viisil nende obejtkide omadusi tajuvad indiviidid x ja y teha kindlaks, et kumbki neist tajub neid objekte erinevat oma omaduste poolest üksteisest. (Kaks objekti võivad olla ka ühe ja sama objekti kaks osa, mida nii x kui y tajuvad erinevat oma omaduste poolest üksteisest.) Samas keegi, kes ei taju x-i sarnasel viisil, ei saa otseselt kontrollida, kas x ja y tõesti tajuvad neid objekte erinevat oma omaduste poolest üksteisest.
Toome näite. Kaks inimest, kes pole värvipimedad, saavad teha kindlaks, et kumbki neist tajub süttinud foori punase tule värvi erinevat foori süttinud rohelise tule värvist. Samas ei saa värvipime inimene otseselt kontrollida, kas värvide nägijad tõesti kogevad foori erinevaid süttinud tulesid olevat erinevat värvi.