Intentsionaalsus ja tõlgendamine

Intentsionaalsus ja tõlgendamine 

Karmo Talts

Vaatame selle, et informatsiooni tõlgendades saab eksida, tähendust intentsionaalsuse jaoks. Informatsiooni, seal hulgas kogemuses sisalduva informatsiooni, muudab intentsionaalseks selle informatsiooni tõlgendamine informatsioonina millestki.
Vaatame nüüd eksimist. Eksida võib tõlgenduse osa, nagu siis, kui me tõlgendame nähtud putukat kuuluvat ühte liiki, kuigi ta kuulub teise liiki. Eksida võib ka tõlgendus tervikuna, nagu siis, kui esimesed kinoskäijad tõlgendasid filmižeanssi rongi lähenemisena.
Vaatame nüüd, kas selline intentsioonaalsuse käsitus on selle liiga kitsas, et mõista kujutluste intentsionaalsust. Tänapäeval me enamasti tõlgendame oma kujutlusi olevat kujutlusvõime loomingu, st. olevat sellest, mida me kujutlemise ajal subjektiivselt kogeme. Eksimise võimalus on olemas, näiteks on kujutlusi mõistetud ka kõrgemate jõudude pool saadetuna, st. olevat sellest, millest kõrgemad jõud meile tead annavad.
Vaatame nüüd unenägusid. Tänapäeval me enamasti mõistame unenägusid olevat oma psüühika loomingu, st. olevat sellest, mida me une teatud faasides subjektiivselt kogeme. Eksimise võimalus on olemas, näiteks on mõistetud unenägusid olevat sellest, millega kehast väljaspool liikuv hing või hinge osa kokku puutub.

Intentsionaalsus ja evolutsioon

Intentsionaalsus ja evolutsioon 

Karmo Talts 

 

Vaatame intentsionaalsust evolutsioonilisest seisukohast. Olendid on kohastunud teatud tingimustel neid ümbritsevaid objekte kogema.

Vaatame nüüd kogemuse mehhanisme. Olendid on kohastunud objekte kogema teatud keskonnna ja olendi vahelise vastasmõju korral.

Vaatame nüüd selle tähendust illusioonide jaoks. Kui taju tekkimise piisavad tingimused tekivad  olendi ja keskkonna vahelise ebatüüpilise vastasmõju tagajärjel, siis näib olendile, et ta kogeb objekti, kuigi see nii ei ole. See on nii näiteks siis, kui optilise illusiooni tõttu tekib silmapõhja samasugune kujutis, nagu siis, kui objekt on vaatleja vaateväljas

Vaatame nüüd lähemalt illusioone, mis moonutavad objekti. Olendid on teatud tingimustel kohastunud lisaks objektile kogema ka objekti omadusi. Kui omaduse taju tekkimise piisavad tingimused tekivad  olendi ja keskkonna vahelise ebatüüpilise vastasmõju tagajärjel, siis olendile näib, et ta kogeb objekti teatud suguste omadustega, kuigi objektil on teistsugused omadused. See on nii näiteks siis, kui optiline illusioon moonutab objekti kuju või asukohta.

Vaatame nüüd väärtajusid. Kui mingite olendi kehas toimuvate protsesside tagajärjel muutub olendi seisund sarnasel viisil sellega, kuidas muutuks olendi seisund objekti olemasolul vastasmõju tõttu keskkonnaga, tekib olendil väärtaju objekti leidumisest, kuigi väliskeskkonnas objekti ei leidu. 

Põimumata süsteemid ja samaaegsus

Põimumata süsteemid ja samaaegsus 

Karmo Talts 

 

Vaatame võimalust, et omavahel põimumata süsteemides pole võimalik kindlaks määrata, kas neis toimuvad sündmused samaaegselt. Sel juhul pole väide "mõõtmine on juba toimunud" absoluutselt tõene või väär, vaid tõene või väär konkreetsete süsteemide suhtes. 

Võimatu, potentsiaalne ja aktuaalne mitte-olemine

Võimatu, potentsiaalne ja aktuaalne mitte-olemine
Karmo Talts

Vaatame objekti, mis ei saa mitte-olla ja mitte-olemise suhet. Kui objekt x ei saa mitte-olla, siis isegi x-i potentsiaalset mitte-olemist ei ole.
Vaatame nüüd, millised objektid saavad mitte-olla, olgu siis aktuaalselt või potentsiaalselt. Kui objekt x on keerukas tervik, siis x-i potentsiaalselt ei ole siis, kui x saab laguneda ja x-i aktuaalselt ei ole siis, kui osad ei moodusta x-i.
Vaatame, kas keerulised tervikud on ainsad objektid, mis saavad mitte-olla. Kui objekti x-i olemine sõltub objektide vahelisest suhtest y, mis erineb terviku moodustamisest,  siis x-i potentsiaalselt ei ole siis, kui suhe y saab objektide vahel olemast lakata ja x-i aktuaalselt ei ole siis, kui objektide vahel pole suhet y.

Absoluutsed tõed relativismi vormides, kus mõned tõed kehtivad konkreetsete olendite või olendite gruppide suhtes

Absoluutsed tõed relativismi vormides, kus mõned tõed kehtivad konkreetsete olendite või olendite gruppide suhtes

Karmo Talts 

 

Karmo Talts 

Vaatame, kas seda laadi relativism, kus mõned tõed kehtivad konkreetsete olendite või olendite gruppide suhtes, eeldab teatud absoluutseid tõdesid. Kui väide, et x on olemas, kus x on olend või olendite grupp, kehtib konkreetse olendi y või konkreetse grupi z jaoks, siis olend, kes pole y või grupi, mis pole z, liige, võib väita, et y-i või z-i liikmete jaoks on küll nii, et x on olemas, aga tema jaoks pole nii, et x on olemas. Seega eeldab antud relativisimi vorm, et väite "x on olemas", kus x on olend või olendite grupp, tõesus ei sõltu x-i olemasolu suhtest teiste olendite ja nende gruppidega. 

Vaatame nüüd, kas see on seda laadi relativismis ainus tõde. Kui see, et x kehtib y-i suhtes, kehtib olendi z suhtes, siis olend, kes pole z, võib väita, et on küll nii, et see, et x kehtib y-i suhtes, kehtib z-i suhtes, aga ei kehti tema suhtes.    Kui see, et x kehtib y suhtes, kehtib olendite grupi z suhtes, siis olendite grupi, mis pole z, liikmed võivad väita, et on küll nii, et see, et x kehtib y-i suhtes, kehtib z-i suhtes, aga ei kehti nende suhtes. Seega eeldab antud relativisimi vorm, et väide "x kehtib y-i suhtes", kus y on olend või olendite grupp, tõesus ei sõltu x-i ja y-i vahelise suhte suhtest y-ist erinevate olendite või olendite grupiga.

Eetika dialektika

Verivärske dialoog 

 

Eetika dialektika

Karmo Talt

 

Hõimupealik: See on ainus võimalus haiguspuhangu põhjustatud paanika küsimust lahendada.

Esimene nõuandja: Selle võimaluse hind on liiga ränk. Me peaksime selleks ühe enda seast nõiaks kuulutama.

Pealik: Paanika kestmine põhjustaks ju rohkem kurja kui "nõia" karistamine.

Esimene: Ma leian, et kõiki vahendeid lubades hakkab teo tagajärgedest lähtumine ennast eitama. Me vajame, et inimesed lähtuks oma kohustustest.

Pealik: Nagu kohustus õiglaselt käituda?

Esimene: Just.

Teine nõunik: Kas kohustuste järgmine võib ennast eitama hakata.

Esimene: Kuidas nii?

Teine: Kas sa mitte ei andnud teise hõimu sõjavangi, kes end puuõõnde peitis, tolle hõimu piiluritele välja?

Esimene: Minu kohus oli mitte valetada.

Teine: Ausameelsus pole ju ainuke voorus. Praktiline tarkus võib nõuda, et sa kaaluks, kui ausameelselt käituda.

Esimene: Ja sa tahad öelda, et voorustest lähtumine ei hakka ennast eitama?

Teine: Muidugi hakkab, kui kohusetundlikkus vooruste hulgast välja arvata.

Pealik: Nüüd ma ütlen teile, miks mina sobin pealikuks ja teie ainult nõunikeks.

Esimene: Kogu austuse juures, see on lihtsalt nii kujunenud.

Teine: Ma vist mõistan. Voorustest lähtumine hakkab end eitama ka siis, kui vooruste hulgast tegude tagajärgedega arvestamine välja arvata.

Pealik: Just, mu nõuandjad. 

Tagajärje eetikast piiratum vaade heade tagajärgede rollile tegude eetilisuse tagamisel ja teised eetikateooriad

Tagajärje eetikast piiratum vaade heade tagajärgede rollile tegude eetilisuse tagamisel ja teised eetikateooriad 

Karmo Talts 

 

Vaatame tagajärje eetikast piiratumat vaadet, et teo võimalikud head tagajärjed on teo eetilisuseks tarvilikud. See tekitab küsimuse, millistest tingimustest piisab juhul, kui teol on võimalikult head tagajärjed, selleks, et tegu  oleks eetiline.

Vaatame nüüd võimalust, et sel juhul piisab teo eetilisuseks sellest, et me sooritame teo heade kavatsustega. See vaade põhjendab korraga seda, miks heade tagajärgedega ilma heade kavatsusteta sooritatud tegu ei pruugi olla hea ja seda, miks heade kavatsustega inimene üldse peaks planeerima ja vahendeid valima.

Vaatame nüüd võimalust, et heade tagajärgede tingimuse täidetuse korral piisab teo eetilisuseks sellest, et teo sooritajal on voorus või voorused, mis kallutavad teda just nende tagajärgedega tegu sooritama. See vaade põhjendab korraga seda, miks on moraalne karakter oluline ja seda, miks vooruslik inimene üldse peaks planeerima ja vahendeid valima.

Vaatame nüüd võimalust, et vähemat üks neist on juhul, kui  teol on võimalikult head tagajärjed, teo eetilisuseks piisav, aga kumbki pole tarvilik. See jätab lahtiseks võimaluse, et deontilise, tagajärje eetilise ja vooruseetilise komponendi koosesinemine on selleks piisav ja tarvlik, et tegu oleks eetiline.

Vaatame seda võimalust lähemalt. See seletab seda, miks kõik need komponendid eetikas esile kerkivad ja samas, miks eetika küsimused pole seni lõpliku lahendust leidnud.