teisipäev, 18. august 2026

Järelduse relevantsuse mitte-formaalne kriteerium ja vasturääkivusest tulenevate järelduste relevantsus

Järelduse relevantsuse mitte-formaalne kriteerium ja vasturääkivusest tulenevate järelduste relevantsus 

Karmo Talts

 

Vaatame järelduste relevantsuse mitte-formaalseid kriteeriume. Kui väitest P järeldub väide Q ning P ja Q käivad ühe ja sama teema kohta, siis on Q P-st tulenev relevantne järeldus.

Vaatame nüüd selle tähendust vasturääkivuse jaoks. Iga väide Q, mis räägib samast teemast, mis P, on P ja P eituse konjunktsioonist tulenev relevantne järeldus.

Sulgudesse võetud kogeja ja kogemuse analüüs

Sulgudesse võetud kogeja ja kogemuse analüüs

Karmo Talts



Vaatame, mis on kogemuse analüüsimisel sulgudesse võetud isegi siis, kui maailma võetakse kogemuse analüüsil arvesse. Sulgudesse on võetud kogeja.

Vaatame nüüd selle tähendust selle jaoks, mida enamasti analüüsitakse siise kui analüüsitakse kogemust. Analüüsitakse seda, kuidas kogejale näib.

Vaatame nüüd, kuidas analüüsis võtta arvesse kogejat. Ei tule analüüsida ainult seda, millisena näib ja maailma arvesse võtmise puhul seda, mis on ja mis ainult näib, vaid ka seda, millisena näib kogejale see, mis on ja millisena näib kogejale see, mis pelgalt näib.

esmaspäev, 17. august 2026

Ümberpööratud induktsioon ja negatiivsed seletused

Ümberpööratud induktsioon ja negatiivsed hüpoteesid

Karmo Talts

 

Vaatame võimalusi induktsiooni ümber pöörata. Kui A ja B pole minevikus kunagi koos esinenud, siis nad ei esine tõenäoliselt koos ka tulevikus.

Vaatame nüüd võimalusi sõnastada negatiivseid hüpoteese. Negatiivsed hüpoteesid seletavad seda, miks nähtus x ei esine ajahtekel t, tingimuste, mis x-i ilmnemise välistavad, esinemisega ajahetkel t. Ühtlasi tulenevad negatiivsetest hüpoteesides ennustused, mis ütlevad, et kui nähtuse x esinemise välistavad tingimused esinevad tulevikuhetkel t, siis ei esine x-i tulevikuhetkel t.

Kogemusele eelnevad tõed ilma kaemusvormideta ja induktsioon

Kogemusele eelnevad tõed ilma kaemusvormideta ja induktsioon 

Karmo Talts

 

Vaatame võimalusi mõista kogemusele eelnevaid tõdesid ilma kaemusvormideta. Ei ole võimalik saada teadmisi enne igasugust kogemust, mingile konkreetsele kogemustehulgale eelnev tõde eelneb just sellele kogemustehulgale.

Vaatame nüüd selle tähendust, et kogemustehulgale x eelnev tõde põhineb x-ile eelneval kogemustehulgal. On olemas tõdesid, millegi on võimalik jõuda piiratud andmehulgale toetudes.

Vaatame selle nüüd selle tähendust induktsiooni jaoks. Kui ei ole nomoloogiliselt võimalik, et A esineb ilma B-ta ja ei ole nomoloogiliselt võimalik, et B esineb ilma A-ta, siis on nomoloogiliselt võimatu induktsiooni, mille järgi A ja B esinevad alati koos, kummutada. Seega neil juhtudel on nomoloogiliselt paratamatu, et induktsiooni abil me saame teadmisi. Me lihtsalt ei tea induktsiooni rakendamise puhul, millal induktiivne meetod annab teadmisi ja millal mitte.

Kapitali akumuleerumine ja perioodi jooksul teenitud sissetulekute jagunemine

Kapitali akumuleerumine ja perioodi jooksul teenitud sissetulekute jagunemine 

Karmo Talts

 

Vaatame kapitali akumuleerumist sissetulekute jagunemise seisukohast. Kui ettevõtjate poolt perioodil x teenitud kogukasum on suurem kui summa, mis x-i jooksul makstakse tööliste palkadeks, siis x-i jooksul teenitud raha hulk, mis jaguneb ettevõtjate vahel, on suurem kui x-i jooksul teenitud raha hulk, mis jaguneb tööliste vahel.

Vaatame nüüd indiviide. Kui indiviid x teenib perioodi y jooksul rohkem raha kui indiviid z, siis y-i jooksul teenitud raha hulgast kuulub x-ile suurem osa kui z-ile.

pühapäev, 16. august 2026

Kahekohalised predikaadid ja hulkade moodustamine

Kahekohalised predikaadid ja hulkade moodustamine 

Karmo Talts

 

Sõnastame järgmised hulkade moodustamise põhimõtteid: „iga kahekohalise predikaadi P ja mistahes elemendi x puhul saab moodustada hulga nendest x-idest, mis on predikaadis P(x,y) esimesel kohal” ja „iga kahekohalise predikaadi P ja mistahes elemendi y puhul saab moodustada hulga nendest y-itest, mis on predikaadis P(x,y) teisel kohal” ja „iga kahekohalise predikaadi P ja mistahes järjestatud elementide paari (x,y) puhul saab moodustada hulga nendest (x,y)-iteest, mille esimesel liikmel on predikaadi P väljendatud suhe paari teise liikmega..

Vaatame nüüd enesesse kuuluvaid hulkasid. Kui hulk x kuulub endasse, siis x kuulub hulkade, mis kuuluvad x-i, hulka ja hulkade, mille elemendiks on x, hulka ja järjestatud paar (x,x) kuulub nende järjestatud paaride, mille esimesel liikmel on suhe Kuulub paari teise liikmega. hulka.

Vaatame nüüd enesesse mitte kuuluvaid hulkasid. Kui hulk x ei kuulu endasse, siis x kuulub hulkade, mis ei kuulu x-i, hulka ja hulkade, mille elemendiks pole x, hulka ja ja järjestatud paar (x,x) kuulub nende järjestatud paaride, mille esimesel liikmel on suhe Ei kuulu paari teise liikmega, hulka.

laupäev, 15. august 2026

Eneseleviitavate kontseptsioonide ja väidete tähenduse sõltuvus viidatavast endast ning paradoksid

Eneseleviitavate kontseptsioonide ja väidete tähenduse sõltuvus viidatavast endast ning paradoksid 

Karmo Talts

 

Vaatame võimalusi käsitleda kolmandat võimalust selle kõrval, et iga predikaadi puhul on tegu autoloogilise predikaadiga või on tegu hetereoloogilise predikaadiga. Eneseleviitavate kontseptsioonide probleem on selles, et nende tähendus sõltub viidatavast endast. Seega on predikaat P autoloogiline parajasti siis, kui P tähendus ei sõltu autoloogilisuse kontseptsioonist ja P rakendub P-le. P on heteroloogiline parajasti siis, kui P tähendus ei sõltu heteroloogilisuse kontseptsioonist ja P ei rakendu P-le.

Vaatame nüüd võimalusi käsitleda tõepredikaadiga seotud paradokse. Kui väite P tähendus ei sõltu tõesuse kontseptsioonist ja P tähendus ei sõltu vääruse kontseptsioonist, siis on P tõene parajasti siis, kui P. Kui väite P tähendus sõltub tõesuse või vääruse kontseptsioonist ja  väite Q, mille tõeväärtusest P räägib, tähendus ei sõltu tõesuse või vääruse kontseptsioonist, siis on P tõene parjasti siis, kui P.  Kui väite P tähendus sõltub tõesuse või vääruse kontseptsioonist ja väite Q, mille tõeväärtusest P räägib, tähendus sõltub tõesuse või vääruse kontseptsioonist ja väite R, mille tõeväärtusest Q räägib, tähendus ei sõltu tõesuse või vääruse kontseptsioonist, siis on P tõene parjasti siis, kui P. Jne.   

Vaatame nüüd hulgateoreetilisi paradokse. Iga predikaadi puhul, mille tähendus ei sõltu hulga kontseptsioonist, saab luua hulga kõigist elementidest predikaadiga P.