Selle, mis tunne on olendil, sõltuvus olendil olevast informatsioonist

Selle, mis tunne on olendil, sõltuvus olendil olevast informatsioonist 

Karmo Talts 

 

Vaatame persoone x ja y, kellest üks teab, et x-i naaber on ohtlik kurjategija ja teine ei tea. Kui x teab, et tema naaber on ohtlik kurjategija ja y ei tea seda, siis tunnevad nad end x-i naabriga kokku puutudes erinevalt. Seega on subjektiivsel kogemusel olendil oleva informatsiooniga seotud külg.

Vaatame nüüd võimalust, et see, mis tunne olendil on, sõltub ainult sellest, millist informatsiooni olendil on. See, mis tunne on olla nahkhiir sõltub siis sellest, millist informatsiooni on nahkhiirel olevate meeleelunditega võimalik hankida. Seega juhul, kui teisel olendil on täpselt sama informatsioon hangitud teistsuguste meeleelundite abil, siis on tal sama tunne.

Vaatame nüüd, kas sellele võimalusele räägib vastu see, et üks ja sama informatsioon võib esineda mitmel kujul. Näiteks siis, kui keegi meile ütleb, et see raamat on punane, pole meil sama tunne, kui siis, kui me asjasse puutuvat raamatut näeme. Sellele võib vastu väita, et kui me räägime sellistel juhtudel ühest ja samast informatsioonist, siis me kasutame keelt lõdvalt. Tegelikult sisaldub öeldud  lauses "see raamat on punane" ja silmas tekkinud aistingus samast allikast pärinev informatsioon, mis oma erineva kuju tõttu pole päris sama informatsioon. 

Inimlik sekkumine ja induktiivsed üldistused

Inimlik sekkumine ja induktiivsed üldistused

Karmo Talts 

 

Vaatame juhtu, kus alati, kui üks piljardikuul on tabanud teist, on teine kuul veerema hakanud. Kui me liimime teise kuuli piljardilaua külge, siis see ei hakka enam veerema, kui esimene kuul seda tabab. Seega vähemalt mõnel juhul sõltub induktiivse üldistuse tõenäoline kehtivus inimliku sekkumise puudumisest.

Vaatame nüüd selle tähendust determinismi jaoks. Vähemalt teoreetiliselt on võimalik, et deterministlikud ennustused mõnikord ei tööta, kui mängu tuleb inimlik sekkumine.

Induktsioon ja täiendavad tegurid, mille esinemisel kaks tegurit koos esinevad

Induktsioon ja täiendavad tegurid, mille esinemisel kaks tegurit koos esinevad 

Karmo Talts 

 

Vaatame juhtu, kui A ja B on minevikus alati koos esinenud kokkusattumuse tõttu. Kui me tähistame A ja B koos esinemise kokkusattumuse tõttu C-ga, siis A, B ja C on minevikus alati koos esinenud.

Vaatame nüüd, kas on nii, et kui A ja B on minevikus alati koos esinenud, siis tulevikus esinevad A ja B koos või esineb üks neist ilma teiseta juhul, kui pole nii, et esineb kolmas tegur C, ja minevikus on A ja B alati esinenud koos C-ga. Võibolla mõnel juhul on koos A ja B-ga minevikus esinenud hoopis tegur D või E jne. Seega A-st ja B-st ühe üksinda esinemine tulevikus eeldab, et puuduvad kõik tegurid nende tegurite hulgast, mille esinemine seletab A ja B koos esinemist.

Kategooriline imperatiiv ja reaalne võimalus tegutseda

Kategooriline imperatiiv ja reaalne võimalus tegutseda

Karmo Talts

 

Vaatame kategoorilise imperatiivi kehtivuse küsimust olukorra, kus me märkame uppujat, näitel. Igaühe jaoks ei saa olla seaduseks, et tuleb minna vette ja ujuda uppujat päästma, sest igaüks ei oska ujuda.

Vaatame nüüd, kas see tähendab, et käitumisseadus on sel juhul abstraktsem, kui see, et tuleb minna vette ja ujuda uppujat päästma. Kui kaldal on täielikult halvatu, kes ei saa abi kutsuda või läheduses pole kedagi, keda liikumisvõimetu halvatu saaks appi kutsuda, siis ei saa tema jaoks olla seaduseks isegi midagi nii abstraktset, nagu see, et ta peab andma oma panuse uppuja päästmiseks.

Konditsionaal, mille sissetoomiseks on vaja tõestada, et konditsionaali eeldus on väär või konditsionaali järeldus on tõene, ja Curry paradoks

Konditsionaal, mille sissetoomiseks on vaja tõestada, et konditsionaali eeldus on väär või konditsionaali järeldus on tõene, ja Curry paradoks 

Karmo Talts

Vaatame, mida annaks materiaalse konditsionaali asendamine konditsionaaliga, mille sissetoomiseks on vaja tõestada, et konditsionaali eeldus on väär või tõestada, et konditsionaali järeldus on tõene. Kuna me ei saa tõestada Curry lause järeldust, sest see on väär ja tõestada Curry lause eelduse väärust, sest vastasel juhul me tõestaks, et Curry lause on korraga tõene ja väär, siis me ei saa tõestada Curry lauset.
Vaatame nüüd, mida selline konditsionaal tähendaks loogika teoreemide jaoks. Väite P identsuse tõestamine eeldaks, et me tõestame kas selle, et P on väär või tõestame selle, et P on tõene. Seega poleks identsus enam loogika teoreem.  

Tõeskeemi võimalikud tõeväärtused rohkem kui kahe tõeväärtusega loogikates ja paradoksid

Tõeskeemi võimalikud tõeväärtused rohkem kui kahe tõeväärtusega loogikates ja paradoksid 

Karmo Talts

Vaatame tõeskeemi ja klassikalise loogika seoseid. Kui P on väär, siis konditsionaal „kui P, siis P on tõene” on tühjalt tõene ja kui väide „P on tõene” on väär, siis konditsionaal „kui P on tõene, siis P” on tühjalt tõene. Eeldustel, et kui P on tõene, siis konditsionaal „kui P, siis P on tõene” on mitte-tühjalt tõene ja kui väide „P on tõene” on tõene, siis konditsionaal „kui P on tõene, siis P” on mitte-tühjalt tõene, kehtibki skeem „P on tõene parajasti siis, kui P” igal juhul.
Vaatame nüüd rohkem kui kahe tõeväärtuse lubamise tähendust. P-l võib olla tõeväärtus, mille puhul konditsionaal „kui P, siis P on tõene” ei oma kõige kõrgemat tõeväärtust ja väitel „P on tõene” võib olla tõeväärtus, mille korral konditsionaalil „kui P on tõene, siis P” ei pruugi olla kõige kõrgem tõeväärtus. Seega ei pruugi skeem „P on tõene parajasti siis, kui P” olla alati kehtiv.
Vaatame nüüd selle tähendust, et kõige kõrgema ja madalama tõeväärtus puhul on skeemil „P on tõene parajasti siis, kui P” kõige kõrgem tõeväärtus. Kui P tõeväärtus on kõrgem kõige madalamast tõeväärtusest, siis skeemi tõeväärtus esialgu langeb ja siis hakkab jälle tõusma. Kui P-l on keskmine tõeväärtus, siis skeemil on keskmine tõeväärtus.
Vaatame nüüd kolmanda tõeväärtusega loogikat. Kui P-l on kolmas tõeväärtus, siis skeemil „P on tõene parajasti siis, kui P” on kolmas tõeväärtus.
Vaatame nüüd paradokside kättemaksulauseid. Paradokside kättemaksulaused ei tööta keskmise tõeväärtuse, kaasa arvatud kolmanda tõeväärtusega loogikate kolmanda tõeväärtuse juures, sest tõeskeem ise pole neil juhtudel piisavalt kõrge tõeväärtusega, et me saaks teha paradoksaalse järelduse.     

Tõe koherentsiteooria, teadmine ja Gettieri näited

Tõe koherentsiteooria, teadmine ja Gettieri näited 

Karmo Talts

Vaatame tõeseid õigustatud uskumusi tõe koherentsiteooria seisukohast. Kuna tõene õigustatud uskumus P tõene, siis on P kooskõlas teooriaga, millesse ta kuulub.
Vaatame nüüd teadmise käsitlemist õigustatuse ja tõe kaudu. Kui me seostame teadmise õigustatuse ja tõega, siis tõe koherentsiteooria seisukohast me teame P-d parajasti siis, kui me usume kooskõlalist teooriat, mille osa P on.
Vaatame nüüd Gettieri näiteid. Smith usub teooriat, et Jones saab töö ja Jonesil on mündid taskus. Selle teooria osa on, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus. Kuna see teooria ennustab, et Jones saab töö, kuigi Jones ei saa tööd, siis enamik koherentsiteooria pooldajaid praagiks selle teooria nõrga ennustusjõu tõttu välja ja praagiks ka Jonesi uskumuse, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus, selle teooria osana välja.
Vaatame nüüd Fordi näidet. Kuna teooria, et Jonesil on Ford, ei suuda ennustada, et Smith saab tulevikus andmeid, mille järgi Jonesil pole Fordi, siis koherentsiteooria pooldaja praagiks selle teooria ja Smithi uskumuse, et Jonesil on Ford või Brown on Barcelonas, selle teooria osana välja.
Vaatame nüüd võimalusi seda teadmise käsitlust veelgi tugevdada. Me teame P-d parajasti siis, kui me usume kooskõlalist parima seletus- ja ennustusjõuga teooriat, mille osa on P.