Metatasandi valetajalause, tõeväärtuslike väidete roll tõestustes ja tõesväärtuseta väited

Metatasandi valetajalause, tõeväärtuslike väidete roll tõestustes ja tõesväärtuseta väited 

Karmo Talts

Vaatame järgmist metatasandi variatsiooni valetajalausest "see väide tõestab vääruse". Kui see väide on tõene, tõestab see väide vääruse. Kui meil pole metaloogilist seadust, et iga väide tõestab kas tõesuse või vääruse, siis võib see väide üldse mitte midagi tõestada.
Vaatame nüüd selle tähendust võimaluse jaoks, et mõned väited pole ei tõesed ega väärad. Käsitluse järgi, mis ütleb, et väite tõesus on seotud tema rolliga tõestustes, pole ei tõene ega väär väide see, millel puudub roll tõestustes.
Vaatame nüüd väära väite rolli tõestusest. Väära väite rolliks tõestustes on iseenda eituse tõestamine.

Disjunktsioon, koondamine ja vasturääkivus

Disjunktsioon, koondamine ja vasturääkivus

Karmo Talts 

 

Tõlgendamine koondamist disjunktsiooni kaudu. Väide P tõestab P ühe  ja P teise esinemisjuhu disjunktsiooni. Juhul, kui andmetes ei ole vasturääkivust, on need P esinemisjuhud samaväärsed.

Vaatame nüüd vasturääkivust. Kui me tuletame P ja P eituse konjunktsioonist P, siis me saame tõestada P ühe ja P teise esinemisjuhu disjunktsiooni. Me saame kasutada disjunktiivsets süllogismi, et P eitusest ja P ühe ja P teise esinemisjuhu disjunktsioonist tuletada üks P esinemisjuht. Seega pole need esinemisjuhud vasturääkivuse korral samaväärsed ja koondamise kasutamine pole õigustatud. 

Defineeritav ja koondamise struktuurne reegel loogikas

Defineeritav ja koondamise struktuurne reegel loogikas 

Karmo Talts 

 

Vaatame, kas leidub argumente selle kasuks, et defineeritav on erinevalt definitsioonist resurss, mida ei peaks tuletuskäigus korduvalt kasutama. Kui me oleme X-i defineerinud Y-ina, siis pärast seda, kui me oleme identsust kasutades tuletanud X-ist Y-i, saame me Y-it korduvalt kasutada. X-i korduv kasutamine on lihtsalt Y-i korduv kasutamine ja seega pole vaja X-i eraldi korduvalt kasutada. 

Olemine või olemised

Verivärske dialoog.

 

Olemine või olemised 

Karmo Talts 

 

Martin: Me oleme Maailmas.

Uku: Sina küll maailmas pole, vaid sa oled Euroopas.

Martin: Kuidas nii?

Uku: Sest sinu Olemine on sakslaseks olemine ja paremal juhul kreeka keele mõjude kaudu eurooplaseks olemine.

Martin: Kas sa pead erinevaid keeli erinevate olemiste kodadeks?

Uku: Mõtlemine on osa olemisest ja keel mõjutab mõtlemist.

Martin: Miks nii ettevaatlikult?

Uku: Sest leidub olemisi, mis avanevad erinevatest keeltest mõjutatud oma olemises olevatele.

Martin: Ja erinevaid olemisi, mis avanevad olevates, kes on mõjutatud ühest ja samast keelest?

Uku: Just.  

Tervikud ja olemuse küsimus

Tervikud ja olemuse küsimus 

Karmo Talts 

 

Vaatame, millised erinevused toob tervikute keskne lähenemine objektidele vormi keskse lähenemise asemel kaasa olemuse küsimuses. Kui terviku omadused muutuvad, siis need muutused kaasnevad  muutustega  terviku ülesehituses. Seega ei saa neid muutusi vastandada sügavamatele muutustele, sest erinevus pole mitte selles, et objekti sügavamad muutused oleks olemuslikumad, vaid selles, et sügavamad muutused on seotud ulatuslikumate muutustega objekti ülesehituses.

Mateeria, tervikud ja areng

Mateeria, tervikud ja areng 

Karmo Talts 

 

Vaatame, kas on alternatiivseid lähenemise mateeriaale lisaks sellele, et mateeria muudab oma vormi. Mateeria moodustab tervikuid ja need teervikud moodustavad keerukamaid tervikuid või need tervikud säilivad keerukamaid tervikuid moodustamata või need tervikud lagunevad lihtsamateks tervikuteks.

Vaatame nüüd arengut sellest vaatest lähtudes. Areng eeldab, et on olemas tingimused keerukamate tervikute moodustamiseks.

Vaatame nüüd taandarengut. Taandarengu vältimine eeldab, et on tigimused vähemalt sellise keerukusega tervikute püsimiseks, nagu siiani on moodustunud. 

Intentsionaalse objekti ja kogemuses antud objekti erinevus

Intentsionaalse objekti ja kogemuses antud objekti eristus 

Karmo Talts 

 

Vaatame võimalust, et intentsionaalne objekt ja kogemuses antud objekt on erinevad objektid. Sel juhul on võimalik, et me kogeme subjektiivselt midagi ilma, et kogemus oleks millelgi suunatud.

Vaatame nüüd, mis moodi see oleks võimalik. Organism saab suunata oma tegevust ja meeleelundeid ilma, et ta seda subjektiivselt kogeks.

Vaatame nüüd selle tähendust subjektiivse kogemuse rolli jaoks. Tõenäoliselt annab subjektiivne kogemus organismile mingit laadi eelise, mida ilma kogemuseta olendil pole.

Vaatame nüüd, mis laadi eelise see võiks olla. Kuna automaatne reageerimine ei vaja kogemust, siis on kogemust vaja, et seda kaalutlemisel arvesse võtta.

Vaatame nüüd selle võimalikku tähendust selle jaoks, millega kogemusliku teadvuse puhul on tegu. Kogemuslik teadvus on see osa psüühikast, mille faasideks on informatsiooni töötlemine kaalutlemiseks, kaalutlemine ja kaalutletud tegutsemine ise.

Vaatame nüüd filosoofiliste žombide probleemi. Kui žombiel puudub kogemuslik teadvus, siis tal puudub informatsioon kaalutletud tegevuseks. Seega on võimatu, et žombie tegutseb kaalutletult.