Konsistentsus ja hulkade moodustamise skeem
Karmo Talts
Vaatame võimalusi kasutada parakonsistentstete loogikate konsistentsioperaatorit hulkade moodustamise skeemi sõnastamiseks. Iga konsistentse predikaadi P puhul saab moodustada hulga kõgist elementidest elemendiga P.
Vaatame nüüd selle tähendust Russeli paradoksi jaoks. Kõigist hulkadest, millele saab kooskõlaliselt omistada endasse mitte kuulumise, saab moodustada hulga.
Verivärske dialoog.
Mõistete arengu ühiskondlik dialektika
Karmo Talts
Marksist: Hegeli süsteem tuli pöörata pea pealt jalgadele.
Kriitik: Oled sa kindel, et see õnnestus?
Marksist: Miks siis mitte?
Kriitik: Kuna Hegel tegeles mõistetega, siis oleks ka tema süsteemi jalgade peale pööramine pidanud mõtestama ümber mõistete arengu.
Marksist: Kuidas siis mõistete ühiskondlik areng võiks välja näha?
Kriitik: Mõistel on alguses üks tähendus...
Marksist: See kõlab küll mitte-ühiskondlikult.
Kriitik: ... ja siis hakatakse mõistet kasutama klassihuvidest lähtuvas tähenduses.
Marksist: Ja sünteesina hakatakse mõistet kasutama ühiskonna ümber kujundamiseks sobivas tähenduses?
Kriitik: On ka võimalus, et võetakse kasutusele asjasse puutuv uus mõiste, mida saab kasutada ühiskonna ümber kujundamise huvides.
Marksist: Kuidas see praktikas välja näeb?
Kriitik: Aga vaatame näiteks kommunisti mõistet.
Marksist: Sa sihid sinna, et kommunistliku partei ladviku huvides hakati seda kasutama sellises tähenduses, mis sobis ladvikule?
Kriitik: Jah.
Marksist: Aga milline oleks siis võinud olla see uus tähendus või mõiste, mis oleks aidanud riigikommunismi ületada?
Kriitik: Igal juhul oleks see mõiste pidanud võtma arvesse ka ebavõrdsust selles, mil määral keegi võimu omab.
Marksist: Ebavõrdsuse vastu võitlemine tähendab üha uute ebavõrdsuse vormide vastu võitlemist?
Kriitik: Nii see on ju ikka olnud.
Ebamäärasus ja teadmatus
Karmo Talts
Seome ebamäärasuse teadmatusega. Selleks vaatame ebamäärasuse seost ebakindlusega. P on ebakindel parajasti siis, kui me ei tea, kas P või mitte-P. Kui see ebakindlus tuleneb informatsiooni puudulikkusest, siis on tegu vähemalt mõningase (võibolla tühise) ebatõenäosusega. Kui see ebakindlus tuleneb P sõnastusest, siis on P ebamäärane.
Vaatame nüüd kõrgema järgu ebamäärasust. Kui me ei tea, kas P või mitte-P P sõnastuse tõttu ja me ei tea, mil määral P on ebamäärane iga P ebamäärasuse määra kohta käiva väite sõnastuse tõttu, siis on tegemist kõrgema järgu ebamäärasusega
Konsistentsed definitsioonid ja paradoksid
Karmo Talts
Vaatame võimalusi kasutada parakonsistentstete loogikate konsistentsioperaatorit mõistete defineerimisel. X on defineeritud Y-ina juhtudel, kui Y on konsistentne.
Vaatame nüüd Nelson Grellingi paradoksi. Predikaat on autoloogiline siis, kui predikaat on kooskõlaliselt endale rakendatav ja heteroloogiline parajasti siis, kui ta kooskõlaliselt pole endale rakendatav. Heteroloogilisuse predikaat ei ole seega ei hetereoloogiline ega autoloogiline.
Vaatame nüüd valetaja paradoksi. Väide P on tõene parajasti siis, kui kooskõlaliselt on nii, et P ja väär siis, kui kooskõlaliselt pole nii, et P. Valetajalause pole seega ei tõene ega väär.
Zenoni poole tee läbimise paradoks ja sammu pikkus
Karmo Talts
Vaatame Zenoni poole tee läbimise paradoksi sammu pikkuse seisukohast. Oletame, et kogu tee pikkus on kümme meetrit ja sammu pikkus on meeter. Poole tee läbimiseks tuleb teha viis sammu.
Vaatame nüüd viie meetrist teelõiku. Selleks, et läbida pool sellest teelõigust, tuleb teha kaks ja pool sammu.
Vatame nüüd kahe ja poole meetri pikkust teelõiku. Selleks et läbida sellest pool, tuleb teha vähem kui kaks sammu.
Vaatame nüüd ühe ja veerandi meetri pikkust teelõiku. Selleks, et läbida sellest pool, tuleb teha vähem kui üks samm.
Vaatame nüüd vähem kui ühe meetri pikkust teelõiku. Selleks, et läbida terve see teelõik, on vaja teha vähem kui üks samm.
Definitsioonide episteemiline tõlgendus ja Nelson-Grellingi paradoks
Karmo Talts
Tõlgendame definitsioone epistemoloogiliselt. Kui me defineerime P Q-na, siis me avastame, et objektil x on predikaat P parajasti siis, kui me avastame, et x-il on predikaat Q.
Vaatame nüüd Nelson Grellingi paradoksi. Me avastame, et sõna on autoloogiline parajasti siis, kui me avastame, et sõna käib enda kohta. Me avastame, et sõna on heteroloogiline parajasti siis, kui me avastame, et sõna ei käi enda kohta.
Vaatame nüüd heteroloogilisuse mõistet. Me ei saa avastada seda, et heteroloogilisuse mõiste on heterloogiline, sest siis me avastame, et ta korraga käib ja ei käi enda kohta ega avastada seda, et heteroloogilisuse mõiste on autoloogiline, sest siis me avastame samuti, et ta korraga käib ja ei käi enda kohta.
Teadvus ja tagasiside
Karmo Talts
Mõtestame teadvust tagaside kaudu. Kui me oleme teadlikud omaenda tegevusest, siis me saame oma tegevust kohandada.
Vaatame nüüd teadvuse ja organismi seost. Kui organism on teadlik oma seisundist, siis see saab oma seisundit kohandada.
Vaatame nüüd, kas igapäevases kogemuses on teadvus kohati seotud pigem seisundi kohandamise kui aktiivse tegutsemisega. Kui silmad hirmsa vaatepildi ees sulgeda, siis see muudab nägemiseisundit, mitte ei ole tegevus, mis muudab maailma nii, et selles ei ole enam hirmsat nähtust ega tegevus, mis muudab meie asukohta nii, et see on hirmsast nähtusest kaugemal.
