Saturday, April 25, 2026

Identsus ajas ja objektide omaduste kokku langemine erinevatel ajahetkedel

Identsus ajas ja objektide omaduste kokku langemine erinevatel ajahetkedel  

Karmo Talts


Vaatame identsust ajas predikaatloogika seisukohast. Kuigi me saame väljendada konkreetse objekti identsust konstandi identsuse abil iseendaga või muutujaid kasutavate konstruktsioonide abil, siis klassikaline predikaatloogika ei võimalda vahet teha objekti predikaatide vahel erinevatel ajahetkedel.
Vaatame nüüd loogikaid, mis lubavad erinevatel ajahetkedel olla tõene erinevatel väidetel. Kuigi sellised loogikad lubavad meil öelda, et ühel ajahetkel on konkreetsel objektil predikaat P ja teisel ajahetkel pole sellel objektil predikaati P, siis jääb küsimus, mida tähendab see, et muutuvate omadustega objekt on üks ja see sama objekt.
Vaatame nüüd muutumist lähemalt. Kui ajahetkel t ja vahetult ajahetke t järel erinevad ühe ja selle sama objekti omadused veidi, siis selle objekti omadused hetkel t langevad kokku selle objekti omadustega hetkel t ja selle objekti omadused vahetult t järel langevad kokku selle objekti omadustega vahetult t järel. Seega on kaks objekti x ja y identsed siis, kui ei leidu ühtegi ajahetke, mil leidub x-i ja ei leidu y-t või vastupidi ja ei leidu ühtegi ajahetke, mil x-il on predikaat P ja y-il puudub predikaat P või vastupidi.

Pärisnimed ja uskumused

Pärisnimed ja uskumused 

Karmo Talts

 

Vaatame võimalusi pärisnimede käsitlemiseks uskumuste kaudu. Kui uskumus, et konkreetselt objektil või isikul on omadus P, on laialt levinud, siis asendab selle isiku või objekti nimi määravat kirjeldust, mis kirjeldab seda isikut või objekti P-d omavana. 

Friday, April 24, 2026

Normaalne teadvus ja vaimufilosoofia

Normaalne teadvus ja vaimufilosoofia

Karmo Talts

 

Vaatame hallutsinatsioonide tähendust biheiviorismi jaoks. Biheiviorist peab vahet tegema normaalse ja ebanormaakse käitumise vahel.

Vaatame nüüd hallutsinatsioonide tähendust vaimu identsusteooria jaoks. Selleks,et tegemist oleks normaalse teadvusseisundiga, ei piisa sellest, et tegu on õiget tüüpi ajuseisundiga, sest normaalne teadvusseisund on õiget tüüpi ajuseisund, mis on põhjustatud õigel viisil. 

Vaatame nüüd hallutsinatsioonide tähendust funktsionalismi jaoks. Isegi siis, kui miski mitte-bioloogiline saab täita teadvuse rolli, siis selleks, et mitte-bioloogiline süsteem saaks täita normaalse teadvuse rolli, on vaja, et oleks täidetud lisatingimused.

Vaatame nüüd neid lisatingimusi lähemalt. Kui funktsionalism on tõene, siis saab süsteem täita normaalse teadvuse rolli siis, kui süsteemil on meeleelundid või miski, mis täidab meeleelundite rolli.

Vaatame nüüd hallutsinatsioonide tähendust vaimu kaasumisteooria jaoks. Iga normaalne muutus teadvuse seisundites eeldab õigel viisil põhjustatud muutusi füüsikalistes seisundites.

Protsessuaalne lähenemine normaalsele teadvusele ja skepsis

Protsessuaalne lähenemine normaalsele teadvusele ja skepsis 

Karmo Talts

 

Läheneme normaalsele teadvusele protsessuaalselt. Normaalne teadvus eeldab, et nii keskkonnas kui ka teadvusega olendi organismis toimuvad protsessid, mis viivad keskkonna teadvustamiseni.

Vaatame nüüd ebanormaalse teadvuse olemasolu tähendust. Selleks, et olend oleks teadvusel, piisab suures osas nendest protsessidest, mis toimuvad olendi organismis. Keskkonnas toimuvad protsessid on eelkõige tarvilikud selleks, et olend saaks normaalse teadvuse jaoks vajalikku informatsiooni keskonna kohta.

Vaatame nüüd selle kontrapositsiooni. Kui keskkonnas ei toimu selleks tarvilikke protsesse, siis olend ei saa normaalse teadvuse jaoks vajalikku informatsiooni.

Vaatame nüüd, millal neid protsesse ei toimu. See ei tähenda tingimata seda, et keskkonnas toimub vähe protsesse ja polegi eriti midagi teadvustada, vaid keskkonnas võivad toimuda protsessid, mis ei anna seda laadi informatsiooni, mida olend on kohastunud teadvustama. 

Vaatame nüüd selle tähendust teadmiste saamise jaoks. Võimalik, et leidub informatsiooni, mida me ei ole kohastunud hankima ja seega on võimalik, et keskonnas toimub protsesse, mille kohta me pole võimelised teadmisi saama. 

Thursday, April 23, 2026

Omadused ja olemise viisid

Omadused ja olemise viisid 

Karmo Talts  

 

Vaatame, kas omadusi saab siduda olemise viisidega. Kui asja omadused muutuvad tegelikult, siis mitte ainult ei näi, et midagi on asjaga teisiti, vaid midagi ongi asjaga teisiti. Seega omadusega B olemine on asja A üks olemise viisidest.
Vaatame nüüd, kas omadused, mis kuuluvad A olemise viiside hulka, piirduvad selliste omadustega, mille kohta me ütleme, et A on B. Kui toolil on neli jalga, siis tool on neljajalgne , kui koer jookseb, siis koer on jooksev jne. Seega kasutatakse ka teistsuguseid A omadustest rääkivaid väljendeid A olemise viisidest rääkimiseks.
Vaatame nüüd võimalikkuse ja omaduste suhteid. Kui A pole omadusega B, kuid võiks olla omadusega B, siis on A-l võimalik olla omadusega B.

Püsivad ja ebapüsivad omadused

Verivärske dialoog.

 

Püsivad ja ebapüsivad omadused 

Karmo Talts 

 

Filosoof: Asjadel on olemuslikud omadused ja sattumuslikud omadused.

Aednik: Ja sattumuslikud on need omadused, mis pole püsivad?

Filosoof: Just.

Aednik: Vähemalt mõnikord ei pea see paika,

Filosoof: Kuidas nii?

Aednik: Kui õun lakkab olemast roheline, siis ei ole ju tegemist sellega, et õun kaotab sattumusliku omaduse.

Filosoof: Sest õunale on loomupäraselt omane olla ühes oma arengufaasis roheline?

Aednik: Just.

Filosoof: Aga mitte päris kõik asja ebapüsivad omadused ei ole asjale loomupäraselt omased mingis selle arengufaasis.

Aednik: Seda, miks mingid omadused muutuvad tuleb ju ka  seletada.

Filosoof: Ja kui seda ei saa seletada sellega, et asjale on mingis oma arengufaasis loomupärane olla mingi konkreetse ebapüsiva omadusega, siis tuleb seda teisiti seletada?

Aednik: Just. 

Tõeväärtused ja lihtsad väited

Tõeväärtused ja lihtsad väited 

Karmo Talts 

 

Sõnastame järgmise arusaama tõeväärtustest: lihtsatsel väidetel on tõeväärtus. Lihtne väide ei saa korraga olla tõene ja väär, muidu tekib vasturääkivus.

Vaatame nüüd keerukamaid väiteid. Kui väide on moodustatud tõeväärtuslikest väidetest, siis on väitel tõeväärtus. Tõeväärtuslik väide ei saa korraga olla tõene ja väär.