Ekvivalentsus, paratamatu ekvivalentsus ja tõeste väidete osutus

Ekvivalentsus, paratamatu ekvivalentsus ja tõeste väidete osutus

Karmo Talts

 

Eristame ekvivalentsuse paratamatust ekvivalentsusest. Väited P ja Q on ekvivalentsed parajasti siis, kui P-st järeldub Q ja Q-st järeldub P. P ja Q on paratamatult ekvivalentsed siis, kui see on paratamatu, et P-st järeldub Q ja see on paratamatu, et Q-st järeldub P.

Vaatame nüüd selle tähendust argumendi jaoks, et kõik tõesed väited käivad ühe ja sama objekti kohta. Isegi kui argument on korrektne, siis tegelikult tegelikult tõene väide P ja tegelikult tõene väide Q käivad tegelikult sama objekti kohta ja ei pruugi olla loogiliselt välistatud maailm, kus üks neist on väär ja teine on tõene ja kus seega P ja Q ei käi sama objekti kohta. 

Eetikaalased induktiivsed järeldused

Eetikaalased induktiivsed järeldused 

Karmo Talts

Vaatame enesevaatlusel põhinevaid induktiivseid eetikaalaseid järeldusi. Julge induktiivne üldistus ütleb, et kui mulle on enamasti olnud hea või halb või mitte kumbki see, et on nii, et P, siis see on enamasti olenditele hea või halb või ei kumbki see, kui on nii, et P. 

Vaatame nüüd ettevaatlikumaid järeldusi. Need ütlevad, et kui mulle on enamasti olnud hea või halb või mitte kumbki see, et on nii, et P, siis minuga rohkem või vähem sarnasel olenditele enamasti on hea või halb või ei kumbki see, et on nii, et P. 

Vaatame nüüd inimeste tunnistustel põhinevaid induktiivseid eetikaalaseid järeldusi. Julge induktiivne üldistus ütleb, et kui inimesed on küsimusele kui hea see nende jaoks on, kui on nii, et P, vastanud, et see on nende jaoks hea või halb või ei kumbki siis enamasti on olenditele hea või halb või ei kumbki see, kui on nii, et P. 

Vaatame nüüd ettevaatlikumaid järeldusi. Need ütlevad, et kui inimesed on küsimusele kui hea see nende jaoks on, kui on nii, et P, enamasti vastanud, et see on nende jaoks hea või halb või ei kumbki, siis inimesega rohkem või vähem sarnastele olenditele enamasti on hea või halb või ei kumbki see, et on nii, et P. 

 

Predikaatide, mis rakenduvad predikaatidele, hästi rakendumise põhimõte ja null-kohaliste predikaatide, mis viitavad teistele null-kohalistele predikaatidele, hästi viitamise põhimõte

Predikaatide, mis rakenduvad predikaatidele, hästi rakendumise põhimõte ja null-kohaliste predikaatide, mis viitavad teistele null-kohalistele predikaatidele, hästi viitamise põhimõte

Karmo Talts

 

Sõnastame hulkade hästi moodustamise põhimõtte eeskujul hästi rakendumise põhimõtte predikaatide jaoks, mis rakenduvad predikaatidele. Vähemalt ühele predikaadile rakenduv predikaat P on hästi rakenduv, kui ühegi predikaadi Q, millele P rakendub, puhul ei moodustu lõputu ahel, kus Q rakendub R-ile, R rakendub S-ile jne. 

Vaatame nüüd null-kohalisi predikaate, mis viitavad teistele null-kohalistele predikaatidele. Vähemalt ühele väitele viitav väide P on hästi viitav, kui mitte ühegi väite Q puhul, millele P viitab, ei moodustu lõputu väidetele viitamise ahel, kus Q viitab R-ile, R viitab S-ile jne.

Õnn ja tõeste väidete esitamine

Õnn ja tõeste väidete esitamine

Karmo Talts

 

Vaatame õnne rolli tõeste väidete esitamisel. Me võime esitada väite, mis on läheb täppi. Õnn ei mängi rolli, kui sõnastame väite, mis väljendab seda, mida me teame.

Vaatame nüüd väiteid, mis lähevad täppi. Me võime esitada tõese hüpoteesi. Me võime lähtuda väite esitamisel allikatest, mis ei ole usaldusväärsed, ja ikkagi väita midagi tõest.

Vaatame nüüd, kas õnn mängib rolli ka väärade väidete esitamise puhul. Me võime sõnastada väite, mis ei lähe täppi. Õnn ei mängi rolli, kui me teadlikult sõnastame väärinformatsiooni sisaldava väite.

Vaatame nüüd nüüd väiteid, mis ei lähe täppi. Me võime esitada väära hüpoteesi. Me võime lähtuda väite esitamisel ebausaldusväärsetest allikatest ja seejuures väita midagi väära.

Vasturääkivusest ilma disjunktiivse süllogismita suvalise järelduse tuletamine ja parakonsistentsed konditsionaalid

Vasturääkivusest ilma disjunktiivse süllogismita suvalise järelduse tuletamine ja parakonsistentsed konditsionaalid

Karmo Talts 

 

Vaatame, kuidas saab klassikalises loogikas tuletada vasturääkivusest suvalise järelduse disjunktiivset süllogismi kasutamata.

P ja P eituse konjunktsioonist saab konjuktsiooni lihtsustades järeldada P eituse. P eitusest saab järeldada, et konditsionaal "P-st järeldub Q" on tühjalt tõene. Sellest konditsionaalist ja P-st saab modus ponensit kasutades järeldada Q.

Vaatame nüüd selle tähendust loogikate jaoks, milles vasturääkivus ei plahvata. Selliste loogikate konditsionaal ei saa olla materiaalne konditsionaal, sest muidu saab P eitusest sisse tuua tühjalt tõese konditsionaali. 

Kõrgema järgu loogika, mitte eksisteerivad objektid ja identsus

Kõrgema järgu loogika, mitte eksisteerivad objektid ja identsus

Karmo Talts

 

Vaatame eksistentsiväidete eitusi kõrgema järgu loogika seisukohast. Kui ei leidu objekti, millele rakendub P kontseptsioon, siis leidub P kontseptsioon ja iga objekti puhul P kontseptsioon ei rakendu objektile.

Vaatame nüüd predikaadi eitusi kõrgema järgu väidete seisukohast. Kui leidub objekt, millele ei rakendu P kontseptsioon, siis leidub P kontseptsioon ja leidub objekt, millele P kontseptsioon ei rakendu.

Vaatame nüüd, kas see lükkab mitte eksisteerivate objektide probleemi kõrgemale tasemele, kus mitte eksisteerivad objektid on mitte eksisteerivad rakendumis relatsioonid. Kui me ütleme, et ei leidu objekti, millele rakendub P kontseptsioon, siis me sisuliselt ütleme, et ühegi kontseptsiooni puhul, mis rakendub vähemalt ühele objektile, pole tegu P kontseptsiooniga. Kui me ütleme, et leidub objekt, millele ei rakendu P kontseptsioon, siis me sisuliselt ütleme, et leidub objekt, millele rakenduvate kontspetsioonide puhul pole tegu P kontseptsiooniga.

Vaatame nüüd, kas see teeb mitte eksisteerivate objektidest mitte eksisteerivad kontseptsioonide identsuse relatsioonid. Kuna me vajame erinevaid kontseptsioone, et kirjeldada erinevaid omadusi ja suhteid ja erinevad omadused on erinevatel objektidel ja erinevates suhetes osalevad erinevad objektide hulgad, siis fundamentaalselt on mitte-olemine mitte-identne olemine.

Aistingute käsitlemine meeleelunidte seisunditena ja taju funktsioneerimine

Aistingute käsitlemine meeleelunidte seisunditena ja taju funktsioneerimine

Karmo Talts

 

Vaatame võimalust, et aistingud on identsed teatud meeleelundite seisunditega. Sel juhul on võimalik normaalset taju käsitleda funktsionaalselt nii: kui olendil on aisting ja olend funktsioneerib teatud viisil, siis olendil on taju. Samas pole aistinguid selleks, et olendil oleks tajud, tarvis: olend võib funktsioneerida viisil, mille puhul tal on taju, ka siis, kui tal ei ole aistingut.