Dialoog keelamisest

Verivärske dialoog.

 

Dialoog keelamisest 

Karmo Talts

 

Kirjanik: Kui Jumalat pole olemas, siis on kõik lubatud!

Tavainimene: Nii et siis, kui Jumalat pole, tohib punase tulega üle tee minna?

Kirjanik: Saad aru küll, mida ma mõtlen. 

Tavainimene: Tegelikult ei saa. On palju keelajaid, mitte ainult üks.

Kirjanik: See ju, et valitseja midagi keelab, ei tähenda tingimata seda, et see keeld õigustatud on.

Tavainimene: Keelajad ju ei ole ainult valitsejad.

Kirjanik: Kes siis veel?

Tavainimene: Näiteks lapsevanemad. Tahad sa öelda, et oma laste käekäigust hoolimine ei ole õigustatud?

Kirjanik: Siiski, kuidas saab täiskasvanutele millegi keelamist õigustada?

Tavainimene: Mõnedel valitsejatel on ju hea lastetuba.

Kirjanik: See, kui hea lapsetoaga valitseja hoolib oma alamatest, on õigustatud?

Tavainimene: Mulle näib küll nii, hea kirjamees. 

Võimalus, et moraali üle mõtlemine on induktiivne

Võimalus, et moraali üle mõtlemine on induktiivne

Karmo Talts

 

Vaatame võimalust, et moraali üle mõtlemine ei ole deduktiivne. Üheks võimaluseks, mille puhul pole nii, et moraali üle mõtlemine on deduktiivne, on, et moraali üle mõtlemine on induktiivne.

Vaatame nüüd argumente selle kasuks. Me võime konventsionaalset moraali levikut seletada mitte kasvatuse mõjuga, vaid nii: kui inimene on minevikus enamasti puutunud kokku normile x vastava käitumisega, siis ta mõtleb, et x-ile vastav käitumine ongi üldlevinud ja normaalne. 

Vaatame nüüd ettevaatlikumat induktiivset mõtlemist. Kui normile x vastavat käitumist on sageli vaadeldud, siis isegi juhul, kui x-ile vastav käitumine pole üldlevinud, esineb x-ile vastav käitumine tõenäoliselt mingitel kindlatel tingimustel. Näiteks võib x-ile vastav käitumine olla levinud konkreetses kultuuriruumis.

Fiktsionaalsed objektid ning de dicto ja de re eristus

Fiktsionaalsed objektid ning de dicto ja de re eristus 

Karmo Talts

 

Vaatame fiktsionaalseid objekte de ditco ja de re eristsue seisukohast. See, kui leidub objekt x, millel teose y järgi on omadus P, ei ole sama asi, kui see, et teose y järgi leidub objekt x omadusega P.

Vaatame nüüd Sherlock Holmesi. Leidub Baker Street, mis on Arthur Conan Doyle teoste järgi Sherlock Holmesi elukoht.

Vaatame nüüd Pegasust. Müütide järgi leidub Pegasus, kellel on hobuse keha ja tiivad.

Keelelised teod ja fiktsionaalsed objektid

Keelelised teod ja fiktsionaalsed objektid 

Karmo Talts

Vaatame ilukirjandusteose kirjutamist, kui rea keeleliste tegude sooritamist. Teose eksistents seisab selles, et teos on kirja pandud. Tegelaskuju eksistents seisab selles, et tegelaskuju ja tema tegusid on teoses või teostes kirjeldatud. Tegelase taust seisab selles, et tegelaskuju tausta on teoses või teostes kirjeldatud.
Vaatame nüüd küsimust fiktsionaalsete objektide kohta käivate väidete tõeväärtuse kohta. See, et Sherlock Holmes elab Baker Streetil, seisab selles, et Arthur Conan Doyle oma teostes kirjeldas teda, tema tegusid ja tema tausta. Samas mõne peenema näite korral võib seda, mida ja kuidas on teoses kirjeldatud, mõista erinevalt. Seega fiktsionaalsete objektide kohta faktiväidete esitamine paremal juhul põhineb selle, mida ja kuidas teoses on kirjeldatud, ühtemoodi mõistmise tõttu tekitatud illusioonil, et teoseid ei saagi mitut moodi tõlgendada ja halvemal juhul enda tõlgenduse ainumõeldavaks pidamisel.

Väites sisalduv informatsioon ja müra ning järeldamine

Väites sisalduv informatsioon ja müra ning järeldamine

Karmo Talts

Üldistame eelduste ja järelduste suhte eeldustes ja järeldustes sisalduva informatsiooni suhtele. Eeldusest, mis sisaldab mingi hulga adekvaatset informatsiooni, tuleneb vähemal üks järeldus, mis sisaldab sama hulga adekvaatset informatsiooni. Eeldusest, mis sisaldab mingil hulga väärinformatsiooni,  tuleneb vähemal üks järeldus, mis sisaldab sama hulga väärinformatsiooni.
Vaatame nüüd, kas need üldistused laienevad väidetele, mis sisaldavad lisaks informatsioonile müra. Kuna müra moonutab informatsiooni, võib olla raske kindlaks teha, mida väide ütleb ja teha järeldusi, mis tulenevad sellest, mida väide ütleb. Seega ei pruugi müra sisaldavast väitest järelduste tegemine õnnestuda.
  

Tõe ja objektide suhted ning paradoksid

Tõe ja objektide suhted ning paradoksid 

Karmo Talts

Uurime objektide ja tõe suhet. Kui objekt x pole tõene, siis pole nii, nagu x ütleb. Kui pole nii, nagu x ütleb, siis x ütleb midagi ja asjad on teisiti või x ei ütle midagi.
Vaatame nüüd valetajalauset. Kui valetajalause pole tõene, siis pole nii, nagu valetajalause ütleb. Kui pole nii, nagu valetajaluse ütleb, siis valetajaluse ütleb midagi, aga asjad on teisiti või valetajalause ei ütle midagi. Kui valetajalause ütleb midagi, aga asjad on teisiti, siis on nii nagu valetajalause ütleb. Kui on nii nagu valetajalause ütleb, siis valetajalause ütleb midagi, aga asjad on teisiti. Seega valetajalause ei ütle midagi.
Üldistame nüüd selle, et mõned väited ei ütle midagi. Väitel P on tõeväärtus või väide P ei ütle midagi. 

Relativism ning olemasolevad objektid ja omadused

Relativism ning olemasolevad objektid ja omadused 

Karmo Talts

Vaatame järgmist relativismi vormi: see pole suhteline, mis on olemas, vaid ainult see, mis iseloomustab neid objekte, mis on olemas. See vaade jätab arvesse võtmata võimaluse, et meile võib ainult näida, et objekti x iseloomustab miski, mis näib meile omadusena P ja tegelikult mingit omadust, mida me enda vaatenurgast P-na kogeks, x-il tegelikult polegi. 
Vaatame nüüd relativismi vormi, mille järgi iga omaduse P esinemisjuhu, mis on mõnel reaalsel objektil, puhul me kas ei koge seda P esinemisjuhtu, või see on relatiivne, millise omaduse esinemisjuhuna me seda P esinemisjuhtu kogeme. See, et erinevate olendite või erinevate rühmade liikmete jaoks näivad omaduse P esinemisjuhud erineva omaduse esinemisjuhuna, ei tähenda tingimata seda, et on lõputult võimalusi millise omaduse esinemisjuhuna P esinemisjuhud saavad näida. Ainsad tõendid selle kohta, millised perspektiivid on võimalikud, on olemasolevad perspektiivid.