Tõe normatiivne käsitlus ja paradoksid

Tõe normatiivne käsitlus ja paradoksid 

Karmo Talts

Vaatame tõe normatiivse käsitluse põhjendamist. Kui on nii, et P, siis on fakt, et on nii, et P. See, et faktidele vastavaid väiteid peab uskuma, on hoopis norm. Kui meil on norm, et faktidele vastavaid väiteid peab uskuma, siis tähendab "P on tõene", et P-d peab uskuma, sest on nii, et P.
Vaatame nüüd valetajalauset. See ütleb, et seda väidet ei pea uskuma, sest pole nii, nagu see väide ütleb.
Vaatame nüüd, millal see on nii. See on nii siis, kui seda väidet ei pea uskuma, sest pole nii, nagu see väide ütleb.
Vaatame nüüd, millal see pole nii. See pole nii, kui seda väidet peab uskuma või sellel, et seda väidet ei pea uskuma, on sellest, et pole nii nagu see väide ütleb, erinev põhjendus.
Vaatame nüüd võimalust, et valetajalauset peab uskuma. See pole paradoksaalne juhul, kui sellel, et väidet peab uskuma, võib olla ka mingi muu põhjendus, kui see, et on nii nagu väide ütleb. 
Vaatame nüüd võimalust, et valetajalauset ei pea uskuma sellest, et pole nii nagu valetajalause ütleb, erineval põhjendusel. Selliste põhjenduste üks kanditaate on, et väidet ei pea uskuma, kui väite uskumine viib paradoksini.

Järeldamine, ressursid ja paradoksid

Järeldamine, ressursid ja paradoksid 

Karmo Talts

Üldistame konditsionaali tõestamise ressurside hankimisele. Kui A abil saab esile kutsuda protsessi, mille tulemuseks on B, siis saab A abil hankida B-d. Konditsionaali tõestamine on selle erijuht, kus eelduse A abil saab esile kutsuda järeldamiseprotsessi, mille tulemuseks on B järeldamine.
Vaatame nüüd, kuidas erinevad vähem abstraktsed ressursid ja eeldused. Vähem abstraktse ressursi puhul on ligilähedaselt kindlaks tehtav, kui palju A-d B hankimiseks kulub. Kuna näiliselt saab sama eelduse kasutamise juurde lõputult tagasi pöörduda ja enamasti ei teki sellest probleeme, siis näib järeldamise puhul kehtivat koondamise struktuurne reegel.
Vaatame nüüd paradokside tähendust. Kuna paradoksi puhul samade eelduste juurde tagasi pöördumine tekitab probleemi, siis ei saa kõik väited olla ühetaolised ressursid. 
Vaatame nüüd, kuidas erinevad väidetele viitavad väited teistest väidetest. Kui väide A ei viita mõnele väitele, siis võib küll tõestuses kasutada ekvivalentsust, aga A tähendus ei sõltu ainult sellest ekvivalentsusest.
Vaatame nüüd selle tähendust ekvivalentsuse kasutamise jaoks. Harilikul juhul saame me A asendamisel ekvivalenste väitega B väite, mis ei ole väide, millest A tähendus täielikult sõltub. 
Vaatame nüüd selle tähendust koondamise jaoks. Harilikult saame me A-d B-ga asendades ressursi, millest A täielikult ei sõltu. Kui me jätkame A kasutamist juhul, kus A viitab mõnele väitele, siis me käsitleme A-d B-st sõltumatu ressursina, millest tulenevad järeldused, mis ei sõltu B-st. Kuna sel juhul tegelikult A tähendus ja A-s tulenevad järeldused sõltuvad täielikult B-st, siis A-st ei tulene järeldusi, mida ei tulene B-st ja A asendamise järel B-ga tuleb lõpetada A-st järelduste tegemine.     

Hüpoteesid ja kausaalne tõeteooria

Hüpoteesid ja kausaalne tõeteooria

Karmo Talts

Vaatame hüpoteese kausaalse tõeteooria seisukohast. Kui hüpotees on klassikalises mõttes tegelikkusele vastav, aga selleni on jõutud pigem kujutlusvõime abil, kui selle tõttu, et asjasse puutuv tegelikkuse aspekt põhjustas hüpoteesi formuleerimise, siis pole hüpotees tõene.
Vaatame nüüd, mis sellisel juhul on üldse hüpoteeside püstitamise mõte. Mitte-tõesed ideed omavad praktilist tähendust, sest nendest lähtudes saab eksperimenteerida põhjuste ja tahajärgede ahelaga ning selle eksperimenteerimise käigus jõuda tõeste uskumusteni.   

Gettieri probleemid ja kausaalne tõeteooria

Gettieri probleemid ja kausaalne tõeteooria

Karmo Talts

 

Vaatame, kas Gettieri probleemidele saab rakendada kausaalse teadmiseteooria asemel kausaalset tõeteooriat. Kui mündid selle mehe taskus, kes sai mündi-näites töö, ei põhjustanud uskumust, et töö saab mees, kelle tasklus on mündid, siis see uskumus polnud tõene.
Vaatame nüüd küüni-näidet. Kui mees autos nägi tõelist küüni, siis põhjustas tõeline küün tema uskumuse. Seega oli tegu tõese uskumusega. Samas juhul, kui ta oleks vaadanud vale-küüni, siis poleks tema uskumust põhjustanud tõeline küün ja tegu poleks olnud tõese uskumusega.

Konsistentsus ja hulkade moodustamise skeem

Konsistentsus ja hulkade moodustamise skeem

Karmo Talts

Vaatame võimalusi kasutada parakonsistentstete loogikate konsistentsioperaatorit hulkade moodustamise skeemi sõnastamiseks. Iga konsistentse predikaadi P puhul saab moodustada hulga kõgist elementidest elemendiga P.
Vaatame nüüd selle tähendust Russeli paradoksi jaoks. Kõigist hulkadest, millele saab kooskõlaliselt omistada endasse mitte kuulumise, saab moodustada hulga.

Mõistete arengu ühiskondlik dialektika

Verivärske dialoog. 

 

Mõistete arengu ühiskondlik dialektika 

Karmo Talts

Marksist: Hegeli süsteem tuli pöörata pea pealt jalgadele.
Kriitik: Oled sa kindel, et see õnnestus?
Marksist: Miks siis mitte?
Kriitik: Kuna Hegel tegeles mõistetega, siis oleks ka tema süsteemi jalgade peale pööramine pidanud mõtestama ümber mõistete arengu.
Marksist: Kuidas siis mõistete ühiskondlik areng võiks välja näha?
Kriitik: Mõistel on alguses üks tähendus...
Marksist: See kõlab küll mitte-ühiskondlikult.
Kriitik: ... ja siis hakatakse mõistet kasutama klassihuvidest lähtuvas tähenduses.
Marksist: Ja sünteesina hakatakse mõistet kasutama ühiskonna ümber kujundamiseks sobivas tähenduses? 
Kriitik: On ka võimalus, et võetakse kasutusele asjasse puutuv uus mõiste, mida saab kasutada ühiskonna ümber kujundamise huvides.
Marksist: Kuidas see praktikas välja näeb?
Kriitik: Aga vaatame näiteks kommunisti mõistet.
Marksist: Sa sihid sinna, et kommunistliku partei ladviku huvides hakati seda kasutama sellises tähenduses, mis sobis ladvikule?
Kriitik: Jah.
Marksist: Aga milline oleks siis võinud olla see uus tähendus või mõiste, mis oleks aidanud riigikommunismi ületada?
Kriitik: Igal juhul oleks see mõiste pidanud võtma arvesse ka ebavõrdsust selles, mil määral keegi võimu omab.
Marksist: Ebavõrdsuse vastu võitlemine tähendab üha uute ebavõrdsuse vormide vastu võitlemist?
Kriitik: Nii see on ju ikka olnud.

Ebamäärasus ja teadmatus

Ebamäärasus ja teadmatus

Karmo Talts

Seome ebamäärasuse teadmatusega. Selleks vaatame ebamäärasuse seost ebakindlusega.  P on ebakindel parajasti siis, kui me ei tea, kas P või mitte-P. Kui see ebakindlus tuleneb informatsiooni puudulikkusest, siis on tegu vähemalt mõningase (võibolla tühise) ebatõenäosusega. Kui see ebakindlus tuleneb P sõnastusest, siis on P ebamäärane.
Vaatame nüüd kõrgema järgu ebamäärasust. Kui me ei tea, kas P või mitte-P P sõnastuse tõttu ja me ei tea, mil määral P on ebamäärane iga P ebamäärasuse määra kohta käiva väite sõnastuse tõttu, siis on tegemist kõrgema järgu ebamäärasusega