Hüpoteesid ja kausaalne tõeteooria

Hüpoteesid ja kausaalne tõeteooria

Karmo Talts

Vaatame hüpoteese kausaalse tõeteooria seisukohast. Kui hüpotees on klassikalises mõttes tegelikkusele vastav, aga selleni on jõutud pigem kujutlusvõime abil, kui selle tõttu, et asjasse puutuv tegelikkuse aspekt põhjustas hüpoteesi formuleerimise, siis pole hüpotees tõene.
Vaatame nüüd, mis sellisel juhul on üldse hüpoteeside püstitamise mõte. Mitte-tõesed ideed omavad praktilist tähendust, sest nendest lähtudes saab eksperimenteerida põhjuste ja tahajärgede ahelaga ning selle eksperimenteerimise käigus jõuda tõeste uskumusteni.   

Gettieri probleemid ja kausaalne tõeteooria

Gettieri probleemid ja kausaalne tõeteooria

Karmo Talts

 

Vaatame, kas Gettieri probleemidele saab rakendada kausaalse teadmiseteooria asemel kausaalset tõeteooriat. Kui mündid selle mehe taskus, kes sai mündi-näites töö, ei põhjustanud uskumust, et töö saab mees, kelle tasklus on mündid, siis see uskumus polnud tõene.
Vaatame nüüd küüni-näidet. Kui mees autos nägi tõelist küüni, siis põhjustas tõeline küün tema uskumuse. Seega oli tegu tõese uskumusega. Samas juhul, kui ta oleks vaadanud vale-küüni, siis poleks tema uskumust põhjustanud tõeline küün ja tegu poleks olnud tõese uskumusega.

Konsistentsus ja hulkade moodustamise skeem

Konsistentsus ja hulkade moodustamise skeem

Karmo Talts

Vaatame võimalusi kasutada parakonsistentstete loogikate konsistentsioperaatorit hulkade moodustamise skeemi sõnastamiseks. Iga konsistentse predikaadi P puhul saab moodustada hulga kõgist elementidest elemendiga P.
Vaatame nüüd selle tähendust Russeli paradoksi jaoks. Kõigist hulkadest, millele saab kooskõlaliselt omistada endasse mitte kuulumise, saab moodustada hulga.

Mõistete arengu ühiskondlik dialektika

Verivärske dialoog. 

 

Mõistete arengu ühiskondlik dialektika 

Karmo Talts

Marksist: Hegeli süsteem tuli pöörata pea pealt jalgadele.
Kriitik: Oled sa kindel, et see õnnestus?
Marksist: Miks siis mitte?
Kriitik: Kuna Hegel tegeles mõistetega, siis oleks ka tema süsteemi jalgade peale pööramine pidanud mõtestama ümber mõistete arengu.
Marksist: Kuidas siis mõistete ühiskondlik areng võiks välja näha?
Kriitik: Mõistel on alguses üks tähendus...
Marksist: See kõlab küll mitte-ühiskondlikult.
Kriitik: ... ja siis hakatakse mõistet kasutama klassihuvidest lähtuvas tähenduses.
Marksist: Ja sünteesina hakatakse mõistet kasutama ühiskonna ümber kujundamiseks sobivas tähenduses? 
Kriitik: On ka võimalus, et võetakse kasutusele asjasse puutuv uus mõiste, mida saab kasutada ühiskonna ümber kujundamise huvides.
Marksist: Kuidas see praktikas välja näeb?
Kriitik: Aga vaatame näiteks kommunisti mõistet.
Marksist: Sa sihid sinna, et kommunistliku partei ladviku huvides hakati seda kasutama sellises tähenduses, mis sobis ladvikule?
Kriitik: Jah.
Marksist: Aga milline oleks siis võinud olla see uus tähendus või mõiste, mis oleks aidanud riigikommunismi ületada?
Kriitik: Igal juhul oleks see mõiste pidanud võtma arvesse ka ebavõrdsust selles, mil määral keegi võimu omab.
Marksist: Ebavõrdsuse vastu võitlemine tähendab üha uute ebavõrdsuse vormide vastu võitlemist?
Kriitik: Nii see on ju ikka olnud.

Ebamäärasus ja teadmatus

Ebamäärasus ja teadmatus

Karmo Talts

Seome ebamäärasuse teadmatusega. Selleks vaatame ebamäärasuse seost ebakindlusega.  P on ebakindel parajasti siis, kui me ei tea, kas P või mitte-P. Kui see ebakindlus tuleneb informatsiooni puudulikkusest, siis on tegu vähemalt mõningase (võibolla tühise) ebatõenäosusega. Kui see ebakindlus tuleneb P sõnastusest, siis on P ebamäärane.
Vaatame nüüd kõrgema järgu ebamäärasust. Kui me ei tea, kas P või mitte-P P sõnastuse tõttu ja me ei tea, mil määral P on ebamäärane iga P ebamäärasuse määra kohta käiva väite sõnastuse tõttu, siis on tegemist kõrgema järgu ebamäärasusega

Konsistentsed definitsioonid ja paradoksid

Konsistentsed definitsioonid ja paradoksid 

Karmo Talts

Vaatame võimalusi kasutada parakonsistentstete loogikate konsistentsioperaatorit mõistete defineerimisel. X on defineeritud Y-ina juhtudel, kui Y on konsistentne.
Vaatame nüüd Nelson Grellingi paradoksi. Predikaat on autoloogiline siis, kui predikaat on kooskõlaliselt endale rakendatav ja heteroloogiline parajasti siis, kui ta kooskõlaliselt pole endale rakendatav. Heteroloogilisuse predikaat ei ole seega ei hetereoloogiline ega autoloogiline.
Vaatame nüüd valetaja paradoksi. Väide P on tõene parajasti siis, kui kooskõlaliselt on nii, et P ja väär siis, kui kooskõlaliselt pole nii, et P. Valetajalause pole seega ei tõene ega väär.

Zenoni poole tee läbimise paradoks ja sammu pikkus

Zenoni poole tee läbimise paradoks ja sammu pikkus 

Karmo Talts

Vaatame Zenoni poole tee läbimise paradoksi sammu pikkuse seisukohast. Oletame, et kogu tee pikkus on kümme meetrit ja sammu pikkus on meeter. Poole tee läbimiseks tuleb teha viis sammu.
Vaatame nüüd viie meetrist teelõiku. Selleks, et läbida pool sellest teelõigust, tuleb teha kaks ja pool sammu.
Vatame nüüd kahe ja poole meetri pikkust teelõiku. Selleks et läbida sellest pool, tuleb teha vähem kui kaks sammu.
Vaatame nüüd ühe ja veerandi meetri pikkust teelõiku. Selleks, et läbida sellest pool, tuleb teha vähem kui üks samm.
Vaatame nüüd vähem kui ühe meetri pikkust teelõiku. Selleks, et läbida terve see teelõik, on vaja teha vähem kui üks samm.