Thursday, February 19, 2026

Egoism ja teised eetilised süsteemid

Egoism ja teised eetilised süsteemid 

Karmo Talts 

 

Vaatame, kas egoismi puhul langevad teiste eetiliste süsteemide püstitatud küsimused ära. Kuna teol, mis pole tehtud kavatsusega taotleda omahuve, võivad mõnikord olla tagajärjed, mis on selle sooritajale kasulikud, siis tekib ka egoismi puhul moraalse kohustuse küsimus: kas egoistlik on tegutseda viisil, mis on indiviidile kasulik või on egoistlik tegutseda kavatsusega taotleda omahuvisid?

Vaatame nüüd tagajärgede küsimust. Tegudel võib olla rohkem või vähem tagajärgi, mis on teo sooritaja jaoks kasulikud. Kuna kaalutledes on võimalik ette näha, millised tegutsejale kasulikud ja mitte-kasulikud tagajärjed teol tõenäoliselt on, siis tekib ka egoismi puhul tegude tagajärgede küsimus: kas egoistlik on sooritada mistahes tegu, millel on tegutseja jaoks kasulike tagajärgi võo tegusid, millel neid tagajärgi on võimalikult palju ja teistsuguseid tagajärgi võimalikult vähe?

Vaatame nüüd vooruste küsimust. Erinevad isikuomadused võivad aidata või segada omahuvide taotlemist. Seega tekib ka egoismis küsimus vooruste küsimus: kas egoistlik on sooritada üksikuid tegusid, mis on tegutseja jaoks kasulikud, või on egoistlik kalduda (ja juhul kui indiviidil selline kalduvus või kalduvused puuduvad, kujundada endas selline kalduvus või kalduvused) tegude, mis on tegutseja jaoks kasulikud, sooritamisele?

Wednesday, February 18, 2026

Intuitsioonide usaldusväärsus ja mittetäielikkuse teoreem

Intuitsioonide usaldusväärsus ja mittetäielikkuse teoreem 

Karmo Talts


Vaatame eeldust, et inuitsioonidel on usaldusväärne sisu. See ei tähenda tingimata seda, et intuitsioonidel on kooskõlaline vorm.
Vaatame nüüd eeldust, et intuitsioonidel on usaldusväärne sisu, aga mitte kõigil intuitsioonidel pole kooskõlaline vorm. Mitteformaalne tõestus, mille tulemusi pole võimalik formaalsete vahenditega tõetada, ei pruugi põhineda kooskõlalise vormiga intuitsioonidel ja olla usaldusväärne.
Vaatame nüüd selle tähendust mittetäielikkuse teoreemi jaoks. Mittetäielikkuse teoreemi varjatud filosoofilised eeldused on, et intuitsioonid on usaldusväärsed ja seda mitte ainult sisult, vaid ka vormilt.

Võimsa formaalse süsteemi väidete alamhulk, mis sisaldab ainult Gödeli lauset, ja selle süsteemi väidete teised alamhulgad

Võimsa formaalse süsteemi väidete alamhulk, mis sisaldab ainult Gödeli lauset, ja selle süsteemi väidete teised alamhulgad 

Karmo Talts


Vaatame formaalseid süsteeme, mis on piisavalt võimsad aritmeetika kodeerimiseks. Sellise süsteemi väidete hulgal on alamhulk, mille ainus element on väide "see väide pole formaalsete vahenditega tõestatav". Selle hulga elementideks olevad väited pole formaalsete vahenditega tõestatavad või selle hulga elementideks olevad väited on vasturääkivad.
Vaatame nüüd selle tähendust. Mittetäielikkuse teoreem ei tõesta, et formaalse süsteemi, mis on piisavalt võimas aritmeetika kodeerimiseks, väidete hulga vähemalt üks alamhulk, mis pole ülal mainitud hulk, sisaldab vähemalt ühte väidet, mis pole kas tõestatav või on vasturääkiv.
  

Olemine ja bioloogia

Olemine ja bioloogia 

Karmo Talts


Vaatame Sartre arusaama, et olemine eelneb olemusele, bioloogia seisukohast. Geneetilised eeldused on kaasa sündinud ja neid mapinupuleerimata ei ole võimalik iseennast kujundada selliseks, nagu meil pole eeldusi saada.
Vaatame nüüd kujunemist geneetiliste eelduste piires. Kuigi kujunemine sõltub keskkonnast, võib keskmine inimene mingil määral valida keskkonna, kus viibida või valida mingil määral seda, milliseks ta oma keskonna kujundab. See aga tähendab seda, et eneseloome seisukohast on keskkonna või selle kujundamise valikud olulised. Raske on ennast luua, tehes valikuid puhtaks eneseloomeks ebasoodsas keskkonnas.
Vaatame nüüd sotsiaalse vastutuse küsimust. See, kui keegi on heidetud keskkonda, kus tema eneseloome võimalused on piiratud, ei tähenda see seda, et ühiskond ei saa inimest aidata sellest keskkonnast pääseda või ei saa kujundada keskkonda, kus see inimene viibib, eneseloomeks soodsamaks.

Eeldus, et võimatut ei pea tegema ja hüve definitsioon

Eeldus, et võimatut ei pea tegema ja hüve definitsioon

Karmo Talts 

 

Vaatame eelduse, et võimatut ei pea tegema, tähendust hüve defineerimise jaoks. Hüvet ei saa defineerida pelgalt selle kaudu, mis hüve on, sest kui sellest, et x-l on predikaat P, piisab selleks, et x oleks hüveline, siis pole oluline, kas on võimalik, et x-il on predikaat P.

Vaatame nüüd hüve defineerimise detaile. Hüve saab iga võimaliku maailma jaoks defineerida eraldi, vastavalt sellele, mida antud võimalikus maailmas teha tuleb. Seda, kas saab anda hüve üldisema deinfitsiooni, sõltub sellest, kas on mingi ühisosa selle vahel, mis tuleb teha kõigis võimalike maailmades.

Vaatame nüüd selle tähendust avatud küsimuse jaoks. Kui me väidame, et looduslik omadus P on juhul, kui on võimalik, et millelgi on P, hea, siis küsimus, kas P on hea, tähendab küsimust, kas P on hea nendel tingimustel,  mis konkreetsetes maailmades, kus P on võimalik, esinevad. Kuna konkreetsetes võimalikes maailmades P mõjutab konkreetsete inimeste ja teiste olendite elu, siis võib avatud küsimus osutada küüniliseks küsimuseks, kas P-d võib neile inimestele ja teistele olenditele tagamata jätta ainult selle pärast, et P on looduslik omadus.

Eetilise teo deontiline komponent ja teo tulemuslikkuse komponent

Eetilise teo deontiline komponent ja teo tulemuslikkuse komponent

Karmo Talts 


Vaatame, kas teleoloogilisele eetikale on võimalik anda deontiline komponent. Kui tegu viib maailma selle telosele lähemale, aga teo sooritaja ei teinud seda kavatsusega viia maailma selle telosele lähemale, siis tal ei täitnud oma kohust viia maailma selle telosele lähemale.

Vaatame nüüd võimalust, et teo tulemused üldse ei loe, loeb ainult see, kas tegija kavatseb maailma viia selle telosele lähemale. See nullib ära vajaduse oma tegusid planeerida, sest planeerimine muudab teo tulemust, mitte kavatsust, millega tegu sooritatakse. Lisaks tekib küsimus, kas keegi, kes telost valesti mõistab, teeb hea teo, kui ta püüab oma teoga viia maailma selle telose poole, mille ta usub maailmal olevat.

Vaatame nüüd vooruseetikat. Kui keegi saab oma tegude läbi paremaks või vooruslik inimene ei muutu halvemaks, aga ei kavatsenud seda nii, siis ta ei täitnud oma kohust olla vooruslik.

Vaatame nüüd võimalust, et see, kas tegutseja muutub paremaks või vooruslik inimene ei muutu halvemaks, ei loe, loeb ainult see, kas ta kavatses käituda vooruslikult. See nullib ära vajaduse tegelikult ennast kujundada ja tegelikult vältida halvemakas muutumist, sest loeb ainult kavatsus. Lisaks tekib küsimus, kas keegi, kes voorusi valesti mõistab, täidab oma kohust, kui ta püüab käituda vooruslikult.

Vaatame nüüd võimalust, et ka deontilise eetika puhul tegude tulemused loevad. Siis võib juhtuda, et mõnikord siis, kui püütakse täita oma moraalset kohust, nurjutakse selles ja tekib uus kohustus edaspidi oma moraalse kohuse täitmises õnnestuda. Muidugi tuleb selleks, et see edaspidi õnnestuda saaks, tegutseda kavatsusega oma moraalset kohustust täita. 

Demagoogi kihlvedu

Demagoogi kihlvedu 

Karmo Talts 

 

Oletame, et demagoog ütleb sulle, et kui sa kogu oma raha tema arvele üle ei kanna, siis sa lähed põrgusse.

Vaatame nüüd demagoogi väite tõeväärtuste ja sinu tegevuste võimalikke kombinatsioone. Kui sa  kogu oma raha demagoogi arvele üle ei kanna, siis sa lähed põrgusse ja sa kannad oma raha tema arvele üle. Kui sa kogu oma raha tema arvele üle ei kanna, siis sa lähed põrgusse ja sa ei kanna oma raha tema arvele üle. Kui sa  kogu oma raha demagoogi arvele üle ei kanna, siis sa ei lähe põrgusse ja sa kannad oma raha tema arvele üle. Kui sa  kogu oma raha demagoogi arvele üle ei kanna, siis sa ei lähe põrgusse ja sa ei kanna oma raha tema arvele üle. .

Vaatame nüüd, millistel võimalustel on demagoogi argumendi järgi kõige raskemad tagajärjed. Kui sa  kogu oma raha demagoogi arvele üle ei kanna, siis sa ei lähe põrgusse ja sa kannad oma raha tema arvele üle, siis demagoogi argumendi järgi kaotad sa ainult raha. Kui sa kogu oma raha tema arvele üle ei kanna, siis sa lähed põrgusse ja sa ei kanna oma raha tema arvele üle, siis demagoogi argumendi järgi lähed sa põrgusse.