Eeldus, et hüve mõiste on üldistatud headest omadustest ja Moore'i avatud küsimus
Karmo Talts
Lähtume eeldusest, et hüve mõiste on üldistatud headest omadustest. Moore'i avatud küsimus enam ei tööta, sest paljudel juhtudel saab küsimusele, kas A on hea, vastata, et jah, A on teatud liiki hüve.
Vaatame nüüd, millise probleemi toob see lähenemine kaasa mitte-pluralistlikule arusaamale hüvest. Kui keegi ütleb, et A on hea, siis saab sellega nõustudes ikkagi küsida, kas leidub hüvesid, mis pole A.
Tõeväärtuste suhe väidete ja teiste objektidega
Karmo Talts
Vaatame eeldust, et tõevääruseta väited on olemas. See tähendab, et väiteks olemisest ei piisa selleks, et omada tõeväärtust.
Vaatame nüüd küsimust, kas see, et objekt on väide, on selleks tarvilik, et objektil oleks tõeväärtus. Kui selle kas objekt x on tõene, tingimused ei sõltu sellest, kas x on väide, siis on see nii.
Vaatame nüüd väidete ja muude objektide erinevust. Kui x pole väide, siis pole selge, mida tähendab see, et on nii, et x. Samas võivad väitest erineva objekti x järgi olla asjad kuidagi. Näiteks valget lund kujutava maali järgi lumi on valge.
Sõnastame nüüd tõeskeemi. Objekt x on tõene parajasti siis, kui x-i järgi P ja on nii, et P.
Nõrk Kleene´i loogika ja paradoksid
Karmo Talts
Vaatame nõrga Kleene´i loogika eeliseid paradokside käsitlemisel. Kui iga väide, mille vähemalt üks osaväide on tõevääruseta, on tõevääruseta, siis juhul, kui P on tõevääruseta, kaotab ka skeem "P on tõene parajasti siis, kui P" tõeväärtuse. Kättemaksulaused ei too paradoksi tagasi, sest kättemaksulause R on skeemi "R on tõene parjastis siis, kui R" osaväide ja muudab selle skeemi tõeväärtuseta väiteks.
Suhete ja omaduste puudumine ning predikaatide defineerimine
Karmo Talts
Vaatame heteroloogilisuse predikaat sellest vaatekohast, et sõna kohta mitte käimine ei ole suhe, vaid suhte puudumine. Heteroloogilisuse predikaadi definitsioon püüab suhte puudumist käsitleda suhtena.
Vaatame nüüd analoogiat vääruse predikaadiga. Tõesuse puudumine on omaduse puudumine. Vääruse definitsioon püüab omaduse puudumist käsitleda omadusena.
Vaatame nüüd hulkasid. Küsimus on selles, kas iga predikaadi P puhul saab moodustada hulga kõigist elementidest, millel puudub P.
Järeldamine ja vigaselt moodustatud mõisted
Karmo Talts
Vaatame väite sisu ja vormi vastandust. See ei ammenda väite kõiki aspekte, sest lisaks sisule, millest me mõtleme ja vormile, millises me mõtleme, on mängus mõisted, mille abil me väite sõnastame.
Vaatame nüüd, kuidas see eristus mõjutab järeldamist. Tagatult tõeste järelduste tegemiseks ei piisa sisuliselt tõestest eeldusest ja korrektses vormis mõtlemisest. Tarvis on ka seda, et eeldusi sõnastades ei kasuta me vigaselt moodustatud mõisteid.
Predikaatide kasutusele võtmine ning reaalsed suhted ja omadused
Karmo Talts
Vaatame predikaatide defineerimist selle seisukohast, et predikaate kasutatakse omaduste ja suhete väljendamiseks. Kui me defineerime predikaadi P nii: objektil on predikaat P parajasti siis, kui objektil on predikaat Q ja Q ei ole reaalset omadust või suhet väljendav predikaat, siis pole P reaalset omadust või suhet väljendav predikaat.
Vaatame nüüd kuidas võtta kasutusele predikaate. Me kas vaatleme või mõõdame mingit omadust või vaatleme mingit suhet või mõõdame mingi suhte olemasolu kaudu seletetavaid omadusi, ja võtame nende kohta kasutusele predikaadi või võtame olemasoleva predikaadi, mis väljendab olemasolevat omadust või suhet ja defineerime uue predikaadi selle kaudu.
Tõe normatiivne käsitlus ja paradoksid
Karmo Talts
Vaatame tõe normatiivse käsitluse põhjendamist. Kui on nii, et P, siis on fakt, et on nii, et P. See, et faktidele vastavaid väiteid peab uskuma, on hoopis norm. Kui meil on norm, et faktidele vastavaid väiteid peab uskuma, siis tähendab "P on tõene", et P-d peab uskuma, sest on nii, et P.
Vaatame nüüd valetajalauset. See ütleb, et seda väidet ei pea uskuma, sest pole nii, nagu see väide ütleb.
Vaatame nüüd, millal see on nii. See on nii siis, kui seda väidet ei pea uskuma, sest pole nii, nagu see väide ütleb.
Vaatame nüüd, millal see pole nii. See pole nii, kui seda väidet peab uskuma või sellel, et seda väidet ei pea uskuma, on sellest, et pole nii nagu see väide ütleb, erinev põhjendus.
Vaatame nüüd võimalust, et valetajalauset peab uskuma. See pole paradoksaalne juhul, kui sellel, et väidet peab uskuma, võib olla ka mingi muu põhjendus, kui see, et on nii nagu väide ütleb.
Vaatame nüüd võimalust, et valetajalauset ei pea uskuma sellest, et pole nii nagu valetajalause ütleb, erineval põhjendusel. Selliste põhjenduste üks kanditaate on, et väidet ei pea uskuma, kui väite uskumine viib paradoksini.
