Ebamäärasuse ja selguse objektiivsuse küsimus

Ebamäärasuse ja selguse objektiivsuse küsimus 

Karmo Talts

 

Vaatame võimalust, et ebamäärasus on subjektiivne nähtus. Asjad ei ole siis selged või ebamäärased iseenesest, vaid näivad sellistena.

Vaatame argumente selle kasuks. Seal, kus inimene ei suuda eristada erinevust omadustes, on see enamasti või alati olemas. Näiteks ei ole kahes kuhjas, kus mille arv erineb ühe tera võrra, sama palju terasid, juhtudel kui inimsilm ei suuda eristada ühte värvitooni teisest, on olemas erinevus valguse lainepikkuses jne.

Vaatame nüüd võimalust, et asjad saavad olla tegelikult selged või ebamäärased. Siis tuleb tegelik selgus ja näiline selgus eristada teineteisest. 

Vaatame nüüd selgust. Kui pole nii, et P ja meile näib, et on selge, et on nii, et P, siis pole tegemist tegeliku selgusega. Seega on seda, et on nii, et P, selleks, et oleks selge, et P, tarvis. Kui on nii, et P ja meile ei näi, et on selge, et on nii, et P, siis pole selge, et on nii, et P. Seega ei piisa sellest, et on nii, et P, selleks, et oleks selge, et on nii, et P. Kui on nii, et P ja meile näib selge, et on nii, et P, asjaoludel, kus meil puudub teadmine, et P, siis pole tegelikult selge, et P. Seega on ka seda, et me teaks, et P, tarvis selleks, et oleks selge, et P.

Vaatame nüüd selguse ja ebamäärasuse seoseid. Sellest, et pole nii, et P, piisab selleks, et poleks tegelikult selge, et P. Samas ei pruugi meile siis näida, et on ebamäärane, et P, sest meile võib ekslikult näida selge, et on nii, et P või meile ei pruugi selles suhtes, kas asjad on nii, et P, üldse midagi näida. Seega on seda, et näiks ebamäärane, et on nii, et P, selleks tarvis, et oleks ebamäärane, et on nii, et P. Kui meile näib, et ebamäärane, kas on nii, et P ja meil on teadmine, et on nii, et P, siis pole tegelikult ebamäärane see, et on nii, et P. Seega on selleks, et oleks tegelikult ebamäärane see, kas on nii, et P, tarvis, et me ei teaks, et on nii, et P.

Ajafilosoofia ja väidete tõeväärtus

Ajafilosoofia ja väidete tõeväärtus 

Karmo Talts 

 

Vaatame väidete tõeväärtust erinevate ajafilosoofiliste käsitluste valguses. Kui ainult olevik on olemas, siis ilma modaalsuseta väidetel on tõeväärtus ainult siis, kui need väited käivad oleviku kohta või on paratamatult tõesed. Ka ajalisi modaalsusi ilma teiste modaalsusteta kasutavatel väidetel on tõeväärtus ainult siis, kui modaalsuseks on praegune hetk või kui need väited on pratamatult tõesed.

Vaatame nüüd vaadet, et minevik juba on olemas ja ainult tuleviku pole veel olemas. Tõeväärusega väidete hulk laieneb siis ka nendele ilma modaalsusteta väidetele, mis käivad mineviku kohta. Ajalisi modaalsusi ilma teiste modaalsusteta kasutavatel väidetel, mis pole paratamatult tõesed, on tõeväärtus siis, kui modaaluseks on praegune või juba möödunud hetk.

Vaatame nüüd vaadet, et ka tulevik on olemas. Tõeväärusega väidete hulk laieneb siis ka nendele ilma modaalsusteta väidetele, mis käivad tuleviku kohta. Ajalisi modaalsusi ilma teiste modaalsusteta kasutavatel väidetel on tõeväärtus sõltumata sellest, milline ajahetk on väite modaalsuseks.

Selle, mis on võimalik, erinevatel ajahetkedel, eristamine ja Chisholmi paradoks

Selle, mis on võimalik, erinevatel ajahetkedel, eristamine ja Chisholmi paradoks

Karmo Talts

 

Vaatame võimalusi selle, mis on võimalik erinevatel ajahetkedel, eristamise kasutamiseks Chisholmi paradoksi lahendamisel. Praegu peab olema nii, et Jones läheb naabritele appi. Kui mõnel tulevikuhetkel on nii, et Jones läheb naabritele appi, siis ta peab neile ette teatama oma tulekust. Kui mitte ühelgi tulevikuhetkel ei ole nii, et Jones läheb naabritele appi, siis ta ei pea neile ette teatama oma tulekust. Kuna praegu ei ole realiseerunud kumbki tuleviku ajajoon, siis praegu on kõigest võimalik, et ta ei pea naabritele ette teatama oma tulekust ja on kõigest võimalik, et ta peab naabritele ette teatama oma tulekust.

Selle, mis on võimalik tulevikus, mis oli võimalik minevikus ja mis on võimalik olevikus, eristamine

Selle, mis on võimalik tulevikus, mis oli võimalik minevikus ja mis on võimalik olevikus, eristamine

Karmo Talts

 

Vaatame võimalusi eristada seda, mis on tulevikus võimalik, sellest, mis oli võimalik minevikus. Kui olevikuhetkest on läbipääs võimalikku maailma, mis paikneb mõnel minevikujoonel, siis see, et asjad on nii, nagu on selles maailmas, oli võimalik minevikus. Kui olevikuhetkest on läbipääs võimaliku maailma, mis paikneb mõnel tulevikukujoonel, siis see, et asjad on nii, nagu selles maailmas, on võimalik tulevikus.

Vaatame nüüd seda, mis on võimalik olevikus. Kui on nii, et P, siis P on võimalik olevikus. 

Vaatame nüüd selle tähendust. See, kuidas praegu asjad on, ei pruugi anda tingimata informatsiooni selle kohta, mis oli võimalik minevikus ja mis on võimalik tulevikus. 

Võimalikkusega seotud de dicto ja de re uskumused

Võimalikkusega seotud de dicto ja de re uskumused 

Karmo Talts

 

Vaatame võimalust eristada võimalikkusega seotud de dicto ja de re uskumusi. Me võime loogiliselt võimaliku maailma v kohta midagi uskuda. Me võime ka uskuda, et maailm v on loogiliselt võimalik. Analüüsimisel võime me aga avastada, et maailm v ei ole loogiliselt võimalik.

Vaatame nüüdselle tähendust mõttekesperimentide jaoks. Pole välistatud, et me usume, et me kasutame oma mõtteeksperimendis maailmu, mis on loogiliselt võimalikud ja eksime, sest vähemalt üks nendest maailmadest pole loogiliselt võimalik. 

Arvude konstrueerimine tervikute abil ja selle üldistus arvude konstrueerimiseks tegude sooritamise abil

Arvude konstrueerimine tervikute abil ja selle üldistus arvude konstrueerimiseks tegude sooritamise abil

Karmo Talts

Vaatame arvude konstrueerimist tervikute moodustamise abil. Tervik ei saa olla nulli osaga.
Vaatame nüüd, kas tervikute puhul saab midagi olla null. Lihtne tervik on null keerukat tervikut ja lihtsalt tervikul on null pärisosa.
Vaatame nüüd lihtsate tervikute ja pärisosade arvu konstrueerimist. Pluss ühe keeruka terviku saab defineerida lisaks olemasolevatele keerukatele tervikutele uue keeruka terviku konstrueerimisena. Ühe enda saab defineerida, kui null pluss ühe jne. Pluss ühe pärisosa saab defineerida lisaks olemasolevatele pärisosadele terviku moodustamiseks uue osa kasutamisena. Jne. 
Vaatame nüüd, kas arvude konstureerimist saab üldistada. Nulli saab mõista mingit laadi objektide puudumisena ja pluss ühte teona, mille tagajärjel saab olema olema unikaalne seda laadi objekt lisaks olemasolevatele objektidele. Jne.

Olukord, kus üheski maailmas, kus sooritatakse kohustuslik tegu, ei sooritata mingit teist tegu ja disjunktsiooni sissetoomine deontilises loogikas

Olukord, kus üheski maailmas, kus sooritatakse kohustuslik tegu, ei sooritata mingit teist tegu ja disjunktsiooni sissetoomine deontilises loogikas

Karmo Talts

 

Vaatame, milles seisab probleem modaalsuse "peab" puhul disjunktsiooni piiramatul sissetoomisel. Mõnikord on nii, et mitte üheski võimalikus maailmas, kus sooritatakse P, ei sooritata Q-d. Neil juhtudel on välistatud, et maailm, kus sooritatakse P, on maailm, kus sooritatakse Q. Kui P tuleb sooritada, siis on ühtlasi välistatud, et maailmades, kus sooritatakse õige tegu, sooritatakse Q.

Sõnastame nüüd piirangu disjunktsiooni sissetoomisele. Kui on võimalik, et P ja Q konjunktsioon on tõene ja peab olema nii, et P, siis peab olema nii, et P või peab olema nii, et Q.

Vaatame nüüd Rossi paradoksi. Pole võimalik, et ma korraga saadan kirja ja põletan kirja. Seega ei pruugi sellest, et ma pean saatma kirja, järelduda see, et ma pean saatma kirja või põletama kirja.