Kooskõlalised predikaadid ja tõde

Kooskõlalised predikaadid ja tõde 
Karmo Talts

Vaatame, millal predikaat pole kooskõlaline. Predikaat P pole kooskõlaline siis, kui iga objekti x puhul pole nii, et x-l ei saa korraga olla P ja mitte olla P.
Sõnastame nüüd tõeskeemi. Väide Q on tõene parajasti siis, kui Q omistab hulga x liikmetele kooskõlalise predikaadi P ja hulga x liikmetel on P.
Vaatame nüüd väärust. Väide Q on väär parajasti siis, kui predikaat P, mille Q hulga x-liikmetele omistab, pole kooskõlaline või x-i liikmetel pole predikaati P, mida Q x-i liikmetele omistab.

Objektid, mille omadused langevad kokku, ja identsus

Objektid, mille omadused langevad kokku, ja identsus 

Karmo Talts

Vaatame kahte punkti, mis paiknevad pinnal, mida me deformeerime nii, et need punktid langevad kokku. Kuigi neil punktidel pole erinevaid omadusi, mille põhjal neid eristada, ei ole nad üks ja see sama punkt.
Vaatame nüüd selle tähendust identsuse jaoks. Sellest, et x-i ja y-i ei omadused langevad kokku, ei pruugi piisata selleks, et nad on identsed. x ja y identsuseks on vaja, et tingimustel, kui kahe erineva objekti omadused ei saa kokku langeda, langevad x-i ja y-i omadused kokku. Meie näites, kaks erinevat punkti ei saa kokku langeda deformeerimata ruumis.

Väidete jaatamine ja eitamine ning väidete oma eelduste hulka lugemine

Väidete jaatamine ja eitamine ning väidete oma eelduste hulka lugemine 

Karmo Talts

Sõnastame järgmise lähenemise väidete jaatamisele: väidet P jaatada tähendab P oma eelduste hulka lugemist.
Vaatame nüüd P mitte-eeldamist. Pelk P mitte-eeldamine tähendab P oma eelduste hulka mitte lugemist ilma midagi täiendavat P kohta otsustamata.
Vaatame nüüd P eitamist. Kui pelk P oma eelduste hulka mitte lugemine ei tähenda eitamist, siis peab eitamine tähendama midagi muud, kui pelka P-d oma eelduste hulka mitte lugemist.
Sõnastame nüüd järgmise arusaama: P-d eitada tähendab P lugemist väidete hulka, mida me oma praeguse arusaama kohaselt ka edaspidi ei loe oma eelduste hulka.
Vaatame nüüd vasturääkivuse seadust. See ütleb, et ei ole võimalik lugeda väidete hulka, mida me ei kavatse ka edaspidi oma eelduste hulka lugeda, P-d ja samas meelt muutmata P-d oma eelduste hulka lugeda.

Tegelikkuse aspektid ja tõde

Tegelikkuse aspektid ja tõde 

Karmo Talts

Vaatame selle, et lumi on valge ja tegelikkuse suhet. See, et lumi on valge, on tegelikkuse üks aspekt.
Vaatame nüüd väiteid. Väide, et lumi on sinine, räägib ühest tegelikkuse aspektist, ja väidab selle tegelikkuse aspekti kohta midagi väära. Väide, et draakonid on olemas, ei räägi ühestki tegelikkuse aspektist.
Sõnastame nüüd tõekäsitluse. Väide P on tõene parajasti siis, kui P vastab tegelikkuse aspektile, millest P räägib. P on väär parajasti siis, kui P ei räägi tegelikkuse aspektist või kui P ei vasta sellele tegelikkuse aspektile, millest ta räägib. 

Küsimused, millele vastab väide, et P on tõene

Küsimused, millele vastab väide, et P on tõene  

Karmo Talts

Vaatame, kas väide, et P ja väide "P on tõene" vastavad ühtedele ja samadele küsimustele. Väide, et lumi on valge vastab küsimustele, mille hulgas on küsimus, et mis värvi on lumi. Nähtavasti väide "väide "lumi on valge" on tõene" vähemalt sellele konkreetsele küsimusele ei vasta.
Vaatame nüüd seda, millistele küsimustele vastab väide "väide "lumi on valge" on tõene" erinevate tõeteoorita seisukohast. Tõe vastavusteooria järgi vastab see väide küsimustele selle, kohta, milline on väite "lumi on valge" ja tegelikkuse suhe. Näiteks vastab see väide küsimusele "kas väide, et lumi on valge, vastab tegelikkusele".
Vaatame nüüd tõe koherentsusteooriat. Väide "väide "lumi on valge" on tõene" vastab küsimustele selle väite ja kõne alla oleva teooria kooskõlalise kohta. Näiteks vastab see küsimusele "kas väide, et lumi on valge, on meie teooriaga kooskõlas".
Vaatame nüüd semantilist tõetooriat. Üks küsimus, millele väide "väide "lumi on valge" on tõene" vastab, on "kas on nii, et lumi on valge".
Vaatame nüüd, mis laadi küsimus see küsimus on. Üks võimalik vastus on, et see on meie väidete põhjendatuse küsimus, kus väite, et P põhjendamiseks pole vaja eeldada muid tegureid peale selle, et on nii, et P. Näiteks pole vaja väite, et P, põhjendamiseks vaja eeldada, et see väide vastab tegelikkusele.  

Põhjendus, miks induktsioon ei põhine alati indiviidi harjumusel, ja põhjendused, miks erinevad individid on kahte tingimust kogenud alati koos esinevatena

Põhjendus, miks induktsioon ei põhine alati indiviidi harjumusel, ja põhjendused, miks erinevad individid on kahte tingimust kogenud alati koos esinevatena 

Karmo Talts

Vaatame, kas selleks, et veenduda, et A ja B ei esine alati koos, on vaja kogeda, et A ja B ei esine alati koos. Kui kogemise all pidada silmas seda, et kogetakse seda isiklikult, siis piisab sellest, et usaldusväärne isik räägib meile, et ta on kogenud A-d esinemas ilma B-ta või B-d esinemas ilma A-ta või jõuab informatsioon meieni usaldusväärsete isikute ahela kaudu.
Vaatame selle tähendust induktsiooni jaoks. Kui induktiivne põhjendus põhineb rohkem kui ühe indiviidi kogemusel, siis pole tegemist selle indiviidi harjumuspärasel kogemusel põhineva põhjendusega. Seda, miks rohkem kui üks indiviid on alati kogenud, et A ja B esinevad alati koos, ennast tuleb põhjendada.
Vaatame nüüd selle, et rohkem kui üks indiviid on alati kogenud, et A ja B esinevad alati, võimalikke põhjendusi. Üks neist on, et A ja B esinevadki alati koos ja ei ole ilma eksituseta võimalik ühte neist kogeda ilma teiseta. Teine neist on, et kõik need indiviidid on veetnud oma elu sarnastes tingimustes (need tingimused võivad olla sarnased vähesel määral) ja nendes tingimustes esinevadki A ja B alati koos. 

Teadmiste hankimine ja uurimisobjektide erinevus

Teadmiste  hankimine ja uurimisobjektide erinevus

Karmo Talts

Vaatame teadmiste hankimist selle seisukohast, et me püüame hankida teadmisi väga erinevate uurimisobjektide kohta. Uurimisobjekti kohta teadmiste saamise viisid sõltuvad objektist.
Vaatame nüüd kuidas see praktikas välja näeb. Kui meil on uurimisobjekte kohta informatsiooni, siis me kasutame seda informatsiooni meetodite leiutamiseks, mis aitavad uurimisobjekti kohta rohkem informatsiooni saada.