Aistingute käsitlemine meeleelunidte seisunditena ja taju funktsioneerimine
Karmo Talts
Vaatame võimalust, et aistingud on identsed teatud meeleelundite seisunditega. Sel juhul on võimalik normaalset taju käsitleda funktsionaalselt nii: kui olendil on aisting ja olend funktsioneerib teatud viisil, siis olendil on taju. Samas pole aistinguid selleks, et olendil oleks tajud, tarvis: olend võib funktsioneerida viisil, mille puhul tal on taju, ka siis, kui tal ei ole aistingut.
Intentsionaalsus ja kogemuse tõlgendamine
Karmo Talts
Vaatame intentsionaalsust kogemuse tõlgendamise seisukohast. Me tõlgendame kogemuse olevat millestki.
Vaatame nüüd, mida praktikas annab kogemuse intentsionaalsena tõlgendamine. Me saame kogemuse lahti siduda reaalsuse adekvaatsest representeerimisest. Kui kogemus on millestki, siis saab kogemus eksitada juhul, kui kogemus on millestki, mis erineb reaalsusest.
Vaatame nüüd, kas arusaama kogemuse tõlgendamisest saab lahti siduda eeldusest, et kogemus on sellest, millest me tõlgendame kogemuse olevat. Kui me eksime, siis kogemus ei erine reaalsusest, vaid me tõlgendame kogemuse olevat millestki, kuigi kogemus on eimillestki.
Vaatame nüüd, kuidas saab kogemus eksitada selle, mis on olemas, detailide osas. Me võime tõlgendada kogemuse olevat objektist x omadusega P, kuigi kogemus on objektist x ilma omaduseta P.
Tajumine, mõtlemine jne. kui tegude sooritamine ja vaimuseisundite sisu
Karmo Talts
Mõtestame tajumist tajumisaktide kaudu. Tajudes sooritatakse tegusid. Nende teod konstitueerivad taju sisu. Kui taju sisu vastab tegelikkusele ja pärineb õigest allikast, siis taju representeerib tegelikkust.
Käsiteleme nüüd sarnaselt teisi sisu omavaid vaimuseisundeid. Mõeldes, uskudes jne. sooritatakse tegusid. Vaimne tegu konstitueerib vaimuseisundi sisu. Kui vaimuseisundi sisu vastab tegelikkusele ja pärineb õigest allikast, siis taju representeerib tegelikkust
Vaatame nüüd intensionaalsust. Kui keegi midagi usub, siis on tema uskumusel sisu. Uskumust ja uskumuse välist objekti ei saa ära vahetada isegi siis, kui uskumus vastab sellele objektile.
Kogemuse adekvaatsus ja Gettieri näited
Karmo Talts
Analüüsime X-i kogemust Gettieri probleemi lambanäites. Kuigi X-ile näib, et lammas on väljal ja lammas ongi väljal, ei ole X-i kogemus adekvaatne, vaid X-ile näib lambanahas koer lambana. Seega ei piisa sellest, et on nii, et P ja me kogeme, et on nii, et P, selleks, et meie kogemus oleks adekvaatne.
Vaatame nüüd,mis läheb valesti lambanäites. X-i kogemuses sisalduv informatsioon ei pärine allikast väljal oleva lamba kohta, vaid allikast väljal oleva maskeeritud koera kohta. Seega ei tohi adekvaatses kogemuses sisalduv informatsioon pärineda valest allikast.
Vaatame nüüd Gettieri probleemi küüninädet. Kui selleks, et kogemus oleks adekvaatne, piisab sellest, et on nii, et P ja me kogeme, et on nii et P ning kogemuses sisalduv informatsioon pärineb õigest allikast, siis sõltub teadmine sellest, kas küünina näib tõeline või valeküün.
Gettieri probleemi hologrammi näide ja meil oleva informatsiooni adekvaatsus
Karmo Talts
Vaatame Gettieri probleemi hologrammi näidet. Kui Lukele näib, et hologramm on Mark, siis Luke taju sisaldab ebaadekvaatset informatsiooni. Seega saab nõudmise, et tõese uskumuse õigustus ei põhine vääral eeldusel, asendada nõudmisega, et see ei põhine ebaadekvaatsel informaatsioonil
Gettieri Browni asukoha näide ja disjunktsiooni sissetoomis abil teadmiste hankimine
Karmo Talts
Vaatame Gettieri Browni asukoha näite tähendust disjunktsiooni sissetoomise jaoks. Kuigi sissetoodav disjunktsioon on tõene siis, kui vähemalt üks disjunktsiooni osaväide on tõene, ei aita tõese disjunktsiooni sissetoomine meil hankida teadmisi juhul, kui me toome disjunktsiooni sisse väärast eeldusest.
Väidetes, mis ei sisalda müra, sisalduv informatsioon ja loogika
Karmo Talts
Vaatame väiteid, mis ei sisalda müra, informatsiooni sisaldamise seisukohast. Väide ei sisalda informatsiooni või sisaldab ainult teavet või sisaldab mingil määral teavet ja sisaldab mingil määral väärinformatsiooni või sisaldab ainult väärinformatsiooni.
Vaatame nüüd järeldamist. Väitest P järeldub vähemalt üks järeldus, mis sisaldab samal määral teavet nagu P ja sisaldab samal määral väärinformatsiooni nagu P.
Vaatame nüüd loogikatehteid. Väite P eitus eitab nii P-s sisalduvat teavet, kui ka P-s sisalduvat väärinformatsiooni. Seega P eitus sisaldab sama palju teavet nagu P sisaldab väärinformatsiooni ja sama palju väärinformatsiooni nagu P sisaldab teavet.
Vaatame nüüd konjunktsiooni. P ja Q konjunktsioon tuuakse sisse P-st ja Q-st. Seega P ja Q konjunktsioon sisaldab sama palju teavet nagu P ja Q kokku ja sama palju väärinformatsiooni nagu P ja Q kokku.
Vaatame nüüd disjunktsiooni. P ja Q disjunktsioon tuuakse sisse P-st või Q-st. Seega sisaldab P ja Q disjunktsioon vähemalt samal määral teavet nagu P ja samal määral väärinformatsiooni nagu P või P ja Q disjunktsioon sisaldab vähemalt samal määral teavet nagu Q ja samal määral väärinformatsiooni nagu Q. Juhul, kui me eeldame nii P-d kui Q-d või saame oma eelduste abil tõestada nii P kui Q, siis sisaldab P ja Q disjunktsioon samal määral teavet nagu P ja Q kokku ja samal määral väärinformatsiooni nagu P ja Q kokku.
Vaatame nüüd vasturääkivust. P ja P eituse konjunktsioon sisaldab teavet, millest vähemalt osa räägib vähemalt mingile osale konjunktsioonis sisalduvast väärinformatsioonist vastu ja väärinformatsiooni, millest vähemalt osa räägib vähemalt mingile osale konjunktsioonis sisalduvast teabest vastu.
Vaatame nüüd konditsionaali. Konditsionaal "kui P, siis Q" sisaldab sama palju teavet ja sama palju väärinformatsiooni, nagu P eituse ja Q disjunktsioon.
