Võimalus teisiti käituda, moraalsed kaalutlused ja determinism

Võimalus teisiti käituda, moraalsed kaalutlused ja determinism 

Karmo Talts

Vaatame võimaluse teisiti käituda rolli selles, et käitumisele saab anda moraalseid hinnanguid. Kui keegi jätab amoraalse teo sooritamata selle tõttu, et ta viskab kulli ja kirja ja münt näitab, et ta peab jätma amoraalse teo sooritamata, siis ta ei käitu moraalselt. Seega eeldab moraalne vastutus, et agent oleks võinud teisiti käituda siis, kui ta oleks lähtunud moraalsetest kaalutlustest.
Vaatame nüüd determinismi. Kui agendi x sooritatud tegu tegu on sobival viisil seotud moraalse kaalutlemisega (x-il oli ajuseisund, mis on identne asjasse puutuva teadliku moraalse kaalutluse omamisega, x funktsioneeris viisil, mil asjasse puutuval viisil moraalselt kaalutledes agendid funktsioneerivad, x ajuseisunditega kaasnes asjasse puutuva moraalse kaalutluse omamine vms.), siis on x-i tegu heaks kiidetav sellest sõltumata, et x-i käitumine oli determineeritud.  

Tegutsemine ja kaasumine

Tegutsemine ja kaasumine 

Karmo Talts

Vaatame võimalusi tegusid käsitleda kaasumise kaudu. Ei ole võimalik, et kahe teo omadused erinevad, aga need teod sooritanud tegutsejatel on täpselt samad omadused või mõlemad teod sooritanud tegutsejal olid mõlema teo sooritamisel ajal täpselt samad omadused. Samas ei ole teod tegutsejad.
Vaatame nüüd tegude tulemusi. Ei ole võimalik, et kahe teo tulemustel on täpselt samad omadused, aga neid esile kutsunud tegudel oli täpselt samad omadused. Samas ei ole tegude tulemused teod.

Teadvus ja mitmedomeeniline kaasumine

Teadvus ja mitmedomeeniline kaasumine 

Karmo Talts

Vaatame võimalusi käsitleda teadvust mitmedomeenilise kaasumise abil. Teadvuse omadused ei saa muutuda ilma muutusteta füüsikalise süsteemi omadustes. Samas ei pea teadvuse omadused ja füüsikalise süsteemi omadused olema ühe ja sama objekti omadused.
Vaatame nüüd võimalusi sellise käsitluse edasi arendamiseks. Füüsikalise süsteemi teatud omadustega kaasuvad süsteemi sooritatud teo teatud omadused ja süsteemi sooritatud tegude teatud omadustega kaasnevad süsteemi sooritatud tegude tulemuste teatud omadused.  Ei ole võimalik, et tekivad mõtted, tajud jne. ilma, et mõeldaks, tajutaks jne. ja pole võimalik mõelda, tajuda jne. ilma, et seda teeks füüsikaline süsteem, normaaljuhul aju.
 

Kategooriline imperatiiv ja ceteris paribus

Kategooriline imperatiiv ja ceteris paribus

Karmo Talts

 

Võrdleme kategoorilist imperatiivi parimate teaduslike seletustega. Seletus kehtib ainult kõigi teiste tingimuste samaks jäämisel. 

Vaatame nüüd realistlikuma imperatiivi sõnastamise võimalusi. Käitu nii, et sinu käitumise aluseks olev põhimõte saaks olla kõigil neil juhtudel, kui kõik teised tingimused jäävad samaks, seadusandluse printsiibiks.

Vaatame nüüd valetamist. Olukorras, kus valetamisest sõltub elu päästmine, tuleb lähtuda põhimõttest, mida saab alati rakendada juhtudel, kus valetamisest sõltub elu päästmine ja kus ka kõik teised tingimused jäävad samaks.   

Moraaliväidete seletustes ja ennustustes kasutamise võimalikkus

Moraaliväidete seletustes ja ennustustes kasutamise võimalikkus

Karmo Talts 

 

Vaatame, kas moraaliväiteid on võimalik kasutada seletustes. Kui objekt peegeldab teatud lainepikkusega valgust, siis on tõenäoline, et me kogeme seda objekti olevat teatud värvi. Analoogselt siis, kui tegu omadusega P on hea, oleme me tõenäoliselt kogenud tegu omadusega P moraalset hüvelisena.

Vaatame nüüd, kas moraaliväiteid on võimalik kasutada ennustuste tegemisel. Kui tegu omaduga P on hea, siis ka tulevikus on tõenäoline, et me kogeme tegu omadusega P moraalset hüvelisena.

Vaatame nüüd võimalikke vastuargumente sellele vaatele. See, et me tõenäoliselt kogeme tegu omadusega P hüvelisena, ei tähenda tingimata, et iga olend, kes on võimeline omadust P subjektiivselt kogema, kogeks tegu omadusega P hüvelisena. Seega on võimalik, et tegude omadusega P hüvelisena kogemine on ainult üks võimalik omaduse P subjektiivse kogemise viis. Sel juhul mängib seletustes ja ennustustes rolli omadus P, mitte P hüvelisus.

Vaade, et hüveliste objektide vahel on ainult perekondlik sarnasus

Vaade, et hüveliste objektide vahel on ainult perekondlik sarnasus

Karmo Talts

 

Sõnastame võimaluse, et hüveliste objektide vahel on ainult perekondlik sarnasus.

Vaatame nüüd, miks tekib avatud küsimus. Kui objektid omadusega P on hüvelised, sest P meenutab mõnesid teisi omadusi, millega objektid on hüvelised, siis võib leiduda omadusi, mis ei meenuta P-d ja milega objektid on hüvelised. Seega avatud küsimust on võimalik mõista nii "objektid omadusega P kuuluvad küll ühte hüveliste objektide perekonda, aga kas nad kuuluvad ka igasse teisse hüveliste objektide perekonda?".

Vaatame nüüd eetika-alaseid vaidlusi. Omahuvidest lähtumine, kohustuste täitmine, head tagajärgede põhjustamine jne., kuuluvad hüveliste tegude erinevatesse perekondadesse. Hüveliste objektide taandamisel ühele hüvede perekonnale arvatakse teistesse hüveliste objektide perekonda kuuluvad teod hüveliste tegude hulgast välja. 

Enda ja teiste heaks tegutsemise ebasümmeetria ning eetika

Enda ja teiste heaks tegutsemise ebasümmeetria ning eetika

Karmo Talts 

 

Vaatame teiste ja enda huvides tegutsemise ebasümmeetriat. Kui me ei lähtu minimaalselt omahuvidest, siis me ei jää ellugi, rääkimata sellest, et me ei ole seisukorras, kus me saame teiste heaks tegutseda.

Vaatame nüüd võimalust, et eetilised süsteemid kalduvad seda ebasümmeetriat või selle loomust eirama. Egoist liialdab sellega, kui tähtsad on meie omahuvid. Kohuse-eetika kaldub eirama seda, et meil on kohustusi ka iseenda ees. Tagajärje-eetika eirab seda, et nõudmised meie tegude tagajärgedele eeldavad, et meie omahuvid on piisavalt tagatud, et me oleme üldse võimelised oma tegudega põhjustama tagajärgi, mis on laiemas plaanis head. Vooruseetika eirab, et mõistlikul määral iseenda huvidest lähtumine on ise voorus.