Friday, April 24, 2026

Normaalne teadvus ja vaimufilosoofia

Normaalne teadvus ja vaimufilosoofia

Karmo Talts

 

Vaatame hallutsinatsioonide tähendust biheiviorismi jaoks. Biheiviorist peab vahet tegema normaalse ja ebanormaakse käitumise vahel.

Vaatame nüüd hallutsinatsioonide tähendust vaimu identsusteooria jaoks. Selleks,et tegemist oleks normaalse teadvusseisundiga, ei piisa sellest, et tegu on õiget tüüpi ajuseisundiga, sest normaalne teadvusseisund on õiget tüüpi ajuseisund, mis on põhjustatud õigel viisil. 

Vaatame nüüd hallutsinatsioonide tähendust funktsionalismi jaoks. Isegi siis, kui miski mitte-bioloogiline saab täita teadvuse rolli, siis selleks, et mitte-bioloogiline süsteem saaks täita normaalse teadvuse rolli, on vaja, et oleks täidetud lisatingimused.

Vaatame nüüd neid lisatingimusi lähemalt. Kui funktsionalism on tõene, siis saab süsteem täita normaalse teadvuse rolli siis, kui süsteemil on meeleelundid või miski, mis täidab meeleelundite rolli.

Vaatame nüüd hallutsinatsioonide tähendust vaimu kaasumisteooria jaoks. Iga normaalne muutus teadvuse seisundites eeldab õigel viisil põhjustatud muutusi füüsikalistes seisundites.

Protsessuaalne lähenemine normaalsele teadvusele ja skepsis

Protsessuaalne lähenemine normaalsele teadvusele ja skepsis 

Karmo Talts

 

Läheneme normaalsele teadvusele protsessuaalselt. Normaalne teadvus eeldab, et nii keskkonnas kui ka teadvusega olendi organismis toimuvad protsessid, mis viivad keskkonna teadvustamiseni.

Vaatame nüüd ebanormaalse teadvuse olemasolu tähendust. Selleks, et olend oleks teadvusel, piisab suures osas nendest protsessidest, mis toimuvad olendi organismis. Keskkonnas toimuvad protsessid on eelkõige tarvilikud selleks, et olend saaks normaalse teadvuse jaoks vajalikku informatsiooni keskonna kohta.

Vaatame nüüd selle kontrapositsiooni. Kui keskkonnas ei toimu selleks tarvilikke protsesse, siis olend ei saa normaalse teadvuse jaoks vajalikku informatsiooni.

Vaatame nüüd, millal neid protsesse ei toimu. See ei tähenda tingimata seda, et keskkonnas toimub vähe protsesse ja polegi eriti midagi teadvustada, vaid keskkonnas võivad toimuda protsessid, mis ei anna seda laadi informatsiooni, mida olend on kohastunud teadvustama. 

Vaatame nüüd selle tähendust teadmiste saamise jaoks. Võimalik, et leidub informatsiooni, mida me ei ole kohastunud hankima ja seega on võimalik, et keskonnas toimub protsesse, mille kohta me pole võimelised teadmisi saama. 

Thursday, April 23, 2026

Omadused ja olemise viisid

Omadused ja olemise viisid 

Karmo Talts  

 

Vaatame, kas omadusi saab siduda olemise viisidega. Kui asja omadused muutuvad tegelikult, siis mitte ainult ei näi, et midagi on asjaga teisiti, vaid midagi ongi asjaga teisiti. Seega omadusega B olemine on asja A üks olemise viisidest.
Vaatame nüüd, kas omadused, mis kuuluvad A olemise viiside hulka, piirduvad selliste omadustega, mille kohta me ütleme, et A on B. Kui toolil on neli jalga, siis tool on neljajalgne , kui koer jookseb, siis koer on jooksev jne. Seega kasutatakse ka teistsuguseid A omadustest rääkivaid väljendeid A olemise viisidest rääkimiseks.
Vaatame nüüd võimalikkuse ja omaduste suhteid. Kui A pole omadusega B, kuid võiks olla omadusega B, siis on A-l võimalik olla omadusega B.

Püsivad ja ebapüsivad omadused

Verivärske dialoog.

 

Püsivad ja ebapüsivad omadused 

Karmo Talts 

 

Filosoof: Asjadel on olemuslikud omadused ja sattumuslikud omadused.

Aednik: Ja sattumuslikud on need omadused, mis pole püsivad?

Filosoof: Just.

Aednik: Vähemalt mõnikord ei pea see paika,

Filosoof: Kuidas nii?

Aednik: Kui õun lakkab olemast roheline, siis ei ole ju tegemist sellega, et õun kaotab sattumusliku omaduse.

Filosoof: Sest õunale on loomupäraselt omane olla ühes oma arengufaasis roheline?

Aednik: Just.

Filosoof: Aga mitte päris kõik asja ebapüsivad omadused ei ole asjale loomupäraselt omased mingis selle arengufaasis.

Aednik: Seda, miks mingid omadused muutuvad tuleb ju ka  seletada.

Filosoof: Ja kui seda ei saa seletada sellega, et asjale on mingis oma arengufaasis loomupärane olla mingi konkreetse ebapüsiva omadusega, siis tuleb seda teisiti seletada?

Aednik: Just. 

Tõeväärtused ja lihtsad väited

Tõeväärtused ja lihtsad väited 

Karmo Talts 

 

Sõnastame järgmise arusaama tõeväärtustest: lihtsatsel väidetel on tõeväärtus. Lihtne väide ei saa korraga olla tõene ja väär, muidu tekib vasturääkivus.

Vaatame nüüd keerukamaid väiteid. Kui väide on moodustatud tõeväärtuslikest väidetest, siis on väitel tõeväärtus. Tõeväärtuslik väide ei saa korraga olla tõene ja väär.

Monday, April 20, 2026

Vaidlus tõeliste vasturääkivuste üle ja tõe mõiste ebamäärasus

Vaidlus tõeliste vasturääkivuste üle ja tõe mõiste ebamäärasus 

Karmo Talts

 

Vaatame vaidluse tõeliste vasturääkivuste olemasolu üle tähendust tõe mõiste ebamäärasuse jaoks. Kui oleks selge, et tõe mõiste hõlmab ka mõnesid vasturääkivusi, siis ei oleks tõsiselt võetavaid pooldajaid vaatel, et tõelisi vasturääkivusi pole olemas. Kui oleks selge, et tõe mõiste ei hõlma mitte ühtegi vasturääkivusi, siis ei oleks tõsiselt võetavaid pooldajaid vaatel, et tõelise vasturääkivused on olemas. Seega on tõe mõiste ebamäärane.

Vaatame nüüd selle ebamäärasusega toime tulemist hägusloogika abil. Kõige kõrgemast tõeväärtusest madalam tõeväärtus ei tule omistada mitte väitele P, mille puhul pole selge, kas see väide on tõeline vasturääkivus, vaid väitele, et P on tõeliselt vasturääkiv.

Vaatame nüüd selle ebamäärsusega toime tulemist supervaluatsionismi abil. Kuna tõemõiste nende täpsustusre korral, mille puhul tõe mõiste alla loetakse ka mõned vasturääkivused, on mõned väited tõeliselt vasturääkivad ja tõemõiste nende täpsustuste korral, mille puhul tõemõiste alla ei loeta mitte ühtegi vasturääkivust, pole ükski väide tõeliselt vasturääkiv, siis pole ükski väide supertõeline vasturääkivus.

Vaatame nüüd selle ebamäärsusega toime tulemist subvaluatsionismi abil. Kuna tõemõiste nende täpsustusre korral, mille puhu tõemõiste alla loetakse ka mõned vasturääkivused, on mõned väites tõeliselt vasturääkivad ja tõemõiste nende täpsustuste korral, mille puhul tõemõiste alla ei loeta mitte ühtegn vasturääkivust, pole ükski väide vasturääkiv, siis on mõned väited on alam-tõelised (subtrue) vasturääkivused.

Vaatame nüüd selle ebamäärsusega toime tulemist robustsete hulkade (rough sets) abil. Kui alumises lähenduses on väide P on tõene parajasti siis, kui P ja P-st ei järeldu vasturääkivus, siis juhul, kui on korraga P ja P-st järeldub vasturääkivus, on võimalik, et P on tõeline vasturääkivus.

Sunday, April 19, 2026

Ebamäärasus, väited väidete tõeväärtuste kohta ja ebamäärasuse määr

Ebamäärasus, väited väidete tõeväärtuste kohta ja ebamäärasuse määr

Karmo Talts


Vaatame selle, et mõnede väidete puhul on ebamäärane, kas on nii, nagu nad ütlevad, tähendust tõe jaoks. On selge, et väide P on tõene parjasti siis, kui on selge, et P.
Vaatame nüüd, kas ebamäärasust saab modelleerida tõeväärtuste abil. Kui me jätame endale võimaluse öelda, et on ebamäärane, kas P-l on tõeväärtus v, siis peab ebamäärasuse väljendamise vahend olema sõltumatu mistahes v väärtusest.
Vaatame nüüd, kas ebamäärasust saab käsitleda mitte-binaarselt. Sel juhul on meil lisaks selguse ja ebamäärasuse predikaatidele vaja ebamäärasuse määra skaalat, mis on sõltumatu tõeväärtuste skaalast.