Tuesday, April 14, 2026

Välistatud kolmanda seaduse konkreetsete objektide omadustele üldistatud kuju ja vääruse definitsioon klassikalises loogikas

Välistatud kolmanda seaduse konkreetsete objektide omadustele üldistatud kuju ja vääruse definitsioon klassikalises loogikas 

Karmo Talts


Üldistame välistatud kolmanda seaduse kujule "iga objekti x puhul,  x-il on predikaat P või pole x-il predikaati P, kolmandat võimalust pole".
Vaatame nüüd traditsioonilist välistatud kolmanda seadust. Välistatud kolmanda seadus eeldab, et predikaat Väärus on defineeritud negatiivse predikaadi Pole tõene abil.

Sunday, April 12, 2026

Eeldus, et valetajalause eeldab iseenda eksistentsi ja muutujate asendamine

Eeldus, et valetajalause eeldab iseenda eksistentsi ja muutujate asendamine 

Karmo Talts


Vaatame valetajalauset lähtudes eeldusest, et valetajalause eeldab iseenda eksistentsi. Valetajaluse eeldab, et leidub täpselt üks väär väide, mis on ta ise.
Vaatame nüüd selle tähendust muutujate asendamise jaoks. Valetajalause peab endale viitamiseks kasutama muutujat, mida tal on ühtlasi vaja selle väljendamiseks, et teda on täpselt üks. Seega peab valetajalause kasutama endale viitamiseks iseendas esinevat sidumata muutujat. See on lubamatu ja seega ei saa valetajalause endale viidata.

Mõisted, mis käivad ainult mõistete kohta, mõisted, mis käivad lisaks mõistetele teiste objektide kohta või ei käi üldse mõistete kohta ja Nelson-Grelling paradoks

Mõisted, mis käivad ainult mõistete kohta, mõisted, mis käivad lisaks mõistetele teiste objektide kohta või ei käi üldse mõistete kohta ja Nelson-Grelling paradoks

Karmo Talts
 

Jagame mõisted nendeks, mis käivad ainult mõistete kohta ja nendeks, mis käivad lisaks mõistetele teiste objektide kohta või ei käi üldse mõistete kohta. Ma nimetan esimesi mõisteid pärismõisteteks ja teisi mõiste-abstraktsioonideks.
Vaatame nüüd mõisteabstrakstioone. Paradokside vältimiseks ei saa mõisteabstraktsioonide kohta kasutada neid mõisteid, mis on mõeldud just pärismõisteteks rääkimiseks.
Vaatame nüüd heteroloogilisuse mõistet. Tegemist on mõiste-abstraktsiooniga, mis käib nende pärismõistete, mis enda kohta ei käi, kohta. 

Friday, April 10, 2026

Frege mõistatus ja nimed

Frege mõistatus ja nimed

Karmo Talts

 

Vaatame Frege mõistatust sellest seisukohast, et "Ehatäht" ja "Koidutäht" on erinevad nimed. Avastus seisnes selles, et need nimed käivad ühe ja sama objekti kohta.

Vaatame nüüd selle tähendust selle avastuse väljendamise jaoks predikaatloogikas. Ühekohaliste predikaatide Ehatäht(x) ja Koidutäht(y) ja identsusväite x=y abil ei saa seda avastust edasi anda, sest me räägime lisaks objektile nimedest. Seega on selle avastuse edasi andmiseks vaja kahekohalisi predikaate Käib kohta (Nimi "Koidutäht", x) ja Käib kohta (Nimi "Ehatäht, y) ja identsusväidet x=y

Soriitide paradoks, y-i väärtused, mille lahutamisel juustekarvade arvust x inimene hakkab olema kiilas ja x-i enda väärtus

Soriitide paradoks, y-i väärtused, mille lahutamisel juustekarvade arvust x inimene hakkab olema kiilas ja x-i enda väärtus   

Karmo Talts


Vaatame soriitide paradoksi sellest seisukohast, mis tuleneb sellest, et kui x-i juuksekarvaga inimene pole kiilas, siis pole x minus ühe juuksekarvaga inimene kiilas. Siis pole x minus kahe juuksekarvaga inimene kiilas, pole x minus kolme juuksekarvaga inimene kiilas jne., ilma et leiduks ühtegi y-i väärtust, mille puhul väide "x-y juuksekarvaga inimene pole kiilas" on väär.
Vaatame nüüd y-i väärtuste, mille puhul väide "x-y juuksekarvaga inimene pole kiilas" on väär, küsimust. Kuigi pole selge, mis on kõige madalam selline y-i väärtus, siis on selge, kui y võrdub x-iga, siis on see väide väär.
Vaatame nüüd selle tähendust, et x-i väärtus on oluline. Vähemalt osa soriitide paradoksiga seotud ebamäärasusest tuleb sellest, et meil pole konkreetset algväärtust, mille puhul kiilaspäisusega seotud soriitide väide tõene on. 

Thursday, April 9, 2026

Ideoloogia dialektika

Raamatust mahu tõttu välja jäänud dialoog.

 

Ideoloogia dialektika

Karmo Talts


Marksist: Majanduslikud tegurid määravad alati ideoloogia!
Dialektik: Miks sa siis seda siin tänaval kuulutamas oled? Sinu eeldustest lähtuvalt ju sinu enda ideoloogia on samuti määratud majanduslike tegurite poolt, mitte ei ole tõene.
Marksist: See on tõesti vastuolu, aga võibolla on see vastuolu viljakas.
Dialektik: Üldistatud kujul on küsimus ideoloogia dialektilisest arengust ehk huvitav küsimus küll.
Marksist: Ja mida sa siis näed mingi ideoloogia eitusena?
Dialektik: Aga vaatame konkreetselt sinu juhtu. Miks sa eitad kapitalistlikku ideoloogiat?
Marksist: Sest see on ebaõiglane. 
Dialektik: Ma sõnastaks neutraalsemalt –on ühiskonnaliikmeid kelle huvisid kapitalism kõige paremini ei teeni.
Marksist: Ahhaa, mingit ideoloogiat eitab grupp, kelle huvisid see ideoloogia arvesse ei võta. 
Dialektik: Jah. See grupp ei jää eitamise juurde, vaid loob sünteesina uue ideoloogia.
Marksist: Aga kus ilmneb siin eitus kõrgemal tasemel?
Dialektik: Uus ideoloogia on selle loojate huvide poole kaldu.
Marksist: See kõlab küll väga pessimistlikult.
Dialektik: Ma võiksin võtta veel negatiivsema hoiaku ja öelda, et revolutsioonilised jõud püüavad vägivalla teel hävitada need ühiskondlikud rühmad, kellega nende ideoloogia ei arvesta, selmet luua tegelikult erinevate rühmade huvidega arvestav ideoloogia.

Maa-väikekodanlase klassiteadvus

Raamatust mahu tõttu välja jäänud dialoog.

 

Maa-väikekodanlase klassiteadvus

Karmo Talts

Esimene ettevõtja: Oli päris huvitav vestlus, mille ma tolle töölisega pidasin.
Teine ettevõtja: Sa jätsid talle targu ütlemata, et sa ise oled väikeettevõtja.
1. ettevõtja: Ei olnud juhust jah.
2. ettevõtja: Aga sa siis oled väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasumi teenimise poolt?
1. ettevõtja: Keskmise suurusega ettevõtted mind nii väga ei huvita.
2. ettevõtja: Kuidas siis nii?
1. ettevõtja: Ma ise olen ju väikeettevõtja ja esindan endasuguste klassiteadvust.
2. ettevõtja: Kas sinu jaoks on keskmise suurusega ettevõtete omanikud ebaõiglaselt jõukad?
1. ettevõtja: Pigem on nad hallis alas – nende ettevõtted võivad kasvada suureks ja siis minu meelest muutuvad need ettevõtjad küll ebaõiglaselt jõukaks.
2. ettevõtja: Sinu klassiteadvus huvitab mind. Sa siis määratledki end väikeettevõtjana?
1. ettevõtja: Tegelikult määratlen ma end maa-väikekodanlasena.
2. ettevõtja: Miks see oluline on?
1. ettevõtja: Sest mul pole kunagi olnud plaanis võistelda suuremate naaberasulate ettevõtjatega, see on mulle peale sunnitud.
2. ettevõtja: Sa siis tahad lihtsalt oma tooteid pakkuda oma asulas?
1. ettevõtja: Teenuseid. Mul on baar.
2. ettevõtja: Sinu meelest on ebaõiglane, et väikeste kohtade ettevõtjad peavad võistlema suuremate kohtade omadega?
1. ettevõtja: Just. See, mida ma teen ja see koht, kus ma seda teen, määravad mu teadvuse, vestluspartner