Tõe ja objektide suhted ning paradoksid

Tõe ja objektide suhted ning paradoksid 

Karmo Talts

Uurime objektide ja tõe suhet. Kui objekt x pole tõene, siis pole nii, nagu x ütleb. Kui pole nii, nagu x ütleb, siis x ütleb midagi ja asjad on teisiti või x ei ütle midagi.
Vaatame nüüd valetajalauset. Kui valetajalause pole tõene, siis pole nii, nagu valetajalause ütleb. Kui pole nii, nagu valetajaluse ütleb, siis valetajaluse ütleb midagi, aga asjad on teisiti või valetajalause ei ütle midagi. Kui valetajalause ütleb midagi, aga asjad on teisiti, siis on nii nagu valetajalause ütleb. Kui on nii nagu valetajalause ütleb, siis valetajalause ütleb midagi, aga asjad on teisiti. Seega valetajalause ei ütle midagi.
Üldistame nüüd selle, et mõned väited ei ütle midagi. Väitel P on tõeväärtus või väide P ei ütle midagi. 

Relativism ning olemasolevad objektid ja omadused

Relativism ning olemasolevad objektid ja omadused 

Karmo Talts

Vaatame järgmist relativismi vormi: see pole suhteline, mis on olemas, vaid ainult see, mis iseloomustab neid objekte, mis on olemas. See vaade jätab arvesse võtmata võimaluse, et meile võib ainult näida, et objekti x iseloomustab miski, mis näib meile omadusena P ja tegelikult mingit omadust, mida me enda vaatenurgast P-na kogeks, x-il tegelikult polegi. 
Vaatame nüüd relativismi vormi, mille järgi iga omaduse P esinemisjuhu, mis on mõnel reaalsel objektil, puhul me kas ei koge seda P esinemisjuhtu, või see on relatiivne, millise omaduse esinemisjuhuna me seda P esinemisjuhtu kogeme. See, et erinevate olendite või erinevate rühmade liikmete jaoks näivad omaduse P esinemisjuhud erineva omaduse esinemisjuhuna, ei tähenda tingimata seda, et on lõputult võimalusi millise omaduse esinemisjuhuna P esinemisjuhud saavad näida. Ainsad tõendid selle kohta, millised perspektiivid on võimalikud, on olemasolevad perspektiivid. 

Läbipääsud nomoloogiliselt võimalike maailmade vahel ja mõtte-eksperimendid

Läbipääsud nomoloogiliselt võimalike maailmade vahel ja mõtte-eksperimendid  

Karmo Talts

Vaatame läbipääse nomoloogiliselt võimalike maailmade vahel. Kui nomoloogiliselt on võimalik, et kõik on nii, nagu võimalikus maailmas w ja nomoloogiliselt on võimalik, et kõik on nii nagu maailmas u ning w ja u vahel on läbipääs, siis on tegemist läbipääsuga nomoloogiliselt võimalike maailmade vahel.
Vaatame nüüd selle tähendust, kui selgub, et maailmad w ja u, mille vahel olev läbipääs, ei ole nomoloogiliselt võimalikud. Mõtte-eksperimendid, mis seda maailmade vahelist läbipääsu kasutavad, ei esinda nomoloogiliselt võimalikke stsenaariume.

Kompatibilism ning tegude manipuleerituse ja tegude determineerituse eristus

Kompatibilism ning tegude manipuleerituse ja tegude determineerituse eristus

Karmo Talts  

 

Vaatame, kas kompatibilismi raames saab eristada manipulatsiooni mõjul tegutsemise tegude determineeritusest põhjusliku ahela poolt. Kui põhjuslikku ahelasse, mis määrab x-i tegutsemise, kuulub vähemalt üks teise olendi tegu, mis on sooritatud x-i mõjutamiseks ja mille sooritaja püüab seda, et see tegu on sooritatud x-i mõjutamiseks, varjata, siis x-i käitumist on manipuleeritud. Kui põhjuslikus ahelasse, mis määrab x-i tegutsemise, ei kuulu ühtegi sellist tegu, siis pole x-i käitumist manipuleeritud.

Mary toa argument ja teadvuse identsusteooria

Mary toa argument ja teadvuse identsusteooria 

Karmo Talts
 

Vaatame Mary toa argumenti teadvuse identsusteooria seisukohast. Kui Mary loeb värvuste nägemise ja asjasse puutuvate füüsikaliste omaduste kohta, siis tal tekivad uued mõtted ja uskumused. Need mõtted ja uskumused on identsed mõnede ajuseisunditega. Seega tekivad asjasse puutuva materjali lugemise tõttu Maryl need ajuseisundid.
Vaatame nüüd, mis saab siis, kui ta toast lahkub. Tal tekivad värvusetajud. Need tajud on identsed mõnede ajuseisunditega. Seega tal tekivad need asjuseisundid. 
Vaatame nüüd tema varasemate mõtete ja uskumuste ning hilisemate tajude seost. Siis, kui tal olid juba need mõtted ja uskumused, ei olnud tal veel värvusetajusid. Seega on need mõtted ja uskumused identsed ajuseisunditega, mis erinevad nendest ajuseisunditest, mis on identsed värvusetajudega.

Teeme nüüd ettevaatliku järelduse. Isegi siis, kui Mary ei saanud uusi teadmisi, siis Mary ajuseisundites ja seega nendega identsetes vaimuseisundites toimus muutus.

Vaatame nüüd selle tähendust subjektiivse kogemuse identsusteooriast lähtuva käsitluse jaoks. Kui vaimuseisundid on teatud ajuseisundid, siis erinevus teatud ajuseisundites on erinevus subjektiivses kogemuses.

Vaatame nüüd, mille kohta Mary saab teadmisi, kui ta siiski saab teadmisi. Kui mõni Mary loetud raamatutest oleks väitnud, et Maryl endal on ajuseisundid, mis on identsed värvusetajudega, oleks see raamat esitanud väärinformatsiooni. Seega saab Mary teadmisi oma ajuseisundites toimunud muutuste ja seega oma vaimuseisundites toimunud muutuste kohta. 

Mille suhtes on adekvaatsed adekvaatsed tajud ja mille suhtes ebaadekvaaatsed ebaadekvaaatsed tajud

Milles suhtes on adekvaatsed adekvaatsed tajud ja mille suhtes ebaadekvaaatsed ebaadekvaaatsed tajud 

Karmo Talts

Vaatame taju adekvaatsuse küsimust. Kui me tajume, et leidub objekt x, mida iseloomustab omadus P ja leidubki x, mida iseloomustab P, siis on taju vähemalt selles suhtes adekvaatne, et leidub objekt x, mida iseloomustab omadus P.
Vaatame nüüd hallutsinatsiooni ja illusiooni erinevust. Hallutsinatsiooni puhul ei leidu objekti x, nii, et selle tajumine, et leidub x, on ise ebaadekvaatne. Illusiooni puhul leidub objekt x, nii, et ainult selle tajumine, et x-i iseloomustab P, on ebaadekvaatne.  

Induktsiooni ja analoogia põhjal järelduse tegemise seos

Induktsiooni ja analoogia põhjal järelduse tegemise seos 

Karmo Talts

Vaatame analoogia põhjal järelduse tegemise ja induktsiooni seost. Kui tulevikus esineb A ja minevikus on esinenud nii olukord, kus A esines koos B-ga, kui ka olukord, kus A esines ilma B-ta, siis meil ei ole alust analoogia põhjal järelduse tegemisel eelistada kahest olukorrast, mis mõlemad sarnanevad tulevikuolukorraga A esinemise poolest, ühte teisele. Kui minevikus pole kunagi A esinenud ilma B-ta, siis kõik mineviku olukorrad annavad aluse järelduse tegemiseks, mis ütleb, et kuna tuleviku olukord sarnaneb mineviku olukordadega selle poolest, et esineb A, siis analoogia põhjal sarnaneb tuleviku olukord tõenäoliselt mineviku olukordadega ka selle poolest, et tuleviku olukorras esineb B.