Emergentsed omadused kui terviku omadused, terviku vastasmõju teiste objektidega ja filosoofilised probleemid

Emergentsed omadused kui terviku omadused, terviku vastasmõju teiste objektidega ja filosoofilised probleemid 

Karmo Talts

Vaatame eeldust, et tervikutel on emergentsed omadused, selle seisukohast, mille omadus emergentne omadus on. Kui tervikul x on emergentseid omadusi, siis pole need ühegi x-i pärisosa omadused, vaid need omadused on x-il tervikuna.
Vaatame nüüd, mis see x-i põhjusliku mõju jaoks tähendab. x ei avalda põhjuslikku mõju ainult oma pärisosade omavahelise vastasmõju ning x-i pärisosade ja keskkonna vastasmõjude kaudu, vaid ka x-i ja x-i pärisosade vastasmõjude kaudu ja x-i ja keskkonna vastasmõjude kaudu.
Vaatame nüüd, kuidas see aitab seletada emergentsete omaduste teket. Emergentne omadus tekib siis, kui x ja mingi hulk x-i pärisosadest mõjutavad üksteist vastastikku või kui x ja keskkond mõjutavad üksteist vastastikku.
Vaatame nüüd millised võimalused see teadvuse käsitlemiseks avab. Kui x-i tervikuna ja keskkond mõjutavad üksteist vastastikku, siis on tulemuseks keskkonna teadvustamine x-i poolt. 
Vaatame nüüd võimalusi vaba tahte käsitlemiseks. Kui x-i pärisosad avaldaks x-ile mõju ilma, et see mõju oleks vastastikkune, siis x-i osad determinineeriks x-i käitumise. Kui x mõjutab oma pärisosasid vastu, siis x mingil määral kontrollib oma osade omadusi ja seega x saab oma osasid mingil määral juhtida

Tõeliste tajude ja väärtajude eristus ning vaimufilosoofia

Tõeliste tajude ja väärtajude eristus ning vaimufilosoofia  

Karmo Talts

 

Vaatame kahte sarnasena tunduvad tajukogemust. Kui ühel juhul on tegemist väärtaju ja teisel juhul tõelise tajuga, siis episteemilises mõttes ei ole tegemist sama liiki kogemusega. Võimalik, et väärtaju puhul pole kogemus üldse intentsionaalne.

Vaatame nüüd selle tähendust vaimu identsusteooria jaoks. Tajud saavad olla identsed ajauseisundiga sellisel üldistuse tasandil, kus tõelised ja väärtajud on mõlemad tajud. Madalamal üldistuse tasandil tuleb lisaks ajuseisundile mängu ajuseisundi põhjus või ajuseisundi kantav informatsioon.

Vaatame nüüd vaimu funktsionalistlikku teooriat. Madalamal üldistuse tasandil saab eristada tõelist taju ja väärtaju, sest väärtaju ei täida seda kognitiivset funktsiooni, mida täidab tõeline taju. Kõrgemal üldistuse tasandil ei pruugi väärtaju üldse olla taju või tekib küsimus, mis see funktsioon täpselt on, mida täidavad nii tõeline, kui ka väärtaju.

Oleva ja olemapidava eristus ning naturaalsete hüvede olemasolu küsimus

Oleva ja olemapidava eristus ning naturaalsete hüvede olemasolu küsimus 

Karmo Talts

Vaatame, kas on võimalik ühendada vaadet, et hüved on naturaalsed ja olemist ei saa tuletada olemapidavat. See, et hüve P on võimalik looduslik nähtus, et ei tähenda tingimata seda, et P esinemine on tegelikult teostunud. Kui me tuletame loodusliku hüve P võimalikkusest P olemapidamise, siis see pole olevast olemapidava tuletamine.
Vaatame nüüd olukorda, kus P on teostunud. See et P on looduslik hüve ei tähenda, et Q ei ole suurem looduslik hüve. Kui Q ja P koos esinemine on võimatu ja Q esinemine koos P esinemast lakkamisega on võimalik, siis peab kõigi teiste tingimuste samaks jäädes olema Q.
Vaatame nüüd P esinemise kestmise küsimust. Kui P esinemise kestmist ei ole võimalik tagada, siis ei pea seda tagama.

Negatiivne vabadus ja teised võimaluse oma soove täita tingimused

Negatiivne vabadus ja teised võimaluse oma soove täita tingimused 

Karmo Talts

 

Vaatame negatiivse vabaduse positiivseid aspekte. Kui me kogeme välist sundi A-st loobuda, siis me soovime A-d ja väline sund takistab meil A saavutamist. Seega on negatiivse vabaduse positiivseks aspektiks võimalus oma soove täita.

Üldistame nüüd välise vabaduse puudumine on erijuht tingimustest, kus me ei saa oma soove täita. Isegi siis, kui pole otsest välist sundi oma oma soovide täitmisest loobuda, võivad esineda teised tingimused, mille tõttu me ei saa oma soove täita.

Vaatame nüüd neid tingimusi lähemalt. Need ei pruugi olla ainult välised, nagu ressursside puudumine. Need võivad olla ka meditsiinilised ja/või psühholoogilised. Näiteks ka vaimselt terve inimesel võib oma soove täita takistada iseloomu nõrkus.

Elu ja toimuvale reageerimine

Verivärske dialoog.

 

Elu ja toimuvale reageerimine

Karmo Talts

 

Allaheitja: Mis see elu selline on?

Tegutseja: Kas see siis pole ilmne? Elad sina ja seega on elu see, mida sa teed.

Allaheitja: Kuidas nii? Elu on ju see, mis meiega toimub, mitte see, mida me teeme.

Tegutseja: Oma tegutsemie kaudu me ju kontrollime seda, mis toimub.

Reageerija: Ja mis on tegutsemine?

Tegutseja: Kuidas mis? Tegutsemine on see, mida...

Reageerija: Ma pidasin silmas tegutsemise ja toimuva suhet. Tegutsemine on reageerimine toimuvale.

Tegutseja: Ja see reageerimine tagab selle, et toimuv kulgeks soovitud suunas.

Rageerija: Alati ei saa ju toimuvat soovitud suunas kulgema mõjutada. Seega on osa reageerimisest hoiaku võtmine vääramatult toimuva suhtes.

Allaheitja: Alati ei saa ju võtta stoilist hoiakut. Vahel tuleb toimuvale meeleheites alla heita.

Reageerija: Mitte alla heita, vaid jääda realistlikuks selles suhtes, et mitte kõik soovimatud sündmused pole tühiasjad. 

Eeldus, et hüve mõiste on üldistatud headest omadustest ja Moore'i avatud küsimus

Eeldus, et  hüve mõiste on üldistatud headest omadustest ja Moore'i avatud küsimus

Karmo Talts 

 

Lähtume eeldusest, et hüve mõiste on üldistatud headest omadustest. Moore'i avatud küsimus enam ei tööta, sest paljudel juhtudel saab küsimusele, kas A on hea, vastata, et jah, A on teatud liiki hüve. 

Vaatame nüüd, millise probleemi toob see lähenemine kaasa mitte-pluralistlikule arusaamale hüvest. Kui keegi ütleb, et A on hea, siis saab sellega nõustudes ikkagi küsida, kas leidub hüvesid, mis pole A.  

Tõeväärtuste suhe väidete ja teiste objektidega

Tõeväärtuste suhe väidete ja teiste objektidega

Karmo Talts

 

Vaatame eeldust, et tõevääruseta väited on olemas. See tähendab, et väiteks olemisest ei piisa selleks, et omada tõeväärtust.

Vaatame nüüd küsimust, kas see, et objekt on väide, on selleks tarvilik, et objektil oleks tõeväärtus. Kui selle kas objekt x on tõene, tingimused ei sõltu sellest, kas x on väide, siis on see nii.

Vaatame nüüd väidete ja muude objektide erinevust. Kui x pole väide, siis pole selge, mida tähendab see, et on nii, et x. Samas võivad väitest erineva objekti x järgi olla asjad kuidagi. Näiteks valget lund kujutava maali järgi lumi on valge. 

Sõnastame nüüd tõeskeemi. Objekt x on tõene parajasti siis, kui x-i järgi P ja on nii, et P.