Tõeste hüpoteeside omaks võtmise stsenaariumid ja Gettieri näited

Tõeste hüpoteeside omaks võtmise stsenaariumid ja Gettieri näited

Karmo Talts

 

Vaatame tõeste hüpoteeside omaks võtmise võimalusi. Me võime võtta tõese hüpoteesi, et P, omaks ilma mingi täiendava informatsioonita. Me võime võtta P omaks teabe, et P, põhjal. Me võime võtta P omaks toetudes teabele, mis ei ole otseselt teave selle kohta, et P. Ja me võime võtta P omaks vähemalt osaliselt väärinformatsiooni põhjal.

Vaatame nüüd uskumuste õigustatuse küsimuse. Juhul, kui me võtame hüpoteesi, et P, omaks ilma täiendava informatsioonita, siis puudub meil selle omaks võtmiseks õigustus. Teave, et P, on parim õigustus P omaks võtmiseks. Teabest, mis ei ole otseselt teave selle kohta, et P, võib järelduda see, et P, või see teave võib selle, et P tõenäosust suurendada või vähendada või pole sellel teabel midagi tegemist selle P tõesuse ja/või P tõenäosusega. Teave, mis vähendab selle, et P tõenäosust, on hoopis õigustus P tagasilükkamiseks. Kui me toetume teabele, millel pole P tõesuse ja tõenäosusega mingit pistmist, siis pole meil pole P omaks võtmiseks õigustust, sest muidu võiks mistahes uskumuse põhjendamiseks hankida suvalist teavet. Väärinformatsioonist tulevad ebausaldusväärseid järeldused ja väärinformatsiooni ei aita luua usaldusväärset pilti sellest, kui tõenäoline on see, et P. Seega kujuta väärinformatsioon endast selle, et P usaldusväärset õigustust.

Vaatame nüüd Gettieri juhtumeid. Gettieri klassikalistes juhtumites toetutakse väärinformatsioonile, et Jones saab töö ja et Jonesil on auto. Seega ei ole tegu usaldusväärselt õigustatud uskumustega.

Vaatame nüüd võimaluse, et teadmise ammendav tingimuste loetelu ei ammendu uskumuse tõesuse tingimuse ja tingimusega, et uskumusel on usaldusväärne õigustus. Arusaam, et parem on omaks võtta usaldusväärsete õigustustega hüpoteese, kui teistsuguste õigustustega hüpoteese, sest sel juhul on tõenäolisem, et hüpotees on tõene, on edasiminek selles osas, missuguseid hüpoteese tasub omaks võtta.

Vaatame nüüd selle edasimineku võimalikku tähendust kogu Gettieri probleemile. Võimalik, et teadmise mõistel tähendus on ebamäärane ja avastus selle kohta, et mitte igasuguse õigustusega hüpoteese pole hea omaks võtta, näib reflekteerimata kujul intuitsioonide ja Gettieri näidete konfliktina.

See, millest kogemus on ja see, millest kogemus näib olevat

See, millest kogemus on ja see, millest kogemus näib olevat

Karmo Talts

Vaatame selle, et kogemus näib olevat sellest, et P ja selle, et kogemus on tegelikult sellest, et P, suhet. Kui näib, et kedagi kõrvaltoas tulistati ja ongi nii, et kedagi kõrvaltoas tulistati, siis ei pruugi kogemus olla juhul, kui miski tulistamisse mitte-puutuv, näiteks automootori hääl väljas, tekitas mulje tulistamisest, ikkagi olla sellest, et kõrvaltoas tulistati.

Vaatame nüüd juhte, kus kogemus näis olevat sellest, et P ja Q. Kui näib, et kogemus on sellest, et oaas haljendav ja see oaas on otse meie ees, siis juhul, kui oaas on küll haljendav, aga mulje, et ta on meie ees, lõi miraaž, siis on see kogemus küll sellest, et oaas on haljendav, aga ainult näib olevat sellest, et see oaas on meie ees.

Hulkadega samastatavad predikaadid ja predikaatidele rakenduvad predikaadid

Hulkadega samastatavad predikaadid ja predikaatidele rakenduvad predikaadid 

Karmo Talts

 

Vaatame mõnede predikaatide samastamist hulkadega tähendust. Nendele predikaatidel rakenduvad predikaadid on klassid, neile rakenduvad predikaadid klasside kollektsioonid jne.

Vaatame nüüd selle tähendust predikaatide kasutusele võtmise jaoks Predikaate on võimalik võtta kasutusele mitte-predikaatide kirjeldamiseks, hulkadega samastatavate predikaatide kirjeldamiseks, klasside samastatavate predikaatide kirjeldamiseks jne.

Objektid, predikaadid ja selle kriteeriumid, kas objektil on mingi predikaat

Objektid, predikaadid ja selle kriteeriumid, kas objektil on mingi predikaat

Karmo Talts

 

Vaatame objektide, predikaatide ja selle kriteeriumite, kas objektil on mingi predikaat küsimust. Iga predikaadi P ja iga objekti x puhul on meil kriteeriumid selle kindlaks tegemiseks, kas x-il on P või meil puuduvad kriteeriumid selle kindlaks tegemiseks, kas x-il on P.

Vaatame nüüd selle tähendust väidete tõeväärtuste jaoks. Kui iga objekti x, millest väide P räägib, puhul on olemas kriteeriumid selle kindlaks tegemiseks, kas x-l on need predikaadid, mida P x-ile omistab, siis P-l on tõeväärtus.

Väidete tõeväärtustest rääkivad väited, objektide predikaatidest rääkivad väited ja koondamine

Väidete tõeväärtustest rääkivad väited, objektide predikaatidest rääkivad väited ja koondamine  

Karmo Talts

 

Vaatame, mis juhtub siis, kui piirata tõeväärtusega seotud predikaate kasutavate väidete puhul koondamise struktuurset reeglit. Sellest, et P on tõene, järeldub P. Kui P ei kasuta tõeväärtustega seotud predikaate, siis P-d ennast saab kasutada korduvalt järelduste tegemiseks. Eeldust, et P on tõene, korduvalt kasutada ei saa. Sellest, et P on väär, järeldub P eitus. Kui P eitus ei kasuta tõeväärtustega seotud predikaate, siis P eitust saab kasutada korduvalt järelduste tegemiseks. Eeldust, et P on väär, korduvalt kasutada ei saa.

Vaatame nüüd argumente sellise koondamise piiramise kasuks. Deflatsioonilisest seisukohast on tõesusest rääkimine vahend väidete jaatamiseks ja väärusest rääkimine nende eitamiseks. Kui me kasutame koondamist nii P või P eituse, kui ka P tõeväärtusest rääkivate väidete puhul, siis me käitume nii, nagu P tõeväärtusest rääkivad väited ütleks midagi erinevat sellest, mida ütleb P või P eitus. Kui see nii ei ole, siis võib järeldada P tõeväärtusest rääkivast väitest P või P eituse ja P-d või P eitust korduvalt kasutada, ilma, et me peaks P tõeväärtusest rääkivat väidet korduvalt kasutama järelduste tegemiseks.

Üldistame nüüd selle predikaatidest rääkivatele väidetele. Kui P on defineeritud Q-na, siis ei ole mõtet käituda nii, nagu väitest, et objektidel on predikaat P järelduks teised järeldused, kui eeldusest, et objektidel on predikaat Q. Seega me võime väitest, et objektidel on predikaat P järeldada, et neil on predikaat Q ja kasutada seda järeldust korduvalt, ilma, et me peaks korduvalt tegema järeldusi sellest, et objektidel on predikaat P.

Deflatsiooniline lähenemine väidete hulga tõesusele

Deflatsiooniline lähenemine väidete hulga tõesusele 

Karmo Talts

 

Vaatame võimalusi deflatsiooniliseks lähenemiseks väidete hulga tõesusest rääkimisele. Kui kõik väidete hulka gamma kuuluvad väited on tõesed, siis on tõene kõigi gammasse kuuluvate väidete konjunktsioon. Seega taandub mingi väidete hulka kohta väitmine, et sellesse kuuluvad väited on tõesed, sellesse hulka kuuluvate väidete konjunktsiooni esitamisele.

Tõde looduslike omaduste ja suhete kohta ning mitte-looduslike suhete ja omaduste stabiilsus

Tõde looduslike omaduste ja suhete kohta ning mitte-looduslike suhete ja omaduste stabiilsus

Karmo Talts

 

Vaatame tõe naturaliseerimise piire. Kui predikaat P-le vastab mingi looduslik omadus või suhe, siis taandub väite, et objektidel on P, tõesus sellele, et kõne all olevatel objektidel on see looduslik omadus või nad osalevad selles looduslikus suhtes.

Vaatame nüüd võimalusi selle tõe mõistmise laiendamiseks. Kui predikaat P-le vastab mingi mitte-looduslik omadus või suhe, mis on piisavalt stabiilne, siis taandub väite, et objektidel on P, tõesus sellele, et kõne all olevatel objektidel on see mitte-looduslik omadus või nad osalevad selles mitte-looduslikus suhtes.

Vaatame nüüd paradoksaalseid juhte. Ei ole mingit stabiilset looduslikku või mitte-looduslikku omadust, mis kujutaks endast väärust kui sellist või heteroloogilisust kui sellist. Kui väide P on stabiilselt väär, siis leidub omadus, mis ei ole väärus, mida P väidab objektidel olevat või leidub suhe, milles P väidab objekte osalevat, ja objektidel pole seda omadust või nad ei osale selles suhtes. Kui sõna x on stabiilselt heteroloogiline, siis leidub omadus, mis pole heteroloogilisus või autoloogilisus ja mida x väljendab ja mis ei käi x-i kohta.