Söödavate seente eristamine mitte-söödavatest ja tõeteooriad

Söödavate seente eristamine mitte-söödavatest ja tõeteooriad 

Karmo Talts

 

Vaatame küsimust, kas meie leitud seene puhul on tegu šampinjoni või valge kärbseseenega, erinevate tõeteooriate seisukohast. Tõe vastavusteooria järgi juhul, kui mõlemad väited pole väärad, vastab üks neist väidetest tegelikkusele ja juhul, kui neist vastab tegelikkusele väide, et tegu on valge kärbseseenega, siis on eksimisel ohtlikud tagajärjed.

Vaatame nüüd tõe koherentsusteooriat. See, kas väited, et tegemist on valge kärbseseenega ja et tegemist šampinjoniga, on meie teooriaga kooskõlas, sõltuvad meie teooriast. On võimalik, et kahe sarnase teooria puhul, mis erinevad teineteisest ainult detailsuseasteme poolest, erineb see, kas ja kumb neist väidetest meie teooriale vastu räägib. See, kui meie teooriast lähtumine on eluohtlik, räägib küll meie teooriast kasutamise vastu, aga otseselt ei puutu selle tõesusesse.

Vaatame nüüd väidete konventsionalistlikku põhjendamist. Kui mingis kultuuritraditsioonis puudub eristus valgete kärbseseenete ja šampinjonide vahel, siis antud küsimust isegi ei püstitu. Seda, millised tagajärjed on antud seente söömisel, võib sõltuvalt kultuurist endast tõlgendada mitte seente söömise, vaid mingi muu teguri mõjuna.

Vaatame nüüd pragmaatilist tõeteooriat. Mürgiste seente eristamisel mitte-mürgistest on selged praktilised tagajärjed ja kui me ei suuda veel mürgiseid seeni mitte-mürgistest eristada, siis on teaduse arendamisel selle eesmärgi nimel praktilised tagajärjed. Samas pragmaatilisest vaatekohast on seente uurimisel aspekte, millel pole erilisi praktilisi tagajärgi. St., et ainult osa seeneteadlaste avastustest on tõed.

Vaatame nüüd semantilist tõeteooriat.  Kui mõlemad väited pole väärad, siis on nii, nagu üks neist väidetest ütleb. Kui on nii, et tegu on valge kärbseseenega, siis on eksimisel ohtlikud tagajärjed.

Vaatame nüüd dekonstrueerimist. Kui leidub kultuure, kus ei teheta vahet šampinjonide ja valgete kärbseseente vahel, siis leidub tekste, mis seda eristust ei tee. Kui selline kultuur võimaldab seene söömise tagajärgi teisiti tõlgendada, siis võib väita, et välisteksti ei leidu, sest ühe teksti järgi olid negatiivsed tagajärjed seene söömisel ja teise järgi mitte. 

Tervikud, osad ja füüsika

Tervikud, osad ja füüsika 

Karmo Talts

Vaatame küsimust, kas tervik on oma osade summa, füüsika seisukohast. Kui keha osad ei paikneks ükteisele suhteliselt lähedal, siis nad ei mõjutaks teineteist. Kui nad ei mõjutaks teineteist, siis osa neist eemalduks üksteisest ja osa neist läheneks teineteisele kuni nad põrkavad kokku.
Vaatame nüüd selle tähendust. Tervikud ei kujuta endast üksteise suhtes teatud viisil paiknevaid osasid, vaid on osalt protsessuaalsed, hõlmates neid protsesse, mis hoiavad osade paiknemist üksteise suhtes alal.

Tõe rääkimise väärtus ja tõe teadmise väärtus

Tõe rääkimise väärtus ja tõe teadmise väärtus 

Karmo Talts 

 

Vaatame nn. tõejärgse ajastu küsimust sellest lähtudes, kas demagoogid eelistaksid oma isikliku asjade korraldamisel lähtuda tõest või väärusest. Tõenäoliselt nad eelistaksid nende korraldamisel lähtuda tõest.

Vaatame nüüd selle tähendust tõe väärtuse jaoks demagoogide jaoks. Demagoogide jaoks on tõe teadmine väärtuslik. See, mis nende jaoks ei ole iseenesest väärtuslik, on tõe rääkimine.

Vaatame nüüd usaldust demagoogide vastu. Demagoogide usaldajad ei mõista, et demagoogid räägivad seda, mis on nende jaoks kasulik.

Vaatame nüüd selle tähendust tõe rääkimise väärtuse jaoks ühiskonnas laiemalt. Tõe rääkimine on enamiku inimeste jaoks nii väärtuslik, et neil on raske ette kujutada, kui silmakirjalikud võivad inimesed, kelle jaoks tõe rääkimine iseenesest pole väärtuslik, olla. 

Eetiline meditatsioon

Eetiline meditatsioon 

Karmo Talts 

 

Vaatame seda, kuidas näeks välja Descartes'lik skepsis eetilistes küsimustes. Mis siis, kui kristliku jumalana esines deemon, kes kirjutas meile ette pahelise käitumise?

Vaatame nüüd selle küsimuse seost mõtlemisega. Iseneenesest see, et ma selle küsimuse üle mõtlen, ei oma eetilist tähendust.

Vaatame nüüd selle tähendust, et ma sellest küsimusest hoolin. See näitab, et mulle läheb korda, kas ma eksin. Seega on eksimine minu jaoks vähem väärtuslik, kui mitte eksimine.

Hoolin sellest, kas eksin, seega on miski minu jaoks väärtuslik. 

Hüve ja dialektika(d)

Hüve ja dialektika(d)

Karmo Talts 

 

Vaatame, kas hüvet on võimalik mõista hegellikult. Pahe sublanteerub hüvega. Kuidas seda konkreetselt mõista on lahtine. Näiteks võib seda mõista kristlikult, kus pahe läheb lunastatud saamise käigus üle hüveks.

Vaatame nüüd, kuidas näeks välja marksistlik, vastupidine skeem. Pahe eitab hüvet, nii, et hüve küll mingil kujul jääb alles, aga pahelise teo läbi läheb selle kätte, kes pole hüvet loonud.

Vaatame nüüd selle võimalikku tähendust. Ekspluateerimine on kõrgetasemeline hüve omandamine pahelisel viisil, madalamal tasandil esineb see sõjakäigu abil hüve omandamise, röövimise, vargusena jne. 

Vaatame nüüd, kuidas näeks välja fichtelik, eneseteadvuse arengu keskne lähenemine. Meie enesemõistmine sõltub sellest, mida me teistele teeme. Nende heakskiit või hukkamõist mõjutab seda, kuidas me end mõistame.

Vaatame nüüd selle võimalikku tähendust. Hukkamõistuga kaasneb oht, et hukkamõistetu mitte ei muuda oma käitumist, vaid hakkab end mõistma pahelise olendina, kellele on paheline käitumine omane. 

Hüve iseendas ja hüve meie jaoks

Hüve iseendas ja hüve meie jaoks 

Karmo Talts 

 

Vaatame võimalust lähenda hüvele mitte nii, nagu Kant lähenes hüvele, vaid nii nagu Kant lähenes olemisele. Hüve iseendas tuleb eristada hüvest meie jaoks.

Vaatame nüüd, mis teeb kogemuse, et mõned teod on hüvelised, võimalikuks. Kui me lähtume arusaamast, et võimatut ei pea tegema, siis teeb selle kogemuse vähemalt osalt võimalikuks see, me kogeme maailma sellisena, milles mõnesid tegusid on võimalik sooritada.

Vaatame nüüd, kus tuleb erinevus kahe erineva inimese hüve-kogemuse vahel. Üks võimalus on, et näiteks altruistil ja egoistil pole päris sama vormiga kogemus, nii, et nii altruist, kui ka egoist küll tajuvad maailma sellisena, kus on võimalik sooritada heategusid, aga egoist ei koge neid tegudena, mis siis, kui neid sooritatakse, kutsuvad esile moraalse rahulolutunde.

Vaatame nüüd võimalust, et kogemus, et tegu kutsub esile moraalse rahulolutunde, on sisuline kogemus. Siis on võimalik, et vähemalt osa altruiste on minevikus sooritanud heategusid ja teavad oma kogemusest, et need kutsuvad esile moraalse rahulolutunde ja vähemalt osa egoiste pole sooritanud heategusid ja neil puudub (seni) kogemus, et heategude sooritamine kutsub esile moraalse rahulolutunde.

Fiktsionaalsed objektid ja objektide kontseptsioonid

Fiktsionaalsed objektid ja objektide kontseptsioonid 

Karmo Talts

Vaatame ühte võimalust käsitleda fiktsionaalseid objekte. Pegasuse kontseptsioon on tiivulise hobuse kontseptsioon.
Vaatame nüüd, kas leidub argumente sellise käsitluse kasuks. Narratiivse loomingu puhul esitatakse narratiivi kulu ja narratiivis rolli mängivate objektide kohta faktiväidete sarnaseid väiteid. Kui narratiivi moodustavaid sündmusi pole tegelikult toimunud ja samas on need sündmused suhteliselt sõltumatud sellest, mida lugeja või vaataja jne. tunneb või ette kujutab, siis on autoril suhteliselt kindlapiiriline kontseptsioon nende sündmuste kulust ja neis osalevatest objektidest, mida tal õnnestub edasi anda ja teose narratiivi ja selles osalevate objektide kohta käivad väited käivad nende kontseptsioonide kohta.