Nimesid sisaldavate väidete teisendamine ja paradoksid

Nimesid sisaldavate väidete teisendamine ja paradoksid

Karmo Talts

 

Sõnastame järgmise reegli väidetest, mis viitavad väidetele, järelduste tegemise jaoks: enne järelduste tegemist tuleb väide teisendada väiteks, milles nimed asendatakse nimetatava väitega.

Vaatame nüüd juhte, kus me saame sel juhul samuti väite, mis viitab väitele. Sel juhul tuleb see väide teisendada väiteks, milles nimed asendatakse nimetatava väitega. Jne.

Vaatame nüüd paradokse. Kuna teisendamisega ei ole võimalik jõuda punkti, kus meil on väide, mis edasist teisendamist ei vaja, siis ei tohi järeldusi teha. 

Kogemuse analüüs ja maailm

Kogemuse analüüs ja maailm 

Karmo Talts

Vaatame, mida tähendab see, kui me kogemust analüüsides ei võta maailma sulgudesse. Oletame, et meil polnud väärtaju ja me kogesime maailma. See ei tähenda veel seda, et me maailma moonutamata kogesime. St., et ka juhul, kui me võtame reaalsust arvesse, saame me analüüsida seda, millisena me reaalasust kogesime, jättes kõrvale selle, milline reaalsus tegelikult on.

Kunsti eetika

Verivärske dialoog.

 

Kunstiku eetika 

Karmo Talts

Meister: Sinu teos on ebaõnnestunud.
Heatahtlik: See ei ole oluline. Olulised on minu kavatsused teose loomise juures.
Meister: Kõlab nii, nagu sinu meelest oleks kunstnikul kohustus püüda luua esteetiliselt mõjuvat teost. 
Heatahtlik: Just.
Meister: Aga väga ebaõnnestunud teose puhul ei ole need kavatsused publikule aimatavad.
Areneja: Sa siis arvad, et teose loomine peab olema tegu, millel on võimalikul palju esteetiliselt mõjusaid ja võimalikult vähe esteetiliselt mittemõjusaid tagajärgi?
Meister: Jah. Ka sinu loodud teosed on sageli meisterlikud.
Areneja: Sa vist pole märganud, et mu loomelaad muutub.
Meister: Olen ikka, aga mis siis sellest?
Areneja: Oluline pole üksikteos. Olulised on hoopis kunstnikivoorused.
Meister: Ning enesearendamine ja eksperimeneerimisvalmidus kuuluvad nende vooruste sekka?
Areneja: Just.

Intentsionaalsus ja tõlgendamine

Intentsionaalsus ja tõlgendamine 

Karmo Talts

Vaatame selle, et informatsiooni tõlgendades saab eksida, tähendust intentsionaalsuse jaoks. Informatsiooni, seal hulgas kogemuses sisalduva informatsiooni, muudab intentsionaalseks selle informatsiooni tõlgendamine informatsioonina millestki.
Vaatame nüüd eksimist. Eksida võib tõlgenduse osa, nagu siis, kui me tõlgendame nähtud putukat kuuluvat ühte liiki, kuigi ta kuulub teise liiki. Eksida võib ka tõlgendus tervikuna, nagu siis, kui esimesed kinoskäijad tõlgendasid filmižeanssi rongi lähenemisena.
Vaatame nüüd, kas selline intentsioonaalsuse käsitus on selle liiga kitsas, et mõista kujutluste intentsionaalsust. Tänapäeval me enamasti tõlgendame oma kujutlusi olevat kujutlusvõime loomingu, st. olevat sellest, mida me kujutlemise ajal subjektiivselt kogeme. Eksimise võimalus on olemas, näiteks on kujutlusi mõistetud ka kõrgemate jõudude pool saadetuna, st. olevat sellest, millest kõrgemad jõud meile teada annavad.
Vaatame nüüd unenägusid. Tänapäeval me enamasti mõistame unenägusid olevat oma psüühika loomingu, st. olevat sellest, mida me une teatud faasides subjektiivselt kogeme. Eksimise võimalus on olemas, näiteks on mõistetud unenägusid olevat sellest, millega kehast väljaspool liikuv hing või hinge osa kokku puutub.

Intentsionaalsus ja evolutsioon

Intentsionaalsus ja evolutsioon 

Karmo Talts 

 

Vaatame intentsionaalsust evolutsioonilisest seisukohast. Olendid on kohastunud teatud tingimustel neid ümbritsevaid objekte kogema.

Vaatame nüüd kogemuse mehhanisme. Olendid on kohastunud objekte kogema teatud keskonnna ja olendi vahelise vastasmõju korral.

Vaatame nüüd selle tähendust illusioonide jaoks. Kui taju tekkimise piisavad tingimused tekivad  olendi ja keskkonna vahelise ebatüüpilise vastasmõju tagajärjel, siis näib olendile, et ta kogeb objekti, kuigi see nii ei ole. See on nii näiteks siis, kui optilise illusiooni tõttu tekib silmapõhja samasugune kujutis, nagu siis, kui objekt on vaatleja vaateväljas

Vaatame nüüd lähemalt illusioone, mis moonutavad objekti. Olendid on teatud tingimustel kohastunud lisaks objektile kogema ka objekti omadusi. Kui omaduse taju tekkimise piisavad tingimused tekivad  olendi ja keskkonna vahelise ebatüüpilise vastasmõju tagajärjel, siis olendile näib, et ta kogeb objekti teatud suguste omadustega, kuigi objektil on teistsugused omadused. See on nii näiteks siis, kui optiline illusioon moonutab objekti kuju või asukohta.

Vaatame nüüd väärtajusid. Kui mingite olendi kehas toimuvate protsesside tagajärjel muutub olendi seisund sarnasel viisil sellega, kuidas muutuks olendi seisund objekti olemasolul vastasmõju tõttu keskkonnaga, tekib olendil väärtaju objekti leidumisest, kuigi väliskeskkonnas objekti ei leidu. 

Põimumata süsteemid ja samaaegsus

Põimumata süsteemid ja samaaegsus 

Karmo Talts 

 

Vaatame võimalust, et omavahel põimumata süsteemides pole võimalik kindlaks määrata, kas neis toimuvad sündmused samaaegselt. Sel juhul pole väide "mõõtmine on juba toimunud" absoluutselt tõene või väär, vaid tõene või väär konkreetsete süsteemide suhtes. 

Võimatu, potentsiaalne ja aktuaalne mitte-olemine

Võimatu, potentsiaalne ja aktuaalne mitte-olemine
Karmo Talts

Vaatame objekti, mis ei saa mitte-olla ja mitte-olemise suhet. Kui objekt x ei saa mitte-olla, siis isegi x-i potentsiaalset mitte-olemist ei ole.
Vaatame nüüd, millised objektid saavad mitte-olla, olgu siis aktuaalselt või potentsiaalselt. Kui objekt x on keerukas tervik, siis x-i potentsiaalselt ei ole siis, kui x saab laguneda ja x-i aktuaalselt ei ole siis, kui osad ei moodusta x-i.
Vaatame, kas keerulised tervikud on ainsad objektid, mis saavad mitte-olla. Kui objekti x-i olemine sõltub objektide vahelisest suhtest y, mis erineb terviku moodustamisest,  siis x-i potentsiaalselt ei ole siis, kui suhe y saab objektide vahel olemast lakata ja x-i aktuaalselt ei ole siis, kui objektide vahel pole suhet y.