Moraaliväidete seletustes ja ennustustes kasutamsie võimalikkus

Moraaliväidete seletustes ja ennustustes kasutamsie võimalikkus

Karmo Talts 

 

Vaatame, kas moraaliväiteid on võimalik kasutada seletustes. Kui objekt peegeldab teatud lainepikkusega valgust, siis on tõenäoline, et me kogeme seda objekti olevat teatud värvi. Analoogselt siis, kui tegu omadusega P on hea, oleme me tõenäoliselt kogenud tegu omadusega P moraalset hüvelisena.

Vaatame nüüd, kas moraaliväiteid on võimalik kasutada ennustuste tegemisel. Kui tegu omaduga P on hea, siis ka tulevikus on tõenäoline, et me kogeme tegu omadusega P moraalset hüvelisena.

Vaatame nüüd võimalikke vastuargumente sellele vaatele. See, et me tõenäoliselt kogeme tegu omadusega P hüvelisena, ei tähenda tingimata, et iga olend, kes on võimeline omadust P subjektiivselt kogema, kogeks tegu omadusega P hüvelisena. Seega on võimalik, et tegude omadusega P hüvelisena kogemine on ainult üks võimalik omaduse P subjektiivse kogemise viis. Sel juhul mängib seletustes ja ennustustes rolli omadus P, mitte P hüvelisus.

Vaade, et hüveliste objektide vahel on ainult perekondlik sarnasus

Vaade, et hüveliste objektide vahel on ainult perekondlik sarnasus

Karmo Talts

 

Sõnastame võimaluse, et hüveliste objektide vahel on ainult perekondlik sarnasus.

Vaatame nüüd, miks tekib avatud küsimus. Kui objektid omadusega P on hüvelised, sest P meenutab mõnesid teisi omadusi, millega objektid on hüvelised, siis võib leiduda omadusi, mis ei meenuta P-d ja milega objektid on hüvelised. Seega avatud küsimust on võimalik mõista nii "objektid omadusega P kuuluvad küll ühte hüveliste objektide perekonda, aga kas nad kuuluvad ka igasse teisse hüveliste objektide perekonda?".

Vaatame nüüd eetika-alaseid vaidlusi. Omahuvidest lähtumine, kohustuste täitmine, head tagajärgede põhjustamine jne., kuuluvad hüveliste tegude erinevatesse perekondadesse. Hüveliste objektide taandamisel ühele hüvede perekonnale arvatakse teistesse hüveliste objektide perekonda kuuluvad teod hüveliste tegude hulgast välja. 

Enda ja teiste heaks tegutsemise ebasümmeetria ning eetika

Enda ja teiste heaks tegutsemise ebasümmeetria ning eetika

Karmo Talts 

 

Vaatame teiste ja enda huvides tegutsemise ebasümmeetriat. Kui me ei lähtu minimaalselt omahuvidest, siis me ei jää ellugi, rääkimata sellest, et me ei ole seisukorras, kus me saame teiste heaks tegutseda.

Vaatame nüüd võimalust, et eetilised süsteemid kalduvad seda ebasümmeetriat või selle loomust eirama. Egoist liialdab sellega, kui tähtsad on meie omahuvid. Kohuse-eetika kaldub eirama seda, et meil on kohustusi ka iseenda ees. Tagajärje-eetika eirab seda, et nõudmised meie tegude tagajärgedele eeldavad, et meie omahuvid on piisavalt tagatud, et me oleme üldse võimelised oma tegudega põhjustama tagajärgi, mis on laiemas plaanis head. Vooruseetika eirab, et mõistlikul määral iseenda huvidest lähtumine on ise voorus. 

Mõistete näiline sisu

Mõistete näiline sisu

Karmo Talts

Vaatame, kas mõnedel mõistetel on ainuilt näiliselt sisu. Kui mõiste x ei osuta, siis puudub see, mis oleks mingil viisil x-i mõiste kasutajale antud. Seega x-i puhul ainult näib, et x-il on sisu.
Vaatame nüüd, kuidas selline vaade mõjutab meie arusaama võimalikkusest. Kui on võimalik, et x osutab, siis on võimalik, et x-il on sisu. Seega siis, kui me ütleme, et on loogiliselt võimalik, et x osutab, siis me ühtlasi ütleme, et on loogiliselt võimalik, et x-il on sisu.

Curry paradoks ja konditsionaalid mängusemantikas

Curry paradoks ja konditsionaalid mängusemantikas 

Karmo Talts 

 

Vaatame konditsionaale mängusemantika seisukohast. Konditsionaal ütleb, et kui me kaitseme eeldust, siis me kaitseme järeldust.

Vaatame nüüd Curry lauseid. Need ütlevad, et kui me kaitseme Curry lauset, siis me kaitseme midagi soovimatut. Seega juhul, kui me ei soovi ühelgi juhul kaitsta midagi soovimatut, ei tohi me kaitsta Curry lauset.

Definitsioonide varjatud eeldus ja valetajalause

Definitsioonide varjatud eeldus ja valetajalause 

Karmo Talts

 

Vaatame väidet "sõna „draakon” tähendab teatud tüüpi tuldpurskavat roomajat ja sellist sõna nagu „draakon” pole olemas". See on absurdne. Seega ütleb iga definitsioon varjatult, et leidub defineeritav, mis on defineeritud definitsiooni abil.

Vaatame nüüd valetajalause definitsiooni. Valetajalause definitsioon ütleb varjatult, et leidub väide, mis tähendab, et ta ise on väär. Kui leidub selline väide, siis on leidub väide, mis on korraga tõene ja väär. Seega sellist väidet ei leidu.

Lõpetatud ja lõpetamata predikaatide eristus ning Nelson Grellingi paradoks

Lõpetatud ja lõpetamata predikaatide eristus ning Nelson Grellingi paradoks

Karmo Talts

 

Vaatame selle tähendust, et predikaat saab olla lõpetatud ja lõpetamata, selle jaoks, mille kohta predikaat käib. Kui lõpetamata predikaat käiks millegi kohta, siis ta poleks lõpetamata. Seega käib õigesti lõpetatud predikaat objekti või objektide kohta, millega predikaat on õigesti lõpetatud.

Vaatame nüüd Nelson Gellingi paradoksi. Kui predikaadi P( ) puhul on üks viis õigesti lõpetada predikaati P(P), siis see predikaadi lõpetamise viis on autoloogiline. Kui predikaadi ¬P( ) puhul on üks õige viis lõpetada predikaati ¬P(P), siis on see predikaadi lõpetamise viis heteroloogiline. Heteroloogilisuse predikaadi puhul oleks predikaat H(H) juhul, kui predikaati H( ) oleks õige lõpetada H-ga, ühtlasi autoloogiline ja heteroloogiline ja predikaat ¬H(H) juhul, kui predikaati ¬H( ) oleks õige lõpetada H-ga, on ühtlasi heteroloogiline ja autoloogiline.

Vaatame nüüd, kuidas paradoksi vältida. Nii predikaati H( ), kui ka predikaati ¬H( ) ei ole õige lõpetada H-ga. 

Vaatame nüüd selle tähendust. Välistatud kolmanda seadus kujul "iga predikaadi P ja objekti x puhul x-iga saab õigesti lõpetada predikaadi P( ) või saab x-iga õigesti lõpetada predikaadi ¬P( )" ei kehti.