esmaspäev, 16. november 2026

Teadmiste holistlik käsitlus ja Gettieri näited

Teadmiste holistlik käsitlus ja Gettieri näited

Karmo Talts 

  

Käsitleme teadmisi holistlikult. Kui me usume õigustatud tõest teooriat, mille osa on väide P, siis me teame, et on nii, et P.
Vaatame nüüd Gettieri originaalnäiteid. Smith usub, seda, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus, osana väärast teooriast, mille järgi Jones saab töö. Smith usub seda, et Jonesil on Ford või Brown on Barcelonas osana väärast teooriast, mille järgi Jonesil on Ford.
Vaatame nüüd küüninäidet. Nii kaua, kuni autojuhi teooria hõlmab ainult konkreetset küüni, ta teab, et tema ees on küün. (Alternatiiv on skeptiline vaade, et ta usub väärteooriat, mille järgi kõik küüni meenutavad objektid on küünid.)
Vaatame nüüd hundi ja hologrammi näiteid. X usub seda, et väljal on lammas, osana väärast teooriast, et ta näeb lammast. Mark usub, et Luke on toas, osana väärast teooriast, et ta näeb Luke’i.

pühapäev, 15. november 2026

Paradoksaalsuse sõltuvus sellest, mida me defineerime ja konstrueerime

Paradoksaalsuse sõltuvus sellest, mida me defineerime ja konstrueerime

Karmo Talts


Vaatame valetaja paradoksi modaalsest seisukohast. Pole paratamatu, et me defineerime X-i väitena „X on väär”. Seega ei ole paratamatu, et väide X on paradoksaalne.
Laiendame nüüd selle paradoksaalsetele predikaatidele, mis on mistahes kohalised. Pole paratamatu, et me defineerime predikaadi X nii, et see predikaat on definitsiooni järgi paradoksaalne. Seega ei ole paratamatu, et predikaat X on paradoksaalne.
Vaatame nüüd muidu paradoksaalseid konstruktsioone. Pole paratamatu, et me kasutame paradoksaalse konstruktsiooni osa x paradoksaalses konstruktsioonis. Seega pole paratamatu, et x on paradoksaalne.

reede, 13. november 2026

Ekvivalentsus, paratamatu ekvivalentsus ja tõeste väidete osutus

Ekvivalentsus, paratamatu ekvivalentsus ja tõeste väidete osutus

Karmo Talts

 

Eristame ekvivalentsuse paratamatust ekvivalentsusest. Väited P ja Q on ekvivalentsed parajasti siis, kui P-st järeldub Q ja Q-st järeldub P. P ja Q on paratamatult ekvivalentsed siis, kui see on paratamatu, et P-st järeldub Q ja see on paratamatu, et Q-st järeldub P.

Vaatame nüüd selle tähendust argumendi jaoks, et kõik tõesed väited käivad ühe ja sama objekti kohta. Isegi kui argument on korrektne, siis tegelikult tegelikult tõene väide P ja tegelikult tõene väide Q käivad tegelikult sama objekti kohta ja ei pruugi olla loogiliselt välistatud maailm, kus üks neist on väär ja teine on tõene ja kus seega P ja Q ei käi sama objekti kohta. 

Eetikaalased induktiivsed järeldused

Eetikaalased induktiivsed järeldused 

Karmo Talts


Vaatame enesevaatlusel põhinevaid induktiivseid eetikaalaseid järeldusi. Julge induktiivne üldistus ütleb, et kui mulle on enamasti olnud hea või halb või mitte kumbki see, et on nii, et P, siis see on enamasti olenditele hea või halb või ei kumbki see, kui on nii, et P. 

Vaatame nüüd ettevaatlikumaid järeldusi. Need ütlevad, et kui mulle on enamasti olnud hea või halb või mitte kumbki see, et on nii, et P, siis minuga rohkem või vähem sarnasel olenditele enamasti on hea või halb või ei kumbki see, et on nii, et P. 

Vaatame nüüd inimeste tunnistustel põhinevaid induktiivseid eetikaalaseid järeldusi. Julge induktiivne üldistus ütleb, et kui inimesed on küsimusele kui hea see nende jaoks on, kui on nii, et P, vastanud, et see on nende jaoks hea või halb või ei kumbki siis enamasti on olenditele hea või halb või ei kumbki see, kui on nii, et P. 

Vaatame nüüd ettevaatlikumaid järeldusi. Need ütlevad, et kui inimesed on küsimusele kui hea see nende jaoks on, kui on nii, et P, enamasti vastanud, et see on nende jaoks hea või halb või ei kumbki, siis inimesega rohkem või vähem sarnastele olenditele enamasti on hea või halb või ei kumbki see, et on nii, et P. 

 

Predikaatide, mis rakenduvad predikaatidele, hästi rakendumise põhimõte ja null-kohaliste predikaatide, mis viitavad teistele null-kohalistele predikaatidele, hästi viitamise põhimõte

Predikaatide, mis rakenduvad predikaatidele, hästi rakendumise põhimõte ja null-kohaliste predikaatide, mis viitavad teistele null-kohalistele predikaatidele, hästi viitamise põhimõte

Karmo Talts

 

Sõnastame hulkade hästi moodustamise põhimõtte eeskujul hästi rakendumise põhimõtte predikaatide jaoks, mis rakenduvad predikaatidele. Vähemalt ühele predikaadile rakenduv predikaat P on hästi rakenduv, kui ühegi predikaadi Q, millele P rakendub, puhul ei moodustu lõputu ahel, kus Q rakendub R-ile, R rakendub S-ile jne. 

Vaatame nüüd null-kohalisi predikaate, mis viitavad teistele null-kohalistele predikaatidele. Vähemalt ühele väitele viitav väide P on hästi viitav, kui mitte ühegi väite Q puhul, millele P viitab, ei moodustu lõputu väidetele viitamise ahel, kus Q viitab R-ile, R viitab S-ile jne.

neljapäev, 12. november 2026

Õnn ja tõeste väidete esitamine

Õnn ja tõeste väidete esitamine

Karmo Talts

 

Vaatame õnne rolli tõeste väidete esitamisel. Me võime esitada väite, mis on läheb täppi. Õnn ei mängi rolli, kui sõnastame väite, mis väljendab seda, mida me teame.

Vaatame nüüd väiteid, mis lähevad täppi. Me võime esitada tõese hüpoteesi. Me võime lähtuda väite esitamisel allikatest, mis ei ole usaldusväärsed, ja ikkagi väita midagi tõest.

Vaatame nüüd, kas õnn mängib rolli ka väärade väidete esitamise puhul. Me võime sõnastada väite, mis ei lähe täppi. Õnn ei mängi rolli, kui me teadlikult sõnastame väärinformatsiooni sisaldava väite.

Vaatame nüüd nüüd väiteid, mis ei lähe täppi. Me võime esitada väära hüpoteesi. Me võime lähtuda väite esitamisel ebausaldusväärsetest allikatest ja seejuures väita midagi väära.

kolmapäev, 11. november 2026

Vasturääkivusest ilma disjunktiivse süllogismita suvalise järelduse tuletamine ja parakonsistentsed konditsionaalid

Vasturääkivusest ilma disjunktiivse süllogismita suvalise järelduse tuletamine ja parakonsistentsed konditsionaalid

Karmo Talts 

 

Vaatame, kuidas saab klassikalises loogikas tuletada vasturääkivusest suvalise järelduse disjunktiivset süllogismi kasutamata.

P ja P eituse konjunktsioonist saab konjuktsiooni lihtsustades järeldada P eituse. P eitusest saab järeldada, et konditsionaal "P-st järeldub Q" on tühjalt tõene. Sellest konditsionaalist ja P-st saab modus ponensit kasutades järeldada Q.

Vaatame nüüd selle tähendust loogikate jaoks, milles vasturääkivus ei plahvata. Selliste loogikate konditsionaal ei saa olla materiaalne konditsionaal, sest muidu saab P eitusest sisse tuua tühjalt tõese konditsionaali.