kolmapäev, 18. november 2026

Abstraktsete objektide omaduste sõltuvus konkreetsete objektide omadustest

Abstraktsete objektide omaduste sõltuvus konkreetsete objektide omadustest

Karmo Talts 

 

Vaatame selliseid abstraktseid objekte nagu valge objekti mõiste, väide "lumi on valge" ja valgete objektide hulk. See, mille kohta valge objekti mõiste käib sõltub konkreetsete objektide värvusest. Väite "lumi on valge" tõeväärtus sõltub konkreetsete objektide värvusest. Samuti sõltub kokreetsete objektide värvusest see, millised elemendid kuuluvad valgete objektide hulka. Seega sõtuvad selliste objektide omadused konkreetsete objektide omadustest.

Vaatame nüüd selliseid abstraktseid objekte, nagu tõese väite mõiste, väide "väide P on tõene" ja tõeste väidete hulka. See, mille kohta tõese väite mõiste käib sõltub abstraktsete objektide tõeväärtusest. Väite "väide P on tõene" tõeväärtus sõltub abstraktsete objektide tõeväärtustest. Samuti sõltub abstraktsete objektide tõeväärtustest see, millised elemendid kuuluvad tõeste väidete hulka. Seega sõtuvad selliste objektide omadused abstraktsete objektide omadustest.

Vaatame nüüd, kuidas abstrakstete objektide, mille omadused sõltuvad abstrakstete objektide omadustest, omadused on seotud konkreetsete objektide omadustega. Kui abstraktse objekti x omadused sõltuvad abstraktse objekti y omadustest ja y-i omadused sõltuvad konkreetse objekti z omadustest, siis sõltuvad x-i omadused kaudselt z-i omadustest. Kui abstraktse objekti x omadused sõltuvad abstraktse objekti y omadustest ja y-i omadused sõltuvad abstraktse objekti z omadustest ja z-i omadused sõltuvad mõne konkreetse objekti omadustest, siis sõltuvad x-i omadused kaudselt mõne konkreetse objekti omadustest. Jne.

Vaatame nüüd abstraktsete objektide, mille omadused, ei sõltu isegi kaudselt konkreetsete objektide omadustest, küsimust. Objekti x abstraktsus eeldab, et me saame liikuda deduktiivselt x-i juuresr tagasi konkreetsete objekti või objektideni. Kui objekti x puhul ei ole võimalik deduktiivselt liikuda tagasi konkreetse objekti või objektideni, siis x ei ole tegelikult abstraktne.

Sõnade tähendus ja osutuseta sõnad

Sõnade tähendus ja osutuseta sõnad

Karmo Talts

 

Vaatame arusaama, et sõnade tähendus on seotud sellega, kuidas meile maailm antud on, selle,  osutuseta sõnade seisukohast. Selline arusaam sõnade tähendusest on liiga kitsas, sest selle järgi osutuseta sõnadel pole tähendust.
Vaatame nüüd nõrgemat lähenemist, mille järgi siis, kui sõnal on osutus, siis on sõna tähendus seotud sellega, kuidas meile maailm antud on. Sõna tähendus on midagi sellist, mille puhul sellest, kas sõna tähendus meile mingil viisil maailma annab, sõltub see, kas sõnal on osutus.
Vaatame nüüd võimalikkusest rääkimist. Kui maailm saab muutuda nii, et sõna tähendus meile maailma mingil viisil annab, siis saab sõna hakata osutama. Seega eeldab võimalikkusest rääkimine seda, et sõnadel on tähendus, mis ei pruugi meile tegelikku maailma mingil viisil anda.

teisipäev, 17. november 2026

Tähenduse ja osutuse eristus ning maskis mehe mõistatus

Tähenduse ja osutuse eristus ning maskis mehe mõistatus

Karmo Talts

 

Vaatame maskis mehe mõistatust tähenduse ja osutuse eristuse seisukohast. See, et me tunneme nime „Bob” osutust, aga ei tunne väljendi „maskis mees” osutust, on väär, sest sellel nimel ja sellel väljendil on sama osutus. Seega on see, et me tunneme Bobi ja ei tunne maskis meest seotud kuidagi selle nime ja selle väljendi tähendustega.
Vaatame nüüd sõna „Bob” tähendust. See ei saa olla sama tervikliku objekti antuse viis, mille antuse viis on väljendi „maskis mees” tähendus, sest kui mõlemad antuse viisid annavad meile sama tervikliku objekti, siis ei ole nii, et me mingis mõttes tunneme Bob-i ja samas mõttes ei tunne maskis meest.
Vaatame nüüd, mille antuse viis on nime „Bob” tähendus. See on nime „Bob” osutuse ühe aspekti, mille juurde kuulub või milleks on Bobi nimeline olemine, antuse viis. See, et me tunneme Bobi, tähendab, et terviku aspekti Bobiks olemine, mis on meile antud, juurde käib Bobi nimeline olemine. See, et me ei tunne maskis meest, tähendab, et terviku aspekti maskis meheks olemine juurde ei käi Bobi nimeline olemine ja me ei oska siduda neid kahte terviku aspekti omavahel, sest me ei tea, et need on ühe ja sama terviku aspektid.
Vaatame nüüd, kuidas me saame tundma õppida maskis meest. Kuigi otseselt ei käi maskis meheks olemise aspekti juurde Bobi nimeline olemise aspekt, siis me saama välja uurida, et need aspektid käivad sama terviku kohta.
Vaatame nüüd, mida see tähendab väljendi „maskis mees, kes on Bob” jaoks. Sellel väljendil ei ole sama tähenduse, mis on nimel Bob ja sellel väljendil ei ole sama tähendus, mis on väljendil „maskis mees”.  

Millised on võimalused siis, kui me oleme minevikus vaadelnud, et enamiks G-sid on F-id

Millised on võimalused siis, kui me oleme minevikus vaadelnud, et enamiks G-sid on F-id?

Karmo Talts

 

Vaatame, millised on võimalused siis, kui me oleme minevikus vaadelnud G-sid. Me oleme vaadelnud kõiki või enamiku G-sid. Neid G-sid, mida me oleme vaadelnud, on täpselt sama palju, nagu neid G-isd, mida me ei ole vaadanud. Neid G-sid, mida me oleme vaadelnud, on vähem, kui neid G-sid, mida me ei ole vaadelnud.

Vaatame nüüd võimalust, et enamik minevikus vaadeldud G-sid on F-id ja me oleme vaadelnud kõiki või enamiku G-sid. Sel juhul enamik G-sid on F-id.

Vaatame nüüd võimalust, et enamik minevikus vaadeldud G-sid on F-id ja neid G-sid, mida me oleme  vaadelnud, on täpselt sama palju, kui neid, mida me pole vaadelnud. Kui kõik vaatlemata G-dest ei ole mitte-F-id, siis on enamik G-sid F-id. Kui kõik vaatlemata G-dest on mitte-F-id, siis pooled G-d on F-id.

Vaatame nüüd võimalust, et enamik minevikus vaadeldud G-sid on F-id ja neid G-sid, mida me oleme  vaadelnud, on vähem, kui neid G-sid, mida me pole vaadelnud. On võimalik nii, see, et enamik G-sid on F-id, pooled G-d on Fi-d, kui ka see, et enamik G-sid on mitte-F-id.

Vaatame nüüd võimalusi, mis on seotud G-de, keda me järgmisena vaatleme, arvuga. G-de, keda me järgmisena  vaatleme, arv ei ole nende G-de, keda me oleme vaadelnud, arvuga vähemalt sama suur. G-de, keda me järgmisena  vaatleme, arv on nende G-de, keda me olem vaadelnud, arvuga täpselt sama suur. G-de, keda me järgmisena  vaatleme, arv on nende G-de, keda me oleme vaadelnud, arvust suurem.

Vaatame nüüd võimalust, et enamik minevikus vaadeldud G-sid on F-id ja nende G-de, keda me järgmisena  vaatleme, arv ei ole nende G-de, keda me oleme vaadelnud, arvuga vähemalt sama suur. Enamik G-sid, keda me järgmise vaatluse järel oleme minevikus vaadelnud, on F-id.

Vaatame nüüd võimalust, et enamik minevikus vaadeldud G-sid on F-id ja nende G-de, keda me järgmisena  vaatleme, arv ei on nende G-de, keda me oleme vaadelnud, arvuga vähemalt täpselt võrdne. Enamik G-sid on F-id, keda me oleme järgmise vaatluse järel minevikus vaadelnud, on F-id või pooled neist G-dest on F-id. (Viimast juhul, kui kõik G-d, keda me järgmisena vaatleme, on mitte-F-id.)

Vaatame nüüd võimalust, et enamik minevikus vaadeldud G-sid on F-id ja nende G-de, keda me järgmisena  vaatleme, arv on nende G-de, keda me oleme vaadelnud, arvust suurem. Enamik G-sid on F-id, keda me oleme järgmise vaatluse järel minevikus vaadelnud, on F-id või pooled neist G-dest on F-id või enamik neist G-dest on F-id.

Omaduste esinemisjuhtude identsus ajas ja tervikud

Omaduste esinemisjuhtude identsus ajas ja tervikud 

Karmo Talts 

 

Vaatame võimalust, et identsus ajas on mõnel puhul omane pigem omaduse esnemisjuhule, kui objektile. Kui ühevärvilise kõrvaga tassil murdub kõrv, siis tassikõrva piirkonna, mis murdus tassi küljest, värvus on ikka see sama valge väruse esinemisjuht, mis oli sellel tassikõrva piirkonnal enne tassikõrva murdumist.

Vaatame nüüd selle tähendust terviku ja osade omaduste suhtele. Kui objekti x tervikuna iseloomustab omadus P ja x-i osa iseloomustab samuti omadus P, siis P esinemisjuht, mis iseloomustab x-i osa, on osa P esinemisjuhust, mis iseloomustab x-i tervikuna. Terviku lagunedes võib säilida P esinemisjuht, mis iseloomustab osa ka siis, kui pole enam tervikut, mida saaks iseloomustada P esinemisjuht.

Negatiivsete faktide mõistmine omaduste olemasolu ja puudumise kaudu ning küsimus, miks on midagi ülepea olemas

Negatiivsete faktide mõistmine omaduste olemasolu ja puudumise kaudu ning küsimus, miks on midagi ülepea olemas

Karmo Talts

 

Vaatame, millise kuju võtab küsimus, miks on midagi ülepea olemas, siis, kui me mõistame negatiivseid fakte omaduste olemasolu ja puudumise kaudu. Miks leidub mingite omadustega objekte, kui ühelgi objektil ei pruugiks olla omadusi?

Vaatame nüüd selle küsimuse võimalikke vastuseid. Üks neist on, et mõned omadused on fundamentalsed. Näiteks võib fundamentaalne omadus olla hüve: kõik objektid on paratamatult mingil määral hüvelised või nende omadused taanduvad hüvelisusele. Fundamentaalsed võivad olla hoopis mingid füüsikalised omadused, mis on sel juhul kõigil objektidel, või teised objektide omadused taanduvad neile füüsikalistele omadustele.

Negatiivsete faktide mõistmine omaduste olemasolu ja puudumise kaudu

Negatiivsete faktide mõistmine omaduste olemasolu ja puudumise kaudu

Karmo Talts

 

Vaatame võimalusi negatiivsete faktide mõistmiseks omaduste olemasolu ja puudumise kaudu. Kui ei leidu objekti omadusega P, siis omadus P ei kuulu ühegi objekti omaduste hulka. Kui pole nii, et igal objektil on omadus P, siis leidub objekt, mille omaduste hulka ei kuulu P.

Vaatame nüüd olemasolu. Kui pole olemas P-sid, siis ühegi objekti omaduste hulka ei kuulu P-ks olemine.

Vaatame nüüd, kuidas saab miski olema saada. Kui olemasolevatel objektidel on potentsiaal kutsuda esile see, et leidub objekt, millel on omadus olla P, siis olemasolevatel objektidel on potentsiaal kutsuda esile P eksistents.