Protsessualne lähenemine ja vaimufilosoofia küsimused

Protsessualne lähenemine ja vaimufilosoofia küsimused 
Karmo Talts

Eeldame, et teadvustamine on protsessuaalne ja vaatame, kuidas see vaade mõjutab vaimufilsoofilisi küsimusi.
Vaatame teadvuse identsusteooriat. Küsimus pole enam selles, kas ajuseisundid ja teadvusseisundid on identsed, vaid kas teadvustamisprotsessid ja ajus toimuvad protsessid on identsed.
Vaatame funktsionalismi. Küsimus pole enam selles, kas teadvus saab realiseeruda süsteemis, mis pole aju, vaid kas teadvustamisprotsessid saavad realiseeruda protsessides, mis pole ajus toimuvad protsessid.
Vaatame nüüd kitsamaid küsimusi. Kas teadvustamisprotsessid saavad realiseeruda protsessides, mis toimuvad ajudes, mis pole inimajud? Kas teadvustamisprotsessid saavad realiseeruda bioloogilistes protsessides, mis ei toimu ajudes? Kas teadvustamisprotsessid saavad realiseeruda protsessides, mis toimuvad süsteemides, milles toimuvad keemilised protsessid, ja mis pole bioloogilised süsteemid? Kas teadvustamisprotsessid saavad realiseeruda protsessides, mis toimuvad füüsikalistes süsteemides, milles ei toimu keemilisi protsesse?
Vaatame nüüd kaasumist. Küsimus on selles, kas on võimatu, et toimuvad kaks teadvustamisprotsessi, mis erinevad omavahel vähemalt ühes aspektis ilma, et toimuks kaks füüsikalist protsessi, mis erinevad vähemalt ühes aspektis?   

Tühjad tõed ja predikaatide definitsioonid

Tühjad tõed ja predikaatide definitsioonid

Karmo Talts

 

Vaatame väite "kõik lennukid ei ole lennumasinad" staatust ajal, kui lennukeid polnud veel valmistatud. See väide oli siis tühjalt tõene.
Vaatame nüüd, kuidas see väide sobib kokku sellega, et lennuk on definitsiooni järgi teatud tüüpi lennuvahend. See tekitab esmapilgul vasturääkivuse.
Kasutame nüüd teise järgu loogikat. Väide, et lennuki predikaat on teatud tüüpi lennumasina predikaat, ei ole üldse lennukite, vaid predikaadi Lennuk kohta käiv väide.

Tugevdatud valetajalause ja hägusloogika

Tugevdatud valetajalause ja hägusloogika 

Karmo Talts 

 

Vaatame tugevdatud valetajalauset hägusloogika seisukohast. Kui me tähistame tõeväärtuse, mille tugevdatud valetajalause endale omistab v-ga, siis v on väiksem ühest. Kui v on väiksem ühest, siis v eitus on suurem nullist. On terve rida ühest väiksemaid tõeväärtusi, mille v-le kuulumise korral on v eitusel nullist suurem tõeväärtus. Seega ei ole tugevdatud valetajalause mitte vasturääkiv, vaid tekib teise taseme ebamäärasus, kus me ei tea täpselt, milline hägus tõeväärtus tugevdatud valetajalausel on. 

Nimi, kui kobar kirjeldustest

Nimi, kui kobar kirjeldustest 

Karmo Talts  

 

Vaatame võimalust, et x-i nimi on kobar kirjeldustest, millest enamikule x peab vastama,et nimi tema kohta käiks. Kui asjade teistsuguse käigu korral poleks üks neist kirjeldustest käinud x-i kohta, oleks enamik neist kirjeldustest käinud ikka x-i kohta.

Vaatame nüüd ekslike kirjelduste probleemi. Selleks, et ekslikud kirjeldused saaks probleemiks, peaks enamik x-i kirjeldusi olema ekslikud.

Vaatame nüüd analoogilist võimalust, et teistsuguse asjade käigu korral poleks x-i kohta käinud enamik neist kirjledustest. Selle erijuht on see, et teistsuguse asjade köigu korral poleks x-i kohta käinud ükski neist kirjeldustest.

Vaatame seda võimalust lähemalt. See saaks nii olla ainult siis, kui x-il oleks koos teiste tegeliku asjade käigu korral x-il puudunud omadus saada olema neil asjaoludel, kus ta oleks olema saanud.

Vaatame nüüd lähemalt lihtsalt võimalust, et x-i kohta poleks käinud enamik neist kirjeldustest. Kuna siis oleks x-i kohta vastanud enamik tervest hulgast kirjeldustest, mis erineb sellest kirjelduste hulgast, millest enamik tegelikus maailmas vastab x-ile, siis see avab võimaluse, et nimi x oleks sel juhul olnud kobar teistsugustest kirjeldustest.

Moraaliepistemoloogia ning oleva ja olemapidava eristus

Moraaliepistemoloogia ning oleva ja olemapidava eristus

Karmo Talts

 

Vaatame oleva ja olemapidava eristust moraaliepistemoloogia seisukohast. Kui meil on vahendid olemapidava välja uurimiseks, siis see tähendab kõigest seda, et olemapidava kohta kehtivaid järeldusi saab tuletada väidete hulkadest, mis sisaldavad vähemal ühte eeldust olemapidava kohta.

Vaatame nüüd, millise kuju oleks võinud võtta sentimentaalistide vaated siis, kui nad oleks mõistnud tundeid vahendina, mis annab teadmisi olemapidava kohta. Tolleaegses kõnepruugis oleks moraalsed ideed pärinenud tunnetest ja ilmselt oleks nad mõelnud, et keerulisemad moraalsed ideid saab moodustada lihtsamatest.

Vaatame nüüd kuidas mõista mõnesid moraalseid ideid tunnetest pärinevate ideedena. Kui miski äratab meis hukkamõistu, siis on meie tundes antud pahe idee ja kui miski äratab meis heakskiitu, siis on meie tundes antud hüve idee. 

Egoism ja teised eetilised süsteemid

Egoism ja teised eetilised süsteemid 

Karmo Talts 

 

Vaatame, kas egoismi puhul langevad teiste eetiliste süsteemide püstitatud küsimused ära. Kuna teol, mis pole tehtud kavatsusega taotleda omahuve, võivad mõnikord olla tagajärjed, mis on selle sooritajale kasulikud, siis tekib ka egoismi puhul moraalse kohustuse küsimus: kas egoistlik on tegutseda viisil, mis on indiviidile kasulik või on egoistlik tegutseda kavatsusega taotleda omahuvisid?

Vaatame nüüd tagajärgede küsimust. Tegudel võib olla rohkem või vähem tagajärgi, mis on teo sooritaja jaoks kasulikud. Kuna kaalutledes on võimalik ette näha, millised tegutsejale kasulikud ja mitte-kasulikud tagajärjed teol tõenäoliselt on, siis tekib ka egoismi puhul tegude tagajärgede küsimus: kas egoistlik on sooritada mistahes tegu, millel on tegutseja jaoks kasulike tagajärgi võo tegusid, millel neid tagajärgi on võimalikult palju ja teistsuguseid tagajärgi võimalikult vähe?

Vaatame nüüd vooruste küsimust. Erinevad isikuomadused võivad aidata või segada omahuvide taotlemist. Seega tekib ka egoismis küsimus vooruste küsimus: kas egoistlik on sooritada üksikuid tegusid, mis on tegutseja jaoks kasulikud, või on egoistlik kalduda (ja juhul kui indiviidil selline kalduvus või kalduvused puuduvad, kujundada endas selline kalduvus või kalduvused) tegude, mis on tegutseja jaoks kasulikud, sooritamisele?

Intuitsioonide usaldusväärsus ja mittetäielikkuse teoreem

Intuitsioonide usaldusväärsus ja mittetäielikkuse teoreem 

Karmo Talts

Vaatame eeldust, et inuitsioonidel on usaldusväärne sisu. See ei tähenda tingimata seda, et intuitsioonidel on kooskõlaline vorm.
Vaatame nüüd eeldust, et intuitsioonidel on usaldusväärne sisu, aga mitte kõigil intuitsioonidel pole kooskõlaline vorm. Mitteformaalne tõestus, mille tulemusi pole võimalik formaalsete vahenditega tõetada, ei pruugi põhineda kooskõlalise vormiga intuitsioonidel ja olla usaldusväärne.
Vaatame nüüd selle tähendust mittetäielikkuse teoreemi jaoks. Mittetäielikkuse teoreemi varjatud filosoofilised eeldused on, et intuitsioonid on usaldusväärsed ja seda mitte ainult sisult, vaid ka vormilt.