Ebasümmeetria hulkade moodustamisel naiivse hulgateoorias ja ilma tühja hulgata hulgateooria

Ebasümmeetria hulkade moodustamisel naiivse hulgateoorias ja ilma tühja hulgata hulgateooria

Karmo Talts

 

Vaatame naiivset hulgateooriat. Hulkade moodustamist naiivses hulgateoorias iseloomustab teatav ebasümmeetria: kõigist objektidest saab moodustada hulga, samas saab moodustada hulga mitte ainult nendest hulkadest, millel on elemente, vaid ka tühja hulka saab kasutada hulkade moodustamisel.

Vaatame nüüd ilma tühja hulgata hulgateooriat. Iga predikaadi P puhul ei saa moodustada hulka elementidest predikaadiga P, sest predikaadi Q, mis ei rakendu ühelegi objektile, puhul ei saa moodustada hulka elementidest predikaadiga Q. 

Vaatame nüüd Russelli hulka. Me ei saa ilma vasturääkivuseta eeldada, et leidub hulkasid, mis ei kuulu endasse, sest siis leidub nende hulkade hulk, mis korraga kuulub ja ei kuulu endasse. Seega ei leidu hulkasid, mis ei kuulu endasse. 

Frege mõistatus, representatsioonid ja nimetamine

Frege mõistatus, representatsioonid ja nimetamine

Karmo Talts

 

Vaatame Frege mõistatust tajude seisukohast. See, et koidu ajal esinenud nägemistaju representeerib seda sama välismaailma objekti, mis eha ajal esinenud nägemistaju, oli avastus.

Vaatame nüüd selle tähendust nimetamise jaoks. Me ei saa objekte nimetada vahetult, vaid meil peab olema nimetatava representatsioon. Nime andes me ei pruugi teada, millised teised representatsioonid representeerivad seda sama objekti. (Vähemalt teoreetilislt on võimalik, et me püüame juhul, kui miski meile ainult näib, anda nime objektile seal, kus välismaailmas ei esine mingit objekti.)

 

Tõsiasi, et mõnikord erinevad representatsioonid representeerivad sama objekti, ja uskumused

Tõsiasi, et mõnikord erinevad representatsioonid representeerivad sama objekti, ja uskumused

Karmo Talts

 

Vaatame selle tähendust, et me ei pruugi teada, et erinevad representatsioonid representeerivad sama objekti, tähendust uskumuste jaoks. Välismaailma objektide kohta käivad uskumused sisaldavad lisaks maailma kohta käivale komponendile representatsioonide kohta käivat komponenti.

Vaatame nüüd näiteid. Maskis mehe paradoksi puhul on meil ekslik uskumus, et representatsioonid, mis representeerivad maskis meest, ei representeeri meie naabrit Bobi ja vastupidi. Lois Lane'l on ekslik uskumus, et representatsioonid, mis representeerivad Supermani, ei representeeri Clark Kenti ja vastupidi. 

Väidete ja uskumuste naturaalne tähendus ning meie käitumine

Väidete ja uskumuste naturaalne tähendus ning meie käitumine 

Karmo Talts

 

Vaatame väidete naturaalset tähendust. Siiralt esitatud väide on väite esitaja uskumuse märk ja hüpoteesina esitatud väide on märk hüpoteesist, mida väite esitaja kaalub.

Vaatame nüüd selle tähendust, et siiralt esitatud väide on uskumuse märk. Tähenduse naturalismi raames raskesti käsitletav aspekt tuleb mängu seoses uskumuste sisuga.

Vaatame nüüd uskumuste naturaalset tähendust. Uskumus on märk tingimustest, mis uskumuse kujundasid.

Vaatame nüüd ekslikkust. Eksimine on see, kui me peame oma uskumusi märgiks tingimustest, mida tegelikult kas ei esinenud või kui need tingimused isegi esinesid, siis need tingimused ei mõjutanud meie uskumuste kujunemist. Esimest laadi eksimuse puhul on tegu väärade uskumustega ja teist laadi eksimuse puhul tõeste uskumustega, mis ei kujuta endast teadmist. 

Vaatame nüüd, miks on uskumuste puhul oluline, kas uskumused on ekslikud või mitte. Kui uskumus pole ekslik, siis saab uskumust kasutada maailmas orienteerumiseks.

Vaatame nüüd võimalusi meie käitumise, mille osaks on keskkonnas orienteerumine, naturalistlikuks käsitlemiseks. Kui me eeldame, et meie käitumine on seotud kohastumustega, mis aitavad meil keskkonnas elu jääda, siis me oleme kohastunud vajadusel kontrollima seda, kas meie uskumused on ekslikud.

Tähenduse naturaalne ja pragmaatiline komponent

Toon selle postituse juures ära ühe oma vanema postituse lingi

https://dialoogid2.blogspot.com/2025/08/osutus-ja-objektide-vaheline-sarnasus.html 

 

Tähenduse naturaalne ja pragmaatiline komponent 

Karmo Talts

 

Vaatame, kas üksikmõistete tähenduse saab naturaliseerida. Valge mõiste on teatud värvuse märk. Lume mõiste on külmunud veekristallide märk. Jne.

Vaatame nüüd vastuväiteid sellisele käsitlusele. Me kasutame mõisteid, et rääkida ka nendest nähtustest, millega me veel pole kokku puutunud. Lumekoguste, mida me veel pole näinud, märke me pole kogenud.Valge värvuse esinemisjuhtude, mida me pole veel näinud, märke me pole kogenud. Jne.

Vaatame nüüd tähenduse pragmaatilist komponenti. Kuigi mõiste on juhtudel, kui me oleme adekvaatsest kogemusest abstraheerunud, märk reaalsetest objektidest, on ebapraktiline mitte kasutada mõistet nende objektide kohta, millega me pole kokku puutunud, kuid mis on sarnased objektidega, mille märk mõiste on. Sellepärast me kasutame mõisteid ka võimalikest objektidest, millega me pole veel kokku puutunud ja mis on meile tuttavate objektide sarnased, rääkimiseks.

Vaatame nüüd väidete sõnastamist. Ma kombineerime mõisteid, mis eraldi võttes on märgid reaalsetest objektidest, et esitada hüpoteetilisi väiteid objektide võimalikust koosesinemisest. Lisaks kombineerime me omavahel seotud objektide märke, et esitada väiteid nendest võimalikest omavahel seotud objektidest, mis on meile tuttavate omavahel seotud objektidega sarnased, rääkimiseks.

Dialoog eksitamisest

Verivärske dialoog

 

Dialoog eksitamisest 

Karmo Talts

 

Füüsik: Füüsilised nähtused ei eksi.

Bioloog: Aga võibolla võivad füüsilised nähtused eksitada.

Füüsik: Mida sa silmas pead?

Bioloog: Kui näiteks putukal on kohastumus näha välja nagu teisest liigist, ohtlikum putukas, siis putukas on kohastunud levitama väärinformatsiooni.

Füüsik: Kogu eksimist ei saa ju taandada eksitamise mõjule.

Ajaloolane: Aga võibolla on see ainult moodne arusaam.

Füüsik: Mida sa silmas pead?

Ajaloolane: Argumenteerimiskunsti arengule andis tõuke pärisargumentide sofistidelt õpitud retoortikast eristamise vajadus.

Filosoof: Veel olulisem oli see, et eksitatud saamise vältimiseks tuli hakata teadmisi ennast uurima.

Ajaloolane: Just.

Filosoof: Sa ei taha siiski ei taha öelda, et teadmiste hankimiseks piisab sellest, kui meid sofistikaga ei eksitata?

Ajaloolane: Minevikus on sofistikaga eksitamist nii palju esinenud, et õigustada sellise tunnetusteooria kaalumist.

Naiivne arusaam valikutest, mis on vaba tahtega olendil, tegutsemismotiivid ja meie tehtud valikute headus

Naiivne arusaam valikutest, mis on vaba tahtega olendil, tegutsemismotiivid ja meie tehtud valikute headus 

Karmo Talts

 

Vaatame naiivset käsitlust vabast tahtest. See, et me pole teinud midagi väga kohutavat, sõltub meie valikutest. Kui me oleks valinud mõne kohutava teo sooritamise, oleks me käitunud teisiti.

Vaatame nüüd, miks see vaade pole usutav. Ühiskondlik kord ja üldine heaolu oleks sel juhul pidevas hädaohus, sest me võime tulevikus valida mõne kohutava teo sooritamise või sooritada tulevikus pidevalt kohutavaid tegusid omal vabal tahtel.

Vaatame nüüd, kuhu viib vaade, et meie valikuvõimalusi piiravad meie tegutsemismotiivid. Enamik meist pole paljusid tegusid, mida hukka mõistetakse, teinud selle pärast, et meil pole motiivi neid tegusid sooritada.

Vaatame nüüd selle tähendust meie sooritatud valikute jaoks. On täiesti võimalik, et me pole valinud parimate tegude, mille sooritamiseks meil on motiiv, sooritamist, kuigi meie käitumine on tavaliste arusaamade järgi hea. Samuti on võimalik, et me oleme valinud halvimate tegude, mille sooritamiseks meil on motiiv, sooritamise, kuigi tavaliste arusaamade järgi pole me teinud midagi tõeliselt kurja.