Eeldus, et valetajalause eeldab iseenda eksistentsi ja muutujate asendamine

Eeldus, et valetajalause eeldab iseenda eksistentsi ja muutujate asendamine 

Karmo Talts

Vaatame valetajalauset lähtudes eeldusest, et valetajalause eeldab iseenda eksistentsi. Valetajaluse eeldab, et leidub täpselt üks väär väide, mis on ta ise.
Vaatame nüüd selle tähendust muutujate asendamise jaoks. Valetajalause peab endale viitamiseks kasutama muutujat, mida tal on ühtlasi vaja selle väljendamiseks, et teda on täpselt üks. Seega peab valetajalause kasutama endale viitamiseks iseendas esinevat sidumata muutujat. See on lubamatu ja seega ei saa valetajalause endale viidata.

Mõisted, mis käivad ainult mõistete kohta, mõisted, mis käivad lisaks mõistetele teiste objektide kohta või ei käi üldse mõistete kohta ja Nelson-Grelling paradoks

Mõisted, mis käivad ainult mõistete kohta, mõisted, mis käivad lisaks mõistetele teiste objektide kohta või ei käi üldse mõistete kohta ja Nelson-Grelling paradoks

Karmo Talts
 

Jagame mõisted nendeks, mis käivad ainult mõistete kohta ja nendeks, mis käivad lisaks mõistetele teiste objektide kohta või ei käi üldse mõistete kohta. Ma nimetan esimesi mõisteid pärismõisteteks ja teisi mõiste-abstraktsioonideks.
Vaatame nüüd mõisteabstrakstioone. Paradokside vältimiseks ei saa mõisteabstraktsioonide kohta kasutada neid mõisteid, mis on mõeldud just pärismõisteteks rääkimiseks.
Vaatame nüüd heteroloogilisuse mõistet. Tegemist on mõiste-abstraktsiooniga, mis käib nende pärismõistete, mis enda kohta ei käi, kohta. 

Frege mõistatus ja nimed

Frege mõistatus ja nimed

Karmo Talts

 

Vaatame Frege mõistatust sellest seisukohast, et "Ehatäht" ja "Koidutäht" on erinevad nimed. Avastus seisnes selles, et need nimed käivad ühe ja sama objekti kohta.

Vaatame nüüd selle tähendust selle avastuse väljendamise jaoks predikaatloogikas. Ühekohaliste predikaatide Ehatäht(x) ja Koidutäht(y) ja identsusväite x=y abil ei saa seda avastust edasi anda, sest me räägime lisaks objektile nimedest. Seega on selle avastuse edasi andmiseks vaja kahekohalisi predikaate Käib kohta (Nimi "Koidutäht", x) ja Käib kohta (Nimi "Ehatäht, y) ja identsusväidet x=y

Soriitide paradoks, y-i väärtused, mille lahutamisel juustekarvade arvust x inimene hakkab olema kiilas ja x-i enda väärtus

Soriitide paradoks, y-i väärtused, mille lahutamisel juustekarvade arvust x inimene hakkab olema kiilas ja x-i enda väärtus   

Karmo Talts

Vaatame soriitide paradoksi sellest seisukohast, mis tuleneb sellest, et kui x-i juuksekarvaga inimene pole kiilas, siis pole x minus ühe juuksekarvaga inimene kiilas. Siis pole x minus kahe juuksekarvaga inimene kiilas, pole x minus kolme juuksekarvaga inimene kiilas jne., ilma et leiduks ühtegi y-i väärtust, mille puhul väide "x-y juuksekarvaga inimene pole kiilas" on väär.
Vaatame nüüd y-i väärtuste, mille puhul väide "x-y juuksekarvaga inimene pole kiilas" on väär, küsimust. Kuigi pole selge, mis on kõige madalam selline y-i väärtus, siis on selge, kui y võrdub x-iga, siis on see väide väär.
Vaatame nüüd selle tähendust, et x-i väärtus on oluline. Vähemalt osa soriitide paradoksiga seotud ebamäärasusest tuleb sellest, et meil pole konkreetset algväärtust, mille puhul kiilaspäisusega seotud soriitide väide tõene on. 

Ideoloogia dialektika

Raamatust mahu tõttu välja jäänud dialoog.

 

Ideoloogia dialektika

Karmo Talts

Marksist: Majanduslikud tegurid määravad alati ideoloogia!
Dialektik: Miks sa siis seda siin tänaval kuulutamas oled? Sinu eeldustest lähtuvalt ju sinu enda ideoloogia on samuti määratud majanduslike tegurite poolt, mitte ei ole tõene.
Marksist: See on tõesti vastuolu, aga võibolla on see vastuolu viljakas.
Dialektik: Üldistatud kujul on küsimus ideoloogia dialektilisest arengust ehk huvitav küsimus küll.
Marksist: Ja mida sa siis näed mingi ideoloogia eitusena?
Dialektik: Aga vaatame konkreetselt sinu juhtu. Miks sa eitad kapitalistlikku ideoloogiat?
Marksist: Sest see on ebaõiglane. 
Dialektik: Ma sõnastaks neutraalsemalt –on ühiskonnaliikmeid kelle huvisid kapitalism kõige paremini ei teeni.
Marksist: Ahhaa, mingit ideoloogiat eitab grupp, kelle huvisid see ideoloogia arvesse ei võta. 
Dialektik: Jah. See grupp ei jää eitamise juurde, vaid loob sünteesina uue ideoloogia.
Marksist: Aga kus ilmneb siin eitus kõrgemal tasemel?
Dialektik: Uus ideoloogia on selle loojate huvide poole kaldu.
Marksist: See kõlab küll väga pessimistlikult.
Dialektik: Ma võiksin võtta veel negatiivsema hoiaku ja öelda, et revolutsioonilised jõud püüavad vägivalla teel hävitada need ühiskondlikud rühmad, kellega nende ideoloogia ei arvesta, selmet luua tegelikult erinevate rühmade huvidega arvestav ideoloogia.

Maa-väikekodanlase klassiteadvus

Raamatust mahu tõttu välja jäänud dialoog.

 

Maa-väikekodanlase klassiteadvus

Karmo Talts

Esimene ettevõtja: Oli päris huvitav vestlus, mille ma tolle töölisega pidasin.
Teine ettevõtja: Sa jätsid talle targu ütlemata, et sa ise oled väikeettevõtja.
1. ettevõtja: Ei olnud juhust jah.
2. ettevõtja: Aga sa siis oled väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasumi teenimise poolt?
1. ettevõtja: Keskmise suurusega ettevõtted mind nii väga ei huvita.
2. ettevõtja: Kuidas siis nii?
1. ettevõtja: Ma ise olen ju väikeettevõtja ja esindan endasuguste klassiteadvust.
2. ettevõtja: Kas sinu jaoks on keskmise suurusega ettevõtete omanikud ebaõiglaselt jõukad?
1. ettevõtja: Pigem on nad hallis alas – nende ettevõtted võivad kasvada suureks ja siis minu meelest muutuvad need ettevõtjad küll ebaõiglaselt jõukaks.
2. ettevõtja: Sinu klassiteadvus huvitab mind. Sa siis määratledki end väikeettevõtjana?
1. ettevõtja: Tegelikult määratlen ma end maa-väikekodanlasena.
2. ettevõtja: Miks see oluline on?
1. ettevõtja: Sest mul pole kunagi olnud plaanis võistelda suuremate naaberasulate ettevõtjatega, see on mulle peale sunnitud.
2. ettevõtja: Sa siis tahad lihtsalt oma tooteid pakkuda oma asulas?
1. ettevõtja: Teenuseid. Mul on baar.
2. ettevõtja: Sinu meelest on ebaõiglane, et väikeste kohtade ettevõtjad peavad võistlema suuremate kohtade omadega?
1. ettevõtja: Just. See, mida ma teen ja see koht, kus ma seda teen, määravad mu teadvuse, vestluspartner

Hool ja vaen

Raamatust mahu tõttu välja jäänud dialoog 

 

Hool ja vaen

Karmo Talts

Martin: Oleksin sellest mehest peaaegu mööda kõndinud. Tere.
Autor : Tere jah. Kuigi miks sa peaksid minu juures peatuma?
Martin: Aga sellepärast, et inimesesse ei saa lihtsalt suhtuda kui teise olevasse. Tõsi, ka olevad võiks olla meile millegi jaoks.
Autor: Kas siis inimene peaks olema teise inimese jaoks tarbeasi?
Martin: Miks peaks see, mis on olemas millegi jaoks, olema tarbeasi? See on ju kordaminev asi, miski mille eest me hoolitseme.
Autor: Ja sa tahad hakata mind poputama?
Martin: Oh ei. Tahan vaid, et sa oleksid vaba kogu oma potentsiaali teostama.
Autor: Paraku sa ei märka, et kasutades millegi jaoks olemisega seoses just sõna hool, katad sa kinni tähelepanu pööramise tumedama külje.
Martin: Millisest tumedast küljest sa räägid?
Autor: Inimene võib millelegi pöörata tähelepanu ka sellepärast, et ta soovib seda muuta. Ja küsimus ei ole ainult millegi olukorra paremaks muutmisest või kellegi vabaduse suurendamisest.
Martin: Mida võib siis veel muuta proovida?
Autor: Millegi muutmise puhul võib võimalikkuste teostamise asemel teostunud võimalikkusi ka ära kaotada. Näiteks millegi puhul mõne tema omaduse ära kaotada.
Martin: Kes parandab potti, see kaotab osaliselt ära poti katki-olemise?
Autor: Miks tingimata nii positiivselt. Kes lööb poti puruks, see kaotab ära poti terve-olemise.
Martin: Võibolla siin tõesti on midagi mõtlemisväärset.
Autor: Tegelikult tahtsin ma jõuda veel hirmsama võimaluse juurde. Millegi või kellegi võib püüda ära kaotada, selmet millegi või kellegi puhul mõnd üksikut teostunud võimalikkust muuta.
Martin: Savipuru pole enam potikild.
Autor: Jäta nüüd see savipott rahule ja läheme nüüd olevate juurest inimeste juurde.
Martin: Sinna sa siis sihid. Ma pole kunagi öelnud, et ma kiitsin laibatööstuse heaks.
Autor: Sa siiski tunnistad, et mõni inimene või inimrühm võib kellegi jaoks olla ka selleks, et teda ei oleks  ja see võib viia vägivalla ning inimeste hävitamiseni?
Martin: Sellepärast sulle siis ei meeldi, kui sulle tähelepanu pööratakse, sest hoole asemel võib tegemist olla vaenuga?
Autor: Just. Seda, millele tähelepanu ei pöörata, ei proovita ka hävitada.