Kogemuses sisalduv informatsioon ja kogemuse sulgudesse võtmine

Kogemuses sisalduv informatsioon ja kogemuse sulgudesse võtmine 

Karmo Talts

 

Vaatame kogemust informatsiooni seisukohast. Üks võimalik lähenemine kogemusele on see, et igasugune kogemus sisaldab informatsiooni.

Vaatame, mida on sellisel juhul võimalik kogemuse puhul sulgudesse võtta. Sulgudesse on võimalik võtta see, kas kogemus sisaldab adekvaatset informatsiooni.

Vaatame, kas sellisel juhul on võimalik kogemust analüüsides saada mingeid sügavamaid teadmisi, kui see, millist informatsiooni kogemus sisaldab. Võibolla on siis kogemust analüüsides võimalik saada teadmisi selle kohta, mis iseloomustab igasugust kogemuses antud informatsiooni.

Fenomenoloogiline analüüs ja induktsioon

Fenomenoloogiline analüüs ja induktsioon 

Karmo Talts

 

Vaatame, kas igasuguse kogemuse intentsionaalseks lugemine tähendab tingimata seda, et fenomenoloogilise analüüsi abil on võimalik midagi olemusliku avastada (intentsionaalsete) objektide olemuse kohta. Kui me analüüsime kogemuses antud objekte minevikus kogetud kogemuse põhjal, siis me kasutame sisuliselt induktsiooni: kui objektide A ja B vahel oleme me alati siis, kui A ja B on esinenud kogemuses koos, kogenud olevat suhet C, siis ka tulevikukogemust iseloomustab see, et kui kogemuses esinevad A ja B koos, siis me kogeme nende vahel olevat suhet C. Seega on tegemist hüpoteesiga (intentsionaalsete) objektide olemuse kohta, mida on vähemalt teoreetiliselt võimalik kummutada siis, kui tulevikus esinevad kogemuses koos objektid A ja B ja me ei koge nende vahel olevat suhet C.

Soriitide paradoks ja protsent, mille moodustab üks juuksekarv inimese juustest

Soriitide paradoks ja protsent, mille moodustab üks juuksekarv inimese juustest 

Karmo Talts

 

Vaatame soriitide paradoksi protsentuaalselt. Üks juuksekarva on mingi osa inimese juustest. Kui me oleme juba tema peast eemaldanud ühe juuksekarva, siis moodustab üks juuksekarv suurema osa tema allesjäänud juustest, kui üks juuksekarv moodustas nendest juustest, mis tal olid varem. Esimesel sammul me eemaldame tema peast x1 protsenti nendest juustest, mis tal olid enne esimese karva eemaldamist, teisel sammul x2 protsenti nendest juustest, mis tal olid enne teise karva eemaldamist jne., kusjuures x1 on väiksm kui x2 ja x2 väiksem kui x3 jne. Iga sammuga me eemaldame tema peast üha suurema protsendi juustest, mis tal olid enne viimast sammu. Seega ühe juuksekarva eemaldamise tühiseks pidamine ei võta arvesse seda, et erineva juuste arvu korral ei moodusta üks juuksekarv sama suurt osa inimese juustest.

Väidetele viitavad väited ja küsimustele vastamine

Väidetele viitavad väited ja küsimustele vastamine 

Karmo Talts

 

Vaatame väidetel viitavaid väiteid küsimustele vastamise seisukohast. Väide X-i, mis viitab väitele Y, vastab Y-i kohta käivale küsimusele/küsimustele.

Vaatame nüüd väiteid väidete tõeväärtuse kohta. Väide X, mis väidab midagi väite Y tõeväärtuse kohta, vastab küsimusele/küsimustele Y-i tõeväärtuse kohta.

Vaatame nüüd väidetele viitamisega seotud paradokse. Väide X:="X on väär" vastab küsimustele X-i tõeväärtuse kohta ja väide "X on väär" vastab samuti küsimustele X-i tõeväärtuse kohta. Seega ei vasta X "X on väärast" erinevatele küsimusetele. Me ei saa selle põhjal, kas X vastab õigesti küsimusele/küsimustele, millele X vastab, otsustada seda, kas "X on väär" vastab õigesti küsimusele/küsimustele, millele "X on väär" vastab, sest X ei vasta mingitele küsimustele, millele "X on väär" ei vasta.

Vaatame nüüd Yablo paradoksi. Kuna iga järgmine väide Yablo ahelas vastab küsimustele vähemate väidete kohta, kui eelnevad väited ahelas, siis väited Yablo ahelas ei vasta päris samadele küsimustele. Samas ei vasta ükski järgnev väide Yablo ahelas ühelegi küsimusele, millele varasemad väited Yablo ahelas ei vasta. Seega ei saa selle põhjal, kas väide X Yablo ahelas vastab õigesti küsimusele/küsimustele, millele see väide vastab, otsustada eelnevate väidete tõeväärtuse kohta, sest X ei vasta mingitele küsimusetele, millele X-ile eelnevad väited Yablo ahelas ei vasta.   

Antuse viisi predikaat ja Frege mõistatus

Antuse viisi predikaat ja Frege mõistatus 

Karmo Talts

 

Vaatame, kas saab kasutusele võtta kahekohalise antuse viisi predikaadi „x on antud y-ina.” Tekib küsimus, kuidas saab Veenus olla antud Ehatähena, olemata samas antud Koidutähena.

Laiendame nüüd predikaati rohkemakohaliseks. x1 on antud tingimus(t)el x2(, x3...), y-ina. Kui keegi vaatab ajahtekel t Veenust eha ajal, siis ta ei vaata Veenust ajahetkel t koidu ajal (sest ajahetkel t pole koit) ja ta ei pruugi olla teadlik sellest, et taevakaeha, mis on vaadeldav koidu ajal, on samuti Veenus.

Järelduse relevantsuse mitte-formaalne kriteerium ja vasturääkivusest tulenevate järelduste relevantsus

Järelduse relevantsuse mitte-formaalne kriteerium ja vasturääkivusest tulenevate järelduste relevantsus 

Karmo Talts

 

Vaatame järelduste relevantsuse mitte-formaalseid kriteeriume. Kui väitest P järeldub väide Q ning P ja Q käivad ühe ja sama teema kohta, siis on Q P-st tulenev relevantne järeldus.

Vaatame nüüd selle tähendust vasturääkivuse jaoks. Iga väide Q, mis räägib samast teemast, mis P, on P ja P eituse konjunktsioonist tulenev relevantne järeldus.

Sulgudesse võetud kogeja ja kogemuse analüüs

Sulgudesse võetud kogeja ja kogemuse analüüs

Karmo Talts

Vaatame, mis on kogemuse analüüsimisel sulgudesse võetud isegi siis, kui maailma võetakse kogemuse analüüsil arvesse. Sulgudesse on võetud kogeja.

Vaatame nüüd selle tähendust selle jaoks, mida enamasti analüüsitakse siise kui analüüsitakse kogemust. Analüüsitakse seda, kuidas kogejale näib.

Vaatame nüüd, kuidas analüüsis võtta arvesse kogejat. Ei tule analüüsida ainult seda, millisena näib ja maailma arvesse võtmise puhul seda, mis on ja mis ainult näib, vaid ka seda, millisena näib kogejale see, mis on ja millisena näib kogejale see, mis pelgalt näib.