Definitsioonide episteemiline tõlgendus ja Nelson-Grellingi paradoks

Definitsioonide episteemiline tõlgendus ja Nelson-Grellingi paradoks

Karmo Talts 

 

Tõlgendame definitsioone epistemoloogiliselt. Kui me defineerime P Q-na, siis me avastame, et objektil x on predikaat P parajasti siis,  kui me avastame, et x-il on predikaat Q.

Vaatame nüüd Nelson Grellingi paradoksi. Me avastame, et sõna on autoloogiline parajasti siis, kui me avastame, et sõna käib enda kohta. Me avastame, et sõna on heteroloogiline parajasti siis, kui me avastame, et sõna ei käi enda kohta.

Vaatame nüüd heteroloogilisuse mõistet. Me ei saa avastada seda, et heteroloogilisuse mõiste on heterloogiline, sest siis me avastame, et ta korraga käib ja ei käi enda kohta ega avastada seda, et heteroloogilisuse mõiste on autoloogiline, sest siis me avastame samuti, et ta korraga käib ja ei käi enda kohta.

Teadvus ja tagasiside

Teadvus ja tagasiside

Karmo Talts

 

Mõtestame teadvust tagaside kaudu. Kui me oleme teadlikud omaenda tegevusest, siis me saame oma tegevust kohandada.

Vaatame nüüd teadvuse ja organismi seost. Kui organism on teadlik oma seisundist, siis see saab oma seisundit kohandada.

Vaatame nüüd, kas igapäevases kogemuses on teadvus kohati seotud pigem seisundi kohandamise kui aktiivse tegutsemisega. Kui silmad hirmsa vaatepildi ees sulgeda, siis see muudab nägemiseisundit, mitte ei ole tegevus, mis muudab maailma nii, et selles ei ole enam hirmsat nähtust ega tegevus, mis muudab meie asukohta nii, et see on hirmsast nähtusest kaugemal.

Defineerimine kui tähendama saamine ja paradoksid

Defineerimine kui tähendama saamine ja paradoksid

Karmo Talts 

 

Vaatame selle tähendust, et enne X-i defineerimist Y-ina ei tähendanud X Y-it. Defineerimise puhul pole tegu ajatu ekvivalentsusega, vaid saamisega, X saab Y-iga ekvivalentseks.

Vaatame nüüd selle tähendust paradokside jaoks. Vahendid, mille abil väite eneseleviitamine teostatakse, ei taga ajatult väite endale viitamist, vaid loovad endale viitava väite, mida varem ei olnud olemas ja mis ei saa seega olla ajatult endale viitav väide.

Vaatame nüüd paradoksaalseid predikaate. Need ei tähenda midagi ajatult, vaid saavad midagi tähendama ja seega need ei tekita ajatut paradoksaalset predikaati.

Vaatame nüüd aja aspekti arvesse võtavaid paradokside lahendusi. Kui me lakkame kasutamast teatud vahendeid ajutiselt endale viitava väite sõnastamiseks ja lakkame kasutamast definitsioone, mis ajutiselt defineerivad paradoksaalse predikaadi, siis paradokse enam ei teki. 

Vaba-olemine

Verivärkse dialoog. 

 

Vaba-olemine 

Karmo Talts

Mõtleja: Kuidas on võimalik, et me saame vabalt valida?
Tegija: Mida siin võimatut on?
Mõtleja: Sa siis arvad, et meie käitumine pole determineeritud?
Tegija: Ma ei arva.
Mõtleja: Sa siis tead, et meie käitumine pole determineetitud?
Tegija: Sa räägid meist nii, nagu me oleks lihtsalt asjad.
Mõtleja: Sa pead silmas, et ma räägin meie omadustest, mitte meie olemisest?
Tegija: Aga omadused ju ongi olemised.
Mõtleja: Kui me oleme vabad, siis on tegu vaba-olemisega. Aga kuidas see meid aitab?
Tegija: Väga lihtsalt. Vaba-olemine võib olla käepärast.
Mõtleja: Nagu siis, kui ma kasutame oma vaba-olemist? Aga kuidas saab vaba-olemine olla käe ees?
Tegija: Väga lihtsalt. Me analüüsime oma vaba-olemist selle kasutamise asemel.
Mõtleja: Aga kui me seda kasutame, siis meie käitumine ju ei ole determineeritud.
Tegija: Ükskõik, kas me analüüsime enda olemist determineeritud-olemisena või determineerimata-olemisena, vabadust analüüsides me ei kasuta oma vabadust.
Mõtleja: Ja see ei jää kasutamata mitte determineerituse pärast, vaid selle pärast, et me seda ei kasuta?
Tegija: Ma juba ütlesin, mis mul öelda oli. Nüüd on mul tegemist.

Identsus ajas ja objektide omaduste kokku langemine erinevatel ajahetkedel

Identsus ajas ja objektide omaduste kokku langemine erinevatel ajahetkedel  

Karmo Talts

Vaatame identsust ajas predikaatloogika seisukohast. Kuigi me saame väljendada konkreetse objekti identsust konstandi identsuse abil iseendaga või muutujaid kasutavate konstruktsioonide abil, siis klassikaline predikaatloogika ei võimalda vahet teha objekti predikaatide vahel erinevatel ajahetkedel.
Vaatame nüüd loogikaid, mis lubavad erinevatel ajahetkedel olla tõene erinevatel väidetel. Kuigi sellised loogikad lubavad meil öelda, et ühel ajahetkel on konkreetsel objektil predikaat P ja teisel ajahetkel pole sellel objektil predikaati P, siis jääb küsimus, mida tähendab see, et muutuvate omadustega objekt on üks ja see sama objekt.
Vaatame nüüd muutumist lähemalt. Kui ajahetkel t ja vahetult ajahetke t järel erinevad ühe ja selle sama objekti omadused veidi, siis selle objekti omadused hetkel t langevad kokku selle objekti omadustega hetkel t ja selle objekti omadused vahetult t järel langevad kokku selle objekti omadustega vahetult t järel. Seega on kaks objekti x ja y identsed siis, kui ei leidu ühtegi ajahetke, mil leidub x-i ja ei leidu y-t või vastupidi ja ei leidu ühtegi ajahetke, mil x-il on predikaat P ja y-il puudub predikaat P või vastupidi.

Pärisnimed ja uskumused

Pärisnimed ja uskumused 

Karmo Talts

 

Vaatame võimalusi pärisnimede käsitlemiseks uskumuste kaudu. Kui uskumus, et konkreetselt objektil või isikul on omadus P, on laialt levinud, siis asendab selle isiku või objekti nimi määravat kirjeldust, mis kirjeldab seda isikut või objekti P-d omavana. 

Normaalne teadvus ja vaimufilosoofia

Normaalne teadvus ja vaimufilosoofia

Karmo Talts

 

Vaatame hallutsinatsioonide tähendust biheiviorismi jaoks. Biheiviorist peab vahet tegema normaalse ja ebanormaakse käitumise vahel.

Vaatame nüüd hallutsinatsioonide tähendust vaimu identsusteooria jaoks. Selleks,et tegemist oleks normaalse teadvusseisundiga, ei piisa sellest, et tegu on õiget tüüpi ajuseisundiga, sest normaalne teadvusseisund on õiget tüüpi ajuseisund, mis on põhjustatud õigel viisil. 

Vaatame nüüd hallutsinatsioonide tähendust funktsionalismi jaoks. Isegi siis, kui miski mitte-bioloogiline saab täita teadvuse rolli, siis selleks, et mitte-bioloogiline süsteem saaks täita normaalse teadvuse rolli, on vaja, et oleks täidetud lisatingimused.

Vaatame nüüd neid lisatingimusi lähemalt. Kui funktsionalism on tõene, siis saab süsteem täita normaalse teadvuse rolli siis, kui süsteemil on meeleelundid või miski, mis täidab meeleelundite rolli.

Vaatame nüüd hallutsinatsioonide tähendust vaimu kaasumisteooria jaoks. Iga normaalne muutus teadvuse seisundites eeldab õigel viisil põhjustatud muutusi füüsikalistes seisundites.