Kellekski/millekski olemise ontoloogia

Kellekski/millekski olemise ontoloogia 

Karmo Talts

Vaatame võimalust olemist käsitleda lähtudes sellest, et sõna "olema" kasutatakse sageli koopulana. Kui A on B, siis lisaks olevale, A-le, ei tule uurida mitte abstraktset olemist, vaid B-ks olemist.
Vaatame selle tähendust ajakogemuse stuktuuri jaoks. Lisaks kogemusele sellest, kes/mis me oleme, on meil kogetud minevik sellest, kes/mis me olime ja ootus selle suhtes, kes/mis me oleme tulevikus.
Vaatame nüüd selle tähendust surmaga seotud ootuste jaoks. Minevikus või teistes kultuurides oli/on laialt levinud ootus, kelleks me saame järgmises elus või ootus, et me oleme surmajärgses elus ikka meie. Ootus, et me lakkame olemast üldse keegi ja saame millekski elutuks, on moodsa lääne kultuuri eripära.

Negatiivsete predikaatide olemasolu küsimus ja paradoksaalsed predikaadid

Negatiivsete predikaatide olemasolu küsimus ja paradoksaalsed predikaadid 

Karmo Talts 

 

Vaatame negatiivseid predikaate kõrgema järgu loogikate seisukohast. Me ei pea eeldama, et leidub predikaat mitte-P ja küsima, millistele objektidele see rakendub, vaid võime sama hästi ka eeldada, et leidub predikaat P ja küsida, millistele objektidele see ei rakendu.

Vaatame nüüd, kuidas paistab sellest teisest vaatekohast Russelli hulk. Russelli hulk ei tõesta, et leidub vähemalt üks predikaat P, mille puhul ei saa moodustada hulka kõigist elementidest predikaadiga P, vaid tõestab seda, et leidub vähemalt üks predikaat P, mille puhul ei saa moodusta hulka kõigist elementidest ilma predikaadita P.

Vaatame nüüd, kuidas paistab sellest vaatekohast heterloogilisuse mõiste. Kuna enda kohta mitte käimine ei ole predikaadi rakendumine, vaid on predikaadi mitte-rakendumine, siis heteroloogilisuse mõiste definitsioon eeldab vigaselt, et predikaadi mitte-rakendumine on predikaadi rakendumine.

Vaatame nüüd, kuidas paistab sellest vaatekohast vääruse mõiste. Kuna tõesuse puudumine ei ole predikaadi rakendumine, vaid on predikaadi mitte rakendumine, siis vääruse mõiste definitsioon eeldab vigaselt, et predikaadi mitte-rakendumine on predikaat.

Välistatud kolmanda seadus, võimalikkus ja kooskõlalisus

Välistatud kolmanda seadus, võimalikkus ja kooskõlalisus

Karmo Talts

 

Uurime välistatud kolmanda seadust modaalsuse "võimalik" seisukohast. Kui P on tõene või väär, siis on võimalik, et P on tõene või on võimalik, et P on väär.
Vaatame nüüd selle kontrapositsiooni. Kui pole võimalik, et P on tõene ja pole võimalik, et P on väär, siis P pole tõene ega väär.
Vaatame nüüd, kas seda, et mõlemad on võimatud, saab põhjendada. Kui me mõistame võimalikke maailmu kooskkõlaliste kirjeldustena, siis on see, et P on tõene ja see, et P on väär, mõlemad võimatud siis, kui P on vigaselt sõnastatud.

Pragmaatiline vasturääkivuse seadus ja paradoksid

Pragmaatiline vasturääkivuse seadus ja paradoksid

Karmo Talts

 

Sõnastame vasturääkviuse seaduse järgmise pragmaatilise kuju: väite P eitust ja P-d  ei tohi korraga väita, muidu kasutatakse keelt vasturääkivalt.

Vaatame nüüd valetajalauset. Kui ma väidan valetajalauset ja järeldan valetajalausest selle eituse, siis ma järelduste sõnastamise käigus väidan väite, mida ma eelduste sõnastamise käigus olen väitnud, eitust. Seega keele kooskõliselt kasutamiseks ma pean ülds loobuma valetajalause väitmisest või valetajalausest järelduste tegemisest.  

Tõe liiasusteooria, väärus ja valetaja paradoks

Tõe liiasusteooria, väärus ja valetaja paradoks 

Karmo Talts 

 

Laiendame tõe liiasusteooria väärusele. Väide "P on väär" on identne P eitusega. 

Vaatame nüüd valetajalauset. Valetajalause väidab, et pole nii, nagu ta ise  väidab. Seega ta kasutab ühte ja sama väljendit iseenda ja iseenda eituse kohta. Seega rikub valetajalause identsusseadust. 

Klassi-fenomenoloogia

Verivärske dialoog. 

 

Klassi-fenomenoloogia

Karmo Talts

 

Edmund: Iga kogemus on millestki.

Karl: Millestki, mis on nähtud mingilt klassipositsioonilt.

Edmund: Ei. Kogemuse saab sulgudesse võtta ja siis...

Karl: Jääb järele selline objekt, millele on sinu klassipositsiooniga inimeste kogemus suunatud.

Edmund: Juba ajakogemus näitab, et klassipositsioon pole esmane.

Karl: Tõesti? Rikkal on ootused enda ettevõtmiste õnnestumise suhtes ja vaesel enda tulevaste rahuldamata vajaduste suhtes.

Edmund: Sa räägid oodatavast tulevikust. Kuidas on kogetud minevikuga?

Karl: Rikka kogetud minevik on ressursside seis enne viimast investeeringut ja vaese oma ressursside seis enne viimast vajaduste rahuldamist.

Martin: Sa suhtud rikkasse metafüüsiliselt. Kui miski segab rikkal oma ettevõtmistega tegelemist, siis muutub rikka jaoks tema kapital käe ees olevaks.

Edmund: Just. See võib avada uusi horisonte nagu heategevuse või kultuuri-metseenlusega tegelemine.

Karl: Sa ise unustad, Martin, et rikas on heidetud oma klassi ja eelkõige määrab see tema horisondi.

Martin: Kas sa tahad öelda, et vaesuses olemine on avavam kui jõukuses olemine?

Karl: Pigem seda, et kapitalism avab olemist kapitaliks-olemisena ja kapitalismil on oma seadestu, mille abil üha rohkem kapitali välja nõutakse.  

Paradoksaalsetele väidetele rakenduv tehe ja eitus

Paradoksaalsetele väidetele rakenduv tehe ja eitus 

Karmo Talts

Vaatame tehet, mille võib kasutusele võtta pardoksaalsete väidete, mille puhul nii väitest, kui ka väite eitusest järeldub vasturääkivus, kirjeldamiseks. See tehe rakendub väitele P siis, kui P-st ja P eitusest mõlemas järeldub vasturääkivus.
Vaatame nüüd, mida see väite tõeväärtusega teeb. Kui meil on kolmas tõeväärtus, siis see tehe muudab tõese ja väära väite vääraks ning väite, millel on kolmas tõeväärtus, tõeseks.
Vaatame nüüd eitust. Kui eitus toodaks sisse klassikaliselt, siis rakenduks mõnele väitele nii eitus, kui ka meie uus tehe. Seega tuuakse eitus sisse siis, kui P-st järeldub vasturääkivus ja P eitusest ei järeldu vasturääkivus.