Kas mitterakendumise predikaat rakendub endale?

Kas mitterakendumise predikaat rakendub endale?

Karmo Talts

  

Vaatame, kas mitterakendumise predikaat rakendub endale. Mitterakendumise predikaat rakendub järjestatud paaridele, mille esimene liige ei rakendu teisele liikmele. See predikaat ise pole järjestatud paar. Kui me aga ütleme, et ta ei rakendu endale, siis me rakendame teda endale. Seega me vajame kahte eitust, millest üks ütleb, et predikaat P ei rakendu objektile x, mis kuulub hulka, mille mõnedele elementidele saab P-d rakendada ja teist eitust, mis ütleb, et x kuulub hulka, mille elementidele ei saa P-d rakendada.

Vaatame nüüd, kas predikaat Kuulub hulka X, mille liikmetele ei saa predikaati rakendada, rakendub endale. See predikaat rakendub järjestatud paaridele, aga ta ise ei ole järjestatud paar. Seega me oleme punktis tagasi, kus me vajame uut eitust. See eitus ütleb,et objekt kuulub hulka Y, mille elementidele ei saa predikaati rakendada ja mis pole identne hulgaga X.

Vaatame nüüd predikaadi, mis kasutab seda eitust endale rakendamise küsimust. Jällegi rakendub see predikaat järejstatud paaridele ja me oleme tagasi punktis, kus me vajame uut eitust. See tähendab, et see protsess on lõputu.

Vaatame nüüd neid eitusi lähemalt. Need ütlevad, et objekt kuulub hulka X, mille elementidele ei saa predikaati rakendada, objekt kuulub hulka Y, mis ei ole identne X-iga ja mille liikmetele ei saa predikaati rakendada, objekt kuulub hulka Z, mis ei ole identne X-iga, mis pole identne Y-iga ja mille liikmetele ei saa predikaati rakendada jne. 

Inimeste tunnistustel oma teadvuse kohtal põhinevad induktiivsed järeldused

Inimeste tunnistustel oma teadvuse kohtal põhinevad induktiivsed järeldused 

Karmo Talts

Vaatame induktiivseid järeldusi, mis põhinevad inimeste tunnistustel oma teadvuse kohta. Julge induktiivne üldistus ütleb, et kui enamasti on inimesed vastanud küsimusele, milline vaimuseisund neil tekib  tingimusel F, et neil tekib tingimusel F vaimuseisund G, siis enamasti tekibki elusolendil tingimusel F vaimuseisund G. Julge üldistuse ettevaatlikumas versioonis tulevad mängu ka teised tingimused F-i kõrval.
Vaatame nüüd ettevaatlikumaid sisekaemusel põhinevaid järeldusi. Need ütlevad, et et kui enamasti on inimesed vastanud küsimusele, milline vaimuseisund neil tekib  tingimusel F, et neil tekib tingimusel F vaimuseisund G, siis inimesega rohkem või vähem sarnasel olenditel enamasti tekibki tingimusel F vaimuseisund G. Ettevaatlikumate üldistuste ettevaatlikumates versioonides tulevad mängu ka teised tingimused F-i ja selle kõrval, et olend on inimese sarnane. 

Teadvuse kohta induktiivsete järelduste tegemine

Teadvuse kohta induktiivsete järelduste tegemine 

Karmo Talts 

 

Vaatame võimalusi teha teadvuse kohta teha induktiivseid järeldusi. Kui enamik vaadeldud objekte pole etadvusel, siis tõenäoliselt enamik vaadeldud objekte pole teadvusel. Kui enamik vaadeldud teadvusel objekte on elusorganismid, siis tõenäoliselt enamik teadvusel objekte on elusorganismid. Jne. 

Erineva kehtivuse ulatusega induktiivsete järelduste seostamine

Erineva kehtivuse ulatusega induktiivsete järelduste seostamine 

Karmo Talts 

 

Vaatame võimalusi erineva kehtivuse ulatusega induktiivsete järelduste seostamiseks. Kui enamik vaadeldud F-sid on G-d, siis tõenäoliselt on enamik F-sid G-d. Kui enamik vaadeldud F-sid, mis pole G-d, on H-d, siis tõenäoliselt on enamik F-sid, mis pole G-d, H-d. Jne.

Aristotelese tees ja tühi tõde klassikalises loogikas

Aristotelese tees ja tühi tõde klassikalises loogikas 

Karmo Talts

Vaatame Aristotelese teesi klassikalise loogika seisukohast. P-st järeldub P eitus siis, kui P on väär. Seega klassikalises loogikas ei ole Aristotelese tees teoreem.
Vaatame nüüd, kas klassikalises loogikas kehtib midagi selle teesi sarnast. Kui P on väär, siis see on tühi tõde, et P-st järeldub P eitus. Seega konditsionaal „kui on nii, et P, siis pole nii, et P” pole mitte-tühi tõde.

Dialoog keelamisest

Verivärske dialoog.

 

Dialoog keelamisest 

Karmo Talts

 

Kirjanik: Kui Jumalat pole olemas, siis on kõik lubatud!

Tavainimene: Nii et siis, kui Jumalat pole, tohib punase tulega üle tee minna?

Kirjanik: Saad aru küll, mida ma mõtlen. 

Tavainimene: Tegelikult ei saa. On palju keelajaid, mitte ainult üks.

Kirjanik: See ju, et valitseja midagi keelab, ei tähenda tingimata seda, et see keeld õigustatud on.

Tavainimene: Keelajad ju ei ole ainult valitsejad.

Kirjanik: Kes siis veel?

Tavainimene: Näiteks lapsevanemad. Tahad sa öelda, et oma laste käekäigust hoolimine ei ole õigustatud?

Kirjanik: Siiski, kuidas saab täiskasvanutele millegi keelamist õigustada?

Tavainimene: Mõnedel valitsejatel on ju hea lastetuba.

Kirjanik: See, kui hea lapsetoaga valitseja hoolib oma alamatest, on õigustatud?

Tavainimene: Mulle näib küll nii, hea kirjamees. 

Võimalus, et moraali üle mõtlemine on induktiivne

Võimalus, et moraali üle mõtlemine on induktiivne

Karmo Talts

 

Vaatame võimalust, et moraali üle mõtlemine ei ole deduktiivne. Üheks võimaluseks, mille puhul pole nii, et moraali üle mõtlemine on deduktiivne, on, et moraali üle mõtlemine on induktiivne.

Vaatame nüüd argumente selle kasuks. Me võime konventsionaalset moraali levikut seletada mitte kasvatuse mõjuga, vaid nii: kui inimene on minevikus enamasti puutunud kokku normile x vastava käitumisega, siis ta mõtleb, et x-ile vastav käitumine ongi üldlevinud ja normaalne. 

Vaatame nüüd ettevaatlikumat induktiivset mõtlemist. Kui normile x vastavat käitumist on sageli vaadeldud, siis isegi juhul, kui x-ile vastav käitumine pole üldlevinud, esineb x-ile vastav käitumine tõenäoliselt mingitel kindlatel tingimustel. Näiteks võib x-ile vastav käitumine olla levinud konkreetses kultuuriruumis.