Tingimused, mille korral väärast eksistentsiväitest järelduvad mõned tõesed järeldused, ja teooriavahetus

Tingimused, mille korral väärast eksistentsiväitest järelduvad mõned tõesed järeldused, ja teooriavahetus 

Karmo Talts

Vaatame seda, milles flogistooniteooria eksis. Flogistooriteooria eksis selles, et see, mis põlemisel põlevast kehast eraldub, põhjustab põlemist.
Vaatame nüüd selle tähendust, et midagi põlemisel põlevast kehast eraldub. Flogistooniteooria ei eksinud selles osas, et midagi põlemisel põlevast kehast eraldub.
Vaatame nüüd selle tähendust väärate väidete jaoks selle kohta, millised objektid eksisteerivad. Kui me väidame, et eksisteerib objekt omadustega P ja Q, siis sellest järeldub nii see, et eksisteerib objekt omadusega P, kui ka see, et eksisteerib objekt omadusega Q. Kui eksisteerib objekt, millel on omadus P ja millel puudub omadus Q, siis need järeldused, mis tulenevad eeldusest, et eksiteerib objekt omadusega P, on tõesed. See aga tähendab, et väärast eksistentsiväitest tulenevad mõnikord tõesed järeldused.
Vaatame nüüd selle tähendust teooriavahetuse jaoks. Kui Newtoni teooria postuleerib tegurit, millest sõltub kosmilistes mastaapides suhteliselt lähestiku asuvate kehade, mille masside summa on suhteliselt suur, liikumine ja seda, et see tegur on jõud, siis järeldub sellest teooriast nii see, et leidub nii tegur, millest sõltub kosmilistes mastaapides suhteliselt lähestiku asuvate kehade, mille masside summa on suhteliselt suur, liikumine, kui ka see, et leidub (veel üks) jõud. Kui uus teooria postuleerib, et leidub tegur, millest sõltub kosmilistes mastaapides suhteliselt lähestiku asuvate kehade, mille masside summa on suhteliselt suur, liikumine, aga ei postuleeri, et see tegur on jõud, siis sellest teooriast tulenevad ikkagi osaliselt vana teooriaga samad järeldused.

Väidete hulkadele viitamine, tõesuse ja vääruse väitmine ning paradoksid

Väidete hulkadele viitamine, tõesuse ja vääruse väitmine ning semantilised paradoksid 

Karmo Talts

Vaatame selle tähendust, et väidetele viitamine tähendab mingile väidete hulgale viitamist. Ainult väitele P viitamine tähendab väidete hulgale, millesse kuuluv ainus väide on P, viitamist.
Vaatame nüüd väidete tõesuse väitmist. Väide, et kõik väidete hulka gamma kuuluvad väited on tõesed, on vahend kõigi gammasse kuuluvate väidete esitamiseks.
Vaatame nüüd väidete vääruse väitmist. Kõigi väidete hulka delta kuuluvate väidete vääruse väitmine on vahend kõigi deltasse kuuluvate väidete eitamiseks.
Vaatame nüüd valetajalauset. Kui leiduks väidete hulk delta, mis sisaldab ainult ühte väidet ja see väide oleks kõigi deltas leiduvate väidete eitus, siis valetajalause oleks vahend kõigi deltasse kuuluvate väidete eitamiseks. Sellist väidete hulka ei saa olla ja seega ei eita valetajalause mingeid väiteid. 

Väite P tõeväärtus ja bikonditsionaal "P parajasti siis, kui pole nii, et P"

Väite P tõeväärtus ja bikonditsionaal "P parajasti siis, kui pole nii, et P"

Karmo Talts

Vaatame, kas P saab olla ekivivalentne iseenda eitusega. Kui P on väär, siis on tühi tõde, et kui P, siis mitte P. Samas siis on väär, et kui pole nii, et P, siis P. Kui P on tõene, siis on tühi tõde, et kui pole nii, et P, siis P. Samas siis on väär, et kui P, siis pole nii, et P. Seega nii siis, kui P on tõene, kui ka siis, kui P on väär, P ei ole ekvivalentne iseenda eitusega.
Vaatame nüüd selle tähendust tõeväärtusskeemide jaoks. Tõeväärtusskeemidesse võib sisse kirjutada, et P on tõene parajasti siis, kui P ja P pole ekvivalentne iseenda eitusega ja P on väär parajasti siis, kui pole nii, et P ja P pole ekvivalentne iseenda eitusega.

Mitte-objektiivsete interpersonaalsete tõdede kontrollimise võimalikkus ja selle piirid

Mitte-objektiivsete interpersonaalsete tõdede kontrollimise võimalikkus ja selle piirid 

Karmo Talts

Vaatame võimalust kontrollida interpersonaalseid tõdesid, mis pole objektiivsed. Kui on võimalik teha kindlaks, et kaks objekti eksisteerivad konkreetsete indiviidide kogemusest sõltumata, siis võivad sarnasel viisil nende obejtkide omadusi tajuvad indiviidid x ja y teha kindlaks, et kumbki neist tajub neid objekte erinevat oma omaduste poolest üksteisest. (Kaks objekti võivad olla ka ühe ja sama objekti kaks osa, mida nii x kui y tajuvad erinevat oma omaduste poolest üksteisest.) Samas keegi, kes ei taju x-i sarnasel viisil, ei saa otseselt kontrollida, kas x ja y tõesti tajuvad neid objekte erinevat oma omaduste poolest üksteisest.
Toome näite. Kaks inimest, kes pole värvipimedad, saavad teha kindlaks, et kumbki neist tajub süttinud foori punase tule värvi erinevat foori süttinud rohelise tule värvist. Samas ei saa värvipime inimene otseselt kontrollida, kas värvide nägijad tõesti kogevad foori erinevaid süttinud tulesid olevat erinevat värvi.

Eetika ja eesmärkide taotlemine

Eetika ja eesmärkide taotlemine 

Karmo Talts 

 

Vaatame eetika ja eesmärkide taotlemise võimalikke suhteid. On võimalik, et siis, kui sa taotled eesmärki x eetilisel viisil, siis sa pelgalt võid x-i taotleda ja on võimalik, et siis sea pead x-i taotlema.
Vaatame nüüd viimast võimalust lähemalt. Kuna juhul, kui sa taotled x-i eestilisel viisil, siis sa pead x-i taotlema, siis mõnikord eetilisusest käitumisest ei piisa selleks, et me käituks nii nagu peab, lisaks peab mõnikord eetiline käitumine olema eesmärgipärane.
Vaatame nüüd võimalust, et mitte kunagi, kui eesmärki on võimalik taotleda eetiliselt, ei pea käituma viisil, mis pole eesmärgipärane. Sel juhul on eetiline käitumine paljudel juhtudel kõigest mitte-halb. Mittehalb käitumine võib olla nii neutraalne, kui ka hea ja mitte-halb käitumine on mõnikord hea ainult siis, kui mittehalb käitumine on eesmärgipärane.

Eimiski sõltuvus vaatepunktist

Verivärske dialoog.

 

Eimiski sõltuvus vaatepunktist

Karmo Talts

 

Perspektivist: Nihilism on meie ajastu probleem.

Kriitik: Kas sa ei libastu siin tagasi absoluutse tõe vaatepunkti? Eimiski sinu jaoks ei pruugi ju olla eimiski minu jaoks.

Perspektivist: Sa pead silmas, et see, et ilma ajaloota väärtusi ei ole, on minu vaatepunktist nähtud tõde ja elujaatavam oleks lähtuda valest, mis ütleb, et sellised väärtused on olemas?

Kriitik: Mitte ainult seda. Näiteks võib olla nii, et see, mis on minu vaatepunktist juba miski, on sinu vaatepunktist alles eimiski.

Perpektivist: Nagu siis, kui välku lööb sinu lähedal, sina juba kuuled müristamist, aga minuni jõuab see see õhu võnkumine, mille välk esile kutsus, hiljem?

Kriitik: Jah. Aga võimalusi on veelgi.

Perspektivist: Too mulle näide.

Kriitik: Oletame, et ma kogen midagi uudset ja arusaamatut. Ma ei oska selle kohta midagi öelda.

Perspektivist: Kuigi see on sinu jaoks kogemuslikus mõttes miski, siis pole sul selle jaoks kontseptsiooni, mis vastaks küsimusele, mis see on. 

Kriitik: Just.

Perspektivist: Aga kuidas puutub see kontseptuaalne eimiski perspektiivide erinevusesse?

Kriitik: Selle jaoks, mille jaoks minul pole kontseptsiooni, võib ju kellelgi teisel olla kontseptsioon, hea vestluskaaslane. 

Perspektivism, potentsiaalsus ja aktuaalsus

Perspektivism, potentsiaalsus ja aktuaalsus

Karmo Talts

 

Vaatame perspektivismi potentsiaalsuse ja aktuaalsusse eristuse seisukohast. See, et tõde on nähtud kellegi perspketiivist muudab ainult potentsiaali aktuaaliseerumise tingimusi, mitte aga seda, et saab eristada potentsiaalselt ja aktualiseeritult olevat: selleks, et langev puu teeks häält, ei piisa puu langemisest, samas, on ikkagi võmalik, et langev puu teeb häält, lihtsalt selleks, et see teostuks, on lisaks puu langemisele vaja tunnistajat.

Vaatame nüüd selle tähendust kvanfüüsika jaoks. Kui keegi mõõdab omadust x, siis on tema vaatekohast tõsi, et osakesel on omadus x. Iseendas on osakesel potentsiaal osaleda mõõtmisprotsessis, nii, nagu langeval puul on potentsiaal osaleda kuulmisprotsessis, ja nii nagu, puu langemine osaleb tunnistajate olemasolu korral nende tunnistajate, kes kohal on, kuulmisprotsessis, osaleb osake ainult nende mõõtjate, kes mõõtmise sooritavad, mõõtmisprotsessis.