Tugevdatud valetajalause ja hägusloogika

Tugevdatud valetajalause ja hägusloogika 

Karmo Talts 

 

Vaatame tugevdatud valetajalauset hägusloogika seisukohast. Kui me tähistame tõeväärtuse, mille tugevdatud valetajalause endale omistab v-ga, siis v on väiksem ühest. Kui v on väiksem ühest, siis v eitus on suurem nullist. On terve rida ühest väiksemaid tõeväärtusi, mille v-le kuulumise korral on v eitusel nullist suurem tõeväärtus. Seega ei ole tugevdatud valetajalause mitte vasturääkiv, vaid tekib teise taseme ebamäärasus, kus me ei tea täpselt, milline hägus tõeväärtus tugevdatud valetajalausel on. 

Nimi, kui kobar kirjeldustest

Nimi, kui kobar kirjeldustest 

Karmo Talts  

 

Vaatame võimalust, et x-i nimi on kobar kirjeldustest, millest enamikule x peab vastama,et nimi tema kohta käiks. Kui asjade teistsuguse käigu korral poleks üks neist kirjeldustest käinud x-i kohta, oleks enamik neist kirjeldustest käinud ikka x-i kohta.

Vaatame nüüd ekslike kirjelduste probleemi. Selleks, et ekslikud kirjeldused saaks probleemiks, peaks enamik x-i kirjeldusi olema ekslikud.

Vaatame nüüd analoogilist võimalust, et teistsuguse asjade käigu korral poleks x-i kohta käinud enamik neist kirjledustest. Selle erijuht on see, et teistsuguse asjade köigu korral poleks x-i kohta käinud ükski neist kirjeldustest.

Vaatame seda võimalust lähemalt. See saaks nii olla ainult siis, kui x-il oleks koos teiste tegeliku asjade käigu korral x-il puudunud omadus saada olema neil asjaoludel, kus ta oleks olema saanud.

Vaatame nüüd lähemalt lihtsalt võimalust, et x-i kohta poleks käinud enamik neist kirjeldustest. Kuna siis oleks x-i kohta vastanud enamik tervest hulgast kirjeldustest, mis erineb sellest kirjelduste hulgast, millest enamik tegelikus maailmas vastab x-ile, siis see avab võimaluse, et nimi x oleks sel juhul olnud kobar teistsugustest kirjeldustest.

Moraaliepistemoloogia ning oleva ja olemapidava eristus

Moraaliepistemoloogia ning oleva ja olemapidava eristus

Karmo Talts

 

Vaatame oleva ja olemapidava eristust moraaliepistemoloogia seisukohast. Kui meil on vahendid olemapidava välja uurimiseks, siis see tähendab kõigest seda, et olemapidava kohta kehtivaid järeldusi saab tuletada väidete hulkadest, mis sisaldavad vähemal ühte eeldust olemapidava kohta.

Vaatame nüüd, millise kuju oleks võinud võtta sentimentaalistide vaated siis, kui nad oleks mõistnud tundeid vahendina, mis annab teadmisi olemapidava kohta. Tolleaegses kõnepruugis oleks moraalsed ideed pärinenud tunnetest ja ilmselt oleks nad mõelnud, et keerulisemad moraalsed ideid saab moodustada lihtsamatest.

Vaatame nüüd kuidas mõista mõnesid moraalseid ideid tunnetest pärinevate ideedena. Kui miski äratab meis hukkamõistu, siis on meie tundes antud pahe idee ja kui miski äratab meis heakskiitu, siis on meie tundes antud hüve idee. 

Egoism ja teised eetilised süsteemid

Egoism ja teised eetilised süsteemid 

Karmo Talts 

 

Vaatame, kas egoismi puhul langevad teiste eetiliste süsteemide püstitatud küsimused ära. Kuna teol, mis pole tehtud kavatsusega taotleda omahuve, võivad mõnikord olla tagajärjed, mis on selle sooritajale kasulikud, siis tekib ka egoismi puhul moraalse kohustuse küsimus: kas egoistlik on tegutseda viisil, mis on indiviidile kasulik või on egoistlik tegutseda kavatsusega taotleda omahuvisid?

Vaatame nüüd tagajärgede küsimust. Tegudel võib olla rohkem või vähem tagajärgi, mis on teo sooritaja jaoks kasulikud. Kuna kaalutledes on võimalik ette näha, millised tegutsejale kasulikud ja mitte-kasulikud tagajärjed teol tõenäoliselt on, siis tekib ka egoismi puhul tegude tagajärgede küsimus: kas egoistlik on sooritada mistahes tegu, millel on tegutseja jaoks kasulike tagajärgi võo tegusid, millel neid tagajärgi on võimalikult palju ja teistsuguseid tagajärgi võimalikult vähe?

Vaatame nüüd vooruste küsimust. Erinevad isikuomadused võivad aidata või segada omahuvide taotlemist. Seega tekib ka egoismis küsimus vooruste küsimus: kas egoistlik on sooritada üksikuid tegusid, mis on tegutseja jaoks kasulikud, või on egoistlik kalduda (ja juhul kui indiviidil selline kalduvus või kalduvused puuduvad, kujundada endas selline kalduvus või kalduvused) tegude, mis on tegutseja jaoks kasulikud, sooritamisele?

Intuitsioonide usaldusväärsus ja mittetäielikkuse teoreem

Intuitsioonide usaldusväärsus ja mittetäielikkuse teoreem 

Karmo Talts

Vaatame eeldust, et inuitsioonidel on usaldusväärne sisu. See ei tähenda tingimata seda, et intuitsioonidel on kooskõlaline vorm.
Vaatame nüüd eeldust, et intuitsioonidel on usaldusväärne sisu, aga mitte kõigil intuitsioonidel pole kooskõlaline vorm. Mitteformaalne tõestus, mille tulemusi pole võimalik formaalsete vahenditega tõetada, ei pruugi põhineda kooskõlalise vormiga intuitsioonidel ja olla usaldusväärne.
Vaatame nüüd selle tähendust mittetäielikkuse teoreemi jaoks. Mittetäielikkuse teoreemi varjatud filosoofilised eeldused on, et intuitsioonid on usaldusväärsed ja seda mitte ainult sisult, vaid ka vormilt.

Võimsa formaalse süsteemi väidete alamhulk, mis sisaldab ainult Gödeli lauset, ja selle süsteemi väidete teised alamhulgad

Võimsa formaalse süsteemi väidete alamhulk, mis sisaldab ainult Gödeli lauset, ja selle süsteemi väidete teised alamhulgad 

Karmo Talts

Vaatame formaalseid süsteeme, mis on piisavalt võimsad aritmeetika kodeerimiseks. Sellise süsteemi väidete hulgal on alamhulk, mille ainus element on väide "see väide pole formaalsete vahenditega tõestatav". Selle hulga elementideks olevad väited pole formaalsete vahenditega tõestatavad või selle hulga elementideks olevad väited on vasturääkivad.
Vaatame nüüd selle tähendust. Mittetäielikkuse teoreem ei tõesta, et formaalse süsteemi, mis on piisavalt võimas aritmeetika kodeerimiseks, väidete hulga vähemalt üks alamhulk, mis pole ülal mainitud hulk, sisaldab vähemalt ühte väidet, mis pole kas tõestatav või on vasturääkiv.
  

Olemine ja bioloogia

Olemine ja bioloogia 

Karmo Talts

Vaatame Sartre arusaama, et olemine eelneb olemusele, bioloogia seisukohast. Geneetilised eeldused on kaasa sündinud ja neid mapinupuleerimata ei ole võimalik iseennast kujundada selliseks, nagu meil pole eeldusi saada.
Vaatame nüüd kujunemist geneetiliste eelduste piires. Kuigi kujunemine sõltub keskkonnast, võib keskmine inimene mingil määral valida keskkonna, kus viibida või valida mingil määral seda, milliseks ta oma keskonna kujundab. See aga tähendab seda, et eneseloome seisukohast on keskkonna või selle kujundamise valikud olulised. Raske on ennast luua, tehes valikuid puhtaks eneseloomeks ebasoodsas keskkonnas.
Vaatame nüüd sotsiaalse vastutuse küsimust. See, kui keegi on heidetud keskkonda, kus tema eneseloome võimalused on piiratud, ei tähenda see seda, et ühiskond ei saa inimest aidata sellest keskkonnast pääseda või ei saa kujundada keskkonda, kus see inimene viibib, eneseloomeks soodsamaks.