Eetika dialektika

Verivärske dialoog 

 

Eetika dialektika

Karmo Talt

 

Hõimupealik: See on ainus võimalus haiguspuhangu põhjustatud paanika küsimust lahendada.

Esimene nõuandja: Selle võimaluse hind on liiga ränk. Me peaksime selleks ühe enda seast nõiaks kuulutama.

Pealik: Paanika kestmine põhjustaks ju rohkem kurja kui "nõia" karistamine.

Esimene: Ma leian, et kõiki vahendeid lubades hakkab teo tagajärgedest lähtumine ennast eitama. Me vajame, et inimesed lähtuks oma kohustustest.

Pealik: Nagu kohustus õiglaselt käituda?

Esimene: Just.

Teine nõunik: Kas kohustuste järgmine võib ennast eitama hakata.

Esimene: Kuidas nii?

Teine: Kas sa mitte ei andnud teise hõimu sõjavangi, kes end puuõõnde peitis, tolle hõimu piiluritele välja?

Esimene: Minu kohus oli mitte valetada.

Teine: Ausameelsus pole ju ainuke voorus. Praktiline tarkus võib nõuda, et sa kaaluks, kui ausameelselt käituda.

Esimene: Ja sa tahad öelda, et voorustest lähtumine ei hakka ennast eitama?

Teine: Muidugi hakkab, kui kohusetundlikkus vooruste hulgast välja arvata.

Pealik: Nüüd ma ütlen teile, miks mina sobin pealikuks ja teie ainult nõunikeks.

Esimene: Kogu austuse juures, see on lihtsalt nii kujunenud.

Teine: Ma vist mõistan. Voorustest lähtumine hakkab end eitama ka siis, kui vooruste hulgast tegude tagajärgedega arvestamine välja arvata.

Pealik: Just, mu nõuandjad.