Hetk, mile objektile panid nimi, ja kausaalne nimede osutuse määramise käsitlus

Hetk, mile objektile panid nimi, ja kausaalne nimede osutuse määramise käsitlus 

Karmo Talts

Vaatame nimetamist. Enne hetke t, mil objektile a pandi nimi P, polnud a-l nime P. Põhjuslik ahel ei lähe tagasi kaugemale hetkest t, mil a-le pandi nimi P. Kas see tähendab, et nimi P ei saa käia objekti a kohta enne hetke t?

Vaatame nüüd võimalust, et enne hetke t ei käinud P a kohta ja alates t-st käib P a kohta nii peale, kui ka enne t-d. Põhjused ei ole funktsioonid. Kui maailmades, mis ajaliselt järgnevad või saaksid järgenda t-le, on funktsioon, mis seab vastavusse P ja a kõigis maailmades, siis ei määra nime osutust mitte põhjuslik ahel, vaid seda teeb määrav kirjeldus „objekt, mis põhjustas nime P kasutusele võtmise.”

Võimalus, et kellelegi või millelegi oleks võidud panna teine nimi, ja teooriad pärisnimede kohta

Võimalus, et kellelegi või millelegi oleks võidud panna teine nimi, ja teooriad pärisnimede kohta

Karmo Talts

 

Tähistame Aristotelese x-ga ja vaatame, kas jäiga tähistaja teooria saab nimede käsitlemisega paremini hakkama, kui määrava kirjelduse teooria. x poleks pruukinud olla Aleksander Suure õpetaja. Aga x-i nimeks oleks võidud panna ka midagi muu nimi, kui Aristoteles.
Vaatame nüüd, kas jäiga tähistaja teooriale annab eelise see, et me saame nime „Aristoteteles“ käsitleda tähistajana, mis tegelikus maailmas tähistab x-i jäigalt. Kuna saab väita, et kirjeldus „Aleksander Suure õpetaja“ määrab nime „Aristoteles“ osutuse tegelikus maailmas, siis nii see pole.

Vaatame nüüd võimalust, et selgub, et Aristoteles polnud Aleksander Suure õpetaja. Kuna tegelikus maailmas pole see selgunud, siis on võimalik, et tegelikus maailmas on x nimi asendatav määrava kirjeldustega, mida me usume x-i kohta käivat.