Tõe ja objektide suhted ning paradoksid

Tõe ja objektide suhted ning paradoksid 

Karmo Talts

Uurime objektide ja tõe suhet. Kui objekt x pole tõene, siis pole nii, nagu x ütleb. Kui pole nii, nagu x ütleb, siis x ütleb midagi ja asjad on teisiti või x ei ütle midagi.
Vaatame nüüd valetajalauset. Kui valetajalause pole tõene, siis pole nii, nagu valetajalause ütleb. Kui pole nii, nagu valetajaluse ütleb, siis valetajaluse ütleb midagi, aga asjad on teisiti või valetajalause ei ütle midagi. Kui valetajalause ütleb midagi, aga asjad on teisiti, siis on nii nagu valetajalause ütleb. Kui on nii nagu valetajalause ütleb, siis valetajalause ütleb midagi, aga asjad on teisiti. Seega valetajalause ei ütle midagi.
Üldistame nüüd selle, et mõned väited ei ütle midagi. Väitel P on tõeväärtus või väide P ei ütle midagi. 

Relativism ning olemasolevad objektid ja omadused

Relativism ning olemasolevad objektid ja omadused 

Karmo Talts

Vaatame järgmist relativismi vormi: see pole suhteline, mis on olemas, vaid ainult see, mis iseloomustab neid objekte, mis on olemas. See vaade jätab arvesse võtmata võimaluse, et meile võib ainult näida, et objekti x iseloomustab miski, mis näib meile omadusena P ja tegelikult mingit omadust, mida me enda vaatenurgast P-na kogeks, x-il tegelikult polegi. 
Vaatame nüüd relativismi vormi, mille järgi iga omaduse P esinemisjuhu, mis on mõnel reaalsel objektil, puhul me kas ei koge seda P esinemisjuhtu, või see on relatiivne, millise omaduse esinemisjuhuna me seda P esinemisjuhtu kogeme. See, et erinevate olendite või erinevate rühmade liikmete jaoks näivad omaduse P esinemisjuhud erineva omaduse esinemisjuhuna, ei tähenda tingimata seda, et on lõputult võimalusi millise omaduse esinemisjuhuna P esinemisjuhud saavad näida. Ainsad tõendid selle kohta, millised perspektiivid on võimalikud, on olemasolevad perspektiivid. 

T-skeem ja predikaadid, mille omamise puhul väite poolt on nii, nagu väide ütleb

T-skeem ja predikaadid, mille omamise puhul väite poolt on nii, nagu väide ütleb

Karmo Talts

Vaatame, milles seisab t-skeemi probleem. Kui leidub mingi teine predikaat P, mis on väitel Q parajasti siis, kui on nii, et Q, siis t-skeemi järgi on väide „Q on tõene” ja väide „Q-l on predikaat P”, ekvivalentsed.
Vaatame nüüd, millistel tingimustel on väide P tõene parajasti siis, kui on nii, et P. See on nii juhul, kui ei leidu teist predikaati Q, mis on väitel P parajasti siis, kui on nii, et P või ühegi teise predikaadi Q, mis on väitel P siis, kui on nii, et P, omistamisest P-le ei järeldu, et P on väär.

Negatiivsed faktid ja tõeteooriad

Negatiivsed faktid ja tõeteooriad 

Karmo Talts

Vaatame, kuidas negatiivsed faktid inkorporeerida tõeteooriatesse. Tõe vastavusteooria tuleb täiendada nii, et väide P on tõene parajasti siis, kui P vastab tegelikkusele või P eitab väidet Q ja Q ei vasta tegelikkusele.
Vaatame nüüd tõe koherentsusteooriat. P on tõene parajasti siis, kui P on kooskõlas muidu kooskõlalise teooriaga või P eitab Q-d ja Q pole kooskõlas muidu kooskõlalise teooriaga.
Vaatame nüüd deflatsioonilist tõeteooriat. P on tõene parajasti siis, kui on nii, et P või P eitab Q-d ja pole nii, et Q.

Vaatame nüüd tõetagajate teooriat. P on tõene parajasti siis, kui P-l on tõetagaja või P eitab Q-d ja Q-l ei ole tõetagajat. 
Vaatame nüüd põhjuslikku tõeteooriat. P on tõene parajasti siis, kui P on põhjustatud faktide poolt või P eitab Q-d ja Q pole põhjustatud faktide poolt..

Kausaalne tõeteooria ja hüpoteeside tõeväärtus

Kausaalne tõeteooria ja hüpoteeside tõeväärtus 

Karmo Talts

Vaatame kausaalset tõeteooriat hüpoteeside tõeväärtuste seisukohast. Hüpoteese pole põhjustanud faktid. Seega me peame lükkama tagasi hüpoteesidele tõeväärtuse omistamise või lükkama tagasi kausaalse tõeteooria.

Väärusepredikaadi vabastamise sidumine võimalusega see sulgeda ja valetaja paradoks

Väärusepredikaadi vabastamise sidumine võimalusega see sulgeda ja valetaja paradoks 

Karmo Talts

Vaatame väärusepredikaadi vabastamist valetaja paradoksi puhul. Kui me eeldame valetajalause tõesust ja tuletame sellest, et on nii nagu valetajalause ütleb ja sellest, et valetajalause on väär, siis me tuletame väite, et valetajalause on väär, ilma vääruse predikaati sulgemata. Seega väärusepredikaati vabastades vabastame me väärusepredikaadi, mida me pole kunagi sulgenudki.
Vaatame nüüd, kuidas seda vältida. Kui me lubame tõe ja väärusepredikaadi vabastamist ainult siis, kui me saame need sulgeda, siis sellest, et on nii, et P, järeldub, et kui P on tõene, siis on nii, et P ja sellest, et pole nii, et P, järeldub, et kui P on väär, siis pole nii, et P.  

Seda, mida jaatab ja eitab eitus klassikalises loogikas, ja tehted, mis jaatavad konkreetset tõeväärtust

Seda, mida jaatab ja eitab eitus klassikalises loogikas, ja tehted, mis jaatavad konkreetset tõeväärtust

Karmo Talts

 

Vaatame, mida jaatab klassikaline eitus klassikalises loogikas. Kuna klassikalises loogikas ei ole rohkem tõeväärtusi kui kaks, siis eitus eitab tõesust ja jaatab väärust.
Vaatame nüüd selle tähendust rohkem kui kahe tõeväärtusega loogikate tehete jaoks. Kasutusele võib võtta tehteid, mis jaatavad mingit konkreetset kõige kõrgemast ja madalamast tõeväärtusest erinevat tõeväärtust ja eitavad kõiki teisi.
Vaatame nüüd rohkem kui kahe tõeväärusega loogikaid, kus on iga tõeväärtuse jaoks sellised tehted ja kus puudub klassikaline eitus või selle modifikatsioon. Vasturääkivus on see, kui ühele ja samale väitele rakenduvad kahte erinevat tõeväärtust jaatavad tehted või kui väidet korraga jaatada ja rakendada väitele teistsugust tõeväärtust jaatavat tehet.
Vaatame nüüd selle tähendust selle jaoks, kui väitest järeldub vasturääkivus. Kui P-st järeldub vasturääkivus, siis me ei tohi P-d jaatada. See, millist konkreetset tõeväärtust jaatavat tehet tuleb P-le rakendada, sõltub vasturääkivusest. Võimalik, et selles ei saa mõnikord kindel olla. 

Ajafilosoofia ja väidete tõeväärtus

Ajafilosoofia ja väidete tõeväärtus 

Karmo Talts 

 

Vaatame väidete tõeväärtust erinevate ajafilosoofiliste käsitluste valguses. Kui ainult olevik on olemas, siis ilma modaalsuseta väidetel on tõeväärtus ainult siis, kui need väited käivad oleviku kohta või on paratamatult tõesed. Ka ajalisi modaalsusi ilma teiste modaalsusteta kasutavatel väidetel on tõeväärtus ainult siis, kui modaalsuseks on praegune hetk või kui need väited on pratamatult tõesed.

Vaatame nüüd vaadet, et minevik juba on olemas ja ainult tuleviku pole veel olemas. Tõeväärusega väidete hulk laieneb siis ka nendele ilma modaalsusteta väidetele, mis käivad mineviku kohta. Ajalisi modaalsusi ilma teiste modaalsusteta kasutavatel väidetel, mis pole paratamatult tõesed, on tõeväärtus siis, kui modaaluseks on praegune või juba möödunud hetk.

Vaatame nüüd vaadet, et ka tulevik on olemas. Tõeväärusega väidete hulk laieneb siis ka nendele ilma modaalsusteta väidetele, mis käivad tuleviku kohta. Ajalisi modaalsusi ilma teiste modaalsusteta kasutavatel väidetel on tõeväärtus sõltumata sellest, milline ajahetk on väite modaalsuseks.

Alternatiiv tõe rääkimisele ja kategooriline imperatiiv

Alternatiiv tõe rääkimisele ja kategooriline imperatiiv

Karmo Talts

  

Vaatame, kas kategooriliest imperatiivist lähtudes on olemas alternatiiv tõe rääkimisele juhul, kui sellel on kohutavad tagajärjed. Kui meil ei ole moraalset kohustust hoiduda vaikimisest, siis on sel juhul olemas valik tõe rääkimise ja vaikimise vahel. 

Moraalirealism, tõe koherentsusteeoria ning seletus- ja ennustusjõu analoogid moraalireeglite jaoks

Moraalirealism, tõe koherentsusteeoria ning seletus- ja ennustusjõu analoogid moraalireeglite jaoks

Karmo Talts 

 

Käsitleme moraalirealismi tõe koherentsusteooriast lähtuvalt. Kui on olemas tõesed moraalireeglid ja tõesed teooriad on kooskõlalised, siis on tõesed moraalireeglid kooskõlalised. 

Vaatame nüüd, mida tuleb teha siis, kui moraalireeglid pole kooskõlalised. Kui moraalireegel x räägib vastu meie teistele moraalireeglitele, siis tuleb tagasi lükata x või muuta meie teisi moraalireegleid.

Vaatame nüüd, mis on moraalireeglite puhul teooria seletusjõu analoog. Moraalireegleid ei sõnastata seletamiseks, vaid ühiskonna jaoks kõige üldisemate normide sõnastamiseks. Ühiskonna jaoks sõnastatake normid selleks, et tagada ühiskonna stabiilsus. Moraalireeglid omavad reaalset ühiskonda stabiliseerivat jõudu, kui nad on senini taganud ühiskonna stabiilsuse. 

Vaatame nüüd teooria ennustusjõu analoogi. Moraalireeglid omavad ühiskonda pikemas plaanis stabiliseerivat jõudu, kui nad tagavad ühiskonna stabiilsuse tulevikus.

Vaatame nüüd moraalireeglite lihtsust. Moraalireeglid on seda lihtsamad, mida vähem nende mõistmine nõuab spetsialistide abi. Kõige lihtsamate moraalireeglite mõistmine ei nõua üldse spetsialistide abi.

Tavakeele lausete, mis kasutavad sõna "tõde", tõlkimine formaalsetesse keeltesse ilma tõepredikaati defineerimata

Tavakeele lausete, mis kasutavad sõna "tõde", tõlkimine formaalsetesse keeltesse ilma tõepredikaati defineerimata 

Karmo Talts 

 

Vaatame selel tähendust loogika jaoks, et sõna "tõde" on tavakeele sõna. Me ei vaja tingimata predikaati, mis täidab formaalses keeles sõna "tõde" funktsiooni, vaid võimalusi tõlkida formaalsesse keelde tavakeele lauseid, mis kasutavad sõna "tõde".

Vaatame nüüd võimalust, et kui me tähistame deklaratiivse lause x lausemuutujaga P, siis me saame tavakeele lause "väide x on tõene" tõlkida formaalsesse keelde nii: P. Esmapilgul ei võimalda see tõlkida lauset "need väited on tõesed".

Vaatame seda küsimust lähemalt. Kui me kasutame väljendit "need väited" deklaratiivsete lausete x, y... kohta, siis me võime need laused asendada lausemuutujatega P,Q... ja väljendi "need väited" tõlkida nii: X:=P∧Q... Nüüd saame me tõlkida lause "need väited on tõesed" nii: X.

Vaatame nüüd võimalust tõlkida tavakeele lauseid formaalsesse keelde, mis võimaldab rääkida tõeväärtustest. Kui me tähistame deklaratiivse lause x lausemuutujaga P, siis me saame tavakeele lause "väide x on tõene" tõlkida formaalsesse keelde nii: P-l on kõige kõrgem tõeväärtus. Kui me kasutame väljendit "need väited" deklaratiivsete lausete x, y... kohta, siis me võime need laused asendada lausemuutujatega P,Q... ja väljendi "need väited" tõlkida nii: X:=P∧Q... Nüüd saame me tõlkida lause "need väited on tõesed" nii: X-il on kõige kõrgem tõeväärtus.

Väite ülesehituse ja väite tõeväärtuse suhe ning väidete tõeväärtusest rääkivad väited

Väite ülesehituse ja väite tõeväärtuse suhe ning väidete tõeväärtusest rääkivad väited 

Karmo Talts

 

Vaatame eeldusi, et väite osutus on tema tõeväärtus ja väite tähendus sõltub väite ülesehitusest. Väite tähendus määrab väite osutuse. See tähendab, et väite ülesehitus määrab väite osutuse. See tähendab, et väite ülesehitus määrab väite tõeväärtuse.

Vaatame nüüd, kas väidetel viitavatel väidetel üldse on osutus. Kui väide X räägib väite Y, mille ülesehitus määrab Y-i tõeväärtuse, tõeväärtusest, siis Y-i tõeväärtus määrab X-i tõeväärtuse. Kui väide X räägib väite Y tõeväärtusest ja Y räägib väite Z, mille ülesehitus määrab Z-i tõeväärtuse, tõeväärtusest, siis Z-i tõeväärtus määrab Y-i tõeväärtuse ja Y-i tõeväärtus määrab X-i tõeväärtuse. Jne.

Vaatame nüüd väidete ahelaid ja tsükleid, kus väidetele viitamine nende tõeväärtusest rääkimiseks ei jõua tagasi väiteni P, mille tõeväärtus sõltub P ülesehitusest. Sel juhul pole tõde ahelasse või tsüklisse kuuluvate väidete jaoks defineeritud.

Konsistentsus, predikaadi rakendatavus, väited ja tõde

Konsistentsus, predikaadi rakendatavus, väited ja tõde

Karmo Talts

 

Vaatame eeldust, et ebakonsistentsed predikaadid ei rakendu objektidele. Sel juhul predikaat ei ei rakendu objektile x siis, kui P on konsistentne ja pole nii, et P rakendub x-ile või kui P pole konsistentne.

Vaatame nüüd selle tähendust paradoksaalsete predikaatide jaoks. Saab rakendada paradoksaalsest predikaadist P kitsamalt defineeritud predikaati, mis erinevalt P-st on defineeritud piiratud hulga objektide jaoks.

Laiendame nüüd selle väitedele. Väide P pole tõene siis, kui P on konsistnene ja pole nii, et P või P pole konsistentne.

Vaatame nüüd selle tähendust tõe jaoks. P on tõene siis, kui on nii, et P ja P on konsistentne.

Vaatame nüüd selle tähendust vasturääkivuse jaoks. Vasturääkivus pole tingimata konsistentsete väite ja selle eituse konjunktsioon, vaid võib olla ka ebakonsistentse väite ja selle eituse konjunktsioon.

Vaatame nüüd selle tähendust paradoksaalsete väidete ja väidete hulkade jaoks. Eeldus, et paradoksaalne väide P pole tõene, jätab lahtiseks võimaluse, et P pole konsistentne.

Informatsioon ja loogika

Informatsioon ja loogika

Karmo Talts

 

Vaatame klassikalist loogikat informatsiooni seisukohast. Kui me seome väite P vääruse väärinformatsiooni sisaldumisega P-s, siis P tõesus ei saa seisneda adekvaatse informatsiooni sisaldumises P-s, sest ainult osa väites sisalduvast informatsioonist võib olla adekvaatne.

Vaatame nüüd, kas tõesus saab seisneda selles, et väide sisaldab adekvaatset informatsiooni ja ei sisalda väärinformatsiooni. Kuna väide võib sisaldada ka rohkem või vähem müra, siis nii see pole. Tõesus seisab siis selles, et väide sisaldab adekvaatset informatsiooni ja ei sisalda ei väärinformastiooni ega müra.

Vaatame nüüd väärust lähemalt. See, kas me käsitleme väärust väärinformatsiooni sisaldumisena väites või väärinformatsiooni sisaldumisena väites, mis ei sisalda müra, sõltub sellest, kumba me peame halvemaks, väärinformatsiooni või müra.

Vaatame nüüd loogikatehteid. Me võime kasutusele võtta tehte müra sisaldava väite tähistamiseks. Kui väärinformatsioon on halvem, kui müra, siis see tehe rakendub ainult neile müra sisaldavatele väidetele, mis ei sisalda väärinformatiooni. Vastasel juhul rakendub see tehe kõigile müra sisaldavatele väidetele. 

Vaatame nüüd, kas müra sisaldav väide on tõeväärtuslik. Pole selge, mida müra ütleb. Seega on müra sisaldav väide tõeväärtuslik ainult siis, kui väärinformatsioon on halvem kui müra ja müra sisaldav väide sisaldab lisaks väärinformatiooni. Müra sisaldavale või müra sisaldavale mitte-väärale väitele rakenduv tehe väljendab ebakindlust, mida pole võimalik vähendada, sest täiendava informatsiooni hankimine ei kõrvalda väites sisalduvat müra. 

Vaatame nüüd eitust. Kui väärinformatsiooni sisaldamine on halvim, mis väitega juhtuda saab, siis juhul, kui väitest järeldub vasturääkivus, saab sisse tuua eituse. Kui müra sisaldamine on halvem, siis tuuakse eitus sisse siis, kui väitest, mis ei sisalda müra, järeldub vasturääkivus.

Vaatame nüüd vasturääkivuse plahvatavust. Kui väärinfromatsiooni sisaldumine on halvim, siis vasturääkivusest järeldub suvaline väide. Kui müra sisaldumine halvim, siis vasturääkivusest järeldub suvaline väide siis, kui vasturääkiv konjunktsioon ei sisalda müra. 

Vaatame nüüd konjunktsiooni. Kui müra sisaldamine on halvim, siis pole selge, mida konjunktsioon, mille osaväidetest vähemalt üks sisaldab müra, ütleb. Kui väärinformatsioon on halvem, siis konjunktsioon, mille vähemalt üks osaväide on väär, on väär.

Vaatame nüüd disjunktsiooni. Kui disjunktsiooni üks osaväide on tõene, siis on disjunktsiooni ühe osaväite puhul ka selge, mida disjunktsioon ütleb. Seega pole siis oluline, mida teine osaväide sisaldab.

Vaatame nüüd disjunktiivset süllogismi. Kui disjunktsiooni vähemalt üks osaväide on tõene, siis see osaväide ei sisalda müra. Seega siis, kui P ja Q disjunktsioon on tõene, siis saab Q järeldada ka siis, kui P sisaldab müra.

Vaatame nüüd konditsionaali. See käitub nagu P eituse ja Q disjunktsioon, olles tõene nii siis, kui Q on tõene ja siis kui P eitus on tõene. Kui Q eitus on tõene ja P eitus sisaldab müra, siis juhul, kui väärinformatsioon on halvem, on konditsionaal väär ja kui müra on halvem, siis pole selge, mida see konditsionaal ütleb.

 

Zermelo–Fraenkeli hulgateooria alamhulkade moodustamise põhimõte, ainult väidetele rakenduvate predikaatide defineerimine ja tõde

Zermelo–Fraenkeli hulgateooria alamhulkade moodustamise põhimõte, ainult väidetele rakenduvate predikaatide defineerimine ja tõde 

Karmo Talts

 

Kohandame ZF hulgateooria alamhulkade moodustamise põhimõtte väidete hulkadele. Olemasoleva hulga, mille kõik elemendid on väited, elementidest saab moodustada alamhulki selle järgi, millised predikaadid neil elementidel on.

Vaatame nüüd millised piirid see seab uute predikaatide, mis rakenduvad ainult väidetele, defineerimisele. Predikaat, mis rakendub ainult väidetele, peab olema defineeritud juba olemasolevate väidete hulkade elementide sorteerimise eesmärgil.

Vaatame nüüd väidete kehtivusega seotud predikaatide defineerimist. Me võime välismaailma kohta käivad väited sorteerida selle järgi, kas on nii, nagu need väited ütlevad. Me võime vastavaid predikaate kutsuda näiteks tegelikkusele vastamise ja mitte vastamise predikaatideks.

Vaatame nüüd kõrgema järgu väiteid. Me võime sorteerida väiteid, mis käivad väidete, mis käivad välismaailma kohta, kohta. Me võime vastavaid predikaate kutsuda näiteks tegelikkuse vastavatele väidetele vastamise ja mitte vastamise predikaatideks. Me võime sorteerida väiteid, mis käivad väidete, mis käivad väidete, mis käivad välismaailma kohta, kohta. Me võime vastavaid predikaate kutsuda näiteks tegelikkuse vastavatele väidetele vastavatele väidetele vastamise ja mitte vastamise predikaatideks. Jne.

Vaatame nüüd, kas me võime võtta kasutusele üldistatud tõepredikaadi. P on tõene parajasti siis, kui P vastab tegelikkusele või P vastab tegelikkusele vastavale väitele või P vastab tegelikkusele vastavale väitele vastavale väitele või ...

T-skeemi üldistus väidetest erinevate objektide jaoks

T-skeemi üldistus väidetest erinevate objektide jaoks 

Karmo Talts

 

Üldistame T-skeemi väidetest erinevate objektide jaoks. Objekt x on tõene parajasti siis, kui x-i järgi on nii, et P ja tegelikult on nii, et P. x-i järgi pole nii, et P või pole tegelikult nii, et P, parajasti siis, kui x pole tõene.

Vaatame nüüd võimalust, et x-i järgi pole nii, et P. Sel juhul ei ole tingimata nii, et x-i järgi on lood kuidagi teisiti, vaid võib olla ka nii, et x-i järgi pole lood kuidagi.

Väidete tähenduse sidumine tegelikkuse aspektidele osutamisega ja tähenduseta väited

Väidete tähenduse sidumine tegelikkuse aspektidele osutamisega ja tähenduseta väited

Karmo Talts 

 

Vaatame võimalusi väidete tähendust mõista tegelikkuse aspektidele osutamise kaudu. Tõesed väited osutavad mõnda tegelikkuse aspekti. Seega ainult tõestel väidetel on tähendus. Väärus seisnebki tähenduse puudumises.

Vaatame nüüd, kuidas seda käsitlust teisendada nii, et ka vääradel väidetel oleks tähendus. Kui väide saab mingitel asjaoludel olla tõene, siis väide saab osutada. Väitele ei anna tähenduse tegelik osutus, vaid võimalik osutus.

Vaatame nüüd väiteid, mis ei saa osutada. Kui me tahame säilitada tähenduse ja võimalike osutuste suhte, siis võimatud väited on tähenduseta.

Vaatame nüüd, kui suur probleem see on. Kui võimatutel väidetel on tähendus, siis me püüame võimatuid väiteid eeldustena mitte kasutada ja me püüame eitada seda, mida nad väidavad. Kui neil pole tähendust, siis neist ei tulene sisulisi järeldusi ja nende eeldustena kasutamisest tuleb püüda hoiduda. Kuna neil pole tähendust, siis nad ka ei ütle midagi sisulist, mida eitada. Seega tuleb püüda hoiduda ka nende eitamisest.

Tõeskeem ja väidete hulga alamhulga X elementidele, mis ütlevad, kuidas asjad on, rakenduv predikaat

Tõeskeem ja väidete hulga alamhulga X elementidele, mis ütlevad, kuidas asjad on, rakenduv predikaat

Karmo Talts 

 

Vaatame seda, et esmapilgul näib skeem "P on tõene parajasti siis, kui P" sellise tõepredikaadi, mille puhul on olemas kriteeriumid, kas seda saab rakendada väidetele, mis otse või kaudselt ei eita mõne väite tõesust, definitsioonina. Kui predikaat P rakendub igale väitele Q, mis kuulub väidete hulga pärisalamhulka X ja mille puhul on nii, nagu Q ütleb, siis P definitsoon on P(Q):=Q∧(Q∈X). Seega erineb P definitsioon tõeskeemist. 

Designeeritud ja designeerimata tõdede eristus, konditsionaalid ning Curry paradoks

Designeeritud ja designeerimata tõdede eristus, konditsionaalid ning Curry paradoks 

Karmo Talts 

 

Vaatame designeeritud ja designeerimata tõdede eristuse tähendust konditsionaalide jaoks. Ainult siis, kui designeeritult tõene eeldus P tõestab, et Q on designeeritult tõene, on konditsionaal "kui P, siis Q" designeeritult tõene.

Vaatame nüüd Curry lauset. Kui Curry lause eeldus on designeeritult tõene, siis on soovimatu järeldus designeeritult tõene. Seega Curry lause eeldus pole designeeritult tõene. 

Väite tähendus ja osutus

Väite tähendus ja osutus 

Karmo Talts

 

Vaatame väiteid „Ehatäht on Veenus” ja „Koidutäht on Veenus”. Neil väidetel on üks ja sama osutus või on neil erinev osutus. Kui neil väidetel üks ja sama osutus, pole nad ikkagi samatähenduslikud väited ja seega pole väite osutus väite tähendus. Kui neil väidetel on erinev osutus, siis miski määrab selle, miks neil on erinev osutus ja see miski on nende väidete tähendus.

Vaatame nüüd väiteid „Ehatäht on Veenus” ja „1+1=2”. Neil on sama tõeväärtus. Kui väite osutus on tõeväärtus, siis need väited erineval viisil antuna osutavad sama objekti, tõesust.

Vaatame nüüd väidete osutuse teisi võimalikke kanditaate. Väide „Ehatäht on Veenus” osutab fakti, et Ehatäht on Veenus ja väide „1+1=2” osutab fakti, et üks pluss on kaks.

Vaatame nüüd väära väite osutust. Kui tõesed väited osutavad fakte, siis väärad väited ei oma osutust.