Võimalikkusega seotud de dicto ja de re uskumused

Võimalikkusega seotud de dicto ja de re uskumused 

Karmo Talts

 

Vaatame võimalust eristada võimalikkusega seotud de dicto ja de re uskumusi. Me võime loogiliselt võimaliku maailma v kohta midagi uskuda. Me võime ka uskuda, et maailm v on loogiliselt võimalik. Analüüsimisel võime me aga avastada, et maailm v ei ole loogiliselt võimalik.

Vaatame nüüdselle tähendust mõttekesperimentide jaoks. Pole välistatud, et me usume, et me kasutame oma mõtteeksperimendis maailmu, mis on loogiliselt võimalikud ja eksime, sest vähemalt üks nendest maailmadest pole loogiliselt võimalik. 

See, et fiktsionaalseid objekte pelgalt usutakse või kujutletakse leiduvat ja nende objektide nimede eksistents

Fiktsionaalsete objektide pelgalt usutud või kujutletud eksistents ja nende objektide nimede eksistents 

Karmo Talts

 

Vaatame fiktsionaalsete objektide nimesid de dicto ja de re eristuse seisukohast. Vanasti usuti, et leidub tiivuline hobune Pegasus. See ei tähenda tingimata seda, et leidub nimi Pegasus, millest usuti, et see on tiivulise hobuse nimi. Seda ennast võidi pelgalt uskuda, et leidub selline nimi nagu nimi „Pegasus”.

Vaatame nüüd, kuidas seda võimalust sobib sellega, et sõna „Pegasus” on reaalne sõna. Väljend „tiivuline hobune” on samuti reaalne keelend. Seda väljendit ei kasutata reaalsete tiivuliste hobuste ühest aspekti rääkimiseks, vaid sellest, mida kujutletakse leiduvat, rääkimiseks. Vanasti kasutati seda väljendit sellest, mida usuti leiduvat, rääkimiseks. Selleks, et sõna „Pegasus” ja väljend „tiivuline hobune” räägivad sellest, mida me kujutleme leiduvat või usume leiduvat, on tarvis, et me üldse midagi sellist kujutleme või usume leiduvat. Selleks, et need keelendid käik millegi reaalse kohta, on vaja midagi erinevat -seda, et leiduks midagi sellist. Kui sõna ei nimeta midagi reaalset, siis sõna ei toimi nimena.

Kujutlemine, objektide omadused ja ontoloogiline jumalatõestus

Kujutlemine, objektide omadused ja ontoloogiline jumalatõestus

Karmo Talts 

 

Vaatame ontoloogilist jumalatõestust kujutluse de re ja de dicto eristuse seisukohast. See, et me kujutleme, et leidub täiuslik olend, ei tähenda tingimata seda, et leidub täiuslik olend. 

Vaatame nüüd eeldust, et täiuslikku olendit ei leidu. Kui täiuslikku olendit ei leidu, siis ei leidu täiuslikku olendit, kellel puuduks mõni täius, näiteks eksistents.

Vaatame nüüd Kanti arusaama kujutlemise ja omaduste suhetest. Kui me kujutleme, et leidub kulda, siis ei leidu tingimata kulda. Kui ei leidu kulda, ei leidu kulda, millel oleks mingid omadused. Kui leidub kulda, mille puhul me kujutleme, et see on kollane, ei leidu tingimata kulda, mis on kollane. 

De dicto ja de re eristus ning intentsionaalsus

De dicto ja de re eristus ning intentsionaalsus

Karmo Talts 

 

Vaatame, kas de re ja de dicto erinevust võib rakendada intentsionaalsusega seotud küsimustes. Võib leiduda x, mille puhul meie kogemus on x-ist ja meie kogemus võib olla sellest, et leidub x. Viimasel juhul ei pruugi x-i leiduda, näiteks rafineeritud illusiooni või hallutsinatsiooni puhul.

Vaatame nüüd fenomenoloogilist analüüsi. Kui me võtame kogemuse sulgudesse, siis me analüüsime seda, mida me kogeme, et leidub. Selle analüüsimiseks, kuidas me kogeme välisreaalsust, tuleb arvesse võtta seda, millised objektid on olemas ja võtta sulgudesse see, millised omadused neil on tegelikult

Kujutlemine de dicto ja de re ning fiktsionaalsed objektid

Kujutlemine de dicto ja de re ning fiktsionaalsed objektid

Karmo Talts 

 

Vaatame fiktsionaalseid objekte kujutlemise de dicto ja kujutlemise de re eristuse seisukohast. Ei leidu Sherlock Holmesi, kelle puhul me kujutleme, et ta elab Baker Streetil.

Vaatame nüüd, kas on võimalik kujutleda, et midagi ei leidu. Me võime näiteks kujutleda, milline oleks maailm siis, kui mobiiltelefone poleks olemas. Me ei kujutle Sherlock Holmesi kujutledes, milline oleks maailm siis, kui Sherlock Holmesi poleks olemas. Seega me kujutleme, et leidub Sherlock Holmes, kes elab Baker Streetil.

Vaatame nüüd, kas väite, et Sherlock Holmes elab Baker Streetil, puhul on tegu kõigest lõdva keelekasutusega. Conan Doyle kujutlus on kujutlus ja selle pidamine mitte-kujutluseks on viga.   

Pelgalt kujuteldav võimalikkus, modaalloogika ja mõtte-eksperimendid

Pelgalt kujuteldav võimalikkus, modaalloogika ja mõtte-eksperimendid 

Karmo Talts

 

Vaatame selle, et maagia on võimalik, kujutlemist. See, et see on kujuteldav, ei tähenda tingimata seda, et maagia on tegelikult võimalik. Seega ei pruugi kujuteldav võimalikkus olla tegelik võimalikkus.

Vaatame nüüd selle tähendust tunnetus-vigade jaoks. On võimalik teha viga ja pidada pelgalt kujuteldavat võimalikkust tegelikuks võimalikkuseks ja vastupidi.

Vaatame nüüd modaalloogikat. Modaalloogilised võimalikud maailmad on kooskõlalised maailmad, mille puhul on kujuteldavad, et need on võimalikud. Nende kujuteldav võimalikkus ei taga nende tegelikku võimalikkust. Võimalike maailmade vahelised läbipääsud on kooskõlalised läbipääsud, mille puhul on kujuteldav, et maailmade vahel on sellised läbipääsud. Isegi siis, kui võimalik maailm on ka tegelikult võimalik, võib läbipääs sellest võimalikust maailmast vähemalt ühte teise võimalikku maailma olla pelgalt kujuteldav.

Vaatame nüüd selle tähendust mõtte-eksperimentide jaoks. Mõtte-eksperimente tehes on võimalik teha viga ja pidada pelgalt kujuteldavalt võimalikke stsenaariume tegelikult võimalikeks. Samuti on mõtte-eksperimente kritiseerides võimalik teha viga ja pidada tegelikult võimalikke stsenaariume pelgalt kujuteldavalt võimalikeks.

De dicto ja de re eristus ning võimalikkus

De dicto ja de re eristus ning võimalikkus 

Karmo Talts

 

Vaatame de dicto ja de re eristamist võimalikkuse enda seisukohast. Kui ma võin panna enda tuppa uue tapeedi, siis leidub minu tuba , mille puhul on võimalik, et selles on uus tapeet. Kui on võimalik, et ma ehitan endale maja, siis on võimalik, et leidub minu maja.

Moonutatult näimine ja olematu objekti näimine

Moonutatult näimine ja olematu objekti näimine

Karmo Talts

 

Vaatame juhte, kui leidub objekt, mis näib erinev sellest, milline ta tegelikult on. Kui tegelikku objekti x näib iseloomustavat omadus P, kuigi x-i tegelikult ei iseloomusta P, siis leidub x, mille puhul näib olevat tegu x-iga predikaadiga P.

Vaatame nüüd illusioone ja hallutsinatsioone. Kui väliskeskkond või psüühiline seisund loob mulje olematust objektist omadusega P, siis ei leidu objekti x, mille puhul näib olevat tegu x-iga predikaadiga P. Seega siis näib, et leidub objekt x, mille puhul on tegu x-iga predikaadiga P.

Vaatame nüüd selle tähendust fenomenoloogilise analüüsi jaoks. Kui me võtame maailma sulgudesse, siis me analüüsime seda, millised objektid näivad leiduvat ja millised predikaadid neil näivad olevat. Selleks, et analüüsida seda, millistena näivad reaalsed objektid, tuleb sulgudesse võtta ainult tegelikud omadused ja säilitada kriitiline teadlikkus selles osas, millised objektid on olemas.

Kujutlemis-intensioon

Kujutlemis-intensioon 

Karmo Talts

 

Võtame kasutusele kujutlemis-intensiooni. Me võime panna kirja, et me kujutleme, et leidub selline ja selline kujuteldav objekt või objektid.

Vaatame nüüd, mida eeldab see, et seda laadi väidetel on tõeväärtus. Selleks peab leiduma midagi, ilma milleta poleks nii, et me kujutleme ühte ja mitte mõnda teist objekti. Samas ei pea selleks leiduma olematuid objekte.

Vaatame nüüd, mille leidumise korral see oleks nii. Selleks, et oleks üldse tõene väide, et me midagi kujutleme, peab leiduma kujutlusi. Selleks, et tagada, et me kujutleme, et leidub konkreetne kujuteldav objekt, on vaja, et selle vähemalt ühel kujutlusel oleks omadused, mis selle tagavad.

Vaatame nüüd de dicto kujutlemise ja de re kujutlemise erinevust. Kui naabril on punane auto ja ma kujutlen, mis oleks siis, kui see auto oleks roheline, siis leidub naabri auto, mille puhul ma kujutlen, et see on roheline. Kui ma kujutlen, et leidub tiivuline hobune nimega Pegasus, siis ei pruugi leiduda sellist tiivulist hobust.

De dicto ja de re eristus uskumuste puhul ning teadmine

De dicto ja de re eristus uskumuste puhul ning teadmine

Karmo Talts

 

Vaatame Gettieri mündinäidet de dicto/de re eristuse seisukohast. Smith usub de dicto, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus. De re usub Smith seda, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus, Jones’i kohta. Kuna Jones ei saa tööd, siis on Smithi de re uskumus väär.

Vaatame nüüd Fordi näidet. De dicto usub Smith, et Jones’il on Ford või Brown on Barcelonas. De re usub Smith midagi Jones’i kohta, mitte Browni kohta. On kummaline väita, et Smith usub de re disjunktsiooni Jones’i Fordi ja Browni asukoha kohta, sest Brown ei puutu Jonesi de re uskumusesse.

Vaatame nüüd nägemiskogemustega seotud näiteid. Küünide puhul on de dicto uskumus, et tee ääres on küüne, tõene. Kui de re uskumus, et tee ääres on küüne, käib küünide hulga kohta, mille seas on vähemalt üks valeküün, on see uskumus väär. Lamba puhul on de dicto uskumus, et väljal on lammas, tõene ja de re uskumus, et väljal on lammas, mis käib väljal oleva mitte-lamba kohta, väär.

Sõnastame nüüd teadmisekäsitluse. Teadmine on tõene põhjendatud uskumus uskmuste liigist x. Mündinäites ja lambanäites ei ole de re uskumus teadmine. Küsimus selles, kas me oleme nõus lugema de dicto uskumuse teadmiseks. Küüninäite puhul on oluline ka see, kas me oleme juhul, kui de re uskumus käib ainult pärisküünide kohta, nõus de re uskumust teadmiseks lugema. Fordi-näite puhul sõltub selle teadmistekäsitluse vastuvõetavus ka sellest, milline on disjunktiivsete uskumuste de re uskumise käsitlus.