Tõelähedased õigustatud uskumused ja teadmine
Karmo Talts
Modifitseerime Gettieri mündinäidet. Hoopis Jones saab töö, aga Jones on naine ja Smith ei tea seda. Smithi uskumus, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus, on väär, sest mees ei saa tööd. Kas Smithi uskumuse puhul pole tegemist teadmisega? Või on Smithil teadmine, et Jones saab töö ja tal on mündid taskus ning tal puudub teadmine, et naisel, kes saab töö, on mündid taskus?
Tõeste hüpoteeside omaks võtmise stsenaariumid ja Gettieri näited
Karmo Talts
Vaatame tõeste hüpoteeside omaks võtmise võimalusi. Me võime võtta tõese hüpoteesi, et P, omaks ilma mingi täiendava informatsioonita. Me võime võtta P omaks teabe, et P, põhjal. Me võime võtta P omaks toetudes teabele, mis ei ole otseselt teave selle kohta, et P. Ja me võime võtta P omaks vähemalt osaliselt väärinformatsiooni põhjal.
Vaatame nüüd uskumuste õigustatuse küsimuse. Juhul, kui me võtame hüpoteesi, et P, omaks ilma täiendava informatsioonita, siis puudub meil selle omaks võtmiseks õigustus. Teave, et P, on parim õigustus P omaks võtmiseks. Teabest, mis ei ole otseselt teave selle kohta, et P, võib järelduda see, et P, või see teave võib selle, et P tõenäosust suurendada või vähendada või pole sellel teabel midagi tegemist selle P tõesuse ja/või P tõenäosusega. Teave, mis vähendab selle, et P tõenäosust, on hoopis õigustus P tagasilükkamiseks. Kui me toetume teabele, millel pole P tõesuse ja tõenäosusega mingit pistmist, siis pole meil pole P omaks võtmiseks õigustust, sest muidu võiks mistahes uskumuse põhjendamiseks hankida suvalist teavet. Väärinformatsioonist tulevad ebausaldusväärseid järeldused ja väärinformatsiooni ei aita luua usaldusväärset pilti sellest, kui tõenäoline on see, et P. Seega kujuta väärinformatsioon endast selle, et P usaldusväärset õigustust.
Vaatame nüüd Gettieri juhtumeid. Gettieri klassikalistes juhtumites toetutakse väärinformatsioonile, et Jones saab töö ja et Jonesil on auto. Seega ei ole tegu usaldusväärselt õigustatud uskumustega.
Vaatame nüüd võimaluse, et teadmise ammendav tingimuste loetelu ei ammendu uskumuse tõesuse tingimuse ja tingimusega, et uskumusel on usaldusväärne õigustus. Arusaam, et parem on omaks võtta usaldusväärsete õigustustega hüpoteese, kui teistsuguste õigustustega hüpoteese, sest sel juhul on tõenäolisem, et hüpotees on tõene, on edasiminek selles osas, missuguseid hüpoteese tasub omaks võtta.
Vaatame nüüd selle edasimineku võimalikku tähendust kogu Gettieri probleemile. Võimalik, et teadmise mõistel tähendus on ebamäärane ja avastus selle kohta, et mitte igasuguse õigustusega hüpoteese pole hea omaks võtta, näib reflekteerimata kujul intuitsioonide ja Gettieri näidete konfliktina.
Uskumuste üldisuse aste ja Gettieri probleemid
Karmo Talts
Teeme vahet üldiste, vähem üldiste ja konkreetsete objektide kohta käivate uskumuse kohta. Üldine uskumus käib kõigi asjassepuutuvate objektide, vähem üldine uskumus vähemalt ühe asjassepuutuva objekti ja konkreetne uskumus ühe konkreetse objekti kohta.
Vaatame nüüd Gettieri näiteid. Smithi uskumus, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus, ei ole uskumus konkreetse mehe kohta, sest konkreetse mehe kohta käiv uskumus on hoopis Smithi uskumus, et Jones saab töö ja Jonesil on mündid taskus. See viimane uskumus on väär, sest kuigi Jonesil on mündid taskus, ei saa Jones tööd.
Sõnastame nüüd täiendava tingimuse vähem üldise uskumuse ja teadmise seoste kohta. Kui x usub tõest vähem üldist uskumust P, tema uskumused selle kohta, millise konkreetse objekti või milliste konkreetsete objektide kohta P just käib, on tõesed ja kõik eelpoolmainitud uskumuste omamiseks on x-il põhjendus, siis on x-il teadmine, et P.
See, mida Smith Gettieri mündinäites usub
Karmo Talts
Vaatame Gettieri mündinäidet predikaatloogika abil. Kuigi Smith usub, et leidub mees, kes saab töö ja kellel on mündid taskus, ei usu ta, et tema ise on see mees, vaid seda, et Jones on see mees. Seega on tal väär uskumus, et Jones on mees, kes saab töö ja kellel on mündid taskus.
Vaatame nüüd väidet „leidub mees, kes saab töö ja kellel on mündid taskus”. See on tõene järeldus, mis järeldub Smithi uskumustest. Samas on hüpotees, et leidub mees, kes saab töö ja kellel on mündid taskus ja Jones on see mees, väär. Seega teadmise puhul pole tegu hüpoteesist, mille osa uskumus, on sõltumatu üksikuskumusega, vaid teadmine on õigustatud tõene hüpotees, millesse usutakse või osa tõesest õigustatud hüpoteesist, millesse usutakse.
Gettieri probleemid ja kausaalne tõeteooria
Karmo Talts
Vaatame, kas Gettieri probleemidele saab rakendada kausaalse teadmiseteooria asemel kausaalset tõeteooriat. Kui mündid selle mehe taskus, kes sai mündi-näites töö, ei põhjustanud uskumust, et töö saab mees, kelle tasklus on mündid, siis see uskumus polnud tõene.
Vaatame nüüd küüni-näidet. Kui mees autos nägi tõelist küüni, siis põhjustas tõeline küün tema uskumuse. Seega oli tegu tõese uskumusega. Samas juhul, kui ta oleks vaadanud vale-küüni, siis poleks tema uskumust põhjustanud tõeline küün ja tegu poleks olnud tõese uskumusega.
Teadmine ja tõesuse kontroll
Karmo Talts
Vaatame õigustatud tõest uskumust. Tõese uskumuse õigustatusest ei piisa selleks, et tegu oleks teadmisega.
Vaatame nüüd, mida on selleks vaja, et sellisest uskumusest saaks teadmine. Kui me kontrollime järgi selle, et õigustatud uskumus on tõene, siis me teame, et uskumus on tõene. See aga pole üldse oluline, kuidas me esialgu õigustame uskumust, millest saab peale kontrollimist teadmine. Teadmine on kontrollitud tõene uskumus.
Kirjutasin selle mõte veidi rohkem lahti https://www.blogger.com/blog/post/edit/1189111440024009831/6259649157646175556
Gettieri mündinäide ja uskumuste objektid
Karmo Talts
Vaatame Gettieri mündinäidet. Tähistame, mehe, kes saab töö x-iga. Tõene uskumus on, et x-il on mündid taskus.
Vaatame nüüd esimese mehe uskumust. Tähistame mehe, kelle kohta ta usub, et see saab töö y-iga. Ta usub, et y-il on mündid taskus.
Vaatame nüüd, kas see on üks ja sama uskumus. Töö saab teine mees, seega on x teine mees. Esimene mees usub, et tema saab töö. Seega on y esimene mees. Seega x ei ole identne y-iga ja seega pole tegemist sama uskumusega.
Vaatame nüüd selle tähendust selle jaoks, missugune uskumus esimesel mehel on. Esimesel mehel on väär õigustatud uskumus. Seega pole tema uskumuse puhul tegemist teadmisega.
Tõesuse piisav tingimus, mis on seotud väite tõesuse kontrollimisega, ja teadmine
Karmo Talts
Sõnastame järgmise väite tõesuse piisava tingimuse: kui on kontrollitud, et P ja selle, kas on nii, et P, kontrollimisel pole tehtud viga, siis P on tõene.
Sõnastame nüüd selle kontrapositsiooni, Kui P pole tõene, siis pole kontrollitud, et P või on selle, kas on nii, et P, kontrollimisel tehtud viga.
Vaatame nüüd selle tähendust. Kuigi see ei võimalda meil ammendavalt mõista tõde, annab see meile praktilised juhised tegutsemiseks: kui pole kontrollitud, kas on nii, et P, siis kaalu võimalust, et P pole tõene. Kui on kontrollitud, kas on nii, et P, kontrolli, kas seda tehes pole tehtud viga.
Vaatame nüüd selle tähendust teadmise jaoks. Teadmine on tõene õigustatud uskumus, mille õigustamisel pole tehtud viga.
Teadmine ja uskumuse õigustuse kantav informatsioon
Karmo Talts
Sõnastame järgmise teadmise definitsiooni: teadmine on õigustatud tõene uskumus, mille õigustus kannab teavet selle uskumuse tõesuse kohta.
Vaatame nüüd Gettieri näiteid. Informatsioon selle kohta, et Jonesi taskus on mündid, ei ole informatsiooni selle kohta, et Smithi taskus on mündid. Tegelikult sai töö Smith. Seega ei õigusta informatsioon selle kohta, et Jonesi taskus on mündid, uskumust, et mehe, kes tegelikult töö sai, taskus on mündid, sest see mees oli hoopis Smith.
Gettieri probleem ja konkreetne objekt, mille kohta uskumus käib
Karmo Talts
Teadmise mõiste laiem ja kitsam tähendus
Karmo Talts
Vaatame võimalust, et teadmise mõistel on laiem ja kitsam tähendus. Laiemas tähenduses on teadmine õigustatud tõene uskumus. Kitsamas tähenduses on teadmine kinnitatud tõene uskumus.
Uskumuse õigustatuse kontrafaktuaalne tingimus
Karmo Talts
