Kapitali akumuleerumine ja perioodi jooksul teenitud sissetulekute jagunemine

Kapitali akumuleerumine ja perioodi jooksul teenitud sissetulekute jagunemine 

Karmo Talts

 

Vaatame kapitali akumuleerumist sissetulekute jagunemise seisukohast. Kui ettevõtjate poolt perioodil x teenitud kogukasum on suurem kui summa, mis x-i jooksul makstakse tööliste palkadeks, siis x-i jooksul teenitud raha hulk, mis jaguneb ettevõtjate vahel, on suurem kui x-i jooksul teenitud raha hulk, mis jaguneb tööliste vahel.

Vaatame nüüd indiviide. Kui indiviid x teenib perioodi y jooksul rohkem raha kui indiviid z, siis y-i jooksul teenitud raha hulgast kuulub x-ile suurem osa kui z-ile.

Maa-väikekodanlase klassiteadvus

Raamatust mahu tõttu välja jäänud dialoog.

 

Maa-väikekodanlase klassiteadvus

Karmo Talts

Esimene ettevõtja: Oli päris huvitav vestlus, mille ma tolle töölisega pidasin.
Teine ettevõtja: Sa jätsid talle targu ütlemata, et sa ise oled väikeettevõtja.
1. ettevõtja: Ei olnud juhust jah.
2. ettevõtja: Aga sa siis oled väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasumi teenimise poolt?
1. ettevõtja: Keskmise suurusega ettevõtted mind nii väga ei huvita.
2. ettevõtja: Kuidas siis nii?
1. ettevõtja: Ma ise olen ju väikeettevõtja ja esindan endasuguste klassiteadvust.
2. ettevõtja: Kas sinu jaoks on keskmise suurusega ettevõtete omanikud ebaõiglaselt jõukad?
1. ettevõtja: Pigem on nad hallis alas – nende ettevõtted võivad kasvada suureks ja siis minu meelest muutuvad need ettevõtjad küll ebaõiglaselt jõukaks.
2. ettevõtja: Sinu klassiteadvus huvitab mind. Sa siis määratledki end väikeettevõtjana?
1. ettevõtja: Tegelikult määratlen ma end maa-väikekodanlasena.
2. ettevõtja: Miks see oluline on?
1. ettevõtja: Sest mul pole kunagi olnud plaanis võistelda suuremate naaberasulate ettevõtjatega, see on mulle peale sunnitud.
2. ettevõtja: Sa siis tahad lihtsalt oma tooteid pakkuda oma asulas?
1. ettevõtja: Teenuseid. Mul on baar.
2. ettevõtja: Sinu meelest on ebaõiglane, et väikeste kohtade ettevõtjad peavad võistlema suuremate kohtade omadega?
1. ettevõtja: Just. See, mida ma teen ja see koht, kus ma seda teen, määravad mu teadvuse, vestluspartner

Turg ja andekatele indiviididele suunatud tooted

See postitus kaudselt haakub sellega https://dialoogid2.blogspot.com/2025/08/inimeste-vajaduste-rahuldamine-ning.html Igal juhul võite selle postituse all sildil "majandus" klõpsida.

 

Turg ja andekatele indiviididele suunatud tooted

Karmo Talts

 

Vaatame turu ja andekatele indiviididele suunatud toodete suhteid. Kuna andekaid indiviide on vähe, siis toodete, mida soovivad omandada andekad indiviidid, järele on igal juhul väike nõudlus.

Vaatame nüüd andekate indiviidide käes olevat raha. Eeldusel, et kõik andekad indiviidid pole jõukad, on see nõudlus veel väiksem, kui see oleks vastasel juhul.

Vaatame nüüd selle tähtsust toodete tootmise ja arendamise jaoks andekate indiviidide tarvis. Kuna selliste toodete järgi on väga väike nõudlus, siis neid arendatakse ja toodetakse vähe.

 

Omahind, lõpphind ja töötajatesse investeeritud raha

 

                Omahind, lõpphind ja töötajatesse investeeritud raha

                Karmo Talts

               

Uurime võimalusi toote või teenuse lõpphinna alandamiseks. Üks võimalus on alandada juurdehindlust, aga ettevõtjaid on raske motiveerida seda tegema. Teine võimalus on langetada toote omahinda.

Vaatame nüüd teisi võimalusi peale ettevõtja poolse kokkuhoiu toote või teenuse omahinna vähendamiseks. Üks osa toote või teenuse omahinnast on toote tootmisel tehtava töö või teenuse pakkumisel tehtava töö eest töötajatele palgaks makstud raha. Kui riik on huvitatud tarbimise elavdamisest toodete ja teenuste lõpphinda alandamise abil, võib riik hüvitada või osaliselt hüvitada ettevõtjatele summa, mille need oma töötajatele maksavad. Selleks võib riik näiteks lahutada ettevõtja maksudest maha rahasumma, mis on võrdne rahasummaga, mille tootja maksab palkadeks või rahasumma, mis on võrdne kokkulepitud osaga ettevõtja poolt palkadeks makstud rahasummast. Ettevõtjad, kes teavad, et neile hüvitatakse see raha, mille nad palkadeks maksavad või osa sellest rahast, saavad seda siis toote omahinna arvutamisel arvesse võtta.

Toote lõpphind ja majandussüsteem

 

                                Toote lõpphind ja majandussüsteem

                                Karmo Talts

 

Uurime toote lõpphinna määramist. Kuna tihtipeale ei müü tootja toodet lõpptarbijale, vaid edasimüüjale, siis määrab turg hinna mitu korda –kõigepealt nii kõrge hinna, nagu edasimüüja(d) on toote eest nõus maksma ning mille eest on tootja või edasimüüja edasimüüjate ahelas nõus müüma ja seejärel nii kõrge hinna, nagu lõpptarbija on nõus toote eest maksma ning mille eest edasimüüja on nõus müüma .

Uurime nüüd hinda, mida lõpptarbija on nõus võimalusel maksma. Muidugi maksaks lõpptarbija võimalusel vähem, seega maksaks  tarbija võimalusel hinda, mis vastab hinnale, millega omandab kauba edasimüüja.

Uurime nüüd võimalust kaupa edasi müüa sellise hinnaga, nagu edasimüüja on selle omandanud. Sellise hinnaga on toodet võimalik edasi müüa siis, kui edasimüüjaks olev indiviid tegeleb heategevusega või kui edasimüüjaks on riik.

Uurime nüüd seda, miks võiks olla riikide motiiviks süsteemi, kus edasimüügi õigus kuulub ainult riigile, kehtestamiseks. Mitmekordne turu poolne hinnamääramine paneb tarbija rahakotile täiendava koorma, mille vastu võitlemise võib riik endale eesmärgiks seada.

Uurime nüüd probleeme, mis majandussüsteemiga, kus edasimüügi õigused on ainult riigil, võivad kaasneda. Kuna puuduksid konkureerivad edasimüüjad, kes püüavad tootjale maksta rohkem, kui teised potentsiaalsed edasimüüjad, siis võiks väita, et tegu on turumoonutusega. Samas selline süsteem lihtsalt nihutaks konkurentsi raskuspunkti –tootjad konkureeriks selle osas, kes teeb riigile parema pakkumise.

Mõtleme missugune nimi sobiks meie poolt uuritud majandussüsteemile. Kuigi see meie praeguse majandussüsteemi nimes ei kajastu, siis on paljuski tegemist edasimüügimajandusega. Seega sobib meie poolt uuritud majandussüsteemi nimeks näiteks riigilemüügimajandus.

Kasumimarginaal, kasum ja turuosa

                Kasumimarginaal, kasum ja turuosa

                Karmo Talts

               

Uurin selles töös ettevõtte kasumimarginaali, absoluutarvudes väljendatud kasumi ja turuosa suhet. Selleks sooritan kaks mõtteeksperimenti ettevõtetega, mille kasumimarginaal ja kasumi absoluutväärtus on erinevad.

Uurime kahte ettevõtet. Üks neist investeerib ühe euro ja teenib tuhat eurot. Teine investeerib sada eurot ja teenib kaks tuhat eurot. Esimene ettevõte teenib seega iga investeeritud euro pealt kasumit üheksasada üheksakümmend üheksa eurot ja teine ettevõte teenib iga investeeritud euro pealt ainult üheksateist eurot kasumit. Ometi on esimese ettevõte kasum kõigest üheksasada üheksakümmend üheksa eurot  ja teine ettevõte, mille kasum on tuhat üheksasada eurot,  teenib kasumit esimesest rohkem. Seega on vähemalt teoreetiliselt võimalik, et kõrgema kasumimarginaaliga ettevõte teenib vähem kasumit kui väiksema kasumimarginaaliga ettevõte.

Eeldame nüüd, et need ettevõtted müüvad sama toodet ja esimene ettevõte müüs ühe ühiku toodet hinnaga tuhat eurot ja teine ettevõte müüs kakskümmend ühikut toodet hinnaga sada eurot. Teine ettevõtte saab seega endale suurema turuosa selle toote turul. Seega on vähemalt teoreetiliselt võimalik, et suurema kasumimarginaali nimel ohverdatakse nii suurem kasum, kui ka suurem turuosa.

Uurin selles töös ettevõtte kasumimarginaali, absoluutarvudes väljendatud kasumi ja turuosa suhet. Leidsin, et vähemalt teoreetiliselt võib väheinvesteeriv ettevõte teenida iga investeeritud rahaühiku pealt rohkem, kui ettevõte, mis investeerib rohkem ja mille absoluutarvudes väljendatud  kasum on suurem, ja seega on  vähemalt teoreetiliselt võimalik, et väiksema kasumimarginaaliga ettevõtte kasum on suurem suurema kasumimarginaaliga ettevõtte kasumist.  Veel leidsin, ettevõte suurem kasumimarginaal võib tulla sama kauba kalli hinnaga väikeses koguses müümisest, seega on vähemalt teoreetiliselt võimalik, et väiksema kasumimarginaaliga ettevõtte kasum mitte ainult pole suurem, kui suurema kasumimarginaaliga ettevõttel, vaid väiksema kasumimarginaaliga ettevõte võib ühtlasi endale saada ka suurema turuosa.

Ettevõtte sekundaarsete eesmärkide taotlemine

 

                Ettevõtte sekundaarsete eesmärkide taotlemine

                Karmo Talts

 

Uurin selles töös ettevõtte sekundaarsete eesmärkide taotlemist. Selleks analüüsin seda, miks tekitab teistesse eesmärkidesse investeerimine kasumi taotlemise seisukohast probleeme, miks ettevõtted, mille kasumi suurus jääb kõige suurema kasumiga ettevõtetele alla, saavad ikkagi olla edukad, kuidas võtta seda edu tingimust arvesse sekundaarsetesse eesmärkidesse investeerimisel ja kuidas võtta sekundaarsetesse eesmärkidesse investeerimisel arvesse teisi kasumiga seotud näitajaid lisaks kasumi suurusele absoluutarvudes.

Uurime seda, kas ettevõtja võib seada ettevõttele muid eesmärke lisaks kasumi taotlemisele. Siin tekib see probleem, et kui sekundaarne eesmärk nõuab investeeringuid, mille eesmärgiks pole kasum, siis ei ole need investeeringud maksimaalse kasumi saamise teenistuses.

Uurime nüüd kasumi suurust lähemalt. Suurima kasumi, mis ettevõtluses on teenitud, rahaline väärtus on väljendatav absoluutarvuga. Sellise rahalise väärtusega kasum ei saa olla eesmärk, milleni ettevõte peab iga hinna eest jõudma, sest siis pole ettevõtete, mille kasum jääb kõige suurema kasumiga ettevõtetele alla, tegevus mõttekas.

Uurime seda, mida see tähendab, et mõned ettevõtted, mille kasum jääb kõige suurema kasumiga ettevõtetele alla, täidavad oma eesmärgi. See tähendab, et nende ettevõtete omanikud loevad oma ettevõte edukaks, ehk ettevõtte poolt eesmärgiks seatud kasumi suuruse üle otsustab ettevõtja ise.

Vaatame nüüd seda, mida see tähendab ettevõtte sekundaarsete eesmärkide jaoks. Nii kaua, kui ettevõte teenib nii suurt kasumit, nagu ettevõtja on oma ettevõtte primaarseks eesmärgiks seadnud, võib ettevõtja investeerida ka sekundaarsetesse eesmärkidesse.

Muidugi ei ole ainus kasumiga seotud näitaja selle suurus absoluutarvudes. Vaatame seda küsimust lähemalt.

Paljud ettevõtjad, kelle kasumimarginaal jääb kõige kõrgema kasumimarginaaliga ettevõttele alla, loevad end edukaks. See aga tähendab seda, et kas siis, kui eesmärgiks on mingi teine kasumiga seotud näitaja, mitte kasumi suuruses absoluutarvudes, on ettevõtte omanikul võimalik sellele näitajale seada määr, millega ta rahul on, ja nii kaua, kuni see määr on saavutatud, investeerida ettevõtte sekundaarsetesse eesmärkidesse. 

Uurisin selles töös ettevõtte sekundaarsete eesmärkide taotlemist. Leidsin, et kasumi suuruse, mille teenimisel ettevõte edukaks lugeda, üle otsustab ettevõtja ise. Seega võib ettevõtja nii kaua investeerida ettevõtte sekundaarsetesse eesmärkidesse, kuni ettevõte suudab neist investeeringutest hoolimata teenida nii suure kasumi, nagu ettevõtja on oma ettevõtte primaarseks eesmärgiks seadnud. Kui ettevõtja hindab ettevõtte kasumlikkust kasumi  absoluutväärtusest erineva näitaja abil, siis ta võib nii kaua investeerida ettevõtte sekundaarsetesse eesmärkidesse, kuni kasumlikkuse hindamiseks kasutatavad näitajad küünivad neist investeeringutest hoolimata ettevõtja poolt eesmärgiks seatud tasemele.