Inimeste vajaduste rahuldamine ning kannatustega võitlemine kapitalismis

 

                Inimeste vajaduste rahuldamine ning kannatustega võitlemine kapitalismis

                Karmo Talts

 

Selles töös uurin seda, kuidas mõjutab kapitalistliku ühiskonna turukesksus inimeste vajaduste rahuldamist ja kannatustega võitlemist. Selleks uurin seda, kuidas on seotud nõudlus inimeste vajaduste rahuldamisega ja kannatuste leevendamisega. Veel vaatan seda, kust tuleb algatus nende probleemidega tegelemiseks kapitalistlikus ühiskonnas seal, kus turg nende lahendamist ei suuda tagada.

Uurime, kuidas on seotud nõudlus ja vajadused. Kui kellelgi on raha, et oma vajadusi rahuldada, siis ta saab oma raha nende vajaduste rahuldamiseks kasutada. Samas ei kajastu nende inimeste, kellel oma vajaduste rahuldamiseks raha pole, vajadused nõudluses. Seega on vajaduste ja nõudluste suhe sattumuslik –mõnikord inimeste vajadused kajastuvad nõudluses, aga see ei ole paratamatu.

Vaatame nüüd sarnast suhet nõudluste ja kannatuste vahel. Jällegi on nii, et mõnedel inimestel on raha, et oma kannatusi leevendada. Nende inimeste, kellel selleks raha pole, kannatused nõudluses ei kajastu. Ka kannatuste kajastumine nõudluses ei ole seega paratamatu.

Uurime nüüd seda, mis sellest järeldub inimeste vajaduste rahuldamise ja kannatustega võitlemise kohta kapitalistlikus ühiskonnas, kus turusuhted on kesksed. Vajaduste rahuldamine ja kannatustega võitlemine pole turu prioriteet, seega peab algatus vaeste inimeste vajaduste rahuldamiseks või nende kannatuste leevendamiseks kapitalistlikus ühiskonnas tulema kusagilt mujalt.

Vaatame seda, kellelt see algatus tuleb. Ühest küljest tuleb see riigilt, kes vaeste aitamiseks sekkub majanduslikesse suhetesse, kogudes maksuraha sotsiaalprobleemidega tegelemiseks. Teiselt poolt tegelevad eraisikud vaeste abistamisega heategevuse korras.

Uurime lähemalt, millised nende kahe osapoole võimalused selleks kapitalistlikus ühiskonnas on. Riik ei saa minna vaesuse leevendamisega nii kaugele, et luua rohkelt riiklikke ettevõtteid, et töötud neis tööd saaks ja et need toodaks esmatarbekaupu ning looks elamispindu vaestele, sest see oleks  ulatuslik sekkumine turu toimimisse. Eraisikud aga peavad heategevuse läbiviimist ise korraldama ja otsustama, kelle heaks ja mis kujul seda teha. See aga tähendab, et heategevus ei saa olla süsteemsem ja asjatundlikum, kui eraisikud suudavad seda oma vabast ajast, oma ressurssidest ja oma sotsiaalsete probleemide mõistmise tasemest lähtuvalt korraldada.

Selles töös uurisin seda, kuidas mõjutab kapitalistliku ühiskonna turukesksus inimeste vajaduste rahuldamist ja kannatustega võitlemist. Leidsin, et nõudluse suhe nende probleemide lahendamisega on sattumuslik –turg lahendab neid probleeme määral, kus rahuldamata vajadustega inimestel ja kannatajatel on raha oma probleemide lahendamiseks. Vaeste inimeste probleemide lahendamise kohta leidsin, et see lasub riigi, mis ei saa maksuraha kasutamisest kaugemale ulatuvaid meetmeid appi võtta, et mitte ulatuslikult sekkuda turu toimimisse, ja eraisikutest heategijate, kellel napib vaba aega, ressursse ja asjatundlikust sotsiaalsete probleemidega tegelemiseks, õlgadel.