Keelud ja nende põhjendatus

 

                Keelud ja nende põhjendatus

                Karmo Talts

               

Uurin selles tööd keelde ja nende põhjendatust. Selleks vaatan seda, millega on üldse keeldude puhul tegu, mis laadi keelde on olemas ja seda, kuidas on keeldude põhjendatus seotud sellega, et keelatakse ühe või rohkema indiviidi kohtlemine teatud viisil. Lõpuks vaatlen konkreetseid keelde minu uurimuse tulemuste valgusel.

Uurime seda, kui indiviid püüab takistada teisel indiviidil teatud viisil käituda. Kui ta kasutab selleks keelt, siis ta keelab teisel indiviidil sel viisil käituda.

Uurime nüüd olukorda, kus see, mida indiviid keelab teisel teha, on miski, mida teine indiviid püüab teha just nimelt keelajale. Kuna teo sooritamine mõjutaks negatiivselt just nimelt esimest indiviidi, siis on esimese indiviidi esitatud keelul olemas põhjendus keelaja seisukohast.

Uurime keelde, mis keelavad millegi eeldatavalt halba teha ka teistele, mitte ainult keelajale. Ilmselt on enamasti ebapraktiline keelata kohelda teatud viisil just konkreetset indiviidi –esiteks nad tõenäoliselt ei puutu antud indiviidiga üldse või mitte eriti sageli kokku ning teiseks on sellise keelu järgimist raske kontrollida ja tagada.

Uurime nüüd keeldude, mis keelavad paljusid inimesi teatud viisidel kohelda, põhjendatust. Sellised keelud peavad võtma arvesse seda, mida ükski nendest inimestest ei soovi ja seda, millised teod teeks antud indiviidide jaoks võimatuks nende soovide täitumise tulevikus või muudaks olukorra, kus nende soovid täituda saavad, ebatõenäoliseks.

Uurime nüüd reaalsete keeldude põhjendatust. Jätame kõrvale need keelud, mis ei ole seotud teiste indiviidide kohtlemisega –need kas tagavad suuremas plaanis selle, et olud ei muutuks kõigi indiviidide jaoks ebasoodsaks, või ei ole võimalik neid põhjendada nende, keda nende sooritamine mõjutaks, seisukohast, sest nad ei mõjuta negatiivselt kedagi.

Tapmiskeeld on ideaalilähedaselt põhjendatud. Enamik indiviide ei soovi lähiajal surra ja kui indiviid sureb siis eeldatavasti ei saa enamik indiviidi soovidest enam täituda.

Vaatame nüüd varastamiskeeldu. Inimesed, kes soovivad, et nende vara läheks kellegi või millegi teise käsutusse, ilmselt annavad oma vara või osa sellest ise ära. Samas ei pruugi osa või –sõltuvalt indiviidi jõukusest- suurema osa vara kaotamine mõjutada indiviidi võimalusi oma soove täita.

Uurime nüüd valetamiskeeldu. Seda on raske otsustada, kas indiviid soovib, et talle konkreetsel juhul ei valetataks. Nimelt võib ta siis, kui ta juba tõde teab, arvata, et oleks parem, kui ta ei oleks tõde teada saanud, samas ei ole tegu tema algse sooviga, sest soov tõde mitte teada tekib alles tõe teadasaamise tagajärjel. See aga, kuidas vale mõjutab selle, kellele valetatakse, võimalusi oma soove täita, on väga varieeruv sõltudes vale suurusest ja vale kontekstist.

Uurisin selles tööd keelde ja nende põhjendatust. Leidsin, et keeld on keeleline vahend teatud viisil tegutsemise takistamiseks, et keelata on võimalik nii konkreetse indiviidi, kui ka paljude inimeste eeldatavalt halvasti kohtlemist . Enamik ühiskonnas kehtivaid negatiivseid norme keelab paljusid inimesi eeldatavalt halvasti kohelda. Leidsin, et kuna see, kuidas koheldakse konkreetset indiviidi, puutub temasse, siis on indiviidide nende soovidele vastupidiselt kohtlemise keelamine põhjendatud. Paljude indiviidide teatud viisil kohtlemise keelamise kohta leidsin, et seda on võimalik põhjendada siis, kui keelatakse neile teha seda, mida ükski neist indiviididest ei soovi, et neile tehakse või seda, mis vähendab nende indiviidide soovide teostatavust.