Eetikateooriate üksteisele taandamise võimalused

 

Eetikateooriate üksteisele taandamise võimalused

Karmo Talts

 

                Eetikateooriate taandamine kohuse eetikale

 

Uurime mõisteid, mis on seotud deontilise arusaamaga meie moraalsest kohusest tapmise mõiste näitel. Kuigi tapmise mõiste on üldmõiste, on võimalikud ka veel üldisemad mõisted, nagu elu alalhoidmise mõiste. Seega võib meie moraalne kohus olla abstraktsem, kui kohustus mitte tappa, varastada jne.

Uurime nüüd heade tagajärgede põhjustamist. Heade tagajärgede põhjustamist ennast võib mõista moraalse kohuse täitmisena, sest me võime öelda, et meie moraalne kohus on abstraktsem, kui kohustus mitte tappa, mitte varastada jne. –meie moraalne kohus on põhjustada häid tagajärgi.

Uurime nüüd vooruseetikat. Me võime voorustest ja pahedest tuletada moraalseid imperatiive, nagu sina pead heade eesmärkide nimel võtma mõõdukaid riske, st. käituma vapralt, sina pead oma lubadused õigeaegselt täitma, st. olema sõnapidaja jne.

 

ˇ              Eetikateooriate taandamine vooruseetikale

 

Uurime tapjaks olemist ja mitte-tapjaks olemist. Ühel juhul on tegemist on inimese, kes tapab, isikuomadusega ja teisel juhul inimese, kes ei tapa, isikuomadusega.

Uurime nüüd traditsioonilistele moraalsetele kohustustele vastavat käitumist. Neile vastavat käitumist võib mõista selliste vooruste omamisena, nagu kalduvus tapmisest hoiduda, kalduvus varastamisest hoiduda jne. ja selliste pahede, nagu kalduvus tappa, kalduvus varastada jne. puudumisena.

Uurime nüüd heade tagajärgede põhjustajaks olemist. Tegemist on inimese, kes põhjustab häid tagajärgi, isikuomadusega. Samuti on halbade tagajärgede põhjustajaks olemine halbade tagajärgede põhjustaja isikuomadus.

Uurime nüüd häid tagajärgi põhjustavat käitumist. Sellist käitumist on võimalik mõista sellise vooruse omamisena, nagu kalduvus oma tegude tagajärgedega arvestada. Samuti on võimalik halbade tagajärgede põhjustamist mõista sellise pahena, nagu kalduvus oma tegude tagajärgedega mitte-arvestada.

 

                Eetikateooriate taandamine tagajärje-eetikale

 

Uurime ebaõnnestunud kurjategijat. Tavaliselt ei mõisteta sellist kurjategijat samal määral hukka, kui kurjategijat, kelle tegu õnnestus.

Eeldame nüüd , et selline vaade on deontilise eetikaga kooskõlas. Sel juhul on meie moraalne kohus põhjustada võimalikult vähe halba, lihtsalt õnnestunud halva teo tagajärjed on raskemad, kui ebaõnnestunud teol.

Eeldame nüüd, et selline vaade on deontilise eetikaga vastuolus ja vaatame lähemalt kavatsemist. Kavatsemise tagajärjel kutsutakse kavatsus esile. Sel juhul on meie moraalne kohus ikkagi mitte põhjustada halba, halva tagajärje põhjustamine kujutab endast lihtsalt halbade kavatsuste esile kutsumist.

Uurime nüüd head ja halba käitumist. Hea käitumine kas muudab meid paremaks ja halb käitumine muudab meid halvemaks või pole voorusi olemas. Seega eeldusel, et voorused on olemas, peame me ikkagi põhjustama häid ja mitte põhjustama halbu tagajärgi, lihtsalt enda paremaks muutmine on parem tagajärg ja enda halvemaks muutmine halvem tagajärg, kui muud tagajärjed, mis tegudel olla saavad.