Mõtlejaeetika

 

Mõtlejaeetika

Karmo Talts

 

Uurin selles töös mõtlemist erinevatest eetikateooriatest lähtudes.

Läheneme mõtlemisele käsueetiliselt. Sel juhul peaks mõtlema sellest, millest absoluut või kõrgemad jõud käsivad mõelda. Pole aga selge, kas mitte-monoteistlikud religioonid üldse mõtlemisele nõudmisi esitavad ja monoteism pigem keelab mõtlemist tähtsustamast või ületähtsustamast mõnedes küsimustes, jättes selle, millest peaks mõtlema, lahtiseks.

Uurime nüüd mõtlemist kohuse-eetikast lähtudes. On  vahe selle, millest tuleb mõelda, oluliste küsimuste, ja instrumentaalsete küsimuste vahel, mis tegelevad sellega, kuidas mõelda.

Läheneme nüüd mõtlemisele  tagajärje-eetikast lähtudes. Kui mõtlemine pole lihtsalt vahend ülejäänud inimtegevuse planeerimiseks, siis tuleb mõelda võimalikult palju võimalikult kvaliteetseid mõtted. Võib näiteks omaks võtta vaate, et saab vahet teha mõtete sisulise ja vormilise kvaliteedi vahel. Sel juhul tuleks mõelda nii, et võimalikult paljud mõtted oleks võimalikult sisukad ja loogilised, et vähemloogilistest mõtetest oleks võimalikult paljud mõtted sisukad ja ülejäänud mõtetest oleks võimalikult paljud loogilised. 

Puudutame nüüd põgusalt mõtlejavoorusi. Võimalik, et neid voorusi saab olla ka liigselt. Näiteks võib selgust pidada mõtlejavooruseks, aga samas võib ka kaaluda ka seda, kas selgusega on võimalik liialdada –võib-olla viib selgusega liialdamine näiteks triviaalsuste sõnastamiseni.  Ka teadmishimu* puhul võib kaaluda, kas mõnikord ei tule vaimujõu rakendada abstraktse teadmishimu rahuldamise asemel praktilise tegevuse planeerimiseks ja kas ei tule mõnikord piirata teemade ringi, mille üle mõelda, et neist mõnega sügavamalt tegeleda. Sügavusetaotluse puhul aga tekib jällegi küsimus, kas see ei vii vahel küsimuse, mille üle mõeldakse, üle tähtsustamisele ja kas juhul, kui küsimusega sügavuti tegelejal puudub selgusetaotlus, ei jää tema mõtlemise tulemused liiga hämaraks, et need saaks panustada laiemasse arutelusse küsimuse üle, millega sügavuti tegeldakse.

 

*Ilmselt on vähese teadmishimuga inimene jaoks vähe neid küsimusi, millest ta huvitub.