Mary toa argument ja teadvuse identsusteooria
Karmo Talts
Vaatame Mary toa argumenti teadvuse identsusteooria seisukohast. Kui Mary loeb värvuste nägemise ja asjasse puutuvate füüsikaliste omaduste kohta, siis tal tekivad uued mõtted ja uskumused. Need mõtted ja uskumused on identsed mõnede ajuseisunditega. Seega tekivad asjasse puutuva materjali lugemise tõttu Maryl need ajuseisundid.
Vaatame nüüd, mis saab siis, kui ta toast lahkub. Tal tekivad värvusetajud. Need tajud on identsed mõnede ajuseisunditega. Seega tal tekivad need asjuseisundid.
Vaatame nüüd tema varasemate mõtete ja uskumuste ning hilisemate tajude seost. Siis, kui tal olid juba need mõtted ja uskumused, ei olnud tal veel värvusetajusid. Seega on need mõtted ja uskumused identsed ajuseisunditega, mis erinevad nendest ajuseisunditest, mis on identsed värvusetajudega.
Teeme nüüd ettevaatliku järelduse. Isegi siis, kui Mary ei saanud uusi teadmisi, siis Mary ajuseisundites ja seega nendega identsetes vaimuseisundites toimus muutus.
Vaatame nüüd selle tähendust subjektiivse kogemuse identsusteooriast lähtuva käsitluse jaoks. Kui vaimuseisundid on teatud ajuseisundid, siis erinevus teatud ajuseisundites on erinevus subjektiivses kogemuses.
Vaatame nüüd, mille kohta Mary saab teadmisi, kui ta siiski saab teadmisi. Kui mõni Mary loetud raamatutest oleks väitnud, et Maryl endal on ajuseisundid, mis on identsed värvusetajudega, oleks see raamat esitanud väärinformatsiooni. Seega saab Mary teadmisi oma ajuseisundites toimunud muutuste ja seega oma vaimuseisundites toimunud muutuste kohta.
