Mõistete näiline sisu

Mõistete näiline sisu

Karmo Talts

Vaatame, kas mõnedel mõistetel on ainuilt näiliselt sisu. Kui mõiste x ei osuta, siis puudub see, mis oleks mingil viisil x-i mõiste kasutajale antud. Seega x-i puhul ainult näib, et x-il on sisu.
Vaatame nüüd, kuidas selline vaade mõjutab meie arusaama võimalikkusest. Kui on võimalik, et x osutab, siis on võimalik, et x-il on sisu. Seega siis, kui me ütleme, et on loogiliselt võimalik, et x osutab, siis me ühtlasi ütleme, et on loogiliselt võimalik, et x-il on sisu.

Antuse viisi predikaat ja Frege mõistatus

Antuse viisi predikaat ja Frege mõistatus 

Karmo Talts

 

Vaatame, kas saab kasutusele võtta kahekohalise antuse viisi predikaadi „x on antud y-ina.” Tekib küsimus, kuidas saab Veenus olla antud Ehatähena, olemata samas antud Koidutähena.

Laiendame nüüd predikaati rohkemakohaliseks. x1 on antud tingimus(t)el x2(, x3...), y-ina. Kui keegi vaatab ajahtekel t Veenust eha ajal, siis ta ei vaata Veenust ajahetkel t koidu ajal (sest ajahetkel t pole koit) ja ta ei pruugi olla teadlik sellest, et taevakaeha, mis on vaadeldav koidu ajal, on samuti Veenus.

Tõeväärtuste ja väite osutuse suhe

Tõeväärtuste ja väite osutuse suhe

Karmo Talts

Eeldame, et väidete osutuse küsimus on mõttekas ja vaatame alternatiive sellele, et väite P osutus on P tõeväärtus. Kui P on tõene, siis P-l on osutus. Kui P on väär, siis P-l puudub osutus.
Vaatame nüüd tõese väite osutuse kanditaate. Kuna me esitame väiteid maailmast rääkimisest, siis on tõese väite tõenäoline osutuse kanditaat mingi maailma aspekt. Sel juhul väär väide ei osuta ühelegi maailma aspektile.
Vaatame nüüd modaalsuste küsimust. Kui tõesel väitel on osutus, siis võimalikult tõene väide on see, millel saab olla osutus ja paratamatult tõene väide on see, millel ei saa puududa osutus. Kui tõese väite osutus on maailma aspekt, siis väitel saab olla osutus juhul, kui maailm on selline, et väide osutab mingit maailma aspekti või saaks olla selline, et väide osutab mingit maailma aspekti ja väitel ei saa mitte olla osutust siis, kui maailm on selline, et väide osutab mingit maailma aspekti ja maailm ei saaks olla selline, et väide ei osuta mingit maailma aspekti.