Tähendus ja modaalsused

Tähendus ja modaalsused

Karmo Talts

 

Vaatame laia sisu võimalikkuse seisukohast. Kui maailmas polnud veel autosid, ei saanud autod avaldada meile põhjuslikku mõju ja auto mõistel polnud laia sisu.
Vaatame nüüd selle võimalikku tähendust. Üks neist on see, et laia sisu kontseptsioon on ekslik. Teine on, et tuleb teha vahet mõiste tegeliku laia sisu ja teistsuguste modaalsustega laia sisu vahel.
Vaatame nüüd väiteid "vesi on läbipaistev joodav vedelik" ja "vesi on H2O" teise laia sisu käsitluse seisukohast. Esimene neist väidetest väidab, et kui tegu on veega, siis see avaldab sellist põhjuslikku mõju, nagu avaldab läbipaisteb joodav vedelik. Teine neist väidetest väidab, et kui tegu on veega, siis see avaldab sellist põhjuslikk mõju nagu aine H2O.
Vaatame nüüd selle tähtsust kitsa sisu jaoks. Sõna kitsas sisu ütleb, millist põhjuslikku mõju peab objekt avaldama, et see käik mõiste alla. Kui muutub mõiste kitsas sisu, siis hakkavad mõiste alla käima uue objektid.

Selle üle otsustamine, kas uued objektid, millega ma kokku puutume, kuuluvad olemasolevate mõistete alla ja mõistete tähenduse nihkumine

Selle üle otsustamine, kas uued objektid, millega ma kokku puutume, kuuluvad olemasolevate mõistete alla ja mõistete tähenduse nihkumine

Karmo Talts 

 

Vaatame seda, kuidas me otsustame seda, kas uued objektid, millega me kokku puutume, kuuluvad mõne mõiste alla, mida me juba kasutame. Kui mõiste tähendus on kitsas, siis peavad objektidel olema omadused, mille abil on mõiste kitsas tähendus defineeritud, et me loeks neid mõiste alla kuuluvaks.

Vaatame nüüd, kas selle üle, kas uued objektid käivad vana mõiste alla, on võimalik otsustada mõiste laia tähenduse abil. Kui me võrdleme objekte juba meile tuttavate objektidega ja otsustame, et uued objektid on nendega piisavalt sarnased, siis me loeme uued objektid vana mõiste alla kuuluvaks.

Vaatame nüüd selle lahenduse tähendust. See, kui sarnane peab olema objekt objektidega, mida me juba loeme mõiste alla kuuluvaks, on pragmaatiline ja võib-olla ka mingil määral subjektiivne küsimus. Meie pragmaatiline või subjektiivne otsustus, et objekt x kuulub y-ite mõiste alla, ei kuulu väliste tegurite hulka ja seega on ka selle lahenduse korral mõistetel kitsas tähendus, mis sõltub meie otsustustest.

Vaatame nüüd, kuidas kumbki lahendus saab hakkama mõistete tähenduse nihkumise probleemiga. Kui mõistete kitsas tähendus sõltub omadustest, mille kuulumine objektile määrab selle, kas me loeme objekti  mõiste alla kuuluvaks, siis me hakkame mõistet teisiti kasutama siis, kui me lähtume selle üle, kas objekt kuulub mõiste alla, üle otsustamisel omadustest, millest me varem selle üle otsustamisel ei lähtunud. Kui me muudame seda, millistest omadustest me selle üle otsustamisel lähtume, tühisel määral ja see kinnistub, siis võib see juhtuda vaikiva kokkuleppena ilma, et avalikult otsustaks mõistet teisiti defineerida.

Vaatame nüüd võimalust, et mõiste kitsas tähendus sõltub pragmaatilistest ja/või subjektiivsetest otsustustest. Just sel juhul, kui see sõltub pragmaatilistest või eelkõige pragmaatilistest otsustustest, muutub mõiste kitsas tähendus siis, kui mõiste teisiti kasutamine praktikas töötab.

Vaatame nüüd selle võimaluse tähendust laia tähenduse jaoks. Mõiste kitsas tähendus võib muutuda sellisel määral, et objektid või osas objekte, mille kohta me algul mõistet kasutasime, selle alla enam ei käi. Kuigi võib öelda, et kui välismaailmas poleks neid objekte eksisteerinud, siis poleks meil seda mõistet, siis rääkida laiast tähendusest ei ole enam praktiline, sest see, kuidas me mõistet tegelikult kasutame, sõltub ainult kitsast tähendusest, mille mõiste on omandanud.