Mõttekuse ja hea analoogia

Mõttekuse ja hea analoogia 

Karmo Talts 

 

Vaatame kas mõttekust saab käsitleda hea taoliselt. Kui meie kohustus on elada mõttekalt, siis kavatsus teha midagi mõttekat on tähtsam, kui see, et meie tegude tagajärjed oleksid mõttekad.

Vaatame nüüd tagajärgede keskset arusaama mõttekast elust. Meie tegudel peab olema võimalikult palju mõttekaid ja võimalikult vähe mõttetuid tagajärgi.

Vaatame nüüd voorusi. Mitte kõik isikuomadused ei pruugi aidata kaasa mõtteka elu elamisele. Näiteks kalduvus oma elu analüüsida aitab kaasa selle, kas elatakse mõttekalt, nägemisele. Samas kalduvus võtta end kokku ja meelt mitte muuta, aitab vajadusel enda elu mõttekamaks muuta ja teha seda järjekindlalt.

Eesmärgid, soovid ja eksistentsiaalne kriis

Eesmärgid, soovid ja eksistentsiaalne kriis 

Karmo Talts

Vaatame soovide ja eesmärkide seost. Kui keegi otsustab püüelda oma soovi täitumise poole, siis ta seab endale eesmärgi.
Vaatame nüüd selle, et indiviidil pole eesmärki, tingimusi. Kellelgi pole eesmärki siis, kui tal ei ole soove või kui ta ei otsusta püüelda nende täitumise poole.
Vaatame nüüd selle tähendust eksistentsiaalsete kriiside jaoks. Kui indiviid ei võta end kokku endale eemärgi püstitamise jaoks või indiviidil pole soove või ta ei usu, et tema soovide täitumise poole on võimalik edukalt püüelda, siis satub ta eksistentsiaalsesse kriisi.
   

Meaningfulness and Meaninglessness

A translation of https://dialoogid2.blogspot.com/2025/08/mottekus-ja-mottetus.html from Estonian.

 

Meaningfulness and Meaninglessness 

Karmo Talts 

 

In this work, I examine the categories of meaningfulness and meaninglessness. To do this, I examine the relationship between meaningfulness and the experience that something is meaningful, draw conclusions about the category of meaninglessness, and examine whether a universal ethical system can be built on the results of my work. 

Let us look at the claim that life is meaningless, which claims to be objective. This claim does not claim anything about whether something seems meaningful to individuals. 

Let us now examine what the claim that life is meaningless could mean in a world where life seems meaningful to at least one individual. Unless we claim that a specific individual's experience that their life is meaningful does not give meaning to that individual's life, then the question of the meaning of life is relative. 

Let us now examine meaningfulness more broadly in light of this. Since the meaning of things is relative, it also follows that the meaninglessness of things is relative. It is not possible to discover that something is absolutely meaningless, something can be meaningless only for someone or for a group of beings. 

Let us see whether a universal ethical system can be built on the results of our research. Even in attempts to build such a system, the tension between individualists and collectivists remains. An individualist can claim that everyone has the right to choose a life that seems meaningful to him, and a collectivist can claim that as many conscious beings as possible should be guaranteed a life that seems meaningful to them. 

 In this work, I studied meaningfulness. I found that meaningfulness and meaninglessness are relative categories and it is not possible to discover whether something is absolutely meaningful or not. Consequently, a meaningful life simply means a life that seems meaningful to a conscious being living it. However, it is not possible to build a universal ethical system on this fact in itself, because one can argue both that everyone should be able to choose a life that seems meaningful to them, and that as many beings as possible should be guaranteed a life that seems meaningful to them.

Life Experience and the Meaning of Life

A translation of https://dialoogid2.blogspot.com/2025/08/elukogemus-ja-elu-mote.html from Estonian.

 

Life Experience and the Meaning of Life 

Karmo Talts 

 

In this work, I examine what makes life meaningful. To do this, I analyze life experience and the role of the subjective side of experience in giving meaning to life, and role the objective side of individual's life.  

Finally, I examine the obstacles to living a meaningful life, which arise from both the subjectivity of the individual's experience and objective facts. 

 Let's examine life experience. We usually assume that life experience means wisdom, that is, that life experience corresponds to something in the world. If we understand life experience simply as a subjective experience gained during life, then it is possible that some of our life experience is not adequate, its content does not correspond to reality. 

Let's now examine a meaningful life. Not every experience that corresponds to something in the external world can make life meaningful, because in this case the meaning of life would simply be the acquisition of empirical knowledge. 

Let's now examine whether experience that nothing in the world corresponds to can give meaning to life. Apparently not, unless we think that the meaning of life is simply the use of imagination. 

Let us now consider in what sense life experience has content and in what sense this content is the content of life. Unconscious beings and things have no experience, and their existence therefore lacks that which can have content. Since life really exists, the content of life must also have something to do with life. The content of an experience that does not even partially correspond to what is actually happening in the individual's life is not the content of life. Thus, what gives meaning to life is how the individual subjectively experiences what is actually happening in his life. If he experiences what is happening in his life as meaningful, then he has a meaningful life, if he experiences that it is meaningless, then life is  meaningless. 

Let us examine whether this does not make the meaning of life completely non-objective. Apparently not, because a completely non-objective “meaning of life” would have no connection with what is happening in the individual's life, and this “meaning” would not give meaning to what is actually happening in the individual's life. 

Let us now consider whether it is not possible to find a meaning of life that is completely objective. Suppose that an objective meaning of life could be found, but there were individuals to whom the objective meaning of life does not seem meaningful. An objective meaning of life cannot therefore give meaning to the lives of all individuals, because it cannot give meaning to the lives of those individuals to whom the objective meaning of life does not seem meaningful. 

Let us now look at some problems that may prevent living a meaningful life. Some of them are related to the subjective component of the meaning of life. 

Let us look at them more closely. For some individuals, few things seem meaningful. If the fact that life seems meaningless makes life meaningless, then for an apathetic individual who is indifferent to everything, life is not even meaningless, but he is simply alive. For some individuals, many things seem meaningless. Thus, a large part of what happens in their lives seems meaningless to them. A separate problem is that what seems meaningful and what seems meaningless to an individual can change over time. Because of this, some individuals experience crises in their lives, where the individual changes and their life no longer seems meaningful to them or even seems meaningless.* Since the subjective experience of a particular individual depends, among other things, on the state of their psyche, the same thing may sometimes seem meaningful and sometimes meaningless to an individual with an unstable psyche. While a person to whom their life seems mostly meaningless may be in permanent depression, constantly melancholic, etc., a person with an unstable psyche may experience depressive episodes or their mood may simply change abruptly. 

Let us now examine the obstacles to living a meaningful life arising from the objective side of the meaning of life. One obstacle is that since in order to live a meaningful life, an individual must actually achieve what seems meaningful to them in their life, living a meaningful life may prove difficult or insurmountably difficult if what seems meaningful to the individual is difficult to achieve. 

Let us now look at an another obstacle. Different individuals may find different things meaningful and meaningless. This can lead to indifference of some individuals being to the efforts of other individuals or to their active opposition to the efforts of other individuals. 

In this work, I investigated what makes life meaningful. I found that the experience that gives meaning to life has both a subjective component - otherwise, acquiring empirical knowledge would be enough to give meaning to life - and an objective component - otherwise, using the imagination would be enough to give meaning to life. It is also impossible to find a purely objective meaning of life because a purely objective meaning of life would not be able to give meaning to the lives of those individuals who do not experience the objective meaning of life as meaningful. A completely non-objective experience, however, would not be connected to the actual life of the individual at all. I found that subjective obstacles that interfere with living a meaningful life include the apathy and negativity of some individuals' subjective experience of world, crises that arise from changes in what seems meaningful to an individual, and psychological problems that cause negative emotions and sudden mood swings. In addition, I found objective obstacles to that interfere with living a meaningful life, such as the difficulties that may arise in pursuing what seems meaningful to the individual and that sometimes a difference in the difference of views of different individuals do not motivate individuals to support each other or to motivate individuals to work against each other. 

 

 *It is possible that existential angst in adolescence and midlife crisis are often crises of this type.

 

Võimalused tähenduseta väidetega ümber käimiseks

Võimalused tähenduseta väidetega ümber käimiseks 

Karmo Talts

Eeldame, et mõned väited on tähenduseta ja vaatame võimalusi tähenduseta väidetega ümber käimiseks. Üks neist on loogika, mis lubab lisaks võimalusele, et väide on tähenduslik ja omab tõeväärtust, võimalust, et väide on tähenduseta ja ei oma tõeväärtust. Lisaks vasturääkivuse käsitlusele vajab selline loogika seadust, mis ütleb, et väide ei saa korraga olla tähenduseta ja omada tõeväärtust.
Vaatame nüüd võimalust, et me piirame seda, milliseid väiteid me formaliseerime. Formaliseerida saab ainult tähenduslike väiteid, sest asendades lausemuutuja tähenduseta väitega, ei anna me lausemuutujale sisu.
Vaatame nüüd võimalust, et me muudame tõesuse skeemi. Selleks vaatame kõige pealt mitte-tõesuse skeemi. P pole tõene parajasti siis, kui pole nii, et P või P on tähenduseta.
Sõnastame nüüd tõesuse skeemi. P on tõene parajasti siis, kui P ja P pole tähenduseta.

Väite tähendus ja väite tõesuse tingimused

Lause tähendus ja väite tõesuse tingimused 
Karmo Talts

Sõnastame järgmise tõeskeemi: lause S abil väljendatud väide on tõene parajasti siis, kui on nii, et P, kus P on S-i tähendus.
Vaatame nüüd tähenduseta lauseid. Need ei väljenda kunagi tõeseid väiteid.

Väidetele viitavate väidete tähenduse fikseerimine

Väidetele viitavate väidete tähenduse fikseerimine 

Karmo Talts

Vaatame, kas leidub seletus, miks ei ole valetajalausel, valetajatüskli väidetele, Yablo tüskli väidetele jne. tähendust. Kui väide P viitab väitele Q, siis Q fikseerib P tähenduse. Seega juhul, kui P viitab tähenduseta väitele, siis puudub P-l tähendus.
Vaatame nüüd Q tähendust. Q ei viita väitele või viitab väitele. Kui Q viitab väitele, siis viitab tähendusega väitele või tähenduseta väitele.
Vaatame nüüd, kuidas väidete ahela, milles on vähemalt üks väide, mis viitab vähemalt ühele väitele, väited saavad tähenduse. Kui ahelasse kuulub väide P, mis ei viita mõnele väitele, siis P fikseerib talle viitava väite Q tähenduse. Kui ahelasse kuulub väide R, mis viitab väitele Q, siis Q fikseerib R-i tähenduse jne.

Vaatame nüüd tähenduseta väidete ahelaied.  Neisse ei kuulu ühtegi väidet, mis ei viita vähemalt ühele väitele. Seega pole neis ahelates mitte ühtegi väidet, mis mõne teise väide tähenduse fikseeriks. 

Tõetingimusliku tähendusteooria analoog, mis ei viita tõele

Tõetingimusliku tähendusteooria analoog, mis ei viita tõele 

Karmo Talts

Vaatame, kas tõetingimuslikule tähendusteooriale on võimalik sõnastada analoogi, mis ei viita tõele. Lause S tähendab P-d juhul, kui on nii, nagu S ütleb, parajasti siis, kui P.

Predikaadi tähenduse konkreetsus ja predikaadi rakendamine

Predikaadi tähenduse konkreetsus ja predikaadi rakendamine
Karmo Talts

Vaatame heteroloogilisuse tähendust erinevate sõnade puhul. Sõna "pikk" puhul tähendab see seda, et sõna "pikk" pole pikk ja sõna "sinine" puhul seda, et see sõna pole sinine.
Vaatame nüüd selle tähendust. Predikaat on rakendatav siis, kui predikaadil on nendel juhtudel, kus me seda rakendada püüame, piisavalt konkreetne tähendus.
Vaatame nüüd sõna "heteroloogiline". Predikaadil Ei kirjelda ennast ja predikaadil Kirjeldab ennast pole sõna "hetereoloogiline" puhul konkreetset tähendust.

Tähendus ja modaalsused

Tähendus ja modaalsused

Karmo Talts

 

Vaatame laia sisu võimalikkuse seisukohast. Kui maailmas polnud veel autosid, ei saanud autod avaldada meile põhjuslikku mõju ja auto mõistel polnud laia sisu.
Vaatame nüüd selle võimalikku tähendust. Üks neist on see, et laia sisu kontseptsioon on ekslik. Teine on, et tuleb teha vahet mõiste tegeliku laia sisu ja teistsuguste modaalsustega laia sisu vahel.
Vaatame nüüd väiteid "vesi on läbipaistev joodav vedelik" ja "vesi on H2O" teise laia sisu käsitluse seisukohast. Esimene neist väidetest väidab, et kui tegu on veega, siis see avaldab sellist põhjuslikku mõju, nagu avaldab läbipaisteb joodav vedelik. Teine neist väidetest väidab, et kui tegu on veega, siis see avaldab sellist põhjuslikk mõju nagu aine H2O.
Vaatame nüüd selle tähtsust kitsa sisu jaoks. Sõna kitsas sisu ütleb, millist põhjuslikku mõju peab objekt avaldama, et see käik mõiste alla. Kui muutub mõiste kitsas sisu, siis hakkavad mõiste alla käima uue objektid.

Grelling-Nelsoni paradoks ja tähendus kui kasutus

Grelling-Nelsoni paradoks ja tähendus kui kasutus
Karmo Talts

Vaatame autoloogilisuse küsimust tähenduse kui kasutuse seisukohast. Kui me oleme sõna x kasutanud objektide, millel on omadus y, kohta ja x-il on omadus y, siis juhul, kui me kasutame x-i x-i kohta, kasutame me x-i viisil, mis on x-i senise kasutusega kooskõlas.
Vaatame nüüd sõna "heteroloogiline". Kui me oleme seda sõna kasutanud minevikus sõnade kohta, mida me ei kasuta iseenda kohta, siis juhul, kui me hakkame seda sõna kasutama sõna "heteroloogiline" kohta, siis me kasutame seda sõna viisil, mis pole kooskkõlas sellega, kuidas me oleme seda sõna minevikus kasutanud.
Vaatame nüüd selle tähendust. Sõnade kasutus pole miski, mis eksiteerib meist sõltumatult. Kui me hakkame sõna kasutama teisiti, siis sõna kasutus muutub.

Tõde, vasturääkivus ja tähendus kui kasutus

Tõde, vasturääkivus ja tähendus kui kasutus

Karmo Talts 

 

Vaatame tõesust tähenduse kui kasutuse seisukohast. Selleks kujutleme keelt, kus sõna "lumi" kasutatakse küll lume kohta, aga sõna "valge" kasutatakse sinise värvuse kohta. Sellises keeles on väide "lumi on valge" väär. Seega on väide "lumi on valge"  tõene siis, kui me kombineerime sõnu "lumi", "valge" ja "on" lauses viisil, mis sobib sellega, kuidas me neid sõnu harilikult kasutame, kokku.

Vaatame nüüd vasturääkivuse seadust. Kui me ütleme, et lumi on korraga sinine ja lumi pole sinine, siis me kombineerime lausetes "lumi on sinine" ja "lumi pole sinine" esinevaid sõnu korraga kahel viisil, millest üks ei sobi kokku sellega, kuidas me neis lausetes esinevaid sõnu harilikult kasutame.

Ebamäärasus ja tähendus kui kasutus

Ebamäärasus ja tähendus kui kasutus 

Karmo Talts 

Vaatame ebamäärasust tähenduse kui kasutuse seisukohast. Kui me ei ole kunagi kasutanud sõna "kiilas" x-i juuksekarvaga inimese kohta ja me pole seda sõna kunagi kasutanud ka inimese kohta, kellel on rohkem kui x juuksekarva, siis puudub nii sõna "kiilas" kasutus, mille järgi x-i juuksekarvaga inimene on kiilas, kui ka selle sõna kasutus, mille järgi x-i juuksekarvaga inimene pole kiilas.

Lausetele viitamine ja tähendus

Lausetele viitamine ja tähendus

Karmo Talts

 

Vaatame lauset, mis viitab lausele, mis ise lausele ei viita. Selle lause tähenduse määrab viidatav lause. 

Vaatame nüüd pikemaid lausete ahelaid. Kui lause viitab lausele, mis viitab lausele, mis ei viita lausele, siis kolmas lause määrab teise lause ja teine lause esimese lause tähenduse. Kui lause viitab lausele, mis viitab lausele, mis viitab lausele, mis ei viita lausele, siis neljas lause määrab kolmanda lause, kolmas lause määrab teise lause ja teine lause esimese lause tähenduse. Jne.

Vaatame nüüd selle tähendust lausete tsükli, milles puudub lause, mis ei viita lausele, jaoks. Selle tükli laused ei väida midagi tähenduslikku. Seega ei saa nendega asendada lausemuutujaid ja nendest järeldusi tuletada.

Selle üle otsustamine, kas uued objektid, millega ma kokku puutume, kuuluvad olemasolevate mõistete alla ja mõistete tähenduse nihkumine

Selle üle otsustamine, kas uued objektid, millega ma kokku puutume, kuuluvad olemasolevate mõistete alla ja mõistete tähenduse nihkumine

Karmo Talts 

 

Vaatame seda, kuidas me otsustame seda, kas uued objektid, millega me kokku puutume, kuuluvad mõne mõiste alla, mida me juba kasutame. Kui mõiste tähendus on kitsas, siis peavad objektidel olema omadused, mille abil on mõiste kitsas tähendus defineeritud, et me loeks neid mõiste alla kuuluvaks.

Vaatame nüüd, kas selle üle, kas uued objektid käivad vana mõiste alla, on võimalik otsustada mõiste laia tähenduse abil. Kui me võrdleme objekte juba meile tuttavate objektidega ja otsustame, et uued objektid on nendega piisavalt sarnased, siis me loeme uued objektid vana mõiste alla kuuluvaks.

Vaatame nüüd selle lahenduse tähendust. See, kui sarnane peab olema objekt objektidega, mida me juba loeme mõiste alla kuuluvaks, on pragmaatiline ja võib-olla ka mingil määral subjektiivne küsimus. Meie pragmaatiline või subjektiivne otsustus, et objekt x kuulub y-ite mõiste alla, ei kuulu väliste tegurite hulka ja seega on ka selle lahenduse korral mõistetel kitsas tähendus, mis sõltub meie otsustustest.

Vaatame nüüd, kuidas kumbki lahendus saab hakkama mõistete tähenduse nihkumise probleemiga. Kui mõistete kitsas tähendus sõltub omadustest, mille kuulumine objektile määrab selle, kas me loeme objekti  mõiste alla kuuluvaks, siis me hakkame mõistet teisiti kasutama siis, kui me lähtume selle üle, kas objekt kuulub mõiste alla, üle otsustamisel omadustest, millest me varem selle üle otsustamisel ei lähtunud. Kui me muudame seda, millistest omadustest me selle üle otsustamisel lähtume, tühisel määral ja see kinnistub, siis võib see juhtuda vaikiva kokkuleppena ilma, et avalikult otsustaks mõistet teisiti defineerida.

Vaatame nüüd võimalust, et mõiste kitsas tähendus sõltub pragmaatilistest ja/või subjektiivsetest otsustustest. Just sel juhul, kui see sõltub pragmaatilistest või eelkõige pragmaatilistest otsustustest, muutub mõiste kitsas tähendus siis, kui mõiste teisiti kasutamine praktikas töötab.

Vaatame nüüd selle võimaluse tähendust laia tähenduse jaoks. Mõiste kitsas tähendus võib muutuda sellisel määral, et objektid või osas objekte, mille kohta me algul mõistet kasutasime, selle alla enam ei käi. Kuigi võib öelda, et kui välismaailmas poleks neid objekte eksisteerinud, siis poleks meil seda mõistet, siis rääkida laiast tähendusest ei ole enam praktiline, sest see, kuidas me mõistet tegelikult kasutame, sõltub ainult kitsast tähendusest, mille mõiste on omandanud.

Lai sisu ja mõisted, millel puudub osutus

Lai sisu ja mõisted, millel puudub osutus

Karmo Talts

 

Vaatame, kas mistahes mõiste sisu saab olla täielikult lai. Kuna draakoneid pole olemas, siis pole meist väljaspool objekte, millest täielikult sõltuks draakoni-mõiste sisu. Seega on kas draakoni-mõiste tähenduseta või draakoni mõiste sisu on suurel määral või täiesti kitsas.

Vaatame nüüd draakoni aspektide küsimust. Roomajad on olemas, soomused, sabad pead jne. on olemas. Seega pole välistatud, et paljudel mõistetel, mille sisu ei sõltu tervikuna maailmas olevatest objekidest, sisu on mingil määral lai. 

 

See, mille kohta käivad Hillary Putnami Kaksik-Maa mõtte-eksperimendi väited tema enda vaadete järgi

See, mille kohta käivad Hillary Putnami Kaksik-Maa mõtte-eksperimendi väited tema enda vaadete järgi

Karmo Talts

  

Vaatame seda, millist põhjusliku mõju oleks Kaksik-Maa Hillary Putnamile avaldanud siis, kui Kaksik-Maa oleks olnud olemas. Sel juhul oleks puudunud igasugune põhjuslik ahel, mis oleks viinud Kaksik-Maa juurest  Hillary Putnamini. Seega Hillary Putnami enda vaadete järgi poleks tema väited Kaksik-Maa kohta käinud Kaksik-Maa kohta.

Piiranguteta väidete nimetamine ja väidete tähendus

Piiranguteta väidete nimetamine ja väidete tähendus

Karmo Talts

 

Vaatame, mis saab siis, kui väide tohib sisaldada iseenda nime. Siis saab sõnastada nii tõerääkijalause, kui ka valetajalause.

Vaatame nüüd, mis saab siis, kui väide tohib sisaldada väite, mis kasutab tema nime, nime. Siis saab sõnastada valetajatsükli.

Vaatame nüüd, mis saab siis, kui väide tohib sisaldada väite, mis nimetab vähemalt ühte väidet, mida esimene väide samuti nimetab, nime. Siis saab sõnastada Yablo tsükli.

Vaatame nüüd, mis toimub kahel esimesel juhul. Me sõnastame väiteid, mille tähendus sõltub väidetest, mille tähendus omakorda sõltub neist esimestest väidetest. Seega me sõnastame väiteid, millel pole selgepiirilist tähendust.

Vaatame nüüd Yablo tsüklit. Me sõnastame väiteid, mille tähendus sõltub väidetest, mis üksteisele vastu räägivad. Seega me sõnastame väiteid, millel pole kooskõlalist tähendust. 

Keele laiendamine diogonaliseerimise abil ja uute väidete tähenduse sõltuvus juba keelde kuuluvatest väidetest

Keele laiendamine diagonaliseerimise abil ja uute väidete tähenduse sõltuvus juba keelde kuuluvatest väidetest

Karmo Talts

 

Vaatame keele laiendamist diogonaliseerimise abil. Kui me anname uuele väitele X tähenduse, sõnastades bikonditsionaali „X on ekvivalentne Y-ga“, kus Y on meie keelde kuuluv väide, siis määrab X-i tähenduse Y. Kui Y ei kuulu meie keelde, siis puudub tähenduslik väide, mis annaks sama bikonditsionaali sõnastamisel X-le tähenduse.

Vaatame nüüd valetajalauset. Kui väide „X on väär“ kuulub meie keelde, siis X-l on juba tähendus ja bikonditsionaal „X on ekvivalentne X on väära-ga“ räägib X-le vastu ning on väär. Kui väide „X on väär“ ei kuulu meie keelde, siis see väide ei saa anda tähendust väitele X.

Väite tähendus, paradoksid ja piirangud väidetele nimede panemisele

Väite tähendus, paradoksid ja piirangud väidetele nimede panemisele

Karmo Talts

 

Vaatame valetajalause ühte kuju "pole nii, nagu see väide ütleb" eelduse, et sissetoomisreegel annab loogikatehtele tähenduse, seisukohast. "Pole nii, nagu see väide ütleb" tähendab, et väitest, millele väljend "see väide" viitab, järeldub vasturääkivus. Paradoks taandub siis sellele, et väitel, millele väljend "see väide" viitab pole tähendust, mis oleks sõltumatu väitest "pole nii, nagu see väide ütleb".

Vaatame nüüd, kuidas seda probleemi vältida. Kõigil väidetel, mida mõni väide eitab või mille kohta sõnastatatakse väiteid, mis on ekvivalentsed nende eitustega, peab olema tähendus, mis on sõltumatu nende kohta sõnastatud väidetest.

Vaatame nüüd, missuguse piirangu see seab väidetele nimede panemisele. Väite nimi ei tohi esineda väites endas. Väites ei tohi esineda talle viitavate väidete nimesid. Väites ei tohi esineda nimesid, mis esinevad talle viitavates väidetes.