Kuvatud on postitused sildiga ühiskond. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ühiskond. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 3. august 2026

Ekspluateerimine ja ühiskonna areng

Ekspluateerimine ja ühiskonna areng 

Karmo Talts

 

Vaatame ekspluateerimist. Kui leiduvad ekspluateerija ja ekspluataator, siis sünnib ebaõiglane ühiskond. Kui uskuda ajaloo arenemisseadusi, siis juhul, kui ühiskond on ebaõiglane, toimub revolutsioon. Kui toimub revolutsioon, siis sünnib vähem ebaõiglane ühiskond. Kui vähem ebaõiglases ühiskonnas tekib uus vastuolu, siis tekivad jälle ekspluataatorite klass ja ekspluateeritavate klass., jne., kuni täiesti õiglasse ühiskonda jõudmiseni.

Vaatame nüüd selle süsteemi nõrkusi. Revolutsioon ei pruugi olla paratamatu ja uus vastuolu ei pruugi tekkida või ei pruugi seisneda uue ekspluataatorite klassi ja ekspluateeritavate klassi tekkimises. Ja kui need isegi on ühiskonna arenguseadused, siis täiesti õiglase ühiskonna tekkimine rikub neid samu arenguseadusi, sest uut ekspluataatorite klassi ja ekspluateeritavate klassi õiglase ühiskonna saabudes enam ei sünni.

neljapäev, 9. juuli 2026

Konservatiivsus ja relativism

Verivärske dialoog.

 

Konservatiivsus ja relativism 

Karmo Talts

 

Konservatiiv: Sa oled relativist.

Liberaal: Sa siis arvad, et sinu traditsioonis kajastub tõde?

Realist: Ma arvan, et ta petab end ja on samuti relativist.

Konservatiiv: Kuidas nii, et ma ennast petan?

Realist: Sest siis, kui sa ei oleks relativist, siis sa võtaks tõsiselt võimalust, et sinu traditsioon eksib.

Konservatiiv: Kui ma olen samuti relativist, miks ma siis liberaaliga samal vaatel pole?

Realist: Sest ka siis, kui tõde on suhteline, saab tõde kehtida rohkemate või vähemate indiviidide suhtes.

Liberaal: Ja ta usub, et tõde, mis kehtib rohkemates suhetes, on suuremal määral tõene kui vähemates suhetes kehtiv tõde?

Realist: Just.

Liberaal: Ma arvan, et ta petab end veel ühes suhtes.

Konservatiiv: Taga paremaks. Mis suhtes ma siis end veel petan?

Liberaal: Maailm muutub ja tõde, mis oli minevikus rohkemate inimeste tõde, võib muutuda vähemate inimeste tõeks.

laupäev, 30. mai 2026

Arengu sattumuslikkus

Verivärske dialoog.

 

Arengu sattumuslikkus
Karmo Talts

Leonid: Tagane minust, hallutsinatsioon.
Georg: Ma olen vaim, mitte hallutsinatsioon.
Leonid: Vaime pole olemas.
Georg: Oled sa kindel, et midagi peale vaimu on üldse olemas? Aga ma tahtsin hoopis rääkida veast, mille ma tegin.
Leonid: Kui sina tegid vea, siis korjas Karl selle üles. See oleks katastroof!
Georg: See viga, nagu vead tihtipeale, on arengu jaoks vajalik. 
Leonid: Milles see viga siis seisneb?
Georg: Oletame, et mõistete areng toimub nii: mõiste on eristamatu oma eitusest ja sublanteerub sellega. Miks me peaks sel juhul arvame, et areng on paratamatu?
Leonid: Miks siis mitte?
Georg: Mõtlemine võib ju tarduda ja mitte jõuda mõiste sublanteerimiseni selle eitusega.
Leonid: Nüüd sa ütled veel, et mõtlemine võib taandareneda ja mõiste eristatamatust selle eitusest enam mitte märgata.
Georg: Just.
Leonid: See ju tähendab, et ühiskond võib tarduda ja mitte ületada oma vastuolusid.
Mihhail: Selle pärast sa peadki astuma eest ja mulle teed andma, Leonid.
Karl: Vaata ette, ühiskond võib ju taandareneda ja langeda tagasi ühiskondliku arengu eelmisele tasemele.
Mihhail: Seda ei saa juhtuda. 
Karl: Kui ühiskond saab tarduda, siis saab see ka ...
Mihhail: Ma pean nüüd ühiskonda äratama minema. Pärast räägime edasi, eks.

kolmapäev, 29. aprill 2026

Mõistete arengu ühiskondlik dialektika

Verivärske dialoog. 

 

Mõistete arengu ühiskondlik dialektika 

Karmo Talts


Marksist: Hegeli süsteem tuli pöörata pea pealt jalgadele.
Kriitik: Oled sa kindel, et see õnnestus?
Marksist: Miks siis mitte?
Kriitik: Kuna Hegel tegeles mõistetega, siis oleks ka tema süsteemi jalgade peale pööramine pidanud mõtestama ümber mõistete arengu.
Marksist: Kuidas siis mõistete ühiskondlik areng võiks välja näha?
Kriitik: Mõistel on alguses üks tähendus...
Marksist: See kõlab küll mitte-ühiskondlikult.
Kriitik: ... ja siis hakatakse mõistet kasutama klassihuvidest lähtuvas tähenduses.
Marksist: Ja sünteesina hakatakse mõistet kasutama ühiskonna ümber kujundamiseks sobivas tähenduses? 
Kriitik: On ka võimalus, et võetakse kasutusele asjasse puutuv uus mõiste, mida saab kasutada ühiskonna ümber kujundamise huvides.
Marksist: Kuidas see praktikas välja näeb?
Kriitik: Aga vaatame näiteks kommunisti mõistet.
Marksist: Sa sihid sinna, et kommunistliku partei ladviku huvides hakati seda kasutama sellises tähenduses, mis sobis ladvikule?
Kriitik: Jah.
Marksist: Aga milline oleks siis võinud olla see uus tähendus või mõiste, mis oleks aidanud riigikommunismi ületada?
Kriitik: Igal juhul oleks see mõiste pidanud võtma arvesse ka ebavõrdsust selles, mil määral keegi võimu omab.
Marksist: Ebavõrdsuse vastu võitlemine tähendab üha uute ebavõrdsuse vormide vastu võitlemist?
Kriitik: Nii see on ju ikka olnud.

neljapäev, 9. aprill 2026

Ideoloogia dialektika

Raamatust mahu tõttu välja jäänud dialoog.

 

Ideoloogia dialektika

Karmo Talts


Marksist: Majanduslikud tegurid määravad alati ideoloogia!
Dialektik: Miks sa siis seda siin tänaval kuulutamas oled? Sinu eeldustest lähtuvalt ju sinu enda ideoloogia on samuti määratud majanduslike tegurite poolt, mitte ei ole tõene.
Marksist: See on tõesti vastuolu, aga võibolla on see vastuolu viljakas.
Dialektik: Üldistatud kujul on küsimus ideoloogia dialektilisest arengust ehk huvitav küsimus küll.
Marksist: Ja mida sa siis näed mingi ideoloogia eitusena?
Dialektik: Aga vaatame konkreetselt sinu juhtu. Miks sa eitad kapitalistlikku ideoloogiat?
Marksist: Sest see on ebaõiglane. 
Dialektik: Ma sõnastaks neutraalsemalt –on ühiskonnaliikmeid kelle huvisid kapitalism kõige paremini ei teeni.
Marksist: Ahhaa, mingit ideoloogiat eitab grupp, kelle huvisid see ideoloogia arvesse ei võta. 
Dialektik: Jah. See grupp ei jää eitamise juurde, vaid loob sünteesina uue ideoloogia.
Marksist: Aga kus ilmneb siin eitus kõrgemal tasemel?
Dialektik: Uus ideoloogia on selle loojate huvide poole kaldu.
Marksist: See kõlab küll väga pessimistlikult.
Dialektik: Ma võiksin võtta veel negatiivsema hoiaku ja öelda, et revolutsioonilised jõud püüavad vägivalla teel hävitada need ühiskondlikud rühmad, kellega nende ideoloogia ei arvesta, selmet luua tegelikult erinevate rühmade huvidega arvestav ideoloogia.

Maa-väikekodanlase klassiteadvus

Raamatust mahu tõttu välja jäänud dialoog.

 

Maa-väikekodanlase klassiteadvus

Karmo Talts

Esimene ettevõtja: Oli päris huvitav vestlus, mille ma tolle töölisega pidasin.
Teine ettevõtja: Sa jätsid talle targu ütlemata, et sa ise oled väikeettevõtja.
1. ettevõtja: Ei olnud juhust jah.
2. ettevõtja: Aga sa siis oled väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasumi teenimise poolt?
1. ettevõtja: Keskmise suurusega ettevõtted mind nii väga ei huvita.
2. ettevõtja: Kuidas siis nii?
1. ettevõtja: Ma ise olen ju väikeettevõtja ja esindan endasuguste klassiteadvust.
2. ettevõtja: Kas sinu jaoks on keskmise suurusega ettevõtete omanikud ebaõiglaselt jõukad?
1. ettevõtja: Pigem on nad hallis alas – nende ettevõtted võivad kasvada suureks ja siis minu meelest muutuvad need ettevõtjad küll ebaõiglaselt jõukaks.
2. ettevõtja: Sinu klassiteadvus huvitab mind. Sa siis määratledki end väikeettevõtjana?
1. ettevõtja: Tegelikult määratlen ma end maa-väikekodanlasena.
2. ettevõtja: Miks see oluline on?
1. ettevõtja: Sest mul pole kunagi olnud plaanis võistelda suuremate naaberasulate ettevõtjatega, see on mulle peale sunnitud.
2. ettevõtja: Sa siis tahad lihtsalt oma tooteid pakkuda oma asulas?
1. ettevõtja: Teenuseid. Mul on baar.
2. ettevõtja: Sinu meelest on ebaõiglane, et väikeste kohtade ettevõtjad peavad võistlema suuremate kohtade omadega?
1. ettevõtja: Just. See, mida ma teen ja see koht, kus ma seda teen, määravad mu teadvuse, vestluspartner

Hool ja vaen

Raamatust mahu tõttu välja jäänud dialoog 

 

Hool ja vaen

Karmo Talts



Martin: Oleksin sellest mehest peaaegu mööda kõndinud. Tere.
Autor : Tere jah. Kuigi miks sa peaksid minu juures peatuma?
Martin: Aga sellepärast, et inimesesse ei saa lihtsalt suhtuda kui teise olevasse. Tõsi, ka olevad võiks olla meile millegi jaoks.
Autor: Kas siis inimene peaks olema teise inimese jaoks tarbeasi?
Martin: Miks peaks see, mis on olemas millegi jaoks, olema tarbeasi? See on ju kordaminev asi, miski mille eest me hoolitseme.
Autor: Ja sa tahad hakata mind poputama?
Martin: Oh ei. Tahan vaid, et sa oleksid vaba kogu oma potentsiaali teostama.
Autor: Paraku sa ei märka, et kasutades millegi jaoks olemisega seoses just sõna hool, katad sa kinni tähelepanu pööramise tumedama külje.
Martin: Millisest tumedast küljest sa räägid?
Autor: Inimene võib millelegi pöörata tähelepanu ka sellepärast, et ta soovib seda muuta. Ja küsimus ei ole ainult millegi olukorra paremaks muutmisest või kellegi vabaduse suurendamisest.
Martin: Mida võib siis veel muuta proovida?
Autor: Millegi muutmise puhul võib võimalikkuste teostamise asemel teostunud võimalikkusi ka ära kaotada. Näiteks millegi puhul mõne tema omaduse ära kaotada.
Martin: Kes parandab potti, see kaotab osaliselt ära poti katki-olemise?
Autor: Miks tingimata nii positiivselt. Kes lööb poti puruks, see kaotab ära poti terve-olemise.
Martin: Võibolla siin tõesti on midagi mõtlemisväärset.
Autor: Tegelikult tahtsin ma jõuda veel hirmsama võimaluse juurde. Millegi või kellegi võib püüda ära kaotada, selmet millegi või kellegi puhul mõnd üksikut teostunud võimalikkust muuta.
Martin: Savipuru pole enam potikild.
Autor: Jäta nüüd see savipott rahule ja läheme nüüd olevate juurest inimeste juurde.
Martin: Sinna sa siis sihid. Ma pole kunagi öelnud, et ma kiitsin laibatööstuse heaks.
Autor: Sa siiski tunnistad, et mõni inimene või inimrühm võib kellegi jaoks olla ka selleks, et teda ei oleks  ja see võib viia vägivalla ning inimeste hävitamiseni?
Martin: Sellepärast sulle siis ei meeldi, kui sulle tähelepanu pööratakse, sest hoole asemel võib tegemist olla vaenuga?
Autor: Just. Seda, millele tähelepanu ei pöörata, ei proovita ka hävitada. 

esmaspäev, 6. aprill 2026

Hermeneutiline arusaam märkide tähendusest ja püüe sõnastada kriitilisi mõisteid

Hermeneutiline arusaam märkide tähendusest ja püüe sõnastada kriitilisi mõisteid

Karmo Talts 

 

Sõnastame järgmise arusaama uute ja vanade märkide tähenduse suhetest: uusi märke tõlgendatakse vanade märkide ja vanu märke uute märkide valguses.

Vaatame nüüd selle tähendust püüdele võtta kasutusele uusi mõisteid kriitilise disukrsuse jaoks või võtta kasurusele dekonstueeritud mõisteid. Kuigi see, mida nende kastusule võtja enda arust nende märkidega mõtles, sõltub samuti olemasolevatest märkidest, siis nende märkide edasisel tõlgendamisel väheneb nende kriitiline või dekonstrueeriv potentsiaal, sest neid kasutavate tekstide lugejad/kuulajad tõlgendavad uusi märke suurel määral vanade märkide ja seega vana diskursuse valguses ja vana diskursust vähesel määral uute märkide valguses. Äärmisel juhul on uute märkide mõju vana diskursuse tõlgendamisele tühine.

Vaatame nüüd vahendeid selle ohu vähendamiseks. Kriitilist või dekonstrueeritud sõnavara tuleb regulaarselt uuendada, et tekstid kasutaks suurel määral uusi mõisted ja diskursus üha uueneks.

esmaspäev, 30. märts 2026

Klassi-fenomenoloogia

Verivärske dialoog. 

 

Klassi-fenomenoloogia

Karmo Talts

 

Edmund: Iga kogemus on millestki.

Karl: Millestki, mis on nähtud mingilt klassipositsioonilt.

Edmund: Ei. Kogemuse saab sulgudesse võtta ja siis...

Karl: Jääb järele selline objekt, millele on sinu klassipositsiooniga inimeste kogemus suunatud.

Edmund: Juba ajakogemus näitab, et klassipositsioon pole esmane.

Karl: Tõesti? Rikkal on ootused enda ettevõtmiste õnnestumise suhtes ja vaesel enda tulevaste rahuldamata vajaduste suhtes.

Edmund: Sa räägid oodatavast tulevikust. Kuidas on kogetud minevikuga?

Karl: Rikka kogetud minevik on ressursside seis enne viimast investeeringut ja vaese oma ressursside seis enne viimast vajaduste rahuldamist.

Martin: Sa suhtud rikkasse metafüüsiliselt. Kui miski segab rikkal oma ettevõtmistega tegelemist, siis muutub rikka jaoks tema kapital käe ees olevaks.

Edmund: Just. See võib avada uusi horisonte nagu heategevuse või kultuuri-metseenlusega tegelemine.

Karl: Sa ise unustad, Martin, et rikas on heidetud oma klassi ja eelkõige määrab see tema horisondi.

Martin: Kas sa tahad öelda, et vaesuses olemine on avavam kui jõukuses olemine?

Karl: Pigem seda, et kapitalism avab olemist kapitaliks-olemisena ja kapitalismil on oma seadestu, mille abil üha rohkem kapitali välja nõutakse.  

kolmapäev, 25. märts 2026

Moraalirealism ja eksistentsialism

Moraalirealism ja eksistentsialism

Karmo Talts 

 

Vaatame, kas eksistentsialismi saab ühendada moraalirealismiga. Selleks vaatame, kas faktiliste väärtuste olemasolu tähendab tingimata seda, et väärtusi ei saa üldse luua. See, et on olemas faktilised negatiivsed väärtused, mis keelavad teatud tegude sooritamise, ei tähenda seda, et on olemas positiivsed väärtused, mis eristavad pelgalt lubatud tegusid positiivsetest kohustuslikest tegudest.

Vaatame nüüd eksistentsiaalseid tundeid. Suurem osa lubamatuid tegusid kahjustavad teisi. Kui me ei tee midagi valesti, siis meil tekib tunne, et me elame ainult teiste nimel. Selleks, et elada ka enda nimel, peame me looma omaenda positiivsed väärtused, mis ütlevad, mida me peame tegema nii kaua, kuni me midagi faktiliselt lubamatut ei tee.

Vaatame nüüd sallivuse rolli. Sallivus pole mitte ainult positiivne -teine saab lähtuda enda jaoks loodud positiivsetest väärtustest, vaid ka negatiivne -meie ei lähtu positiivsetest väärtustest, mille teine on enda jaoks loonud.

teisipäev, 10. märts 2026

Absoluutsed tõed relativismi vormides, kus mõned tõed kehtivad konkreetsete olendite või olendite gruppide suhtes

Absoluutsed tõed relativismi vormides, kus mõned tõed kehtivad konkreetsete olendite või olendite gruppide suhtes

Karmo Talts 

 

Karmo Talts 

Vaatame, kas seda laadi relativism, kus mõned tõed kehtivad konkreetsete olendite või olendite gruppide suhtes, eeldab teatud absoluutseid tõdesid. Kui väide, et x on olemas, kus x on olend või olendite grupp, kehtib konkreetse olendi y või konkreetse grupi z jaoks, siis olend, kes pole y või grupi, mis pole z, liige, võib väita, et y-i või z-i liikmete jaoks on küll nii, et x on olemas, aga tema jaoks pole nii, et x on olemas. Seega eeldab antud relativisimi vorm, et väite "x on olemas", kus x on olend või olendite grupp, tõesus ei sõltu x-i olemasolu suhtest teiste olendite ja nende gruppidega. 

Vaatame nüüd, kas see on seda laadi relativismis ainus tõde. Kui see, et x kehtib y-i suhtes, kehtib olendi z suhtes, siis olend, kes pole z, võib väita, et on küll nii, et see, et x kehtib y-i suhtes, kehtib z-i suhtes, aga ei kehti tema suhtes.    Kui see, et x kehtib y suhtes, kehtib olendite grupi z suhtes, siis olendite grupi, mis pole z, liikmed võivad väita, et on küll nii, et see, et x kehtib y-i suhtes, kehtib z-i suhtes, aga ei kehti nende suhtes. Seega eeldab antud relativisimi vorm, et väide "x kehtib y-i suhtes", kus y on olend või olendite grupp, tõesus ei sõltu x-i ja y-i vahelise suhte suhtest y-ist erinevate olendite või olendite grupiga.

kolmapäev, 4. märts 2026

Süütute elude päästmise paradoks ja maailma ebaõiglus

Süütute elude päästmise paradoks ja maailma ebaõiglus 

Karmo Talts


Vaatame süütute elude päästmise paradoksi. Mõlema elu päästmata jätmine on kas õiglasem kui üks kõik kumma elu päästmine või on vähemalt sama ebaõiglane.
Vaatame nüüd, millal pole mõlema elu päästmata jätmine kõige õiglasem viis käituda. See on nii siis, kui maailm, kus hävivad mõlemad elud, on ebaõiglane.
Vaatame nüüd olukorda, kus me päästame esimese elu. Maailm, kus me ei saa päästa mõlemat elu on ebaõigalne, mitte ei ole meie tegu ebaõiglane.
Vaatame nüüd olukorda, kus me päästame teise elu. Maailm, kus me ei saa päästa mõlemat elu on ebaõiglane, mitte ei ole meie tegu ebaõiglane.
Vaatame nüüd, mis räägib selle vaate kasuks, et maailm on ebaõiglane, jättes intuitsioonid kõrvale. Kui maailm on ebaõiglane, tekivad meil uued kohustused maailma tulevikus õiglasemaks muuta.
Vaatame nüüd kohustuse maailma muuta teisi aspekte selle kõrval, et meil on kohustus muuta maailma õiglasemaks ja paremaks. Meil on ka kohustus tagada, et meil oleks tulevikus kergemad valikud ja kohustus tagada, et ka tuleviku inimestel oleks kergemad valikud.

Inimeste, kogukondade, olendite ja liikide olemine

Inimeste, kogukondade, olendite ja liikide olemine 

Karmo Talts
 

Vaatame käepärast olevate ja käe juures olevate olevate olemist. See ei hõlma kogu olemist.

Vaatame nüüd selle tähendust, et teised inimesed on olemas. Lisaks maailmale on inimene kogukonnas ja inimeste, kes ei kuulu tema kogukonda, vastas ja kogukondade, kuhu ta ei kuulu, vastas. (Kuna nemad või need kogukonnad, on inimese vastas, siis on vastas-olemine vastastikkune.)
Vaatame nüüd sellet tähendust, et teised olendid on olemas. Inimene on ka eluslooduses ja oma liigis, ja olendite, kes ei kuulu tema liiki, ja liikide, millesse ta ei kuulu vastas ja nemad või need on tema vastas.
Vaatame nüüd inimese suhet oma kogukonnaga. Enamasti inimene rohkem või vähem ladusalt toimib oma kogukonnas ja selleks, et märgata kogukonna ja selle horisondi juures midagi, mida ei ole vaja igapäevaselt arvesse võtta, tuleb kogukonnast distantseeruda, seista kogukonna vastas nagu keegi, kes sellesse ei kuulu.
Vaatame nüüd inimese suhet teiste oma kogukonna liikmetega. Enamasti saab inimene nendega läbi käimisega rohkem või vähem ladusalt hakkama ja selleks, et märgata neid mitte ühena kogukonnaliikmetest meie ümber, tuleb nii kogukonnast, kui aktiivsest igapäevasest läbi käimisest nende inimestega distantseeruda, seista nende kui inimeste ja olendite vastas.
Vaatame nüüd inimeste, kes ei kuulu meie kogukonda, vastas seismist. Teadlikkus sellest vastas seismisest koos vahendite puudumiseks ladusaks läbikäimiseks nende inimestega tekitab ebakindlust ja võib kustuda eilse tunde, et seistakse kellegi võõra vastas. Selle ületamiseks tuleb lähenda, leida viisid selliste inimestega läbi käimiseks. Aga kuna see vastas seismine on vastastikkune, siis peab ka lähenemine olema vastastikkune ja meie ja need inimesed peavad omavahelise läbi käimise viisid leidma ühiselt.
Vaatame nüüd selle tähendust, et teised meie kogukonna liikmed on olemas. Nad ei pruugi teise kogukonna liimetega läheneda nagu meie. Konfliktide korral tekib meil valik, kas seista meie kogukonna teiste liikmete ja teise kogukonna liikmete vahele ja püüda neid lepitada, või seista teise kogukonnaliikmete poolele ja neid ühiselt kaitsta. 

Vaatame nüüd meie suhteid teiste olenditega. Kui nende olendite jaoks saab avaneda meie olemine, siis laieneb meie ja nende suhetele see, mida me uurisime vastas seismise kohta. Kui mitte, siis nad on meie ees, aga meie pole nende ees. See tähendab, et meil on valik, kas kohelda neid lihtsalt nagu asju, või käsitleda neid olenditena, kes ei saa siis, kui nad on meie ees, enda eest seista, sest meie ei ole nende ees.

Vaatame nüüd selle tähendust, et teised inimesed on olemas. Võimalik, et nad püüavad olendeid, kelle ees me pole, kohelda nagu asju. See tekitab meis kohustuse olendeid nende eest kaitstsa, seista olendite eest.  


teisipäev, 24. veebruar 2026

Klassihuvisid väljendav tõeskeem ja ideoloogiline väärtõde

Klassihuvisid väljendav tõeskeem ja ideoloogiline väärtõde

Karmo Talts


Püüame sõnastada klassihuvisid väljendava tõeskeemi. P on klassi x huvisid väljendav tõde parajasti siis, kui P ja klassi x esindajate huvides on väita, et P.
Sõnastame nüüd klassihuvisid väljendava ideoloogilise väärtõe skeemi. P on klassi x huvisid väljendav väärtõde parajasti siis, kui pole nii, et P ja klassi x esindajate huvides on väita, et P.

Mõõdukalt sotsiaalkonstruktivistlik tõeskeem ja sotsiaalselt konstrueeritud väärtõde

Mõõdukalt sotsiaalkonstruktivistlik tõeskeem ja sotsiaalselt konstrueeritud väärtõde

Karmo Talts


Püüame sõnastada mõõdukalt sotsiaalkonstruktivistliku tõekeemi. P on ühiskonnas x konstrueeritud tõde parajasti siis, kui P ja ühiskonnas on x laialt tunnistatakse seda, et P.
Sõnastame nüüd vastava sotsiaalselt konstrueeritud väärtõe-skeemi. P on ühiskonnas x konstrueeritud väärtõde parajasti siis, kui pole nii, et P ja ühiskonnas x on laialt levinud uskumus, et P.

kolmapäev, 18. veebruar 2026

Olemine ja bioloogia

Olemine ja bioloogia 

Karmo Talts


Vaatame Sartre arusaama, et olemine eelneb olemusele, bioloogia seisukohast. Geneetilised eeldused on kaasa sündinud ja neid mapinupuleerimata ei ole võimalik iseennast kujundada selliseks, nagu meil pole eeldusi saada.
Vaatame nüüd kujunemist geneetiliste eelduste piires. Kuigi kujunemine sõltub keskkonnast, võib keskmine inimene mingil määral valida keskkonna, kus viibida või valida mingil määral seda, milliseks ta oma keskonna kujundab. See aga tähendab seda, et eneseloome seisukohast on keskkonna või selle kujundamise valikud olulised. Raske on ennast luua, tehes valikuid puhtaks eneseloomeks ebasoodsas keskkonnas.
Vaatame nüüd sotsiaalse vastutuse küsimust. See, kui keegi on heidetud keskkonda, kus tema eneseloome võimalused on piiratud, ei tähenda see seda, et ühiskond ei saa inimest aidata sellest keskkonnast pääseda või ei saa kujundada keskkonda, kus see inimene viibib, eneseloomeks soodsamaks.

Eetilise teo deontiline komponent ja teo tulemuslikkuse komponent

Eetilise teo deontiline komponent ja teo tulemuslikkuse komponent

Karmo Talts 


Vaatame, kas teleoloogilisele eetikale on võimalik anda deontiline komponent. Kui tegu viib maailma selle telosele lähemale, aga teo sooritaja ei teinud seda kavatsusega viia maailma selle telosele lähemale, siis tal ei täitnud oma kohust viia maailma selle telosele lähemale.

Vaatame nüüd võimalust, et teo tulemused üldse ei loe, loeb ainult see, kas tegija kavatseb maailma viia selle telosele lähemale. See nullib ära vajaduse oma tegusid planeerida, sest planeerimine muudab teo tulemust, mitte kavatsust, millega tegu sooritatakse. Lisaks tekib küsimus, kas keegi, kes telost valesti mõistab, teeb hea teo, kui ta püüab oma teoga viia maailma selle telose poole, mille ta usub maailmal olevat.

Vaatame nüüd vooruseetikat. Kui keegi saab oma tegude läbi paremaks või vooruslik inimene ei muutu halvemaks, aga ei kavatsenud seda nii, siis ta ei täitnud oma kohust olla vooruslik.

Vaatame nüüd võimalust, et see, kas tegutseja muutub paremaks või vooruslik inimene ei muutu halvemaks, ei loe, loeb ainult see, kas ta kavatses käituda vooruslikult. See nullib ära vajaduse tegelikult ennast kujundada ja tegelikult vältida halvemakas muutumist, sest loeb ainult kavatsus. Lisaks tekib küsimus, kas keegi, kes voorusi valesti mõistab, täidab oma kohust, kui ta püüab käituda vooruslikult.

Vaatame nüüd võimalust, et ka deontilise eetika puhul tegude tulemused loevad. Siis võib juhtuda, et mõnikord siis, kui püütakse täita oma moraalset kohust, nurjutakse selles ja tekib uus kohustus edaspidi oma moraalse kohuse täitmises õnnestuda. Muidugi tuleb selleks, et see edaspidi õnnestuda saaks, tegutseda kavatsusega oma moraalset kohustust täita. 

esmaspäev, 16. veebruar 2026

Tõe rääkimise väärtus ja tõe teadmise väärtus

Tõe rääkimise väärtus ja tõe teadmise väärtus 

Karmo Talts 

 

Vaatame nn. tõejärgse ajastu küsimust sellest lähtudes, kas demagoogid eelistaksid oma isikliku asjade korraldamisel lähtuda tõest või väärusest. Tõenäoliselt nad eelistaksid nende korraldamisel lähtuda tõest.

Vaatame nüüd selle tähendust tõe väärtuse jaoks demagoogide jaoks. Demagoogide jaoks on tõe teadmine väärtuslik. See, mis nende jaoks ei ole iseenesest väärtuslik, on tõe rääkimine.

Vaatame nüüd usaldust demagoogide vastu. Demagoogide usaldajad ei mõista, et demagoogid räägivad seda, mis on nende jaoks kasulik.

Vaatame nüüd selle tähendust tõe rääkimise väärtuse jaoks ühiskonnas laiemalt. Tõe rääkimine on enamiku inimeste jaoks nii väärtuslik, et neil on raske ette kujutada, kui silmakirjalikud võivad inimesed, kelle jaoks tõe rääkimine iseenesest pole väärtuslik, olla. 

kolmapäev, 4. veebruar 2026

Ühiskondlike signaalide tõlgendamine ja käitumise sotsiaalse tingituse küsimus

Ühiskondlike signaalide tõlgendamine ja käitumise sotsiaalse tingituse küsimus

Karmo Talts

 

Vaatame, kas meie käitumine on sotsiaalselt tingitud. Arusaam, et eksisteerivad ühiskonna nõudmised meile, mis meie käitumise suures osas tingivad, eeldab, et need nõudmised on üheselt mõistetavad. Kui see nii pole, siis ei tingi meie käitumist vahetult signaalid, mida ühiskond meile selle kohta, kuidas me käituma peaks, saadab, vaid see, kuidas me neid signaale tõlgendame.

Vaatame nüüd selle tähendust ühiskondlike normide enda kujunemise jaoks. Kui gruppide tõlgendused sellest, kuidas ühiskonnas kehtivatest normidest aru saada, erinevad, tekib konflikt ja selle konflikti käigus võib saada normide teatud viisil tõlgendamine ise normiks.

Vaatame, kas leidub näiteid ajaloost, mis seda vaadet kinnitavad, religioosete kogukondade näitel. Religioosse kogukonna nõudmised selle liikmetele on peale kirjakeele tekkimist tihtipeale kirjalikult fikseeritud. See, kuidas pühasid tekste tõlgendada on vaidluste ja vahel lausa õige religiooni esindajate vääradest eristamise küsimus. Seega on ajaloos religioosete kogukondade esindajad tihtipeale saanud oma kogukonna normidest erinevalt aru ja nende normide teatud viisil tõlgendamisest endast tihtipeale saanud norm.

kolmapäev, 21. jaanuar 2026

Meaningfulness and Meaninglessness

A translation of https://dialoogid2.blogspot.com/2025/08/mottekus-ja-mottetus.html from Estonian.

 
Meaningfulness and Meaninglessness 
Karmo Talts 
 
In this work, I examine the categories of meaningfulness and meaninglessness. To do this, I examine the relationship between meaningfulness and the experience that something is meaningful, draw conclusions about the category of meaninglessness, and examine whether a universal ethical system can be built on the results of my work. 
Let us look at the claim that life is meaningless, which claims to be objective. This claim does not claim anything about whether something seems meaningful to individuals. 
Let us now examine what the claim that life is meaningless could mean in a world where life seems meaningful to at least one individual. Unless we claim that a specific individual's experience that their life is meaningful does not give meaning to that individual's life, then the question of the meaning of life is relative. 
Let us now examine meaningfulness more broadly in light of this. Since the meaning of things is relative, it also follows that the meaninglessness of things is relative. It is not possible to discover that something is absolutely meaningless, something can be meaningless only for someone or for a group of beings. 
Let us see whether a universal ethical system can be built on the results of our research. Even in attempts to build such a system, the tension between individualists and collectivists remains. An individualist can claim that everyone has the right to choose a life that seems meaningful to him, and a collectivist can claim that as many conscious beings as possible should be guaranteed a life that seems meaningful to them. 
 In this work, I studied meaningfulness. I found that meaningfulness and meaninglessness are relative categories and it is not possible to discover whether something is absolutely meaningful or not. Consequently, a meaningful life simply means a life that seems meaningful to a conscious being living it. However, it is not possible to build a universal ethical system on this fact in itself, because one can argue both that everyone should be able to choose a life that seems meaningful to them, and that as many beings as possible should be guaranteed a life that seems meaningful to them.