Taju tähendus

Taju tähendus 

Karmo Talts

Vaatame võimalusi mõista taju tähenduslikuna. Üks neist on, et tajul on looduslik tähendus ja teine, et taju tähendus on kultuuriline.
Vaatame nüüd esimest võimalust. Normaalne taju on aistingu looduslik märk. Väärtaju on tajuja patoloogilise seisundi looduslik märk.
Vaatame nüüd võimalust, et taju tähendus on kultuuriline. See tähendab, et isegi tajud tähistavad kontseptsioone ja taju, mille jaoks pole meie kultuuris kontseptsiooni, pole meie jaoks tähenduslik. Väärtaju probleem on see, et väärtaju tähistab kontseptsiooni või kontseptsioone, mis antud juhul ei ole reaalsusele rakendatavad.
Vaatame nüüd võimalusi nende vaadete ühendamiseks. Tajul on alati looduslik tähendus. Tavaliselt on tajul ka kultuuriline tähendus ja tavaliselt taju tähistatav kontseptsioon või kontseptsioonid rakenduvad tegelikkusele.
Vaatame nüüd, mida viimane võimalus tähendaks meie kontseptsioonide jaoks. On võimalik, et osa meie kontseptsioone väljendab väära, moonutatud või ühekülgset arusaama taju looduslikust tähendusest.

Tekstide muutumise võimalikkuse tingimus

Tekstide muutumise võimalikkuse tingimus
Karmo Talts

Vaatame selle, et tekstidel üldse on diakrooniline mõõde ja nad saavad muutuda, tingimusi. Kui tekstidel on struktuur, siis saab esialgne muutus seisneda ainult selles, kuidas me tekste tõlgendame.
Vaatame nüüd teksti tõlgenduse muutumist ajas. Teksti tõlgendus muutub aja jooksul määral, mil sellest saab suhteliselt iseseisev ühik ja selle tõlgenduse väljendamiseks luuakse uus tekst või muudetakse olemasolevat teksti.

Eksistents ja kultuur

Eksistents ja kultuur

Karmo Talts

 

Vaatame, kas vaadet, et inimeste koha elus määrab suurel määral nende päritolukultuur, on võimalik ühendada eksistentsialismiga. Kui võtta omaks, et kultuur on selliseks kujunenud, nagu ta on kujunenud, sattumuslikult, siis me oleme heidetud kultuuri, millesse me sündinud oleme.

Vaatame nüüd peamist erinevust maailma heidetuse ja kultuuri heidetuse vahel. Kui me oleme heidetud maailma, siis me sobitume maailma määral, mil me oleme kohastunud keskkonnas, kuhu me sündinud oleme, hakkama saama. Kui me oleme heidetud kultuuri, siis maailm on koht, millesse me sobitume määral, mil meie päritolukultuur arvestab meie eelduste, kalduvuste ja maitsega.

Vaatame nüüd selle tähendust väärtuste jaoks, mis on omased kultuurile, millesse me sündinud oleme. Määral, mil kultuur arvestab meie sarnaste inimestega, on need väärtused, mille me oleks võinud ise luua või mille loomist kaaluda. Seega pole suurel osal inimestel põhjust suurt osa väärtustest, mis nende päritolukultuurile omased on, kuidagi väliselt peale surutuks pidada ja suure osa nende väärtuste omaks võtmine ei ole ebaautentne ja ei tulene ebakriitilisusest.

Vaatame nüüd seda osa päritolukultuuri väärtustest, mis on indiviidi jaoks vähe- või ebasobivad. Nende suhtes on võimalik kriitiline olla ja nende omaksvõtmine ilma nende kohta küsimusi esitamata on ebaautentne.

Vaatame nüüd indiviidi, kelle eeldused, kalduvused ja/või maitse erinevad keskmisest suuremal määral sellest, millega nende päritolukultuur arvestab. Sellistel indiviidide jaoks pole eksistents ainult kohati ahistav, vaid neil võib olla raskusi üldse maailma sobitumisega või võib nende eksistents olla lausa ohus selle pärast, et nende päritolukultuur ei arveta nendesuguste inimestega piisavalt või on nende vastu vaenulik.

Strukturalismi ja poststrukturalismi süntees

 

Strukturalismi ja poststrukturalismi süntees

Karmo Talts

 

Eeldame, et strukturalism tähtsustas tekstide struktuuri invariantsust üle ja püüame sünteesida poststrukturalismi ja strukturalismi. Kuigi tekstide struktuur võib varieeruda vastavalt sellele, milliseid erinevused on märkide vahel, on olemas reaalsuse struktuur. Seega võivad olla märkide vahel kahte laadi erinevused, sellised, millele vastab erinevus reaalsete objektide vahel ja sellised, millele ei vasta ükski reaalsete objektide vaheline erinevus.

Vaatame nüüd, mida see tähendab tekstide võimu jaoks. Tekstidel on kahte laadi võimu, võimu panna meid tegema eristusi, millele maailmas midagi ei vasta ning võimu panna meid tähele panema teatud üksteisest erinevaid reaalsuse osasid ja mitte märkama teisi üksteisest erinevaid reaalsuse osasid.

Vaatame nüüd selle võimuga ümber käimise strateegiaid. Kui tekst paneb meid tegema eristusi, millele midagi maailmas ei vasta, siis tuleb püüda need eristused tühistada, loobuda märkidest, millele midagi ei vasta. Kui tekst paneb meid mitte märkama üksteisest erinevaid maailma osasid, siis tuleb püüda teha uusi eristusi, võtta erinevate objektide kohta kasutusele erinevad märgid. Pole selge, kas teksti võim panna meid märkama üksteisest erinevaid maailma osasid on halb võim ja kas selle vastu on vaja kasutada mingeid strateegiaid.