Kuvatud on postitused sildiga poliitika. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga poliitika. Kuva kõik postitused

teisipäev, 12. august 2025

Töötajatele kuuluv osa eraettevõtte kasumist

 

                Töötajatele kuuluv osa eraettevõtte kasumist

                Karmo Talts

 

Lähtudes eeldusest, et eraettevõtete palgal olevatel töötajatel on õigus suuremale sissetulekule, kui see neil reaalselt on, uurin selles töös seda, kui suurele osale ettevõtte kasumist töötajatel õigus on. Selleks uurin rahasummat, mille teenib ettevõtja töötajatesse tehtud investeeringute pealt. Vaatlen, kuidas suhtuvad teineteisesse rahasumma, mille ettevõtja investeeris töötajasse ja tema koguinvesteeringute väärtus ning tuletan sellest protsendi, mille moodustab töötajatesse tehtud investeeringute pealt teenitud rahasumma summast, mille ettevõtja teenib oma investeeringute kogusumma pealt.

Oletame, et eraettevõtete palgal olevate töötajate sissetulek on liiga madal. Kas isegi sel juhul on töötajate palga suurendamine õigustatud? Kuna töötajate palk on eraettevõtja investeering ja liiga suured investeeringud ei õigusta end, siis peaks leidma ka sel juhul mingi muu viisi töötajate sissetulekute suurendamiseks.

Uurime nüüd ettevõtte kasumit. Kasum on teenitud investeeringutelt, mis on end juba õigustanud. Osa kasumist on teenitud ka nende investeeringute pealt, mis on tehtud töötajasse. Seega tuleks eeldusel, et töötajate sissetulek on liiga väike, anda töötajatele osa kasumist. Kuidas aga otsustada seda, kui suur osa kasumist peaks kuuluma töötajatele? 

Selleks uurime ettevõtja poolt töötajatesse tehtud investeeringuid. Ettevõtja teeb lisaks töötajatesse investeerimisele ka teisi investeeringuid, seega moodustavad töötajatesse tehtud investeeringud mingi protsendi kõigist ettevõtja poolt tehtud investeeringutest.

Vaatame nüüd kasumiosa, mille ettevõtja teenib töötajatesse tehtud investeeringute pealt. Ettevõtja teenib kasumit ka muude investeeringute pealt, seega moodustab töötajatesse tehtud investeeringute pealt teenitud kasumiosa mingi protsendi koguinvesteeringu pealt teenitud kasumist.

Uurime nüüd seda, kuidas need kaks rahasummat –üks, mis moodustab mingi protsendi kõigist ettevõtja poolt tehtud investeeringutest ja teine, mis moodustab mingi protsendi  kogukasumist- teineteisesse suhtuvad. Kui töötajatesse on tehtud investeering, mis moodustab x protsenti ettevõtte koguinvesteeringutest ja töötajate poolt loodud väärtus moodustab ettevõtte teenitud kasumist väiksema osa, kui x protsenti, siis investeerib ettevõtja töötajatesse liiga palju. Seega eeldusel, et töötajatesse tehtud investeering, mis moodustab x protsenti ettevõtte koguinvesteeringutest, on õigustatud, moodustab töötajatesse tehtud investeeringute pealt teenitud kasumiosa vähemalt x protsenti koguinvesteeringu pealt teenitud kasumist.

Uurime nüüd seda, kas reaalsuses moodustab juhul, kui töötajatesse tehtud investeering on x protsenti ettevõtte koguinvesteeringust, töötajate loodud väärtus kogukasumist vähemalt x protsenti.   Töötajate palgatase on määratud tööturu poolt ja kui pidada turu poolt määratud palgataset õigustatuks, siis turu poolt määratud palgatase tagab selle, et  töötajate loodud väärtus moodustab kogukasumist vähemalt x protsenti.

Tuleme tagasi x-i protsendi juurde investeeringutelt teenitud kasumist. Kuna kasumiosa, mis on x protsenti või rohkem kasumist, poleks ettevõtjal ilma töötajate tehtud tööta, siis selle rahasumma omastamise puhul ettevõtja poolt on tegu töötajate ekspluateerimisega.

Uurisin selles töös seda, kui suurele osale ettevõtte kasumist ettevõtte palgal olevatel töötajatel on õigus. Leidsin, et palkade tõstmise, mille puhul on tegu ennast veel mitte õigustanud investeeringuga, asemel tuleks töötajatele anda osa kasumist, mis on teenitud juba end õigustanud investeeringute pealt. Leidsin, et kuna töötajatesse tehtud õigustatud investeeringu pealt teenitud  kasumiosa moodustab protsendi kasumist, mis on sama suur või suurem , kui see  protsent koguinvesteeringust, mille ettevõte investeerib töötajatesse, siis peab see osa kasumist kuuluma töötajatele ja selle kasumiosa ettevõtja poolt omastamise puhul on tegu ekspluateerimisega.

Väärtuste loomine

 

                Väärtuste loomine

                Karmo Talts

 

Uurin selles töös väärtuste loomist. Selleks vaatlen seda, kuidas luuakse kapitalistlikke arusaamade järgi väärtusi ning millised on alternatiivid kapitalistlikule ja marksistlikule arusaamale väärtuste loomisest.

Uurime kapitalistlikku arusaama väärtuste loomisest. Väärtusi loob ettevõtlikkus ja ettevõtte kasum kuulub ettevõtjale.

Uurime nüüd seda, kas ainus alternatiivne vaade väärtustele on see, et väärtuseid loovad töötajad oma tööga. On võimalik, et töötajad ja ettevõtja loovad eraldi võetult väärtustest osa, mis on väiksem loodud koguväärtusest.

Vaatame nüüd keskteed kapitalismi ja kommunismi vahel. Skaala, mille ühes otsas on meie praegune kapitalistlik arusaam väärtuste loomisest ja teises otsas marksitslik arusaam väärtuste loomisest, keskel on arusaam, et pool väärtustest on loodud ettevõtja ja teine pool väärtustest on loodud töötajate poolt ning seega pool kasumist kuulub ettevõtjale ja teine pool töötajatele.

Mõtleme nüüd sellele, millist vaadet meie skaala keskpunkt esindab. Tegemist on tsentristlikku vaatega väärtuste loomisele. Kui see on nii, siis on iga vaade, mille järgi ettevõtjale kuulub rohkem kui pool ettevõtte kasumist, vähemalt väärtuste loomise küsimuse seisukohast parempoolne. Järelikult on selles küsimuses parempoolsed ka sotsiaaldemokraadid, kes selle asemel, et jagada ettevõtte kasumit ettevõte kollektiivi liikmete vahel teisiti, maksustavad suuri sissetulekuid väikestest sissetulekutest erineva maksumääraga.

Uurime nüüd vasakpoolsust väärtuste loomise küsimuses. Antud küsimuses on indiviid seda vasakpoolsem, mida suurem osa ettevõtte kasumist kuulub tema meelest töötajatele. Vaated, mille järgi ettevõtjale kuulub osa kasumist, mis ei küüni pooleni kasumi koguhulgast, on antud küsimuses vasakpoolsed alternatiivid marksismile.* Mistahes riigiomand ei kuulu üldse eraisikutele ja riigiomandi kesksed majandussüsteemid ei taha antud küsimuses parem-vasak skaalale ära mahtuda.

Uurisin selles töös väärtuste loomist. Leidsin, et kapitalistlike arusaamade järgi loob väärtust ettevõtlikus. Veel leidsin, et selle vaate ja marksistliku vaate alternatiiviks on vaade, et osa väärtusest loovad nii ettevõtja, kui ka töötajad. Mida suurema osa väärtusest loovad indiviidi meelest töötajad, seda vasakpoolsemad on tema vaated antud küsimuses, ja mida suurema osa väärtusest loob indiviidi meelest ettevõtja, seda parempoolsemad on indiviidi vaated antud küsimuses.

 

* Muidugi kaob ettevõtjal igasugune motiiv ettevõtlusega tegeleda, kui talle ei kuulu üldse mingit osa kasumist.