Teadvuse ja olemise loogiliselt võimalikud suhted
Karmo Talts
Vaatame subjektiivse idealismi arusaama olemise piisavatest ja tarvilikest tingimustest. x on parajasti siis, kui x-i tajutakse.
Vaatame nüüd teisi võimalike olemise ja tajumise suhteid, lisaks võimalusele, et olemine ja tajumine pole üksteise tingimused. Üks neist on, et kui x on, siis x-i tajutakse. Kui x-i tajutakse, ei pruugi x-i olla.
Vaatame nüüd selle vaate voorusi. See võimaldab säilitada eristuse näivuse ja tõelisuse vahel: kui x-i ei tajuta õigetel tingimustel, siis x on näiline.
Vaatame nüüd see vaate puudusi. x ei saa eksisteerida täiesti sõltumatult teadvusest.
Vaatame nüüd võimalust, et kui x-i tajutakse, siis x on. Kui x on, siis ei pruugi olla nii, et x-i tajutakse.
Vaatame nüüd selle vaate voorusi. See võimaldab vabaneda mitte-eksisteerivatest objektidest. Iga kogemuses antud objekt on mingil kujul olemas, see kuju ei pruugi lihtsalt olla füüsikaline. Füüsikalise objekti x võib siis defineerida nii: x on füüsikaline objekt siis, kui x eksisteerib sõltumata sellest, kas x-i tajutakse.
Vaatame nüüd selle vaate puudusi. Vähemalt osa tavakeelsetest viisidest rääkida teadvusest sõltuvatest objektidest eitab, et täielikult teadvusest sõltuvad objektid on päris reaalsed.
