Väidete tõeväärtustest rääkivad väited, objektide predikaatidest rääkivad väited ja koondamine
Karmo
Talts
Vaatame, mis juhtub siis, kui piirata tõeväärtusega seotud
predikaate kasutavate väidete puhul koondamise struktuurset reeglit.
Sellest, et P on tõene, järeldub P. Kui P ei kasuta tõeväärtustega
seotud predikaate, siis P-d ennast saab kasutada korduvalt järelduste
tegemiseks. Eeldust, et P on tõene, korduvalt kasutada ei saa.
Sellest, et P on väär, järeldub P eitus. Kui P eitus ei kasuta
tõeväärtustega seotud predikaate, siis P eitust saab kasutada
korduvalt järelduste tegemiseks. Eeldust, et P on väär, korduvalt
kasutada ei saa.
Vaatame nüüd argumente sellise koondamise piiramise kasuks.
Deflatsioonilisest seisukohast on tõesusest rääkimine vahend
väidete jaatamiseks ja väärusest rääkimine nende eitamiseks. Kui
me kasutame koondamist nii P või P eituse, kui ka P tõeväärtusest
rääkivate väidete puhul, siis me käitume nii, nagu P
tõeväärtusest rääkivad väited ütleks midagi erinevat sellest,
mida ütleb P või P eitus. Kui see nii ei ole, siis võib järeldada
P tõeväärtusest rääkivast väitest P või P eituse ja P-d või P
eitust korduvalt kasutada, ilma, et me peaks P tõeväärtusest
rääkivat väidet korduvalt kasutama järelduste tegemiseks.
Üldistame nüüd selle predikaatidest rääkivatele väidetele.
Kui P on defineeritud Q-na, siis ei ole mõtet käituda nii, nagu
väitest, et objektidel on predikaat P järelduks teised järeldused,
kui eeldusest, et objektidel on predikaat Q. Seega me võime väitest,
et objektidel on predikaat P järeldada, et neil on predikaat Q ja
kasutada seda järeldust korduvalt, ilma, et me peaks korduvalt
tegema järeldusi sellest, et objektidel on predikaat P.