Kapitali akumuleerumine ja perioodi jooksul teenitud sissetulekute jagunemine

Kapitali akumuleerumine ja perioodi jooksul teenitud sissetulekute jagunemine 

Karmo Talts

 

Vaatame kapitali akumuleerumist sissetulekute jagunemise seisukohast. Kui ettevõtjate poolt perioodil x teenitud kogukasum on suurem kui summa, mis x-i jooksul makstakse tööliste palkadeks, siis x-i jooksul teenitud raha hulk, mis jaguneb ettevõtjate vahel, on suurem kui x-i jooksul teenitud raha hulk, mis jaguneb tööliste vahel.

Vaatame nüüd indiviide. Kui indiviid x teenib perioodi y jooksul rohkem raha kui indiviid z, siis y-i jooksul teenitud raha hulgast kuulub x-ile suurem osa kui z-ile.

The Assumption That Labor Creates Value and Private Property

Translation of https://dialoogid2.blogspot.com/2026/01/eeldus-et-too-loob-vaartust-ja-eraomand.html from Estonian.

 

The Assumption That Labor Creates Value and Private Property 

Karmo Talts

 

Let's examine at the justification for the Marxist notion that property should belong to workers. It is based on the assumption that value is created by labor. 

Let's examine now whether this assumption necessarily justifies the fact that property should be common. Common property can be justified based on the assumption that value is created by collective labor. 

Let´s examine now what the does assumption that each worker creates value with his own labor justify. Then each worker has the right to the value he has created. 

Let´s examine now one possible view of the origin of private property. In the beginning, the one who has created something with his own labor uses it himself or exchanges it with others. Exploitation arose in one way or another from the unjust appropriation of value belonging to others. One form of exploitation was the overt unjust acquisition of value, either by force or by taking it away when the owner, who had acquired the property in a fair manner, did not look after his property, etc. Another form of exploitation was the covert unjust acquisition of value, where the more cunning party made a bad exchange to the detriment of the less cunning party. 

Let's consider now one possible moral and legal view of private property. The individual has a moral right to the value created by his own labor or acquired in a fair exchange. The law must protect private property thus acquired, provide penalties for unjust means of acquiring property, and provide means for the return of the unjustly acquired value to the individual whose rights to private property have been violated.

Eeldus, et töö loob väärtust, ja eraomand

Eeldus, et töö loob väärtust, ja eraomand 

Karmo Talts 

 

Vaatame marksistliku arusaaama, et omand peaks kuuluma töölistele, põhjendust.  See põhineb eeldusel, et väärtust loob töö.

Vaatame nüüd, kas see eeldus tingimata põhjendab seda, et omand peaks olema ühine.  Ühisomandit saab põhjendada lähtudes eeldusest, et väärtust luuakse ühise tööga.

Vaatame nüüd, mida põhjendab eeldus, et iga tööline loob väärtust omaenda tööga. Siis on igal töölisel õigus just enda poolt loodud väärtusele.

Vaatame nüüd ühte võimalikku vaadet eraomandi sünnile. Alguses see, kes on midagi oma tööga loonud, kasutab seda ise või vahetab seda teistega. Ekspluaterimine sündis ühel või teisel viisil teistele kuuluva väärtuse ebaõiglasest omandamisest. Üheks ekspluateerimisse vormiks oli varjamatu ebaõiglane väärtuse omandamine, kas jõu abil või selle ära võtmine siis, kui omanik, kes on omandi hankinud õiglasel viisil, oma omandit ei jälginud jne. Teiseks ekspluateerimise vormiks oli varjatud ebaõiglane väärtuse omandamine, kus kavalam osapool tegi halba vahetust, mis oli vähem kavala osapoole kahjuks.

Vaatame nüüd ühte võimalikku moraalset ja juriidilist vaadet eraomandile. Indiviidil on moraalne õigus omaenda tööga loodud või õiglase vahetuse käigus omandatud väärtusele. Seadus peab kaitsma sel viisil hangitud eraomandit, määrama karistused ebaõiglastele omandi hankimise viisidele ja tagama vahendid ebaõiglaselt omandatud väärtuse tagastamiseks indiviidile, kelle õigusi eraomandile on rikutud.

Ühiskonnakorra muutumine ja palgatööliste staatus

 

Ühiskonnakorra muutumine ja palgatööliste staatus

Karmo Talts

               

Uurime orjandusliku korra arengut. Kunagi oli nii, et ükski inimene polnud veel ori, siis olid mõned inimesed orjad ja siis polnud enam ükski inimene ori.

Võrdleme nüüd seda feodalismi arenguga. Kunagi oli nii, et ükski inimene polnud veel pärisori, siis olid mõned inimesed pärisorjad ja siis polnud enam ükski inimene pärisori.

Võrdleme nüüd seda arengutega, mis toimuvad Marxi järgi kapitalismis ja kapitalismi järel. Marxi järgi küll pidi järgnema arengutele, kus ükski inimene polnud veel kapitalist ja siis mõned inimesed olid kapitalistid, areng, kus ükski inimene pole enam kapitalist. Marx küll rõhutas proletariaadi vabastamist, aga ei mõelnud sellega seda, et mitte ükski inimene ei olnud veel proletaarlane, siis mõned inimesed olid proletaarlased ja siis enam mitte ükski inimene pole proletaarlane.

Uurime nüüd selle võimalikke tähendusi. Üks võimalus on see, et kuna palgatööline ei pea muutuma mitte palgatööliseks, siis palgatööline lihtsalt polegi ekspluateeritav ja ei vaja vabastamist, ning kapitalismi asemele pole vaja luua uut ühiskonnakorda. Teine võimalus on, et peaaegu absoluutselt vaba on see, kes ei pea kellegi teise või millegi teise jaoks tegema tööd peale iseenda.* St. ka teised palgatöölised või sotsialistlik riik on midagi, mille jaoks tehtav töö on kellegi või millegi teise heaks töötamine.

 

*Absoluutselt vaba olend saaks hakkama ka iseenda jaoks tööd tegemata.

Omahind, lõpphind ja töötajatesse investeeritud raha

 

                Omahind, lõpphind ja töötajatesse investeeritud raha

                Karmo Talts

               

Uurime võimalusi toote või teenuse lõpphinna alandamiseks. Üks võimalus on alandada juurdehindlust, aga ettevõtjaid on raske motiveerida seda tegema. Teine võimalus on langetada toote omahinda.

Vaatame nüüd teisi võimalusi peale ettevõtja poolse kokkuhoiu toote või teenuse omahinna vähendamiseks. Üks osa toote või teenuse omahinnast on toote tootmisel tehtava töö või teenuse pakkumisel tehtava töö eest töötajatele palgaks makstud raha. Kui riik on huvitatud tarbimise elavdamisest toodete ja teenuste lõpphinda alandamise abil, võib riik hüvitada või osaliselt hüvitada ettevõtjatele summa, mille need oma töötajatele maksavad. Selleks võib riik näiteks lahutada ettevõtja maksudest maha rahasumma, mis on võrdne rahasummaga, mille tootja maksab palkadeks või rahasumma, mis on võrdne kokkulepitud osaga ettevõtja poolt palkadeks makstud rahasummast. Ettevõtjad, kes teavad, et neile hüvitatakse see raha, mille nad palkadeks maksavad või osa sellest rahast, saavad seda siis toote omahinna arvutamisel arvesse võtta.

Toote lõpphind ja majandussüsteem

 

                                Toote lõpphind ja majandussüsteem

                                Karmo Talts

 

Uurime toote lõpphinna määramist. Kuna tihtipeale ei müü tootja toodet lõpptarbijale, vaid edasimüüjale, siis määrab turg hinna mitu korda –kõigepealt nii kõrge hinna, nagu edasimüüja(d) on toote eest nõus maksma ning mille eest on tootja või edasimüüja edasimüüjate ahelas nõus müüma ja seejärel nii kõrge hinna, nagu lõpptarbija on nõus toote eest maksma ning mille eest edasimüüja on nõus müüma .

Uurime nüüd hinda, mida lõpptarbija on nõus võimalusel maksma. Muidugi maksaks lõpptarbija võimalusel vähem, seega maksaks  tarbija võimalusel hinda, mis vastab hinnale, millega omandab kauba edasimüüja.

Uurime nüüd võimalust kaupa edasi müüa sellise hinnaga, nagu edasimüüja on selle omandanud. Sellise hinnaga on toodet võimalik edasi müüa siis, kui edasimüüjaks olev indiviid tegeleb heategevusega või kui edasimüüjaks on riik.

Uurime nüüd seda, miks võiks olla riikide motiiviks süsteemi, kus edasimüügi õigus kuulub ainult riigile, kehtestamiseks. Mitmekordne turu poolne hinnamääramine paneb tarbija rahakotile täiendava koorma, mille vastu võitlemise võib riik endale eesmärgiks seada.

Uurime nüüd probleeme, mis majandussüsteemiga, kus edasimüügi õigused on ainult riigil, võivad kaasneda. Kuna puuduksid konkureerivad edasimüüjad, kes püüavad tootjale maksta rohkem, kui teised potentsiaalsed edasimüüjad, siis võiks väita, et tegu on turumoonutusega. Samas selline süsteem lihtsalt nihutaks konkurentsi raskuspunkti –tootjad konkureeriks selle osas, kes teeb riigile parema pakkumise.

Mõtleme missugune nimi sobiks meie poolt uuritud majandussüsteemile. Kuigi see meie praeguse majandussüsteemi nimes ei kajastu, siis on paljuski tegemist edasimüügimajandusega. Seega sobib meie poolt uuritud majandussüsteemi nimeks näiteks riigilemüügimajandus.

Tarbimisvõimaluste ebavõrdne jagunemine

 

Tarbimisvõimaluste ebavõrdne jagunemine

Karmo Talts

               

Uurin selles töös ebavõrdsust tarbimise seisukohast. Selleks analüüsin seda, miks rahaliste vahendite ebavõrdne jagunemisel üldse on tarbimise seisukohast negatiivsed küljed, seda, kuidas rahaliste vahendite jagunemise ebavõrdsus on seotud võimalusega tooteid ja teenuseid tarbida , seda, kuidas on tarbimisvõimalused seotud hindadega, ja seda, kas kapitalismi tingimustes on võimalik toodete ja teenuste tarbimisvõimaluste jagunemise ebavõrdsust leevendada.   

Uurime ebavõrdsust toodete ja teenuste tarbimisvõimaluste seisukohast. Sellisest seisukohast ei saa rahaliste vahendite ebavõrdne jagunemine olla halb iseenesest, vaid ainult määral, mil sellega on seotud tarbimisvõimaluste ebavõrdsesse jagunemisse. Kui kellelgi on vähe rahalisi vahendeid, on tal vähem võimalusi tooteid ja teenuseid tarbida.

Uurime nüüd rahaliste vahendite hulga ja tarbimisvõimaluste seoseid. Sama rahahulga eest oleks võimalik rohkem tarbida, kui hinnad oleks odavamad. Seega võib ebavõrdsuse negatiivset mõju analüüsida ka hindade seisukohast.

Uurime nüüd hindade ja kasumitaotluse seost. Olukorras, kus taotletakse võimalikult suurt   kasumimarginaali, pakutakse kaupu ja teenuseid kõige kõrgema hinnaga, mille eest neid on veel võimalik müüa.

Vaatame nüüd tarbimisvõimaluste ebavõrdse jagunemise ja kasumitaotluse seost. Olukorras, kus ei taotleta võimalikult suur kasumimarginaali, on võimalik müüa tooteid ja teenuseid hinna eest, mis toob ettevõtjatele siiski kasumit, aga mis pole kõige kõrgem hind, mille eest kaupu ja teenuseid on veel võimalik müüa. See tagaks selle, et tarbijatel on  võimalik sama rahahulga eest rohkemaid tooteid ja teenuseid tarbida ning seega vähendaks ebavõrdsust tarbimisvõimaluste jagunemises.

Uurisin selles töös ebavõrdsust tarbimisvõimaluste jagunemise seisukohast. Leidsin, et vaesematel inimestel on väiksemad võimalused tooteid ja teenuseid tarbida, et madalamate hindade korral jõuaks ka vaesemad inimesed rohkem tarbida, millest tuleneb see, et kapitalismi tingimustes oleks toodete ja teenuste tarbimisvõimaluste jagunemise ebavõrdsust võimalik leevendada siis, kui ettevõtjad küll taotleks kasumit, nende eesmärgiks aga ei oleks võimalikult suur kasumimarginaal ja nad hoiaks hinnad tasemel, mille puhul on tarbimisvõimalused vähem ebavõrdselt jaotatud.

Kapitalism ja tööpuudus

 

Kapitalism ja tööpuudus

Karmo Talts

 

Uurin selles töös seda, kas kapitalismis on külgi, mille tagajärjel on osa tööpuudusest paratamatu. Selleks analüüsin tarbimise ja tööhõive ning tarbimise ja selle, kuidas varad on kapitalismis jagatud, vahelisi seoseid.

Uurime tarbimise ja tööhõive vahelist seost. Kui tarbitakse rohkem, siis tuleb toodete ja teenuste pakkumiseks rohkem tööd teha ning tööpuudus mõnevõrra väheneb.

Vaatame nüüd seost tarbimise ja varade jagunemise vahel kapitalistlikkus süsteemis. Kapitalismis on olemas väike rikas eliit. Kuna indiviidi tarbimisvajadustel on piir, siis tähendab see seda, et arvestatav hulk jõukusest kuulub inimestele, kes selle eest eriti ei tarbi.

Võtame nüüd need kaks fakti kokku. Kapitalismis on selline varade jaotus, mis paneb tarbimisele piirid –kui vaesemad inimesed oleks jõukamad, siis nad ostaks neid kaupu või teenuseid, mille jaoks neil praegu raha ei ole või ei lükkaks tarbimist edasi, kuni neil on kallimate kaupade ja teenuste jaoks piisavalt raha. Vähem tarbimist omakorda tähendab seda, et tuleb teha vähem tööd teenuste ja toodete pakkumiseks, ning tööpuudus on seetõttu mõnevõrra suurem. Ehk siis teatud määral on tööpuudus kapitalismis paratamatu.

Uurisin selles töös seda, kas kapitalismis on külgi, mille tagajärjel on osa tööpuudusest paratamatu. Leidsin, et varade ebavõrdne jaotus põhjustab väiksemat tarbimist, kuna jõukamate inimeste rahast kulub väike osa nende tarbimisvajaduste rahuldamiseks, ja väiksem tarbimine tähendab suuremat tööpuudust, sest suurema nõudluse korral tuleks piisava hulga toodete ja teenuste pakkumiseks teha rohkem tööd.