Eeldus, et töö loob väärtust, ja eraomand

Eeldus, et töö loob väärtust, ja eraomand 

Karmo Talts 

 

Vaatame marksistliku arusaaama, et omand peaks kuuluma töölistele, põhjendust.  See põhineb eeldusel, et väärtust loob töö.

Vaatame nüüd, kas see eeldus tingimata põhjendab seda, et omand peaks olema ühine.  Ühisomandit saab põhjendada lähtudes eeldusest, et väärtust luuakse ühise tööga.

Vaatame nüüd, mida põhjendab eeldus, et iga tööline loob väärtust omaenda tööga. Siis on igal töölisel õigus just enda poolt loodud väärtusele.

Vaatame nüüd ühte võimalikku vaadet eraomandi sünnile. Alguses see, kes on midagi oma tööga loonud, kasutab seda ise või vahetab seda teistega. Ekspluaterimine sündis ühel või teisel viisil teistele kuuluva väärtuse ebaõiglasest omandamisest. Üheks ekspluateerimisse vormiks oli varjamatu ebaõiglane väärtuse omandamine, kas jõu abil või selle ära võtmine siis, kui omanik, kes on omandi hankinud õiglasel viisil, oma omandit ei jälginud jne. Teiseks ekspluateerimise vormiks oli varjatud ebaõiglane väärtuse omandamine, kus kavalam osapool tegi halba vahetust, mis oli vähem kavala osapoole kahjuks.

Vaatame nüüd ühte võimalikku moraalset ja juriidilist vaadet eraomandile. Indiviidil on moraalne õigus omaenda tööga loodud või õiglase vahetuse käigus omandatud väärtusele. Seadus peab kaitsma sel viisil hangitud eraomandit, määrama karistused ebaõiglastele omandi hankimise viisidele ja tagama vahendid ebaõiglaselt omandatud väärtuse tagastamiseks indiviidile, kelle õigusi eraomandile on rikutud.