Pelgalt kujuteldav võimalikkus, modaalloogika ja mõtte-eksperimendid

Pelgalt kujuteldav võimalikkus, modaalloogika ja mõtte-eksperimendid 

Karmo Talts

 

Vaatame selle, et maagia on võimalik, kujutlemist. See, et see on kujuteldav, ei tähenda tingimata seda, et maagia on tegelikult võimalik. Seega ei pruugi kujuteldav võimalikkus olla tegelik võimalikkus.

Vaatame nüüd selle tähendust tunnetus-vigade jaoks. On võimalik teha viga ja pidada pelgalt kujuteldavat võimalikkust tegelikuks võimalikkuseks ja vastupidi.

Vaatame nüüd modaalloogikat. Modaalloogilised võimalikud maailmad on kooskõlalised maailmad, mille puhul on kujuteldavad, et need on võimalikud. Nende kujuteldav võimalikkus ei taga nende tegelikku võimalikkust. Võimalike maailmade vahelised läbipääsud on kooskõlalised läbipääsud, mille puhul on kujuteldav, et maailmade vahel on sellised läbipääsud. Isegi siis, kui võimalik maailm on ka tegelikult võimalik, võib läbipääs sellest võimalikust maailmast vähemalt ühte teise võimalikku maailma olla pelgalt kujuteldav.

Vaatame nüüd selle tähendust mõtte-eksperimentide jaoks. Mõtte-eksperimente tehes on võimalik teha viga ja pidada pelgalt kujuteldavalt võimalikke stsenaariume tegelikult võimalikeks. Samuti on mõtte-eksperimente kritiseerides võimalik teha viga ja pidada tegelikult võimalikke stsenaariume pelgalt kujuteldavalt võimalikeks.

Kujutlemis-intensioon

Kujutlemis-intensioon 

Karmo Talts

 

Võtame kasutusele kujutlemis-intensiooni. Me võime panna kirja, et me kujutleme, et leidub selline ja selline kujuteldav objekt või objektid.

Vaatame nüüd, mida eeldab see, et seda laadi väidetel on tõeväärtus. Selleks peab leiduma midagi, ilma milleta poleks nii, et me kujutleme ühte ja mitte mõnda teist objekti. Samas ei pea selleks leiduma olematuid objekte.

Vaatame nüüd, mille leidumise korral see oleks nii. Selleks, et oleks üldse tõene väide, et me midagi kujutleme, peab leiduma kujutlusi. Selleks, et tagada, et me kujutleme, et leidub konkreetne kujuteldav objekt, on vaja, et selle vähemalt ühel kujutlusel oleks omadused, mis selle tagavad.

Vaatame nüüd de dicto kujutlemise ja de re kujutlemise erinevust. Kui naabril on punane auto ja ma kujutlen, mis oleks siis, kui see auto oleks roheline, siis leidub naabri auto, mille puhul ma kujutlen, et see on roheline. Kui ma kujutlen, et leidub tiivuline hobune nimega Pegasus, siis ei pruugi leiduda sellist tiivulist hobust.

Ontoloogiline jumalatõestus ja küsimus sellest, kas meil on kujutlus täiuslikust olendist

Ontoloogiline jumalatõestus ja küsimus sellest, kas meil on kujutlus täiuslikust olendist 

Karmo Talts 

 

Vaatame ontoloogilise jumalatõestuse kujuteldavat olendit. Kui sellel olendil puudub vähemalt üks täius, siis see olend pole täiuslik.

Vaatame nüüd, mida see tähendab, kui eksistents on täius. Ineksistents on kas sama täiuslik, kui eksistents väljaspool kujutlust või mitte.

Vaatame nüüd võimalust, et ineksistents on sama täiuslik, kui eksistents väljaspool kujutlust. Meil leidub kujutlus täiuslikust olendist ja sellel olendil on paratamatult ineksitents. Eeldusel, et kujutlemine eeldab kujutlejat, on paratamatult olemas olend, kellel on kujutlus täislikkust olendist. Näiteks on võimalik, et see kujuteldav olend on olend, kelleks saamise poole paratamatult eksisteeriv olend püüdleb. 

Vaatame nüüd võimalust, et ineksistents on vähem täiuslik, kui eksistents väljaspool kujutlust. Ühelgi kujuteldaval olendil, olgu tal kui tahes palju täiusi, pole eksistentsi väljaspool kujutlust. Seega meil pole kujutlust täiuslikkust olendist ja see, et meil on kujutlus paljude täiustega olendist, ei tõesta midagi.

Vaatame nüüd seda, mida tähendab, kui eksistents pole täius. Kui me tõesti kujutleme täiuslikku olendit, siis ei muuda see, et see olend ei eksisteeri, seda olendit vähem täiuslikumaks.

Võimalus mõista mitte-olemist suhte puudumisena

Võimalus mõista mitte-olemist suhte puudumisena 

Karmo Talts

Vaatame, kas mitte-olemist on võimalik mõista suhte puudumisena. Kui objekti x, mis asub hoopis ruumipunktis z, pole punktis y, siis on midagi, mille vahel puudub suhe Asub punktis.
Vaatame nüüd absoluutset mitte-olemasolemist. Kui draakoneid pole olemas, siis me ei saa seda mõista draakoni ja mistahes ruumipunkti vahelise suhte Asub punktis puudumisena.
Vaatame nüüd võimalust, et draakoni kontseptsioon, kujutlus tiivulisest tuldpurskavast roomajast jne. ei käi mitte ühegi olendi kohta. Sel juhul on see lihtsutus, et kui x ei asu punktis y, siis on midagi, mille vahel puudub suhe Asub punktis. Kui me kasutame x-i kohta kontseptsiooni P või nime P, siis P  ei käi ühegi x-is asuva olendi või objekti kohta. Lisaks sellele siis, kui mea peaksime x-i kujutlema või x-ist mõtlema jne. ei käi mõte või kujutlus jne. x-ist ühegi y-is asuva olendi või objekti kohta.

Predikaadid ja mitte-eksisteerivate objektide küsimus

Predikaadid ja mitte-eksisteerivate objektide küsimus

Karmo Talts

Vaatame lauset "Pegasus on tiivuline hobune" teise järgu loogika seisukohast. See, et leidub Pegasuse predikaat, tiivulisuse predikaat ja hobususe predikaat, tundub usutavam, kui see, et need kuuluvad tegelikult mõnele objektile.
Vaatame nüüd võimalust, et leidub kujutlus ja selle kujutluse predikaadid. Ei tundu eriti usutav, et kujutlus on tiivuline hobune või et sellel kujutlusel on nimi.
Vaatame nüüd veel ühte võimalust. Kujutluse predikaadid meenutavad meile hobusust, tiivulisust ja Pegasuseks nimetatuks olemist.
Vaatame nüüd, kas see muudaks  selle, mida me üritame väljendada lausega "Pegasus on tiivuline hobune" täiesti subjektiivseks. Kui leidub sarnaseid olendeid, kellele kujutluse predikaatidega P, Q ja R predikaadid P, Q ja R meenutavad predikaate hobusus, tiivulisus ja Pegasuseks nimetatud olemine, siis nad väljendavad lausega "Pegasus on tiivuline hobune" sarnast kogemust.

Kujutluste omadused ja see, mida me kujutleme

Kujutluste omadused ja see, mida me kujutleme

Karmo Talts

 

Eeldame, et kujutlustel on omadused. Normaaljuhul on siis kujutlus objektist, mille omadused sarnanevad kujutluse omadustega.

Vaatame nüüd kujutlusi olematustest objektidest. Me võime defineerida mõisteid, millele tegelikkuses midagi ei vasta. Kui kujutlusel on omadused, mille abil x-ide mõiste on defineeritud, siis me ütleme, et kujutlus on x-ist, kuigi x-ide mõistele midagi tegelikkuses ei vasta.  

Eitamine ja psühholoogia

Eitamine ja psühholoogia 

Karmo Talts

 

Vaatame eitust psühholoogia seisukohast. Et eitada, et meil on hetkel kogemus x, on meil vaja kogemuse x kontseptsiooni. 

Vaatame nüüd, kust on pärit kontrafaktuaalse kogemuse kontseptsioon. Me võime meenutada kogemust x, mida meil enam pole ja kujutleda kogemust y, mida meil veel pole ja võibolla ei saa kunagi olema. See teeb võimalikuks selle eitamise, et meil on hetkel kogemus x ja selle eitamise, et meil on hetkel kogemus y.

Vaatame nüüd millegi eitamist välismaailma kohta. Me võime kujutelda, et on nii, et P, kuigi pole veel nii, et P ja võibaolla ei saa kunagi nii olema, et P. Me ei pruugi seda, kuidas asjad varem olid, olla kogenud. Seega teeb selle eitamise, et jätkuvalt on nii, et P või oli nii, et P, samuti võimalikuks selle kujutlemine, et on nii, et P.

Eksistentsiväidete analüüs teise järgu loogika abil ja kujuteldavad objektid

Eksistentsiväidete analüüs teise järgu loogika abil ja kujuteldavad objektid

Karmo Talts 
 

Vaatame võimalusi eksistentsiväidete analüüsimiseks teise järgu loogika abil. Kui P-sid ei ole, siis predikaadi P puhul ei leidu objekte, millele on predikaat P. Predikaadi Draakon puhul ei leidu objekte, millel on predikaat Draakon jne.

Vaatame nüüd kujutlemist. Kui me kujutleme Pegasust, siis objekt, millel on predikaat Pegasus, leidumine sõltub sellest, et me seda objekti kujutleme. See tähendab, et kujuteldav objekt on objekt, mille meie kujutlus loob.