Tingimuste, millest eetikateooriate järgi piisab selleks, et tegu oleks hüveline, käsitlemine pelgalt tarvilikena

Tingimuste, millest eetikateooriate järgi piisab selleks, et tegu oleks hüveline, käsitlemine pelgalt tarvilikena 

Karmo Talts

Vaatame võimalusi käsitleda tingimusi, millest eetikateooriate järgi piisab teo hüvelisuseks, teo hüvelisuse tarvilike tingimustena. Egoismi puhul tähendaks see seda, et hüveline tegu on kooskõlas vähemal ühe huviga, mis indiviidil on.
Vaatame nüüd, mida see tähendaks enda huvide ohverdamisele. Enda huvide ohverdamine läheb liiga kaugele, kui enda huvid ohverdatakse täielikult.
Vaatame nüüd kohuse-eetikat. Tegu on hüveline, kui see aitab täita vähemalt ühte moraalset kohustust.
Vaatame nüüd, millistel eeldustel see on võimalik. Kohustus x ei ole universaalne, nii, et iga üks peab x-i täitma, vaid peab leiduma keegi, kes x-i täidab. Kui leidub täitmata kohustus x, siis saab käituda hüveliselt, täites x-i.
Vaatame nüüd tagajärje-eetikat. Kui tegu on hüveline, siis teol on võimalikult palju ja võimalikult vähe halbu tagajärgi. Samas võib juhtuda, et sellest, et teol on sellised tagajärjed,.ei piisa selleks, et tegu oleks hüveline.
Vaatame nüüd, kas see on kooskõlaline vaade. Täiendavate tingimuste täitmisel võivad muutuvad ka teo tagajärjed. Seega on mõeldav, et kui on täidetud täiendavad tingimused, siis peab teol olema nii palju häid ja nii vähe halbu tagajärgi, nagu teol saab olla siis, kui need täiendavad tingimused on täidetud.
Vaatame nüüd vooruseetikat. Kui tegu on hüveline teeb see meid vooruslikumaks. Samas võib juhtuda, et sellest, et tegu teeb meid vooruslikumaks, ei piisa selleks, et tegu oleks hea.
Vaatame nüüd, mida see tähendab, kui meid vooruslikumaks tegev tegu pole tingimata hüveline. Meid vooruslikumaks tegev tegu võib meid kujundada inimesed, kes tõenäolisemalt sooritab teo, mille puhul lisaks meie vooruslikemaks tegemisele on täidetud täiendavad tingimused, mida on tarvis selleks, et tegu oleks hüveline.

Naiivne arusaam valikutest, mis on vaba tahtega olendil, tegutsemismotiivid ja meie tehtud valikute headus

Naiivne arusaam valikutest, mis on vaba tahtega olendil, tegutsemismotiivid ja meie tehtud valikute headus 

Karmo Talts

 

Vaatame naiivset käsitlust vabast tahtest. See, et me pole teinud midagi väga kohutavat, sõltub meie valikutest. Kui me oleks valinud mõne kohutava teo sooritamise, oleks me käitunud teisiti.

Vaatame nüüd, miks see vaade pole usutav. Ühiskondlik kord ja üldine heaolu oleks sel juhul pidevas hädaohus, sest me võime tulevikus valida mõne kohutava teo sooritamise või sooritada tulevikus pidevalt kohutavaid tegusid omal vabal tahtel.

Vaatame nüüd, kuhu viib vaade, et meie valikuvõimalusi piiravad meie tegutsemismotiivid. Enamik meist pole paljusid tegusid, mida hukka mõistetakse, teinud selle pärast, et meil pole motiivi neid tegusid sooritada.

Vaatame nüüd selle tähendust meie sooritatud valikute hüvelisuse jaoks. On täiesti võimalik, et me pole valinud parimate tegude, mille sooritamiseks meil on motiiv, sooritamist, kuigi meie käitumine on tavaliste arusaamade järgi hea. Samuti on võimalik, et me oleme valinud halvimate tegude, mille sooritamiseks meil on motiiv, sooritamise, kuigi tavaliste arusaamade järgi pole me teinud midagi tõeliselt kurja.

Kurjus, puudused isikuomadustes ja vaba tahe

Kurjus, puudused isikuomadustes ja vaba tahe

Karmo Talts

 

Vaatame järgmist võimalust seletada kurja tegemist: kurja tegemist ei valita vabalt, vaid kurja teevad isikud, kelle isikuomadustes on puudujääke. See hüpotees ei seleta, miks on idee vabast tahtest nii levinud.

Vaatame nüüd inimesi, kellel ei ole suuri puudujääke isikuomadustes. Neil on raske mõista indviide, kellel sellised puudujäägid on olemas.

Vaatame nüüd, kuidas inimesed, kellel ei ole suuri puudujääke isikuomadustes, seletaksid kurja tegemist. Kuna neil on raske mõista seda, et kellelgi on puudusi, mis panevad neid kurja tegema, siis neile näib, et inimesed teevad kurja ilma, et miski sellist käitumist põhjustaks. St., neile näib, et kurja tegevate inimeste käitumine pole determineeritud.

Eetilise teo deontiline komponent ja teo tulemuslikkuse komponent

Eetilise teo deontiline komponent ja teo tulemuslikkuse komponent

Karmo Talts 

Vaatame, kas teleoloogilisele eetikale on võimalik anda deontiline komponent. Kui tegu viib maailma selle telosele lähemale, aga teo sooritaja ei teinud seda kavatsusega viia maailma selle telosele lähemale, siis tal ei täitnud oma kohust viia maailma selle telosele lähemale.

Vaatame nüüd võimalust, et teo tulemused üldse ei loe, loeb ainult see, kas tegija kavatseb maailma viia selle telosele lähemale. See nullib ära vajaduse oma tegusid planeerida, sest planeerimine muudab teo tulemust, mitte kavatsust, millega tegu sooritatakse. Lisaks tekib küsimus, kas keegi, kes telost valesti mõistab, teeb hea teo, kui ta püüab oma teoga viia maailma selle telose poole, mille ta usub maailmal olevat.

Vaatame nüüd vooruseetikat. Kui keegi saab oma tegude läbi paremaks või vooruslik inimene ei muutu halvemaks, aga ei kavatsenud seda nii, siis ta ei täitnud oma kohust olla vooruslik.

Vaatame nüüd võimalust, et see, kas tegutseja muutub paremaks või vooruslik inimene ei muutu halvemaks, ei loe, loeb ainult see, kas ta kavatses käituda vooruslikult. See nullib ära vajaduse tegelikult ennast kujundada ja tegelikult vältida halvemakas muutumist, sest loeb ainult kavatsus. Lisaks tekib küsimus, kas keegi, kes voorusi valesti mõistab, täidab oma kohust, kui ta püüab käituda vooruslikult.

Vaatame nüüd võimalust, et ka deontilise eetika puhul tegude tulemused loevad. Siis võib juhtuda, et mõnikord siis, kui püütakse täita oma moraalset kohust, nurjutakse selles ja tekib uus kohustus edaspidi oma moraalse kohuse täitmises õnnestuda. Muidugi tuleb selleks, et see edaspidi õnnestuda saaks, tegutseda kavatsusega oma moraalset kohustust täita.