Tingimuste, millest eetikateooriate järgi piisab selleks, et tegu oleks hüveline, käsitlemine pelgalt tarvilikena

Tingimuste, millest eetikateooriate järgi piisab selleks, et tegu oleks hüveline, käsitlemine pelgalt tarvilikena 

Karmo Talts

Vaatame võimalusi käsitleda tingimusi, millest eetikateooriate järgi piisab teo hüvelisuseks, teo hüvelisuse tarvilike tingimustena. Egoismi puhul tähendaks see seda, et hüveline tegu on kooskõlas vähemal ühe huviga, mis indiviidil on.
Vaatame nüüd, mida see tähendaks enda huvide ohverdamisele. Enda huvide ohverdamine läheb liiga kaugele, kui enda huvid ohverdatakse täielikult.
Vaatame nüüd kohuse-eetikat. Tegu on hüveline, kui see aitab täita vähemalt ühte moraalset kohustust.
Vaatame nüüd, millistel eeldustel see on võimalik. Kohustus x ei ole universaalne, nii, et iga üks peab x-i täitma, vaid peab leiduma keegi, kes x-i täidab. Kui leidub täitmata kohustus x, siis saab käituda hüveliselt, täites x-i.
Vaatame nüüd tagajärje-eetikat. Kui tegu on hüveline, siis teol on võimalikult palju ja võimalikult vähe halbu tagajärgi. Samas võib juhtuda, et sellest, et teol on sellised tagajärjed,.ei piisa selleks, et tegu oleks hüveline.
Vaatame nüüd, kas see on kooskõlaline vaade. Täiendavate tingimuste täitmisel võivad muutuvad ka teo tagajärjed. Seega on mõeldav, et kui on täidetud täiendavad tingimused, siis peab teol olema nii palju häid ja nii vähe halbu tagajärgi, nagu teol saab olla siis, kui need täiendavad tingimused on täidetud.
Vaatame nüüd vooruseetikat. Kui tegu on hüveline teeb see meid vooruslikumaks. Samas võib juhtuda, et sellest, et tegu teeb meid vooruslikumaks, ei piisa selleks, et tegu oleks hea.
Vaatame nüüd, mida see tähendab, kui meid vooruslikumaks tegev tegu pole tingimata hüveline. Meid vooruslikumaks tegev tegu võib meid kujundada inimesed, kes tõenäolisemalt sooritab teo, mille puhul lisaks meie vooruslikemaks tegemisele on täidetud täiendavad tingimused, mida on tarvis selleks, et tegu oleks hüveline.