Avatud küsimus, kuri ning hüve ja kurja piisavad tingimused

Avatud küsimus, kuri ning hüve ja kurja piisavad tingimused

Karmo Talts

 

Vaatame avatud küsimuse kurjaga seotud kuju. x-il on küll omadus P, aga kas x on kuri?

Vaatame nüüd nüüd, millistel tingimustel selle küsimuse esitamise võimalus muutub väheveenvaks argumendiks. Kui P on väga kohutav omadus, siis võtab küsimus kuju: x on küll kohutav, aga kas x on kuri?

Vaatame nüüd, miks antud juhul muutub küsimus argumendina väheveenvaks. Kuigi kohutavus pole identne kurjaga, siis kohutavus on kurja liik, väga suuri kuri. 

Vaatame nüüd selle laiemat tähendust avatud küsimuse jaoks. Paljud vastsused küsimustele, mis on hüve ja mis on kuri, samastavad hüve mõne konkreetse hüve või kurja liigiga. Seega neil juhtudel omadus P pole omadus, mille omamine x-i poolt pole selleks, et x oleks hea (või oleks kuri), tarvilik. Samas neil juhtudel sellest, et x-il on omadus P, piisab selleks, et x on hea (või on kuri).

Vaade, et hüveliste objektide vahel on ainult perekondlik sarnasus

Vaade, et hüveliste objektide vahel on ainult perekondlik sarnasus

Karmo Talts

 

Sõnastame võimaluse, et hüveliste objektide vahel on ainult perekondlik sarnasus.

Vaatame nüüd, miks tekib avatud küsimus. Kui objektid omadusega P on hüvelised, sest P meenutab mõnesid teisi omadusi, millega objektid on hüvelised, siis võib leiduda omadusi, mis ei meenuta P-d ja milega objektid on hüvelised. Seega avatud küsimust on võimalik mõista nii "objektid omadusega P kuuluvad küll ühte hüveliste objektide perekonda, aga kas nad kuuluvad ka igasse teisse hüveliste objektide perekonda?".

Vaatame nüüd eetika-alaseid vaidlusi. Omahuvidest lähtumine, kohustuste täitmine, head tagajärgede põhjustamine jne., kuuluvad hüveliste tegude erinevatesse perekondadesse. Hüveliste objektide taandamisel ühele hüvede perekonnale arvatakse teistesse hüveliste objektide perekonda kuuluvad teod hüveliste tegude hulgast välja. 

Eeldus, et hüve mõiste on üldistatud headest omadustest ja Moore'i avatud küsimus

Eeldus, et  hüve mõiste on üldistatud headest omadustest ja Moore'i avatud küsimus

Karmo Talts 

 

Lähtume eeldusest, et hüve mõiste on üldistatud headest omadustest. Moore'i avatud küsimus enam ei tööta, sest paljudel juhtudel saab küsimusele, kas A on hea, vastata, et jah, A on teatud liiki hüve. 

Vaatame nüüd, millise probleemi toob see lähenemine kaasa mitte-pluralistlikule arusaamale hüvest. Kui keegi ütleb, et A on hea, siis saab sellega nõustudes ikkagi küsida, kas leidub hüvesid, mis pole A.  

Avatud küsimus ja ebakindlus

Avatud küsimus ja ebakindlus

Karmo Talts

 

Vaatame  Moore avatud küsimust ebakindluse seisukohast. See, et me ei tea, et x on kindlasti hea, ei tähenda tingimata seda, et me ei tea, et x on tõenäoliselt hea ja see, et pole selge, et x on hea, ei tähenda seda, et on selge, et x pole hea.

Vaatame nüüd selle tähendust meie käitumise normeerimisele. Kui meil ei õnnestu analüüsida hea mõistet, aga õnnestub otsustada, milliste tegurit esile kutsumine on tõenäoliselt hea, siis me saame otsustada, kuidas me peaks tõenäoliselt käituma. Kui meil ei õnnestu hea mõistet lõpuni analüüsida, aga on üsna või rohkem selge, et hea seisab x-is , siis on üsna või rohkem selge, et x-i peab esile kutsuma.